Pühabased mõtted

Et viimased paar ööpäeva alates reede pärastlõunast kuni tänase õhtuni möödusid ühe sündmuse tähe all, siis jäävad seekord reedesed ja laubased mõtted avaldamata, sest neid õieti ei saa muust eristada. Sündmuseks oli ühel sünnipäeval viibimine looduskaunis Lääne-Eesti paigas, kus mõistagi lisaks imekenale loodusele oli ka imetore seltskond ja kõik muud head asjad, mis sellist pikemaajalist eemalviibimist nii tööst kui ka töökohast igati õigustavad. Et tegu oli privaatset laadi üritusega, siis jäägu lisaks mainitud kiidusõnadele lähemalt üksikasjad sellest siin ja avalikult rääkimata. Küll võib välja öelda ühe tõdemuse: sõltumata (eriti) vaimu ja ihu valmisoleku tundest on ka juhul, kui muidu armastad paljajalu (korteri põrandal) kõndida, küllaltki halb mõte võtta ette jalutuskäik kolm kilomeetrit mereranda ja sealt tagasi paljajalu mööda kruusateed. Arvatavasti poleks see ehk tundunud (tagantjärele muidugi, mitte ettevõtmise ajal) nii ränk aastat kolmkümmend tagasi, kui sai kogu aeg kruusateel ringi lipatud, või isegi praegu, kui jalad oleksid harjunud palja platerdamisega mingil muul materjalil kui parkettpõrandal, aga nojah, nüüd on see siis teada.

Siiski võib veel ära mainida sedagi, et tagasiteel sai läbi mindud Tõstamaa mõisast, mis kohakaasluse alusel on ühtlasi kool. See on üks neist viimastel aegadel restaureeritud-renoveeritud mõisakoolidest ja väga vahva veel selle poolest, et seal tegutseb ühtlasi ka muuseum. Praegu, koolivaheajal, sai muidugi uudistada kogu maja, ka kooliruume. Ei saa muidugi öelda, et too muuseum ja väljapanekud oleksid olnud midagi hirmus erilist, aga väga kenasti olid asjad kokku pandud küll ja samuti kenasti seletavate siltidega varustatud. Väga paljud asjad tulid tuttavad ette oma lapsepõlvest: meil oli ikka päris palju alles mitmesuguseid talumajapidamises saja aasta eest või nii kasutusel olnud esemeid, isegi kui neid alati enam kas üldse või peaaegu üldse ei kasutatud (näiteks sütega triikrauad ja muu selline värk). Ja oli ka uuemat kraami, pioneerivärki ja muud sellist, samuti lapsepõlvest teada. Ma usun küll, et Tõstamaa õpilastel võib päris hea arusaam olla viimase sajandi või nii eluolust - loodetavasti on neil seal ka õpetaja või keegi, kes neile muuseumis olevat kraami asjatundlikult tutvustab. (Õpilastööde väljapanekut vaadates tundus kodu-uurimine seal igatahes heal järjel olevat.) Igatahes kindlasti koht, millest võib soovitada läbi astuda, kui sinnapoole sattuda: suurte linnade muuseumidega võrrelda loomulikult ei saa, aga selline tore kodulooline muuseum on see kindlasti ja ka mõis ise on kenasti korras ja ilus vaadata, saab ka õues ringi jalutada ja kiikpinkidel end mõnusalt tunda.

Ahjaa, Tallinna tagasi jõudes avastasin, et vahepeal on siiski ilmavalgust näinud tulevase Mageia 4 esimene alfaväljalase, aga sellest ma kirjutan ehk eraldi ja pisut pikemalt natuke hiljem, kui see nädalavahetuse tuhin ja üks väga kiire, aga õnneks ka üsna väike töö möödas on.

Loetud: Sirp,09.08.2013; Diplomaatia 8/2013
Vaadatud: mitte muhvigi