Tavaline tööpäev, aga väga jõudsalt edenenud sealjuures. Sellele aitas eelkõige kaasa ilmamuutus. Mul käis vaikne soe ootusest ja lootusest tiine värin kõhust läbi juba siis, kui silmanurgast registreerisin, et väljas muutus kõik märgatavalt tumedamaks. Ja siis hakkas kallama! Mis saab veel paremat olla kui vihm! (Noh, vahest augustihommikune niitmaminek, kui ümber voogab nii paks udu, et mõnisada meetrit ja oled läbimärg...) See rahustab ja annab energiat korraga, mis tuleb alati tööle kasuks. Kuigi jah, mõnikord viib ka mõtted ja tegemised sootuks muudele radadele, aga enamasti õnnestub siiski ennast vaos hoida...
Võtsin täna üle tüki aja taas kätte Tiiu Erelti "Eesti ortograafia". Alusteadmisi tuleb ju ikka aeg-ajalt üle korrata - ja alati avastad selle juures ikka midagi uut, midagi sellist, mis tuleb alles mahutada seniste teadmiste raamistikku. Eesti keel on ikka üks keeruline keel, pole vist reeglit, millel ei oleks erandeid, mõnel isegi nii palju, et eranditest saaks omaette reeglid teha :-) Enamikus keeltes, mida ma tean, on grammatika märksa lihtsam... Aga eks võib ju ka uhke olla, et oskan mingilgi määral nii paganama keerulist keelt :-)
Loetud: Tuna 2/2007, T. Erelt "Eesti ortograafia"
Vaadatud: mitte muhvigi
No comments:
Post a Comment