Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust väike linnaskäik. RKK arvas heaks pakkuda võimalust lepingutele alla kirjutada ja nii ma Toompeale ronisingi. Mõtlesin, et sealt alla veeredes on ühtlasi hea võimalus siis lõpuks ka oma silmaga ära kaeda Vabadusrist ja ühtlasi ka piiretest, betoneerijatest, arheoloogidest ja muust sodist vabanenud Vabaduse plats. See viimane küll veel täiesti vaba ei olnud, mingid Saku kirjadega varjualused olid seal (ma väga loodan, et mitte ainult pealinna, vaid pmst kogu vabariigi esindusplats hoitakse siiski niisugusest erafirmareklaamist võimalikult puhas) ja ilmselt eilsest avamisüritusest jäänud rajatised, mida usinasti maha monteeriti.

See ei seganud siiski üldvaadet ja see oli üllatavalt hea. Nii plats kui sammas siis. Ma ei saa küll öelda, et Vabadusrist oleks kuidagi eriliselt vapustanud, aga see on siiski võimas ja muljetavaldav ja mu meelest igati sobiv sellisena. Pilkupüüdev on ta ka, kuigi selles ei ole "süüdi" niivõrd sammas ise, kui see, et mitmesugused müürid, mis teda ümbritsevad, on iseäralike nurkade all, tõmmates pilku enda peale ja muidugi siis ühtlasi samba kui kogu selle kompleksi keskse ja silmatorkavaima elemendi peale. Noh, võib-olla võinuks see sammas olla veidi kõrgem või näiteks rohkem obeliski moodi, et veel sügavamat muljet avaldada ka kaugemalt, aga vähemalt kui trepist juba üles hakata minema ja sammast vaadata, on see igati suurejooneline küll. Õieti kogu kompleksi juures (s.t nii Vabadusrist koos enda juurde kuuluvaga kui ka need iseäralikult nurgeti asuvad bastion ja trepp) häiris ainult üks asi, mis mu meelest kohe kuidagi ei sobinud: need mäkke viivat treppi ääristavad (paakunud vase)rohelised anumad ja laternad. See värv läks täiesti "rivist välja" ega sobinud kuidagi ülejäänuga kokku. Oleks nad vähemalt siis rohukarva rohelised, see oleks ka aidanud ja paremini mõjunud. Aga muidugi peaks millalgi minema kõike seda vaatama ka öisel ajal, mil sead pidada ju tuled põlema ja puha, võib-olla siis on mulje jälle teine.

Plats jättis ka päris hea mulje. Ma ei mäletagi enam õieti aega, mil see oleks tõesti platsi moodi välja näinud... Kunagi ammustel aegadel ta vist oli, aga ka siis sõitis sealt troll nr 8, no ja hiljem sai tast ju puhas parkimisplats (nii et isegi trollile ei jagunud enam ruumi ja kogu liin likvideeriti...) Nüüd oli ta ikka täitsa platsi moodi ja meeldiv. Maa alla ei hakanud vaatama, eks seda jõuab ka kunagi kaeda.

Igatahes kõik kokku andis päris hea elamuse. See kõrvalasuvale vanalinnale iseloomulik soliidsus ja rahulikkus paistab olevat taas veidi laienenud, mis on igati kena - ehkki muidugi samas kõrval vuravad endise usinusega masinad, aga kõike head ju ka alati ei saa.

Võtsin täna natuke aega ja lõpetasin ära tükk aega seisnud raamatu kodukandist "Järvamaa aastal 1939 ja nüüd..." Mõtlesin, et peaks hakkama loetud raamatutest eraldi sissekandeid tegema, midagi raamatuarvustuse laadis või nii, nii et ilmselt sellest saab siis varsti esimene. Aga hiljemalt pärast ülejärgmise raamatu tõlkimise lõpetamist võtan küll aja maha nii kuuks või paariks ja loen ja loen ja loen - ma lausa tunnen tohutult puudust lugemisest (see igapäevane arvuti taga istumisest puhkehetkedel põgusad umbes seitsmeminutilised lugemishetked ei asenda ikka kuidagi seda, kui süüvid ja kaevud päevade viisi raamatutesse, nii et kogu ümbruski ununeb...) ja ühtlasi tugevneb iga hetkega ka soov ennast täiendada, mis minu erialal on eelkõige võimalik just lugedes.

Loetud: Tuna 1/2007, Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Messias III: Lubadus (TV3)