Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Sedakord alustasin ja ka lõpetasin Mandrivaga, KDE juurde jõudmatagi. Paar stringi oli juurde tulnud ja muutunud tarkvarahalduris Rpmdrake, kuid põhiline aur läks siis nende tarkvarapakettide kirjelduste peale. Nojah, mõneti on lausa kahju, et ma olen oma poolehoiu andnud Mandrivale ehk distributsioonile, mis pakub vaat et kõige rohkem tarkvara :-) Sellest tingitult on ka pakettide kirjeldusi metsikult palju. Kui hästi läheb, jõuan vahest ära teha main-jaotise pakettide kirjeldused, mida on stringidena lugedes 5550 (pakette endid on omajagu rohkem, sest nii mõnigi kirjeldus käib mitme paketi kohta; kogu statistikat näeb siit). Enne tänast oli neid veel tõlkimata üle 4200, nüüd juba alla 3000. Samas contrib-jaotise pakettide kirjeldusi on 10 361 stringi jagu ning lisaks on veel devel-jaotis, kus stringe on veel 2168. Kahest viimasest on millalgi aegade hämaruses kokku oma 600 ringis ära tõlgitud, aga metsik kogus seisab veel ees. Main-jaotis on mõistagi tähtsaim, nagu nimigi ütleb. Aga no vaatab, kas ja kuidas jõuab. Põhimõtteliselt on ikkagi tegemist suhteliselt vähetähtsa asjaga, vähemalt kui võrrelda näiteks Mandriva juhtimiskeskuse tõlkimisega, nii et midagi poleks nähtavasti katki ka siis, kui need oleks täielikult tõlkimata.

Halbu uudiseid tuleb alati ikka mitmekaupa. Alles sain kurvastada Vladimir Beekmani lahkumise üle, kui kohe tuli järgi teade, et surnud on ka Veikko Huovinen. Ma ei tea küll soome kirjandusest kuigi palju ja väheste teadmiste tõttu ka ei pea sellest just palju, aga Huovineni eesti keelde tõlgitud jutud, mida ma olen lugenud, on küll head olnud (ühe kogumiku pealkiri oli selline kriiskav - "Joodiku eetika" -, mis kohe tõmbas lugema). Sõnaga, kurb.

Sain veidi ka selgust sellesse Skulskaja arvamusloosse sisse lipsanud eksliku Vene Draamateatri asjades. Paraku vääralt kippusin kohe arvama, et süüdi on korrektorid (ilmselt annab tunda, et omal ajal sai pikalt töötada toimetajana ja kuna ennast olnuks ju narr eksimustes süüdistada, siis oli ikka kõige lihtsam kõik juhtunud jamad keeletoimetajate kaela lükata :-) ). Õigem oleks öelda, et tegemist oli tööõnnetusega, milliseid ikka ette tuleb, kuidas öelda, ka parimates perekondades. Keeletoimetajaid tuleks seevastu pigem kiita, sest nad õiendasid ära ühe mu enda vea, mis on vahest suuremgi kui too veidi iganenud teatrinimetus. Ma ei tea täpselt, milline ärajoodud aju kärbunud osa parajasti töötas, kui ma originaalist mööda vaadates tõlkesse Nemirovitš-Dantšenko asemel uljalt Nemirovitš-Danilovski kirjutasin, aga see ajuosa vajaks igatahes kirurgilist eemaldamist. Suur tänu sellele inimesele, kes mind (ja ühtlasi muidugi ka Postimeest) sellest häbist päästis!

Tõlkimise seisukohalt on tavaliselt hea, kui saab autoriga konsulteerida ning täna see ka õnnestus (eile mainitud Postimehe tõlkeloo puhul siis). Üsna mitu kohta tõlkes sai kergelt õgvendatud ja loodetavasti paremaks või kui mitte paremaks, siis vähemalt selliseks, nagu autor oli neid mõelnud. Mõnikord, eriti kui tegemist on sellise vabama mõttejooksuga ja ilukirjanduslikuma stiiliga, tekib mitmelgi puhul tõlkides kõhklusi, kuidas midagi täpselt edasi anda. Ja siis on hea, kui autor on käepärast ja valmis selgitusi jagama. Mu n-ö põhitöö ehk teaduslikuma kallakuga aimekirjanduse tõlkimisel seda suurt vaja ei ole, seal on peamiseks probleemiks rohkem faktide, nimede, aastaarvude jms ülekontrollimine, kuid just ajakirjandusele tehtavate tõlgete korral esineb ka selliseid, mis on esseistlikumas vormis ja vabama sõnakasutusega.

Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)