Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna sai siis lõpuks see küttesüsteemi rekonstrueerimine lõpetuse, kui käidi kohale asetamas termoregulaatoreid. Naljakas skaala on sel regulaatoril: madalaim temperatuur on 16 kraadi, ehkki mu meelest võiks olla ehk paar kraadi madalamgi, aga kõrgeim lausa 28, mis on ju päris troopiline palavus juba. Aga no las ta siis olla, eks saab ju 16 kraadi juures ka elada, suviti on ju enamasti isegi palju palavam veel. Ilmselt peab seda lõpetamist tähistama ka uue koristamislainega: mitte et need viimased operatsioonid iseenesest oleks eriliselt enam prahti või midagi tekitanud, aga nüüd saab kõik asjad lõpuks taas endisesse asendisse tagasi paigutada ja sel puhul ju võib endale lubada sellist rõõmu ja luksust nagu koristamine :-)

Hommikul uuendasin ka arvutis tarkvara. Et RC2 on kohe välja tulemas, peaks nüüd siis enam-vähem selle seis käes olema. Sellega peaks vist ka kaasnema ka uus graafika, mida ma siiski veel ei näinud, sest pole veel olnud põhjust arvutile taaskäivitust teha. Uuendamine ise võttis tublisti aega, osaliselt ka sellepärast, et Starmani ühendus on vist seoses oma suurte uuendustega kuidagi üsna imelikuks muutunud: kui varem tuli mõni suurem, ütleme 50 MB pakett nii kolmandiku osas väga kiiresti kohale ja siis jäi aeglasemalt venima, siis nüüd nagu asi hüpleb kuidagi sootuks ebaühtlasemalt ja eriti naljakas on see, et nende suuremate pakettide puhul vajub nii viimase kümnendiku või kahekümnendiku osas järsult päris imetillukeseks. Aga loodame, et see on mingi üleminekuaeg ja asi muutub vähemalt endiseks. Nagu tavaliselt ikka, mingeid probleeme uuendamine kaasa ei toonud, ainuke segadus tekkis Akregatoriga, mis mingil põhjusel unustas ära, et ma olin hommikul juba uudiseid lugenud, nii et oodatud uue kuni sajakonna artikli asemel ootas mind pärast uuendamist ees oma poolteist tuhat, mis peamiselt olid needsamad hommikul läbi vaadatud öised artiklid, aga üksikud ka mingil põhjusel uuesti tõmmatud mõne päeva tagused uudised. Veider, aga usutavasti oli seegi ühekordne - vähemalt korra pärast seda Akregatorile taaskäivitust tehes oli kõik korras.

Päeval tuli selgus ka selleaastase Nobeli kirjanduspreemia osas. Eks seal kandidaatide seas oli mitmeid nimesid, mis palju ei ütle, kõrvuti märksa tuntumate ja tähenduslikumatega, aga tundus, et Herta Mülleri väljavalimine tuli üllatusena ka sakslastele endale, vähemalt nii võis meediakajastustest aru saada. Mulle on tema kirjanduslik looming samuti tundmatu, tänase põgusa tutvumise põhjal tema kohta käiva teabega võib see aga isegi huvi pakkuda. Ta olevat küll kirjutanud üsna palju luuletusi, aga siiski peamiselt ja ennekõike proosat, nii et teda võib täie õigusega kirjanikuks pidada. Saksa vähemuse esindajana Rumeenias oleks tema elukogemustele tuginevad teosed nähtavasti vähemalt teataval määral resoneeruvad ka Eestis, kuigi võib-olla isegi mitte niivõrd eestlaste seas (kellele vahest pakub kõige enam äratundmisrõõmu kommunistliku režiimi võikuse esitamine), kuivõrd siinsete venelaste seas (kelle saatus on küll ilmselt oluliselt etem kui sakslastel Rumeenias, aga kes vähemalt ise sageli tunnevad ennast, mõnikord nähtavasti ka põhjendatult, kõrvaletõrjutuna). Igatahes ma usun, et Mülleri teosed lugemist tasuvad, vahest isegi tõlkimist - ma mingil määral teadsin temast varem saksa ajakirjanduse vahendusel, kus ta on aeg-ajalt sõna võtnud, ja isegi teles on ta esinenud, ning kõige selle põhjal on jäänud mulje kui vaheda ja kaalutud sõnaga inimesest, kes teab, mida ta räägib.

Loetud: [digi] oktoober 2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)