Sattusin täna lugema huvipakkuvat sissekannet Keeletoimetuse ajaveebis, mis käsitles algajate tõlkijate sagedast viga kippuda tõlkima ka asju, mille peale poleks tegelikult vaja oma kallist aega ja ajurakukesi raisata - ehk siis asju, mis on juba tõlgitud. Kohe tuli meelde ka enda kogemus kohe oma, ütleme et praeguse tõlkijakarjääri alguses, kui käsil oli Robert Kaplani "Tulekul on anarhia" (õieti olin ma ju varemgi tõlkinud ja isegi mõned raamatud ilmunud, aga sellest teosest sai alguse järjepidev, seniajani kestev tõlkijatöö). See tõlgitu mittetõlkimise vajadus oli mul muidugi teada juba toonagi ja tolles raamatuski oli mitu kirjakohta, millest ma sain tänu varasemate eestindajate suurele panusele hõlpsamalt üle. Sestap isegi üllatas mind veidi, kui toimetaja juhtis tähelepanu, et ühes essees aluseks võetud Joseph Conradi teos on ka eesti keeles olemas, ning küsis, kas mul oli tungiv põhjus seda mitte kasutada.
Sealtpeale olen püüdnud väga hoolikalt kõigi osutatud ja ka osutatamata, kui vaid ära suudan tunda, tsitaatide puhul kontrollida eestinduse olemasolu, mis on päris kasuks tulnud (ehkki samas toonud ka mu raamatukokku teoseid, mis sinna ilmselt muidu poleks jõudnud, kui tõlgitav autor poleks pidanud heaks neid osundada). Kuigi jah, alati ei õnnestu varasemat tõlget päris täpselt rakendada, sest maailmas on palju keeli, kus pole käändeid ega pöördeid või on neid oluliselt vähem või avalduvad nad teisiti kui eesti keeles, nii et tsitaat, mis originaalis (ja ka tõlkes) on teatava kindla kujuga, tuleb asetada hoopis mõnda muusse käändesse-pöördesse.
Nagu ka Keeletoimetuse sissekande kommentaaride mainitakse, tekib mõnikord ka probleeme juhul, kui mõlemal puhul on tegemist tõlkega, nt pühakirjade puhul: King Jamesi ja eestikeelse Piibli tõlge võib mõneski aspektis erineda, seda ma olen ise pidanud kogema ja nuputama, kuidas hundid saaksid vatsa täis, aga lambukesed ka edasi võiksid kepsutada. Ühel juhul küll ka rikkusin seda varasema tõlke kasutamise tava, muutes sõnastust päris märkimisväärselt, aga selle puhul on vahest vabandavaks asjaoluks see, et tegemist oli mu enda tõlkega :-) , millega ma ülelugemisel ei saanud kuidagi enam rahul olla.
Muidugi, teadus- ja aimekirjanduse tõlkijal (nagu ma ju valdavalt olen) on selles mõttes lihtsam, et reeglina on sellistes teostes ka enam-vähem korralik viiteaparatuur. Ilukirjanduse puhul on asi märksa raskem: kui vahest Piibli ja Shakespeare'i, millest sissekandes juttu oli, tunneb isegi algaja tõlkija ära, siis on ometi loendamatul hulgal autoreid, kelle puhul võib õigetele jälgedele jõuda ainult siis, kui mingil põhjusel tekib tunne, et midagi on nagu (originaal)tekstis valesti, s.t. tunne, et tegemist võib olla laenuga kuskilt või viitega kuhugi... Aga noh, eks juhtub ka nii, nagu sissekande ühes kommentaaris viidatud:
Ühes Agatha Christie jutus oli kellegi kohta öeldud, et nad olid nagu Noomi ja Rutt, tõlkes olid need siis jäänud Naomi ja Ruth ja all märkus: “Ilmselt viitab miss Marple siin St Mary Meade’i elanikele”.
Õhtul sattusin Järva Teatajast lugema, et Türil (mida ma ikka endiselt pean oma kodulinnaks, kuigi ma tegelikult pole seal kunagi elanud - aga vähemalt oli see sünnikodule lähim linn...) on tekkinud õige omapärane mõte leida "tunnusõunakook"! :-) Igatahes väga andekas ja nutikas plaan, isegi kui see pole võib-olla päris originaalne (mulle meenub kuskilt mälusopist, et ma olen kas mingis filmis või seriaalis näinud, et mingil kohal oli oma tunnuslik, vist samuti õunakook - kui mu mälu ei peta, oli tegemist mingi õudukaga või millegi muu jubedaga ja sel koogil oli oma pahaendeline osa...) Aga vähemalt Eestis on see vist küll ainulaadne idee ning sealjuures meeldiv ja kindlasti maitsev ka! :-)
Uues Arvutimaailmas oli sümpaatne näha taas tähelepanu pööramist Linuxile, täpsemalt siis sedakorda Estobuntule. Siiski oli seal käsitletud mitte uusimat versiooni, vaid kevadist. Ja kuigi selline tähelepanu osutamine oli iseenesest kena, siis artikkel ise oli suht kehvapoolne mu meelest, rohkem selline ninnu-nunnutamine, et vaadake, selline vahva asi on ka olemas ja polegi midagi üle mõistuse rasket, proovige järgi ja kaege ise, kui lahe see on! Iseäranis Arvutimaailmas tundus see kummastav, sest enamik artikleid on seal ikka sellised tõsise tooniga ja asjalikud.
Loetud: Arvutimaailm 11/2009, Diplomaatia 10-11/2009
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Teadmata kadunud: Oceanicu kuuiku lugu (Kanal2), Heroes (TV3)
No comments:
Post a Comment