Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev. Eilne silmavalu oli kadunud, ainult tavaline tuikamine, nagu ikka, ja et ma magasin ka päris korralikult, lausa üle seitsme tunni, on ilmselt selge, et tegemist oli tõepoolest väsimusest tingitud nähuga. Igal juhul on hea, et see asi kiiresti üle läks, sest tööd on veel palju ja samal ajal kirjastus juba raevumas...

See nädal oli Vana Maailma sõjaväejuhtidele korraliku puistamise aeg: korraga kahes suures riigis tagandati või astus ise tagasi terve hulk kindraleid ja tippametnikke. Saksamaa on muidugi pea pretsedenditu: sisuliselt korraga lahkusid ametist sõjaväeülem ja kaitseministeeriumi kantsler ning tagatipuks ka veel kaitseminister, tõsi küll, praeguseks juba endine, sest ta oli vahepeal jõudnud saada uue ministrikoha. Sellist asja ei juhtu sageli isegi sõja ajal ja praegu on ometi põhimõtteliselt rahuaeg. Kuigi, eks ta ole, tagasiastumiste rida sai alguse ju sõjast, sellest, mida teiste seas ka sakslased praegu Afganistanis peavad. Ehkki samas on see, kas ja kuivõrd nüüd just tagasi astunud isikud ja üldse sakslased kogu selles Kunduzi jamas süüdi olid, ikka veel omajagu segane, kõigist juurdlustest hoolimata (õigemini, segane pole mitte see, KES on süüdi, vaid see, KEDA tuleks süüdistada, et kogu asi läks nii, nagu läks). Aga igal juhul näitab see, et Saksamaal valitseb päris tugev ja tõhus tsiviilkontroll ning demokraatia ehk rahva tahte avaldumine (nojah, veidi erinev vahest sellest tänapäeva mainstream'ist elik angloameerika demokraatiast oma märgatavalt tugevama korporatiivsuse poolest, aga siiski ka juba pikkade ja nagu näha, korralikult juurdunud juurtega demokraatia, mille arengusse viimase sajakonna aasta jooksul ainult üks napakas austerlane suutis lühiajalise katkestuse tekitada...). Lumepalliefektina toob see ilmselt kaasa ka edasisi erruminekuid-tagasiastumisi, nagu on ka juba varem toonud.
Umbes sama massiivne laine käis üle Venemaa sõjaväe, kus samuti kaotasid koha kõrged sõjaväelased, ehkki mitte just päris nii kõrged kui Saksamaal. Muidugi, Venemaal olid asjaolud teistsugused, kindralid kaotasid ameti sisemaise jama ehk ohvriterohkete plahvatuste tõttu. Mis ühest küljest näitab üsna santi seisu, sest kui üht ohvriterohket plahvatust võib ju pidada väga halvaks juhuseks, siis kohe otsa teine samasugune osutab juba millelegi tõsisemale, süsteemsemale. Ilmselt sellesamuse "tõsisema" pärast on ka Venemaa raudse järjekindlusega püüdnud asuda sõjaväereformi teele, mis aga ikka ja jälle takerduma kipub kord ühe, kord teise asja taha. Kõrvaltvaatajana on tegelikult isegi hea meel seda näha, et Venemaa on sõjaliselt suurriikide seast endiselt väljas. Peetakse ju (sõjalise) suurriigi üheks, vahest isegi tähtsaimaks tunnuseks suutlikkust lisaks oma maa kaitsmisele ka vajaduse korral edukalt väljaspool piire tegutseda. Seda ei ole Venemaa viimased sada aastat suutnud, mis on loonud ka soodsad tingimused Eesti iseseisvumiseks ja selle iseseisvuse hoidmiseks. Nojah, Teist maailmasõda võib pidada erandiks, aga see oli rohkem asjaolude kokkulangemine ja õigupoolest ei tulnud ka toona Venemaal see väljaspool piire sõdimine just väga edukalt välja (aga, noh, ainsa silmapaistva asjana pärast Vene-Türgi sõda 130 aasta eest on see muidugi andnud põhjuse üldse millegi üle uhkust tunda, mistõttu ka Venemaa nii ägedalt seda oma "ajaloo võltsimise" vastast võitlust peab). Hiljem on Ungari, Tšehhoslovakkia, Afganistan ja viimati Gruusia näidanud, et midagi pole paremaks läinud, vaid hoopis veel kehvemaks. Muidugi, piirkondlikult on ta siiski sõjaliselt tugev ja sestap ka potentsiaalselt ohtlik.

Keeletoimetuse ajaveebis oli vahva, kuigi paraku lühike ülevaade nii vajaliku, kuigi sageli autorite poolt mitte just palavalt armastatud keeletoimetaja ameti ajaloo kohta. Päris huvitav oli lugeda, kuidas selle ameti tähendus on läbi aja muutunud. No ja muidugi tuleb häbiga tunnistada, et ma ei teadnud, et see amet on Eestis 80 aastat vana...

Sattusin ka huvitava artikli peale, mis tutvustas KDE4-ga kaasa tulnud uue "tegevuste" kontseptsiooni edasisi arendamiskavasid. Ma ei ole küll leidnud isiklikku vajadust mingeid "tegevusi" kasutada, nagu ei ole mul ka olnud tungi pruukida virtuaalseid töölaudu, aga ilmselt paljudel selline tarvidus on, olen ma aru saanud, ning Chani ajaveebis kirjeldatud tulevik oli igatahes päris huvipakkuv.

Loetud: Go reisiajakiri 5/2009
Vaadatud: Meenutades tulevikku (FoxLife), Ärapanija (Kanal2), Batman alustab (Kanal2), 300 (Pro7)