Täna sai siis Euroopa endale nii-ütelda päris ehtsa presidendi ja välisministri. Nii et kui varem oli Kissingeril segadus, kellele iga kuue kuu tagant muudkui vahetuva eesistumise puhul helistada, kui ta tahab "Euroopaga" rääkida, siis nüüd peaks need raskused olema murtud. Et presidendiks valiti Belgia "rahustaja" Herman Van Rompuy, polnud vahest väga imestada. Võimalikke kandidaate oli ju palju, aga selge oli ka see, et mõnda väga tugevat liidrit etteotsa ei taheta: tugevad liidrid on üldiselt tugevalt seotud ka oma päritolumaaga ja olgu siis britt, sakslane, prantslane või kes tahes, tekitab see teistes ikka pelgust, et selline president hakkaks liigselt eelistama või rõhutama oma rahvuslikke huve. Belgia on selles mõttes hea kompromiss, et tegemist on suhteliselt väiksema riigiga, mis asub mitme suurema jõu vahel ja on sestap üsna huvitatud tasakaalu hoidmisest. Ning Van Rompuy on suutnud ennast tõestada "tasakaalustajana" kodumaal pärast nii aasta aega väldanud täielist poliitilist kaost. Euroopa Liidu "tasakaalustamine" on võib-olla mõneti isegi lihtsam kui Belgias, aga võib samas osutuda palju raskemaks, sest paari "kogukonna" asemel on tuleb tegelda nii oma veerandsajaga... ja see ei pruugi olla sugugi lihtne, nagu on näidanud Iirimaa, Taani, Tšehhi, Poola ja kohati teisedki riigid...
Küll oli vähemalt mulle üllatuseks välisministri ametisse valitud paruness Catherine Ashton. Ma usun, et ma olen seda nime varem isegi näinud, tõenäoliselt seoses Euroopa Komisjoniga, kus ta praegu kaubandusvoliniku ametit täidab, aga ma usun samuti, et ma polnud ainuke, keda see valik kulmu kergitama pani ja kiiresti teavet otsima. Mingeid erilisi välispoliitilisi saavutusi ei paista tal olevat, kui selleks mitte pidada kaubandusläbirääkimisi, nii et ilmselt jääb siis näha, milliseks tema "valitsemisaeg" kujuneb. Ilmselt mängis ka parunessi puhul rolli märgitud pelgus tugeva isiksuse ees ning tegemist oli mitmes mõttes kompromisskandidaadiga.
Teine suurem uudis tänasest päevast tuli Google'ilt, kes kergitas saladusloori oma kavandatavalt operatsioonisüsteemilt (ametlik teadaanne leidub siin ja spetsiaalse ajaveebi sissekanne, kus on ka päris lahe tutvustav video, siin). Nagu juba kunagise esmaavalduse põhjal võis oletada, on asja keskmes veebilehitseja, siis see Google'i enda looming Chrome. Tegelikult üsna loogiline valik, sest Google on ju aastatega ka ise kasvanud palju enamaks kui pelgalt otsimootoriks, ning vahest pole vale öelda, et suure osa asju, mida tavaliselt vaja läheb, saab juba praegu Google'i toodete abil ära teha (lisaks Chrome'ile Gmail, Google Docs, Google Groups, Google Reader, Google Books ja veel palju-palju muud, sealhulgas Eestis nii populaarne Orkut).
Aga huvitav oli kogu asja juures just see, mis selgus alles täna: nähtavasti on Google mõistnud, et väga raske oleks tungida olemasolevale operatsioonisüsteemide turule ja asuda võistlema eelkõige Microsofti, aga ka teistega. Nende lahendus: luua operatsioonisüsteem koos spetsiaalselt seda käitavate masinatega (umbes Apple'i eeskujul, kes ka ju pikka aega valmistas riist- ja tarkvara üheskoos). Arvestades seda, et lubatud on välkkiiret käivitumist ning sama välkkiiret tegutsemist nii interneti olemasolul kui ka selle puudumisel, siis võib see isegi päris edukaks kujuneda.
Kui kõrvale jätta riist- ja tarkvara kokkusobitamise mured, mis tõenäoliselt ei ole sugugi ületamatud, siis kasutaja poolt vaadates on kõige suurem probleem see, kas uus operatsioonisüsteem pakub ikka rakendusi, mida tõepoolest vaja läheb. Kommentaaridest on juba läbi kõlanud, et peaaegu kindlasti peavad AutoCADi ja muude selliste selgelt ja kiivalt suletud koodi eelistavate rakenduste kasutajad leppima oma lemmikrakenduste puudumisega uues OSis. Muidugi, AutoCAD on tühise ja ebaolulise vähemuse lemmik, kellega arvestada ei pruugi. Samas - ma ei ole küll ise Google Docsi pea üldse kasutanud, aga ma olen kuulnud, et nii mõnedki on väljendanud rahulolematust, et seal puuduvad mitmed asjad, millega nad on kas Microsoft Office'i või OpenOffice.org-i kasutajatena harjunud. Muidugi, seegi võib puudutada vähem tähtsaid võimalusi, sest minu äärmiselt napid kogemused tekstidokumentidega ei ole midagi sellist paljastanud, mida mul vaja oleks ja mida Google Docs ei paku (aga need on olnud ka tõesti väga lihtsad dokumendid, nii et see pole kuigi representatiivne hinnang).
Väga hea võimalus on loomulikult Google Translate, mis ilmselt põimitakse ka tulevasse operatsioonisüsteemi sisse, kuid eesti keele koha pealt on see seni ikka tõeline lonkur - milles ilmselt ei saa ainuüksi Google'i süüdistada, kuivõrd nende süsteem on üles ehitatud tekstikorpustele, mille puhul ongi loomulik, et kõige paremini toimib tõlge lähedaste keelte puhul: näiteks soome keelest eesti keelde tõlgib Google Translate pea veatult, aga indoeuroopa keelte puhul tekib terve rida kentsakusi (mõningaseks erandiks saksa keel, mis on tegelikult ju küllaltki lähedane eesti keelele, sest eesti keele grammatika on ikka päris suurel määral sellest mõjutatud; samuti vene keel, mis omakorda on väga tugevasti mõjutatud soomeugri keeltest).
Nii et ilmselt tuleb (nagu ka eespool mainitud Euroopa "välisministri puhul) Chrome OS-i puhul oodata reaalseid tulemusi, praegune teave on veidi vähene sellele mingi hinnangu andmiseks.
Avastasin täna muu hulgas, et Emakeele Seltsi keeletoimkond on vahepeal arutanud sõnade "peale" ja "pärast" kasutamist ning jõudnud järgmisele järeldusele-soovitusele:
Nii kaassõna peale kui ka pärast kasutamine ajatähenduses (nt peale koosolekut ~ pärast koosolekut) on kirjakeeles sobilik. Kaassõnaga „peale” kasutatakse ajatähenduses osastavat käänet, mis võimaldab teda eristada kaassõna teistest tähendustest (vrd peale koosoleku ja peale koosolekut).Põhjendused paistavad olevat mõistlikud, nii et ilmselt järgmises õigekeelsussõnaraamatus on juba praegune "peale" kui ajalise kaassõna taunimine kadunud (muidugi mainitud otsuses esitatud klauslitega). Eks ta ole, keelemasina kivikesed jahvatavad aeglaselt, aga ükskord saavad nad peale pikka ragistamist ka kena jahuportsukese ootusvalmite peopesade peale puistatud :-)
Loetud: Navigaator 2/2009; Osale. Ütle, kui mõtled!
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
No comments:
Post a Comment