Tavaline tööpäev, millest pole palju kõnelda.
Eilse sissekande peegeldus Facebookis sai üllatavalt palju vastukaja ja just inimestelt, kes ühte või teist pidi tihedamalt keeleasjadega seotud. Paistab, et kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus "peale" ja "pärast" kohta on juba kuu aega tagasi langetatud (ja arutusele võetud juba poole aasta eest), ei ole mitmed inimesed, kellele see kuidagi võiks korda minna, sellest midagi kuulnud. Mis on tegelikult paha: meeldigu need otsused ja soovitused või mitte, võiks nad siiski olla laiemalt teada juba enne, kui äkitselt nagu talv Eesti linnadesse ilmub õigekeelsussõnaraamat või mõni muu norminguid sisaldav teos...
Rahvusvahelises meedias oli endiselt üheks suuremaks kõneaineks Euroopa uus president ja välisminister. Võib-olla on isegi hea, et neiks valiti sellised suhteliselt vähetuntud isikud: kui oleks valitud mõni kuulsus, näiteks palju kõneldud Tony Blair, oleks see võinud jääda vahest teisejärguliseks uudiseks, aga nüüd olid kõik lausa sunnitud tutvustama uusi tegelasi ja arutlema selle üle, mida ja mismoodi ja kas ja kuidas see endaga kaasa toob. Selline "musta hobuse" roll paneb samas neile suurema surve õlule ennast näidata...
Idapoolsemas meedias oli aga selle kõrval ja sellest märksa enam tähelepanu keskpunktis hoopis järjekordselt Venemaa peaminister Putin, kes arutas Jaltas Julija Tõmošenkoga kahe riigi suhteid, eriti igihaljast gaasiteemat, aga ei mallanud jätta suud avamata ka muudel teemadel. Tema "soe soovitus" Ukraina presidendile Juštšenkole jätta kohtumisel lõunalaua taga Saakašviliga lips kaela panemata, sest viimane võib seda närima hakata, ületas ikka igasugused diplomaatilised piirid, mida vähegi on võimalik ületada...
Õhtul vaatasin, nagu ikka, "Kelgukoeri", mis oli sedakorda päris, lausa üllatavalt huvitav. Isegi veel eelmisel nädalal kavas olnud esimese osa lõpul poleks osanud oodata, et krimisarjale selline müstiline vunk peale keeratakse. Kusjuures mu meelest päris andekalt oli asi lahendatud. Iseenesest pole ju ei jumalapoja maa peale tulemine, Jumal kui naisterahvas, paradiis kui koht, mis ei vasta just tavapärasele ettekujutusele, Jumala ja Saatana malemäng maailma saatuse otsustajana ja veel mitmed elemendid, mis seal olid, midagi enneolematut, aga tavaliselt esinevad nad koos filmides, mida võiks nimetada pigem "müstilisteks thriller'iteks". Krimifilmis ja niimoodi lahendatuna tundus igatahes väga värskendava lähenemisena (seda enam, et mitmed põhiliiniga suhteliselt vähe seotud episoodid aitasid just piisaval määral põnevust üleval hoida ning pakkusid samal ajal võimalust veidi seedida äsja nähtud põhiliini järgmist hüpet).
Loetud: Sirp 20.11.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Warlock - Satans Sohn (Pro7)
No comments:
Post a Comment