Kolmabased mõtted

Tänagi ei tulnud tavalisest tööpäevast palju välja, ikka selle Diplomaatia tõttu, mis sedakorda paistab tulevat peamiselt tõlkelugudest koosnev. Teisest küljest on naabermaadele pühendatud artiklite tõlkimine teretulnud vaheldus üle pea kasvanud keltidele ja venelastele, nii et nuriseda võib ehk ainult selle üle, et nii palju asju korraga ühele hetkele satub, aga eks see ole ajakirjanduse, mida ju Diplomaatia on, puhul lausa loomulik.

Täna õhtupoolikuks paistsid Kõrgõzstanis puhkenud rahutused jõudvat lõppfaasi: senine võim on nähtavasti kukutatud ja uued tegijad kui mitte veel päris pukis, siis pukki ronimas. Vaevalt muidugi keegi (kaasa arvatud mina) pööraks sealsetele sündmustele kuigi palju tähelepanu, sest iseenesest pole ju Kõrgõzstan maailma mastaabis kuigi palju tähtsam riik kui näiteks Eesti või Ekvatoriaal-Guinea (või mõni muu e-tähega algav riik, kui parafraseerida üht mu ammust arvamusartiklit :-) ), aga paraku asub ta väga lähedal juba pikemat aega tulipunktis olnud piirkondadele (alates Kashmirist idas, aga mõistagi eelkõige Afganistanile) ning on ka ise mitmete jõutelgede keskmes (Hiina ja Kasahstan kui suured naabrid ning USA ja Venemaa kui veel suuremad "naabrite naabrid"). Tundub küll, et seekordne mäss ei olnud eriti tingitud välismaistest teguritest, vaid pigem olid mitmed sisemaised pinged kuhjunud sinnamaani, et nende vähendamise ainuke tee oligi paraku omajagu veriseks osutunud sisekonflikt. Ma ei ole küll väga põhjalikult jälginud Kõrgõzstanis toimuvat, aga kõige põhjal, mida ma viimastel aastatel olen siiski kõrva taha pannud, on seal tegemist endiselt üleminekuga tugevast autoritaarsest süsteemist (nõukogude kord ei asendunud just kuigi palju leebema süsteemiga sealkandis) mingisse muusse süsteemi (kas just läänelikku demokraatiasse, on kaheldav, aga tundub, et vähemalt mingisse sellisesse süsteemi, mis ei ole enam nii jäiga vertikaalse ülesehitusega kui senised). Esimene suurem samm astuti selles suunas viie aasta eest, nüüd on siis nähtavasti järg järgmise käes, sest nagu selliste üleminekute puhul sageli, käivad need järk-järgult, sageli järskude hüpetega (kohe meenub ajalooõpingute vältel pähe taotud Prantsusmaa ajalugu, kus suurel revolutsioonilgi oli mitmeid järske murranguid...). Mõneti sarnaneb Kõrgõzstanis toimuv sellega, mis on juhtunud Ukrainas, isegi ajaliselt on kattuvus üsna täpne, muidugi oma eripäradega, millest vahest kõige silmatorkavam hetkel on see, et Ukrainas tuli viimase lainega võimule vähemalt esmapilgul "tagurlane", Kõrgõzstanis aga hetkel paistab võim olevat läinud pigem tulbirevolutsiooni kas just radikaalsema, aga vähemalt samu üllaid ideid kandva seltskonna kätte (see eristus on mõlemal juhul äärmiselt tinglik mõistagi). Aga eks seda veel näeb, millises suunas Kõrgõzstanis asjad edasi arenevad, sest isegi kui mäss ise oli tingitud rohkem siseprobleemidest, on päris selge, et mainitud jõutelgede otsad on väga huvitatud sellest, kuidas asi edasi liigub - ja nende huvid pole kaugeltki ühesugused...

Täna nägi ilma-, hmm, õieti trükivalgust siis ka üks veidi suurem tõlge, millega ma jaanuari lõpul vaeva nägin, ja ühtlasi oli see esimene kord, kus mul õnnestus näha enda nime mu meelest ühes Eesti paremas ajakirjas Akadeemia ka mujal kui lihtsalt kasutatud kirjanduse loetelus :-) Viidet tõlke tekstile paraku anda ei saa, sest Akadeemia kuulub (teadusliku kallakuga väljaannetele vist lausa iseloomulikult? - kuigi vähemalt osade puhul on võimalik siiski interneti kaudu artiklite lugemisõigust osta...) samuti nende ajakirjade hulka, milles ilmunu on laiemale avalikkusele näha ainult sisukorrana, artiklite enda lugemiseks tuleb ajakiri tellida, osta või raamatukogus sirvida.

Eelmisest lausest johtuvalt tuli aga meelde, et pean vähemalt osaliselt tagasi võtma mõne päeva eest ajakirjale Tuna antud samalaadse iseloomustuse. Mitte küll viimase numbrini välja, aga vähemalt 2007. aasta lõpuni ilmunud numbrite sisu on nüüd täiesti vabalt kättesaadav.


Loetud: Tuna 1/2010
Vaadatud: Stargate Universe (RTL2)

Ilmunud tõlked: Rein Müllerson. Ex uno plures'est E pluribus unum'ini? (Akadeemia 4/2010, lk 696-731)