Tavaline tööpäev, mida väga lühidalt katkestas ema külaskäik. Õieti ei olnud see isegi külaskäik, vaid lihtsalt korraks sisseastumine. Ta oli just jõudnud tagasi järjekordselt ringreisilt ümber Eestimaa ehk siis marsruudilt Tallinn-Kungla-Iisaku-Tallinn. Nagu aru võis saada, oli Kunglas olukord olnud üsna masendav... Ilmselt peab seal mingi põgusagi remondi sel suvel ette võtma, et see "avariipind" ikka kuidagi elamiskõlblik oleks ka edaspidi... Aga igal juhul, isegi selle äärmiselt napi külastusega õnnestus emal mu elukorraldust omajagu segi raputada. Nimelt tõi ta suure kotitäie õunu, kenasti ületalve seisnud, aga siiski juba staadiumis, et ega nad enam kaua seisa... Selge, et nii palju ei jõua ma neid lihtsalt ära süüa. Teadmatuses, mida nendega ette võtta, uurisin Toidutare retsepte, kuid juba eelnevalt tärganud kahtlus osutuski tõeks: õuntest saab tõepoolest väga palju igasugu maitsvaid asju teha, aga paraku ilmnes ka tõsiasi, et kõigist vajalikest komponentidest nende valmistamiseks on mul raudselt olemas ainult vesi... Niisiis, tuleb ilmselt lähiajal poodi väisata ja hankida mingeid asju, et sellest ootamatust õunalaadungist siiski midagi muud valmistada kui pruuni löga biojäätmete konteineris. Tegelikult retsepte vaadates - selliseid, millest mu oskused ehk võiksid üle käia - jäi silma kaks komponenti, mida õieti vist tasukski kodus nii praktilistel kui esteetilistel kaalutlustel omada: ma kahtlustan, et tärklisel on rohkelt ka muid kasutamisvõimalusi, ning kaneel annab mäletamist mööda tuppa väga mõnusa leha. Aga eks vaatab...
Loetud: Tuna 1/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Hitman - Jeder stirbt alleine (RTL)
No comments:
Post a Comment