Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänases Sirbis oli õige palju lugeda, tõsi, küll koos lisadega (Diplomaatia ja Kultuurkapitali rahade jaotus). Sotsiaalia rubriik oli, nagu Wallensteini ajal kombeks on saanud, täis valdavalt vasakpoolset möginat, mis väärib vaid nii palju lugemist, et teada, mida öeldakse, aga erakordselt huvitav oli Vindi Toomase ülevaade 2009. aasta eesti proosakirjandusest. Ma olen küll varemgi nentinud, et õige mitu viimast aastat pole saanud õieti ühtegi raamatut läbi lugeda, vähemalt mitte korralikult ja nauditavalt, ilma vahepausideta (õigupoolest ainuke aeg, mida ma olen püüdnud lugemiseks kasutada, on olnud igapäevase tõlketöö käigus tehtavad igatunnised vahe/puhkepausid, mis tähendab korraga maksimaalselt 10 lk lugemist... ja sestap peamiselt selliste teoste kättevõtmist, kus puudub järjepidevus ja ühtsus, nt pildialbumid või praegugi veel nii väga moes rohkete piltidega temaatilised raamatud), seda vähem veel eesti ja eestikeelset kirjandust, aga jõudumööda olen püüdnud siiski jälgida vähemalt seda, mis ilmub. Sealhulgas ka ülevaateid ja see ülevaade oli mu meelest parim, mida ma olen sattunud lugema, nii puhtalt loetavuse kui ka hinnangute osas (viimase all ei mõtle ma seda, et need hinnangud peaksid tingimata olema sellised, mida kõik - ja kas või ma ise - tingimata aktsepteeriks, vaid seda, et need andsid mu meelest päris hea pilgu vähegi pikemalt käsitletud teostesse, sellise pilgu, mis sõltumata artikli/ettekande autori arvamusest tekitas ka endale teatava ettekujutuse). Nojah, muidugi ei saanud ta mööda ka enda raamatust, millele oli vahest ebaproportsionaalselt palju ruumi pühendatud, aga teisest küljest ei saa seda ka kuidagi pahaks panna, sest vanasõnagi ütleb ju, et kes see siis ikka kui mitte...

Tähelepanu köitis ka ühe "meistertõlkija" Planhofi Maie tublisti solvunud ja üpris terav vastus varasemale kriitikale. Nojah, ma ei oska tema tõlgete kohta kuigi palju midagi öelda, sest Esterist tema sule alt tulnud teoste nimekirja vaadates leidsin, et mul on küll kaks tükki kodus olemas, aga need on seni lugemata. Siiski äratab lisaks aukartuse kõrval nii tohutu produktiivsus, nagu talle omane - ainuüksi selle aastaga on samuse Esteri põhjal tema tõlgituna ilmunud neli raamatut, kõik üsna mahukad, lehekülgede arvuga 267 ja 382 vahel -, ka mõningat kahtlust, kuidas sellise hiiglasliku toodangu puhul on võimalik kas või juba tõlkijal enesel puhtfüüsiliselt oma tõlkeid kontrollida... Ma võin enda kohta öelda, et väga heal juhul ehk suudaksingi mõnda aega kõike muud kõrvale heites ennast nii palju pingutada, et. ütleme, nädalas 100 lk tõlkida, aga kohe kindlasti tuleks sinna kõrvale arvestada minimaalselt pool nädalat selle ülelugemiseks ja esmaseks, personaalseks toimetamiseks... Aga noh, inimesi on erinevaid ja võib-olla ta tõesti suudab niimoodi aastaid järjest aina panna ja panna...

Diplomaatia õieti väga huvitav seekord polnudki, seda natuke iseäralikul põhjusel - nimelt kukkus sel korral välja nii, et pea kogu numbri materjalid on mu "tõlkekojast" läbi käinud :-) (kui lisada veel üks Postimehes ilmunud lugu, siis on täna ilmunud tõlgete koguarvuks koguni 9, mis on vist lausa isiklik rekord...) Muidugi, tõlkimise ajal olid need lood väga huvitavad, sest kuigi Läti ja Leedu on ju meie naaberriigid, tehakse neist eesti keeles ometi nii vähe juttu, et lausa häbi. Siiski, nende omatõlgitud lugude kõrval (mis on allpool ära toodud) oli faktirohkuse poolest väga nauditav lugeda kolonel Ermuse Aarne ülevaadet Läti ja Leedu sõjaväest.

Mõneti üllatavalt pakkus naljakaid elamusi muidu suhteliselt kuiva nime- ja arvujada pakkuv Kultuurkapitali rahajaotuse vihikuke. Nimelt leidsin sealt õige huvitavaid/humoorikaid rahahankimise põhjendusi, näiteks "kirjandusveebi purpurmust.org õhushoid" ja mitmed "kaanehinna vähendamised/alandamised". Ilmselt on nutikas sõnastus väga hea eeldus raha edukaks väljanuiamiseks :-)

Eesti Ekspressist võis lugeda, millised jamad on kaasnenud TEA kirjastuse välja antud uhke nimetusega "Eesti spordi taskuentsüklopeediaga". Ausalt öeldes see, et selles esineb vigu, ei pannud mind väga imestama ega isegi nördima - tegemist on ühemehe-entsüklopeediaga, mille puhul vead on äärmiselt kerged tulema isegi siis, kui koostaja oleks oluliselt, hmm, ütleme et parem. Ei ole ju vigadest pääsenud ja ilmselt ei pääsegi ka suurte kollektiivide entsüklopeediad, olgu meie enda EE või ka Britannica või Meyeri/Brockhausi sugused hiiglased. Ma üldiselt olen suhtunud TEA teatmeteostesse suhtelise tolerantsiga: on jah tihtipeale vigased ja ilmselt kiiruga kokku pandud ja mitte kõige paremini toimetatud, aga et mul on tavaliselt kombeks nagunii vajalikke fakte mitmest allikast üle kontrollida, siis see nii väga ei häiri, kui TEA või kelle tahes muu teatmeteoses ka (mõistlikul hulgal) vigu leidub. Aga täiesti vihale ajas artiklis kirjeldatud äärmiselt alatu lüke, kus inimesi, kes olid juhtinud tähelepanu kavandatavas teoses esinevatele arvukatele vigadele ja teinud ettepaneku neid ja teost ennast läbi arutada, lükati lihtsalt kõrvale, aga samas pandi nende nimed kirja "sisutoimetajatena". Sellise käitumise kohta õieti polegi sõnu...


Loetud: Akadeemia 4/2010
Vaadatud: Aardekütt (TV11), NCIS: Kriminalistid (TV3), Mägedel on silmad (TV3), Tulnukas tulnuka vastu (TV3)

Ilmunud tõlked:
Anne Applebaum: uus tragöödia neetud metsas (Postimees, 16.04.2010)
T. Rostoks. Läti välispoliitika: edasi läbi raskete aegade (Diplomaatia 4/2010)
P. Raudseps. Jahe kevad, kuum sügis: mõned tähelepanekud Läti poliitikaelust (Diplomaatia 4/2010)
M. Jurkynas. Kas Leedu välispoliitika muutub isikukeskseks? (Diplomaatia 4/2010)
I. Makaraityte. Leedu: uued luuad, vanad probleemid (Diplomaatia 4/2010)
Ž. Vaičiunas. Leedu energiajulgeolek pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist (Diplomaatia 4/2010)
J. Bult. Nord Stream: Eesti kaotatud lahing (Diplomaatia 4/2010)
J. Novagrockiene. Avalikkuse suhtumine Leedu relvajõudude muutumisse (Diplomaatia 4/2010)
E. Lucas. In memoriam: Lech Kaczyński (Diplomaatia 4/2010)