Nagu eilne päev lõppes, nii ta ka täna algas Kunglas. Aga kui eile õhtul oli mul vabanduseks tuua jalgpall, mille vaatamise hädavajalikkusest sai aru isegi mu ema, siis täna hommikul ei olnud enam ühtegi vabandust käe- ega muu ihuliikmepärast võtta ja tuli asuda koos temaga kündma ja külvama... Mis konkreetsemalt väljendus aiamaa muldamises ja terve hulga maa peale tekkinud roheluse mahaniitmises. Saatjaks kenasti pinisevad pisikesed lendurid, keda õnnestus tõrjevahendiga küll eemal hoida, aga nagu eilses sissekandes mainitud, tuli selle vahendi tõrjekihti nahal pidevalt uuendada - ja kui eile oli vähese liikumisega päev, siis tänane kerge higistamine aiamaal tähendas, et tõrjevahendi toime haihtus veel kiiremini. Aga eks ta ole, maal ja eriti Kunglas, kus ühel pool on Vooremaa ja teisel pool Amme jõgi, on sääsed elu paratamatu koostisosa ja mingil määral on seal elatud aastad ikka veel sees. Palju tõsisem oli see, et taas tundsin puudust juba ammu manalateed läinud vanaonust, kui ma pidin vikatit teritama hakkama. No ei oska seda niimoodi kiiskavteravaks teha nagu tema seda otsekui möödaminnes tegi. Eks sellevõrra peab jõudu rohkem rakendama, et sama tulemus saada ...
Kungla kodu oli endises mitte just hirmus rõõmustavas olukorras. Vesi ja kanalisatsioon on seal kogu aeg probleemiks olnud ja et nüüd seal õieti keegi ei ela ja isegi visiidid sinna langevad peamiselt suvele, mil ema ikka endise visadusega üritab aiamaast igasugu saadusi välja meelitada, on need probleemid pigem süvenenud. Ilma veeta muidugi ei saa, aga et külm on juba mitu korda WC-paagile häda teinud, tekkis küll mõte see sootuks välja võtta ja kuivkäimlaga asendada, need tänapäevased on ju peaaegu lõhnavabad ja sobivad just sellise mitte kuigi tiheda külastusgraafiku jaoks. Aga eks näeb, kuidas sellega saab. Ja mõistagi ei ole toruvärk ainuke murekoht seal ...
Pärastlõunal sõitsime aga juba Tallinnasse tagasi, mul mõistagi taas orientiiriks ees jalgpalli EMi mängude algusaeg. Tee peal sain ka ühe mureliku telefonikõne, aga et ma ikka veel püsiva väsimuse tõttu (ehkki uneaega jagus vastu tänast juba korralikult, aga vanaimese värk - üks öö vahelt ära ja tükk aega peab taastuma) sellest täna mingeid järeldusi ei teinud, jäägu selle lahtirääkiminegi homse peale.
EMi tänane esimene mäng oli arvatavasti üks oodatumaid üldse, kus mõõtu asusid võtma kaks võistkonda, kelle seast kõige tõenäolisemalt võib tulla uus Euroopa meister, nimelt Hispaania ja Itaalia. Ja nautimist vääriv mäng ka tuli ja oli. Pusimist oli mõlemal pool kõvasti, aga üldiselt jättis Itaalia palju sümpaatsema mulje. Mitte et Hispaania mäng oleks kuidagi halvem olnud, aga nende formatsioon, selline sisuliselt ründajata, jättis kuidagi soovida. Ja Itaalia panus sai vääriliselt tasutud, sest nemad suutsid esimesena värava lüüa. Nojah, Hispaania vastas sellele juba paari minuti pärast, mis mängu vaat et veelgi elavdas. Aga 1:1 tulemus jäigi. Igatahes senise turniiri käigus vaieldamatult parim mäng, kus vastakuti päris võrdsed meeskonnad, kel jagub kogemusi ja oskusi ja kes ei häbene neid ka näitamast.
Teine mäng Iirimaa ja Horvaatia vahel oli samuti põnev, kuigi sugugi mitte samamoodi kena. Pigem selline verine ja nugade peal mäng, kus võideldi viimast välja pannes. Aga Horvaatia käis siiski 3:1 üle ja päris õigustatult.
Õhtul oleksin tahtnud hea meelega telerist veel "Troonide mängu" vaadata, aga jah, sellest jäin ma Starmani tõttu ilma. Neil oli kavas mingi kanalite või sageduste või millegi ümberjagamine ja sellega alustati täpselt südaööl, kuigi muidu on niisugused asjad käinud pigem mõni tund hiljem, ajal, mil tõepoolest enam eriti kedagi üleval ei ole selsinatsel maalapil. Tõsi, osa kanaleid jäi kogu aeg alles, aga nende seas polnud paraku just seda, mis mind hetkel huvitas ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli EM: Hispaania-Itaalia (ETV), jalgpalli EM: Iirimaa-Horvaatia (ETV)
No comments:
Post a Comment