Tavaline tööpäev, mille kõrghetkeks oli, nagu pühapäeviti tavaks, ema ja ta poiss-sõbra väisamine. Mis, samuti nagu ikka, tähendas korralikku kõhutäit (ja jälle hakklihakastet, nämma!) kui ka tugevat peatäit, seda viimast siis mõistagi ristsõnade kujul. Ühtlasi tuli ema järjekordselt aidata arvutimaailmas - ja muidugi asjaga, millest mul vähimatki aimu ei ole ja hoolimata mitmekordsest kokkupuutumisest nähtavasti ka ei saa olema. Ta kasutab nimelt fotodega jändamiseks mingit rakendust nimega Picasa, millel aga on üks huvitav omadus: kollaaže saab sellega teha täpselt üks kord. Kui oled selle ära teinud ja õnnelikult salvestada saanud, siis järgmine kord tuleb rakendus uuesti veebist alla laadida, sest vana versioon (või õigemini paigaldatud isend, tuleks vist öelda) võimaldab küll kollaaži teha, aga mitte enam salvestada ... Imetabane on see arvutimaailm ikka :-) (Ma soovitasin emal mõne aja eest proovida digiKami, millel samuti juba mõnda aega kollaaživõimalus olemas, aga tookord proovitud uusim versioon oli paraku tõsiselt katki ega võimaldanud tegelikult üldse kollaaži valmistada ... paraku ...) Küllap muidugi leiaks ka mõne korralikult töötava tarkvara, aga ma pole seni viitsinud seda otsida - ent kui ma veel paar korda pean assisteerima selle mõistetamatu Picasa kasutamist, siis võib-olla otsingi :-)
Täna kerkis Facebooki tõlkepärlite grupis ühes lõimes esile huvitav küsimus selle kohta, kui paljud Eesti kohanimed on nii-ütelda nimetavas käändes. Teatavasti on ju üldjuhul siinsed kohanimed kas tegelikult või vähemalt vormiliselt omastavas, mis on ka loogiline, sest mõtteliselt liitub neile ju sõna "linn", "küla" või midagi muud sellist, mille puhul omastav ongi igati loogiline. Võtsin siis ka Eesti kohanimed ette ja päris huvitavaid tulemusi tuli. Kõigepealt muidugi tõdemus, et jah, kindel enamus kohanimedest on omastavas käändes, järgneb rühm, mille puhul nimetav ja omastav kokku langeb, nii et öelda, mis käändega on tegu, pole õieti võimalikki. Aga vormiliselt esineb muidugi igasuguseid käändeid ja muidki sõnavorme küllaga. Osastavat kindlasti, näiteks mitmuslikud Pärnu ja Türi :-) mis on ju ammusest ajast tuntud. Aga ka selliseid käändevorme nagu Kalana, Orgita või Ärina. Või ma-tegevusmine: Keema, Kiruma, Küdema, Undama. Või ka käskivat kõneviisi: Kärbu, Loobu, Pilka, Salatse. Aga siiski leidus ka terve hulk selliseid kohanimesid, mida emakeele püksikummi usinalt venitades annab kenasti nimetavas käändes leiduvaks pidada.
1) Kõigepealt muidugi see kõige kuulsam näide Tallinn - aastat kolmveerandsada tagasi vaieldi tõsiselt (selliste raskekaallaste nagu Saareste või Aavik osavõtul), kas seegi peaks olema omastaval kujul Tallinna, ja ma olen kohanud isegi väidet, et mingi kümmekonna aasta jooksul olevatki olnud just "Tallinna" ametlikult kasutusel (pole küll kontrollinud, kas see ka tõele vastab, vahemik peaks olema kuskil 1925-1935), aga lõpuks jäi ikkagi peale nimetavaline vorm. Sellega liitub veel mõningaid linnaosasid, näiteks Annelinn või Paalalinn, samuti praeguseks küll teisel pool piiri asuv Jaanilinn. See on ka küladest kõrgema tasandi haldusüksuste puhul ainuke erand.
2) Külade tasandil on näiteid veidi rohkem. Kõigepealt jäi silma selline külanimi nagu Auaste, mille omastav loogiliselt peaks ju olema Auastme :-) Sellega liituvad veel Allaste ja muidugi Aste ise. (Samal ajal tundub, et (jala)aste, mille omastav on nimetavaga samakujuline, esineb sellistes kohanimedes nagu Räimaste, Tuuraste, Sammaste, isegi Aiaste, nii et need siia ei sobi.)
3) Mõne külanime lõpus on -lõpe, mille omastav peaks olema -lõppe või -lõpme: Jalalõpe, Lihulõpe, muidugi ka Lõpe ise
4) Mõned kohanimed lõpevad hellitusliitega -ke, mille levinum omastav on -kese: Sõõrike, Villike, Hänike
5) Loe (om. Loode)
6) Pada (om. Paja)
7) Tõre (om. Tõreda)
8) Uhe (om Uhte)
9) Sipe on veidi kahtlane, aga see võiks ju olla kenasti sõna "siputus" paralleelvorm, nii et omastav võiks samuti erineda, olles Sippe (nagu hüpe-hüppe)
10) Ja lõpuks oli üks kentsakas külanimi, mis võiks ka sellesse nimetavaliste ritta sobida - Voorbahi. Jääb küll segaseks, mis see Voorb- on, aga -ahi võiks ju küll käänduda omastavas -ahju :-)
Nii et põgus kohanimede ülevaatamine näitas, et selliseid nimesid, mida annab pidada nimetava käände esindajaks, on oma tosina jagu. Selline armas erandite pesa ...
Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Ajavaod: Viinakurat ja riigi monopol (ETV), ENSV (ETV)
No comments:
Post a Comment