Nagu ikka, oli tänagi päeva kulminatsioon külaskäik ema juurde. Mis algas pisikese vapustusega: vaevu ärganud ja silmad avanud, oli kohe tunne, et midagi on valesti - ja tõepoolest, suutnud tuvastada ärevuse allika elupaigast väljaspool, silmasin õues maha langenud valget kihti. Tõsi, välja minnes ja pisut asja seedides leidsin, et tegelikult pole sel mõnusalt hilissügisesel ilmal, mil värske lumeke vargsi end maha poetab, et siis kohe jälle pelglikult jalga lasta, õieti midagi viga. Nojah, veidi sopane ehk küll, aga eks see käib parima aastaaja elik sügise juurde ju nagunii.
Ema juures oli vastuvõtt lausa kuninglik: lisaks tavapärasele kopsakale kõhukinnitusele oli ta valmistunud ka lähenevaks vastlapäevaks ja hankinud selleks kohaseid valge mütsikesega kukleid, mida ma endastmõistetavalt ainult hea maitsta lasin. Ja mõistagi ei puudunud kõhutäie kõrvalt ka peatäis, see viimane siis loomulikult ikka ristsõnade kujul.
Loetud: Eesti etümoloogiasõnaraamat
Vaadatud: Jüri Rumm (ETV2)
Ilmunud tõlked: D. Keys. Ukraina ja Venemaa pingete taga Krimmi pärast seisab pikk ja raske ajalugu (Postimees, 03.03.2014; lingitud online-versioon ilmus haruldasel kombel juba täna, pühapäeval)
No comments:
Post a Comment