12.3.14

Teisibased mõtted

Kui juba eilsest päevast võttis suure tüki eemalviibimine kodunt, siis tänasest veelgi enam. Alustuseks kõigepealt iga-aastane mu kunagise formaalse ja nüüdsegi sagedase tööandja Postimehe korraldatav arvamusliidrite lõuna. (Jah, aastatega olen ma suutnud isegi välja mõelda, miks mind sinna kutsutakse: ma tõlgin üsna paljude väljamaiste või vähemalt väljamaa keeles kirjutavate arvamusliidrite (või ka mitte nii -liidrite) lugusid ja ju siis peetakse väärikaks neid ka oma silmaga nägema kutsuda. Ja näha neid seal muidugi õige palju ka oli, nii kuulsaid kui ka veel kuulsamaid.)

Lõuna oli mõistagi hea ja maitsev, Olümpia kokad olid nagu alati tasemel. Ja hea oli ka mitmesuguste tuttavate inimestega näha ning mõne uuegi inimesega tuttavaks saada. Ja mõistagi olid head ka lõunaga kaasnevad ettekanded, sel aastal siis teemal "Miks me viriseme?" Raidla Jürilt ja Liigi Kadrilt. Eks need, nagu ka muu lõunaga seotud melu, jõuab millalgi ka võimsalt veebiavarusse (praegu on seal olulisematest asjadest ehk põhiettekannetest ainult videod: vastavalt Raidla ja Liigi oma). Kui üldse, siis võib omalt poolt viriseda Raidla Jüri ettekande ühe pisikese lõigu üle, milles oli mu meelest täiesti lambist võetud või vähemalt liigoptimistlik väide. Tema sõnul võiks näiteks Eesti ajada Euroopa tulevase föderatsiooni põhiseaduse koostamise asja, sest erinevalt suurriikidest ei saavat Eestile kuidagi omakasupüüdlikkust ja oma joone pealesurumist ette heita - selline juba olevat väikeste privileeg. Vaevalt oli ta selle välja öelnud, kui mu peas kangastusid kohe arvukad vähemused, kellele on igasugu kaaperdamisi ja pealesurumis ette heidetud - võtame kas või kõige tuntumatena juudid ja homoseksuaalid, keda on kõikjal alati vähemus olnud (imetilluke erand esimeste puhul viimasel poolsajandil või nii nende oma riik Iisrael), aga keda on jumal teab milles kõiges aina süüdistatud ka siis, kui nad üldse pole eriti mingeid juhtohje tahtnud haarata, veel enam aga muidugi siis, kui nad seda on teinud. Aga noh, see oli vaid üks väike lõiguke ja mõttekribal, mis ei muutnud ülejäänud juttu sugugi vähemmõistlikuks.

Vaevalt oli kosutav kõhutäis ja võimas verbaal-kommunikatiivne peatäis selja taha jäänud, kui juba ootas ees sellekuine Nõmme mälumäng. Seekord kulges mäng meile meie enda hinnangul päris edukalt, oli ainult üks küsimus, mille vastuse mitteteadmine tekitas lausa piinlikkust, seevastu aga hulk selliseid küsimusi, millele vastus tuli kena meeskonnasisese koostöö tulemusel. Paraku tundus, et ka teistele sobis see mäng kenasti, nii et lõpptulemuseks oli 7.-10. koha jagamine. Eks siin muidugi avaldab oma mõju see, et Nõmme mäng on kõigest 30 küsimusega, mistõttu iga vastuse ehk iga punkti hind on päris suur: enamasti ongi nii, et vaid ühe vastuse teadmine või mitteteadmine võib meeskonda liigutada nii oma nelja-viie koha võrra üles- või allapoole.

Päeva lõpetas aga ühe väikese artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks.


Loetud: Akadeemia 3/2014
Vaadatud: Tehisintellekt (Fox), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Müncheni Bayern - Arsenal (TV6)

No comments:

Post a Comment