Kui eile oli erakorraline väljaskäik ema sünnipäeva tähistamiseks, siis täna, nojah, järgnes traditsiooniline pühapäevane ema külastamine. Mis tähendas ühelt poolt seda, et eilseid jääke ja oh üllatust, ka mitmeid toite, mida eile kas üldse lauale ei jõudnud või mida lihtsalt muude kõrguvate kuhjade tagant ei märganud, jõudis vatsa palju ja rohkemgi. Mõnus oli muidugi ka see, et vend ja vennatütar olid veel Tallinnas ja sõid samuti lõunat, enne kui end kodu poole teele asutama hakkasid. Vennale on see "kaalust alla" asjandusega tegelemine ikka rängalt mõjunud, võis ühtlasi täheldada: kui mulle meeldib näiteks süüa liha ja juustu ja igasugu muid asju, siis tema, selgus, sööb pigem süsivesikuid ja rasvu ja muud sellist :-) Millise jutu peale ei jäänud mul lõpuks üle kinnitada puhtsüdamlikult, et ma ei ole kunagi ühtegi süsivesikut söönud ja kui veab, siis kunagi ei söö ka, jään ikka oma liha ja kartuli ja värkide juurde :-)
Aga kopsakale kõhutäiele järgnes täna õige iseäralik vaimne pingutus. Nagu ma mainisin, sai emale kingitud uus arvutusmasin. Nüüd tuli see aga talle sobivalt töökorda seada. Ja et sellel oli peal suhteliselt uudne Windows 8, siis oli see muidugi paras väljakutse. Ma ei ole ise Windowsiga enam kokku puutunud oma viisteist aastat, vaid õige põgusalt ema eelmise arvutiga seoses, millel oli peal Vista, mis ju tegelikult märkimisväärselt ei erinenud Windows 98-st, millest mul mingid mälestused on. Windows 8 on aga üsna teistsugune, esmapilgul tundub juba näiteks telefonis või tahvelarvutis Androidiga harjunule lausa rõõmustavalt tuttav. Aga jah, selles Windows 8-s on küll sarnasust Androidiga, aga ei vähimalgi määral samasugust kasutamismugavust, jõudsin ma mitu tundi kestnud pingutuste järel arusaamisele. Või siis oli neil selle väljatulemisega miskipärast hirmus kiire, nii et mingid lihtsadki asjad jäid kuidagi pooleli ja viimistlemata. Eks seda masinat peab edasi tuunima, tegemist veel seal jagub, nii rakenduste ja nende lisade paigaldamist kui ka muidu, aga ega seal ka midagi üle mõistuse rasket muidugi ei ole. Loodetavasti ka emale ...
Siiski jagus emal ka paar ristsõnavihikut kaasa anda, nii et kui ma ka seal oma vaimset peatäit kätte ei saanud, oli võimalus seda hiljem kodus täiel määral nautida. Ja peab ütlema, et arvutiga mässamise järel oli ristsõnamaailma süüvimine lausa lust ja lõbu (mitte et see muidu ei oleks, aga täna tuli kontrast kuidagi eriliselt eredalt esile).
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
No comments:
Post a Comment