Nagu pühapäeviti tavaks, oli tänasegi päeva peamiseks sündmuseks ning tuum ja uba ema väisamine. Mis samamoodi traditsiooniliselt tähendas üht õige toekat kõhutäit ja sellele järgnevat mõnusat peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Tänane päev oli küll selle poolest eriline, et vastmöödunud naistepäeva tähistamiseks viisin emale kaasa tordikese, mis tekitas, kui moodsalt väljenduda, tõsise turu, eee, torditõrke tema kodus: viimastel päevadel, paistis, oli talle igasugu magusaineid kohe õige palju kogunenud. Mis muidugi ei tähendanud, et ta tordikese ära oleks põlanud või poleks lasknud sel hea maitsta.
Kui lisada sellele veel mõningane vaevanägemine ühe huvitava artikli tõlkimisega Diplomaatia hüvanguks, siis võib päeva lugeda igati kordaläinuks, isegi sellest hoolimata, et väljas on hakanud paganama palavaks minema jälle - isegi kui taevas ja maa paistavad sellised mõnusad oktoobrised, siis temperatuur hakkab juba tasapisi suvve kiskuma. Aga esialgu õnneks siiski veel talutavates piirides.
Loetud: Akadeemia 3/2014
Vaadatud: mitte muhvigi
No comments:
Post a Comment