Tavaline tööpäev, mida mõnevõrra vähendas ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Ja et sealt laekus üks järjekordne viispakk, siis on ka alust arvata, et lähipäevadel kohtab seda lauset veel mitu korda...
Täna tuli ka üks murelikuks tegev uudis: juba eile oli selge, et eelkõige Euroopa südaalade (Saksamaa ja Itaalia, kes projektis osalevad, aga et tegemist on NATO projektiga, siis põhimõtteliselt laiemaltki) õhuruumi kaitseks igasugu lendavate asjade eest mõeldud MEADS-i väljatöötamisest jäävad edaspidi kõrvale Ühendriigid, ning täna teatas ka Saksamaa, et nemadki panevad projekti kalevi alla pärast seda, kui praegu käiv ettevalmistusperiood ülejärgmisel aastal lõpeb. Mis on üsna loogiline, sest ligi 60% rahastamisest tuli ju USA-st ning suurel määral teadus ka... Olgu peale, Euroopat usutavasti ja loodetavasti siiski lähitulevikus midagi sellist ei ähvarda, kus sellist süsteemi ulatuslikult oleks tõepoolest vaja kasutusele võtta, nii et vanad Patriotid ja muud sellised ajavad veel mõne aja läbi. Aga eelkõige paistab selle juures silma üks aina süvenev tendents: USA tagasitõmbumine ja eemaldumine muu maailma asjadest. Mis on mõneti üllatav, sest võimul on ju demokraatide administratsioon ning viimase sajakonna aasta vältel on just demokraadid olnud need, kes on altid mujal maailmas sekkuma, samas kui vabariiklased on üldjuhul püüdnud hoida kinni mittesekkumisest või kui ka on sekkunud, siis püüdnud seda teha võimalikult väheste kuludega ja võimalikult kiiresti. See tundub niisiis näitavat - kui jätta kõrvale kahtlemata oma mõju avaldavad finantsprobleemid ja muud siseasjad, mis paratamatult mõnevõrra suuremat tähelepanu nõuavad - Ühendriikides laiemalt levinud meeleolusid (mida õieti on juba mõnda aega võinud ka sealse ajakirjanduse põhjal oletada). Sõltumata sellest, kuidas suhtuda USA kui "globaalse politseiniku" rolli, tekib siiski küsimus, mis saab siis, kui see pollar oma mundri seljast heidab ja koduperemeheks hakkab? Raske on potentsiaalseid stsenaariume kaaludes püsida optimistliku või kas või rahuloleva meele juures...
Õieti juba eilsest (aga siis unus see mul mainimata) on nüüd olemas ja kasutatav spetsiaalne, eelkõige Mageia eestindamisega, aga miks ma mitte teiste probleemidega, mille jaoks ei viitsita muid kanaleid kasutada (või ei osata seda teha keeleoskuse nappuse tõttu), seonduv postiloend, mida võib veebis näha sellel aadressil, kus saab ka seda tellima asuda (ja kui soovi, siis ka otse seal midagi postitada). Esialgu on see neitsilikult tühi, ilma ühegi postituse-kirjata, aga vähemalt ühe inimese käest ma juba kuulsin mõningate Mageia probleemide kohta, nii et vahest hakkab millalgi, tõenäoliselt küll alles suvel, pärast stabiilse väljalaske ilmumist, seal ka natuke "liiklust" tekkima. Praegu on küll sealne Sympa veebiliides veel inglise (või soovi korral prantsuse) keeles, aga loodetavasti lisatakse varsti sinna ka teised keeled, sest see peaks olema enam-vähem kenasti ka eesti keelde pandud, vististi ühe entusiastliku Tartu arvutiõpetaja poolt.
Lugemissoovituse ajaveebis jäi silma huvitav sissekanne lohede kohta - ma ei teadnudki, et neist on ka eesti keeles nii palju lugemisvara ilmunud!
Lõpuks, et kohusetundlikult ja vastutustundlikult (et keegi teine seda ometi tegema ei peaks) oma saba kergitada, võib ka ära märkida juba üleile Õhtulehe raamatublogis ilmunud, aga alles täna silma hakanud pisikese tutvustuse-arvustuse mu viimase tõlkeraamatu, Christopher Tyermani "Jumala sõja" kohta.
Loetud: Akadeemia 2/2011
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2)
No comments:
Post a Comment