Täna palus ema esialgu mulle saladuseks jäänud põhjusel pilti tänukirjast, mille ma mõne aasta eest Diplomaatialt sain. Ja kes olen mina, et eriti emadepäeva künnisel talle ära öelda? :-) Niisiis võtsin oma pisikese äbariku kaameraga üles nii selle kui ka veel ühe varasema tänukirja ja et ikka püsida raskel ja vaevalisel, aga nii paganama meeldival ning nabaalust ja muid mõnusaid kohti kõditaval enesesabakergitamise rajal, olnud need pildid ka siin ära esitatud.
 |
| Üks varasem tänukiri, mis peaks ise enda eest kõnelema. Aasta oli siis 2003, nagu tähelepanelik piidleja ilmselt tänukirjaltki välja võib lugeda. |
 |
| Tekstis mainitud Diplomaatia "aukiri". Tekst on nende karikaturisti-illustraatori oma - nii et mina selle täpsuse eest ei vastuta :-) Ja sülearvutit pole mul seniajani... Selle tunnustuse saamise aeg peaks olema 2007. aasta jõulukuu. |
Varraku raamatublogist võis lugeda, et lühikese aja jooksul on ilmavalgust näinud teinegi ingliskeelne Baltimaade ajalugu tutvustav teos, sedakorda siis eestlase asemel lätlase sulest. See on päris tore, et niisuguseid raamatuid (usutavasti on ka see äsjailmunu siis üsna pädev, nagu blogis toodud tutvustusest võib mõista) ilmub ka maailmas laiemalt mõistetavas keeles kui meie kohalikud keeled siin ilmanurgas. Suhtutagu "informatsioonilise enesemääramise" mõttesse kuidas tahes, igal juhul on üks selle osa enda tausta selgitamine ja need paar raamatut kahtlemata aitavad seda lünka täita.
On muidugi kuidagi tähenduslik, et mõlemad raamatud on kirja pannud sisuliselt pagulased (olgu, Kasekamp on juba ammu Eestis tagasi, aga sündinud ja üles kasvanud on ta siiski "vabas maailmas"). Aga ma ei taha selle taga siiski näha päris sama sümptomit, mis tingib näiteks selle, et mitmeski olulises Eesti (ja nähtavasti ka Läti või Leedu) ajalooküsimuses on kapitaalseid teoseid kirjutanud välismaalased. On ju eesti keeles olemas täiesti adekvaatsed ajalooteosed nii akadeemilisel tasandil kui ka õpikutena; ilmselt sama võib öelda ka Läti ja Leedu kohta. Ent mõistagi on sellise piirkondliku ajalookäsitluse kokkukirjutamine omajagu teistsuguste nõuetega ja ma usun küll, et selles osas on eelised inimestel, kes on saanud hariduse Läänes - vaba ja mitmekesine maailm on lausa nõudnud seda, et juba üliõpilased, seda enam teadusse edasi minevad inimesed omaksid head üldistusvõimet ja oskaksid asju näha mitmest perspektiivist, samal ajal kui Nõukogude ideologiseeritud maailmapilt pigem eeldas tegelemist detailidega, sest üldpilt oli juba ette antud... Muidugi, tasapisi on see Balti riikide (taas)iseseisvusajal muutuma hakanud, aga tuleb ilmselt arvestada, et päris noorel inimesel on siiski sellist üldteost ehk raskegi kirjutada juba puhtalt oma nooruse ja väheste kogemuste tõttu. Igatahes oleks tervitatav, kui ka Plakansi raamat eesti keelde jõuaks.
Ja nojah, ma üldiselt ei armasta küll rääkida töödest, mis ei ole lõpetatud, aga et see ka Varraku blogis on välja öeldud, siis jah: Kasekampi raamatu eestindus on päris lõpusirgel ja jõuab lähiajal kirjastusse. Väga faktitihe ja kuigi tõsisemale ajaloohuvilisele ilmselt väga vähe tundmatut või väheteatud sisaldav, siis igal juhul asjalik lugemine (vähemalt originaalis - eks tõlke kohta ütlevad oma arvamuse juba teised...)
Loetud: TM Kodu ja ehitus 4/2011
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Tartu Tammeka - Lasnamäe Ajax (TV6), Primeval (RTL2)
Ilmunud tõlked:
Siobhan Kattago: hea. halb ja inetu (Postimees, 07.05.2011)
Vello Vikerkaar: Powerpointi-rahvas (Postimees, 07.05.2011)
Kadri Liik: Roni lahkumine (Postimees, 07.05.2011; ainult artikli põhiosa)
No comments:
Post a Comment