Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida lühendasin veidi taas oma isikliku kultuurikilomeetri läbimisega (jah, eks Tallinn võib avada mingi ülemaailmse, aga see ei kahanda sugugi selle mu isikliku, juba ammuse ja korralikult sisse tallatu väärtust :-) ) elik jalutuskäiguga kandekeskusse ja tagasi, siis juba näpu otsas järgmine pakiga saabunud raamat, mis võib-olla kuulub küll rohkem esoteerika valdkonda taas, aga pakkus siiski piisavalt huvi, et see endale hankida:

• Звягин, Ю. Путь из варяг в греки. Тысячелетняя загадка истории

Teel sinna ja tagasi märkasin siiski midagi, mida ma varem sellisel kellaajal ja nii rohkelt ei ole näinud ja mis esialgu silma rõõmustas - õige mitmeid kiiremini või aeglasemalt sörkivaid inimesi, tervisejooksjaid niisiis. Aga järele mõeldes pani see imestama, et nad jooksid otse suure magistraali ääres ja vähemalt nii palju, kui ma suutsin aru saada, ei ole siiski Sõpruse puiesteed veel elektriautode eriteeks muudetud. Ma olen näinud küll inimesi jooksmas lähedases pargis (ja mitte ainult pättide eest...) ja ka siinsamas majade vahel, kus õhk on ehk mitte just väga puhas, siis vähemalt nii enam-vähem talutavas konditsioonis. Aga suure tee ääres... ma ei oleks just väga kindel, et see üldse tervisele kuigi kasuks tuleb: nojah, kahtlemata lihastrenni ju nii saab, aga samas kõik see sissehingatav... Aastatega on muidugi igasuguste saastekriteeriumidega autode väljaheite mürgisust omajagu kahandatud, aga samas on jooksmise ajal ju hingamine ja organismi jõudva väliskeskkonna kogus ikka veidi teistsugune kui näiteks rahulikult ja kiirustamata lonkides...

Loetud: Akadeemia 5/2011

Vaadatud: Eesti jalgpalli karikafinaal: Narva Trans - FC Flora (TV6), Sinimäen taistelu (Yle1), Eureka (TV6), Mean Guns (RTL2)