Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Nagu ikka, möödus seegi KDE tõlkimise tähe all ja seekord puhtalt arendusharus. Kätte jõudis muude pudinate-padinate kõrval viimase seni veel neitsilikult puutumata (nojah, et need viimased on ka mu jaoks kõige raskemad ja kipuvad kangesti sinna ebakompetentsuse piiri taha, siis võib ju lausa öelda, et seni veel vägistamata ...) rakenduse kord, milleks oli end isiklike rahaasjade halduriks tituleeriv Skrooge. Mõneti oli seda sellevõrra lihtsam tõlkida, et varem hirmsa higi ja vaevaga ära tehtud KMyMoney on üsna sarnane, aga siiski erineb Skrooge sellest mitmeski mõttes, mis jälle tekitas mitmesuguseid raskusi ... Aga väga hull see tunne siiski ei olnud ega ole ja järgmisel esmaspäeval peaks loodetavasti sellega ühele poole saama. Ja siis ongi KDE kasutajaliidese poole pealt peaaegu tõlgitud: Skrooge järel jäävad veel vaid mõne rakenduse keerulised osad (SMART kettatervise teated, MIDI-failindusega seotud asjad ja muud sellised), nii et kui mitte juba järgmisel nädalal, siis vähemalt sellele järgneval tõlkimispäeval võib - kui just kohe ilmuva KDE SC 4.9 järellainetuses hirmsalt palju uut ja tõlkimist vajavat juurde ei teki - ühe suure kergendusohkega välja puhistada: kümne aasta järel on lõpp käes! Aga jätan selle puhistuse siiski veel tulevikku, mine tea, mis vahepeal juhtuda võib ... (Rääkimata sellest, et see tähistaks niikuinii ainult kasutajaliidese tõlkimise finaali - käsiraamatutega maadlemine seisab samuti veel ees, nii tõlkimise kui ka "eestindatud" piltidega varustamise osas ...)
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Salajane ladu 13 (Universal), Meedium (Kanal2), Priceless (Kanal2)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
31.7.12
30.7.12
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida samamoodi tavapäraselt katkestas ema ja ta poiss-sõbra väisamine. Mis samamoodi tavapäraselt tähendas korralikku kõhutäit ja tublit peatäit (jah, Kuma Kange on ühe korraliku peatäie allikas ikka küll!). Ema näitas ka enda koostatud suguvõsa ajaloo väljatrükki, tundus olevat päris kobe. Ainuke mure on tolle sugupuu graafilise kujutamisega - see on tasapisi nii suureks paisunud, et äramahutamine mõistlikule ruumile tekitab juba probleeme. Võib-olla peaks seda kuidagi teisiti esitama, miskitmoodi jagama või kuidagi? Peaks leidma pärast praeguse töö lõpetamist veidi aega ja uurima, kuidas sugupuid erineval moel esitada saab, ehk leiab mõne, mis ka meile sobiks ...
Kui ka ema juures viibimine oli igati tore ja mõnus, siis ei saa seda sugugi öelda sinnamineku ja tagasituleku kohta. Jah, ainult paar kilomeetrit seda vahemaad ju ongi ehk siis minutit viisteist sinna ja teist sama palju tagasi, aga ilm oli eile ikka jubeduse tipp. Ilmaennustajad küll väitsid, et võivat tulla äikesetorme ja muud sellist, aga minust jäid need igatahes nägemata, nii et pidin rühkima kõrvetava päikese käes. Temperatuur on üldse olnud juba ligi nädal aega selline ränk, et ma pole õieti magada saanud ja tavapärased suvised unetus ja peavalud on ka kenasti kohal ja rõõmustamas ...
Osaliselt sellest suvemasendusest ajendatult tegin eile ka õige pisut muud tõlketööd, täpsemalt siis vahepeal juurde tekkinud Mageia veebilehtede tõlkeid. Konkreetsemalt jõudsid nüüd, mil need tõlgitavaks muudeti, eesti keelde ka niinimetatud kogukonna keskuse lehekülg ja Mageia kronoloogiat puudutav lehekülg. Päris kogu Mageia veeb veel tõlgitav ei ole, aga hea on näha, et tasapisi see siiski edeneb, nii et inimestel on võimalik, kui neid vähegi huvitab, teavet ka oma emakeeles saada.
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Vägede valitsejad (ETV2)
Kui ka ema juures viibimine oli igati tore ja mõnus, siis ei saa seda sugugi öelda sinnamineku ja tagasituleku kohta. Jah, ainult paar kilomeetrit seda vahemaad ju ongi ehk siis minutit viisteist sinna ja teist sama palju tagasi, aga ilm oli eile ikka jubeduse tipp. Ilmaennustajad küll väitsid, et võivat tulla äikesetorme ja muud sellist, aga minust jäid need igatahes nägemata, nii et pidin rühkima kõrvetava päikese käes. Temperatuur on üldse olnud juba ligi nädal aega selline ränk, et ma pole õieti magada saanud ja tavapärased suvised unetus ja peavalud on ka kenasti kohal ja rõõmustamas ...
Osaliselt sellest suvemasendusest ajendatult tegin eile ka õige pisut muud tõlketööd, täpsemalt siis vahepeal juurde tekkinud Mageia veebilehtede tõlkeid. Konkreetsemalt jõudsid nüüd, mil need tõlgitavaks muudeti, eesti keelde ka niinimetatud kogukonna keskuse lehekülg ja Mageia kronoloogiat puudutav lehekülg. Päris kogu Mageia veeb veel tõlgitav ei ole, aga hea on näha, et tasapisi see siiski edeneb, nii et inimestel on võimalik, kui neid vähegi huvitab, teavet ka oma emakeeles saada.
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Vägede valitsejad (ETV2)
29.7.12
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Tartu Tammeka - Tallinna Kalev (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: hea on kirjutada elust seda tundmata (Postimees, 28.07.2012)
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Tartu Tammeka - Tallinna Kalev (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: hea on kirjutada elust seda tundmata (Postimees, 28.07.2012)
28.7.12
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev.
Sirbil paistab olevat puhkusehooaeg läbi, igatahes oli uus number täna kenasti postkastis. Ja üllatuslikult erines see mitme varasema aasta puhkusejärgsest avanumbrist rõõmustavalt selle poolest, et sisaldas isegi üht-teist lugemisväärset, mitte ainult prahti, mida enne puhkust ei olnud jõutud ära avaldada.
Kõigepealt oli kaks nii-ütelda humanistlikku teksti, mõlemad küll üpris segaselt kirjutatud, nagu humanismimeelsetele kirjutistele ikka omane, aga siiski head vahelduseks lugeda. Puurmeistri Ott võitles oma loos selle vastu, et "elukvaliteeti" või üldse inimest rahaliselt mõõta, niisiis majanduse domineerimise vastu üldises mõtteviisis. Ta esitas lausa küsimuse, "kas me suudame mõelda majanduslikust keelest väljaspool", ent mu meelest oli ta taustsüsteem paigast ära, nii et vastus selle artikli raames oleks kindlasti eitav. Tema käsitlus kõneles nii-ütelda ühiskondlikust ehk riiklikust hindamisest ja sellest seisukohast ei ole loomulikult inimene mitte "inimene, indiviid", nagu autor kirjutab, vaid lihtsalt ühik, mis on vajalik võimu teostamiseks - mis tähendab seda, et sellist ühikut saabki ainult hinnata abstraktselt, olgu siis puhtmajanduslikult või ka mingeid muid, aga ikka kvantitatiivselt hinnatavaid omadusi arvestades. Selleks et humanismis nii hinnatud kvaliteedini jõuda, tuleb end sellest taustsüsteemist lahti rebida, välja asetada, siis ilmuvad ka kvalitatiivsed omadused ja tähtsustuvad: direktor, peaminister või mistahes muu juht ei saagi alamatesse suhtuda teisiti kui abstraktsetesse, kvantitatiivselt hinnatavatesse tootlikesse jõududesse - heal juhul on võimalik, et sootuks teistsugused vahekorrad avanevad näituseks asutuse suvepäevadel või mistahes muudel koosolemise vormides, mis ei ole seotud võimudiskursusega.
Väidetavalt humanismi positsioonidelt asus (kristlikku) fundamentalismi, täpsemalt selle väljendust mõne aja eest ilmunud raamatus "Surmakultuuri arhitektid" tümitama Kunnuse Mihkel. Tema artikkel oli aga veel segasem ja suure sõnavahu tagant jäi silma ainult tõdemus, et mis ka poleks põhjus, on autori arvates kindlasti tegemist ühe ääretult halva raamatuga. Millel küll polevat mingit mõju, sest vähegi mõtlev inimese saavat nagunii aru, et see on jama - ja kui ei saa, siis on artikli autor olnud nii lahke ja kulutanud peaaegu kaks lehekülge Sirbist selle selgitamiseks ... See lugu oli ka vahest kõige rohkem sellise moodi, mis paistis olevat lehte pandud selleks, et ruumi täita. Aga noh, võib-olla on seda ka kellelegi siiski vaja.
Hea oli näha Sirbi veergudel - minu meelest üle tüki aja - kirjutamas Kändleri Tiitu, kelle omapärase käsitlusega lood on alati mõnusad lugeda ja sisaldavad huvitavad kõrvutusi, mõnigi kord sellist ahhaa-efekti "kuidas ma küll ise pole selle peale tulnud". Üks tema lugu oli Veski Reinu vulkaaniraamatu tutvustus, teine aga märksa põnevam juubelihõnguline kirjutis tähistamaks viiekümne aasta möödumist Kuhni Thomase "Teadusrevolutsioonide struktuuri" ilmumisest. Lõpetades artikli optimistlikus toonis uut paradigmavahetust oodates. Ootame siis koos temaga, mil kõik need pirrud löövad kahel otsal ...
Omapärase kaksikarvustusega oli maha saanud Väljataga Märt, võttes korraga ette mõne aja eest ilmunud "Maailma kirjanduse leksikoni. 1000 kirjanikku, 10 000 teost" ja Veidemanni Reinu "101 Eesti kirjandusteost". Hästi kirjutatud, nii valupunktidele kui ka positiivsetele külgedele kenasti osutatud, oma tähelepanekud kirja pandud - tasub lugeda.
Kalmu Mardilt oli kena, teravate tähelepanekutega ülevaade UNESCO maailmapärandi komitee viimasest istungist, milles oli hästi näidatud, millised mängud käivad sellise tunnustuse (ja mõistagi sellega potentsiaalselt kaasneva raha) saavutamiseks. olgu siis tegu Jeesuse sünnikirikuga või viinamägedega ...
Sirbi vahele oli poetatud ka Kultuurkapitali käesoleva aasta teise rahajaotuse teabeleheke, millest võis muu hulgas teada saada, et raha on eraldatud ajakirja Looming aastakäikude 1956-1975 digiteerimiseks. See on küll suurepärane, kui üks eesti ja Eesti kirjasõna tähtväljaanne nii suures ulatuses digiteerituks ja loodetavasti ka avalikult kättesaadavaks muutub. Seni on Digaris Looming olemas algusest, st 1923. aastast kuni 1958. aastani (niisiis osaliselt juba ka rahaeralduses märgitud aastad) ja Loomingu veebileheküljel võib valikuliselt (st ainult osa, mitte kõike) numbreid alates 2009. aastast, nii et see poole sajandi pikkune tühimik vajab hädasti täitmist.
Loetud: Sirp, 27.07.2012
Vaadatud. SAlajane ladu 13 (Universal), Djinn - Dämonen der Wüste (RTL2)
Sirbil paistab olevat puhkusehooaeg läbi, igatahes oli uus number täna kenasti postkastis. Ja üllatuslikult erines see mitme varasema aasta puhkusejärgsest avanumbrist rõõmustavalt selle poolest, et sisaldas isegi üht-teist lugemisväärset, mitte ainult prahti, mida enne puhkust ei olnud jõutud ära avaldada.
Kõigepealt oli kaks nii-ütelda humanistlikku teksti, mõlemad küll üpris segaselt kirjutatud, nagu humanismimeelsetele kirjutistele ikka omane, aga siiski head vahelduseks lugeda. Puurmeistri Ott võitles oma loos selle vastu, et "elukvaliteeti" või üldse inimest rahaliselt mõõta, niisiis majanduse domineerimise vastu üldises mõtteviisis. Ta esitas lausa küsimuse, "kas me suudame mõelda majanduslikust keelest väljaspool", ent mu meelest oli ta taustsüsteem paigast ära, nii et vastus selle artikli raames oleks kindlasti eitav. Tema käsitlus kõneles nii-ütelda ühiskondlikust ehk riiklikust hindamisest ja sellest seisukohast ei ole loomulikult inimene mitte "inimene, indiviid", nagu autor kirjutab, vaid lihtsalt ühik, mis on vajalik võimu teostamiseks - mis tähendab seda, et sellist ühikut saabki ainult hinnata abstraktselt, olgu siis puhtmajanduslikult või ka mingeid muid, aga ikka kvantitatiivselt hinnatavaid omadusi arvestades. Selleks et humanismis nii hinnatud kvaliteedini jõuda, tuleb end sellest taustsüsteemist lahti rebida, välja asetada, siis ilmuvad ka kvalitatiivsed omadused ja tähtsustuvad: direktor, peaminister või mistahes muu juht ei saagi alamatesse suhtuda teisiti kui abstraktsetesse, kvantitatiivselt hinnatavatesse tootlikesse jõududesse - heal juhul on võimalik, et sootuks teistsugused vahekorrad avanevad näituseks asutuse suvepäevadel või mistahes muudel koosolemise vormides, mis ei ole seotud võimudiskursusega.
Väidetavalt humanismi positsioonidelt asus (kristlikku) fundamentalismi, täpsemalt selle väljendust mõne aja eest ilmunud raamatus "Surmakultuuri arhitektid" tümitama Kunnuse Mihkel. Tema artikkel oli aga veel segasem ja suure sõnavahu tagant jäi silma ainult tõdemus, et mis ka poleks põhjus, on autori arvates kindlasti tegemist ühe ääretult halva raamatuga. Millel küll polevat mingit mõju, sest vähegi mõtlev inimese saavat nagunii aru, et see on jama - ja kui ei saa, siis on artikli autor olnud nii lahke ja kulutanud peaaegu kaks lehekülge Sirbist selle selgitamiseks ... See lugu oli ka vahest kõige rohkem sellise moodi, mis paistis olevat lehte pandud selleks, et ruumi täita. Aga noh, võib-olla on seda ka kellelegi siiski vaja.
Hea oli näha Sirbi veergudel - minu meelest üle tüki aja - kirjutamas Kändleri Tiitu, kelle omapärase käsitlusega lood on alati mõnusad lugeda ja sisaldavad huvitavad kõrvutusi, mõnigi kord sellist ahhaa-efekti "kuidas ma küll ise pole selle peale tulnud". Üks tema lugu oli Veski Reinu vulkaaniraamatu tutvustus, teine aga märksa põnevam juubelihõnguline kirjutis tähistamaks viiekümne aasta möödumist Kuhni Thomase "Teadusrevolutsioonide struktuuri" ilmumisest. Lõpetades artikli optimistlikus toonis uut paradigmavahetust oodates. Ootame siis koos temaga, mil kõik need pirrud löövad kahel otsal ...
Omapärase kaksikarvustusega oli maha saanud Väljataga Märt, võttes korraga ette mõne aja eest ilmunud "Maailma kirjanduse leksikoni. 1000 kirjanikku, 10 000 teost" ja Veidemanni Reinu "101 Eesti kirjandusteost". Hästi kirjutatud, nii valupunktidele kui ka positiivsetele külgedele kenasti osutatud, oma tähelepanekud kirja pandud - tasub lugeda.
Kalmu Mardilt oli kena, teravate tähelepanekutega ülevaade UNESCO maailmapärandi komitee viimasest istungist, milles oli hästi näidatud, millised mängud käivad sellise tunnustuse (ja mõistagi sellega potentsiaalselt kaasneva raha) saavutamiseks. olgu siis tegu Jeesuse sünnikirikuga või viinamägedega ...
Sirbi vahele oli poetatud ka Kultuurkapitali käesoleva aasta teise rahajaotuse teabeleheke, millest võis muu hulgas teada saada, et raha on eraldatud ajakirja Looming aastakäikude 1956-1975 digiteerimiseks. See on küll suurepärane, kui üks eesti ja Eesti kirjasõna tähtväljaanne nii suures ulatuses digiteerituks ja loodetavasti ka avalikult kättesaadavaks muutub. Seni on Digaris Looming olemas algusest, st 1923. aastast kuni 1958. aastani (niisiis osaliselt juba ka rahaeralduses märgitud aastad) ja Loomingu veebileheküljel võib valikuliselt (st ainult osa, mitte kõike) numbreid alates 2009. aastast, nii et see poole sajandi pikkune tühimik vajab hädasti täitmist.
Loetud: Sirp, 27.07.2012
Vaadatud. SAlajane ladu 13 (Universal), Djinn - Dämonen der Wüste (RTL2)
27.7.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (Universal), Doktor Who (Yle2), Eureka (TV6)
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (Universal), Doktor Who (Yle2), Eureka (TV6)
26.7.12
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida pisut kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks.
Täna algasid taas suhtkoht tipptasemel jalgpallimängud, sedakorda olümpiaareenil. Ma natuke kaalusin, kas neid vaadata, aga need on nii kuradima tihedalt koos, et pidasin, eriti praegust maru tihedat töögraafikut arvestades, paremaks piirduda ainult alagrupijärgsete mängudega ... Aga eks ma silma püüan ikka peal hoida, vähemalt tulemusi vaadata ja võib-olla ka põgusalt mingeid kokkuvõtvaid lõike. Tänane avapäev igatahes suuri üllatusi ei toonud: Brasiilia 5:0 võit Kameruni üle on muidugi päris suur, aga kui võistkonnas on ikka kuuekordne maailma parim jalgpallur Marta, kes ka täna kaks väravat lõi, ei ole ju midagi imestada ... Pigem võis pisut imestada ameeriklaste üllatavalt suureskoorilise 4:2 võidu üle Prantsusmaa vastu (isegi kui USAl on väga kindlalt juba pikemat aega maailma parim võistkond).
Täna sai muu hulgas koostöös, milles õige pisuke panus oli ka siinkirjutajal, valmis (ingliskeelne) juhend Mageia potentsiaalsetele tõlkijatele. Et praegu ühtegi põhimõtteliselt tutvustust mitte vajavat veebikeskkonda ei ole, tuleb läbi ajada versioonihaldussüsteemi Subversion kasutamisega, mis aga, tundub, on õige mitmele tõlkimisest huvitatule väga tume ja võõras maa. Igatahes on nüüd nende, aga miks ka mitte teiste jaoks mingisugune juhend olemas, kuidas talitada.
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (Universal), Doktor Who (Yle2), Sündmus (TV3), MLS All Stars - Chelsea (Kanal12), Spacehunter - Jäger im All (RTL2)
Täna algasid taas suhtkoht tipptasemel jalgpallimängud, sedakorda olümpiaareenil. Ma natuke kaalusin, kas neid vaadata, aga need on nii kuradima tihedalt koos, et pidasin, eriti praegust maru tihedat töögraafikut arvestades, paremaks piirduda ainult alagrupijärgsete mängudega ... Aga eks ma silma püüan ikka peal hoida, vähemalt tulemusi vaadata ja võib-olla ka põgusalt mingeid kokkuvõtvaid lõike. Tänane avapäev igatahes suuri üllatusi ei toonud: Brasiilia 5:0 võit Kameruni üle on muidugi päris suur, aga kui võistkonnas on ikka kuuekordne maailma parim jalgpallur Marta, kes ka täna kaks väravat lõi, ei ole ju midagi imestada ... Pigem võis pisut imestada ameeriklaste üllatavalt suureskoorilise 4:2 võidu üle Prantsusmaa vastu (isegi kui USAl on väga kindlalt juba pikemat aega maailma parim võistkond).
Täna sai muu hulgas koostöös, milles õige pisuke panus oli ka siinkirjutajal, valmis (ingliskeelne) juhend Mageia potentsiaalsetele tõlkijatele. Et praegu ühtegi põhimõtteliselt tutvustust mitte vajavat veebikeskkonda ei ole, tuleb läbi ajada versioonihaldussüsteemi Subversion kasutamisega, mis aga, tundub, on õige mitmele tõlkimisest huvitatule väga tume ja võõras maa. Igatahes on nüüd nende, aga miks ka mitte teiste jaoks mingisugune juhend olemas, kuidas talitada.
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (Universal), Doktor Who (Yle2), Sündmus (TV3), MLS All Stars - Chelsea (Kanal12), Spacehunter - Jäger im All (RTL2)
25.7.12
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Doktor Who (Yle2)
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Doktor Who (Yle2)
24.7.12
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Mis möödus endistviisi KDE kasutajaliidese kallal viimaste pingutuste sooritamisega, et oleks see võimalik kuulutada täielikult tõlgituks. Tõsi, täna tuli natuke vaeva näha ka KDE stabiilses harus, kuhu mõned extrageari, see tähendab KDEga haakuvad, aga mitte selle põhikomplekti kuuluvad rakendused olid üht-teist uut poetanud. Ent peamine raskus langes mõistagi arendusharule ja nüüd oli nende viimaste rakenduse seas järg kontoritöörakenduste käes, mille hulgast minu eripära arvestades täiesti loomulikult olid maiuspalaks jäänud finantsrakendused. Täpsemalt siis Knipptasch, mis on samamoodi lihtsakoeline kulude-tulude kokkuarvamise abiline ja mille tõlkimise tegi kergemaks see, et selja taga on pingutav töö KMyMoney kallal, aga raskemaks asjaolu, et seda rakendust pole keegi eriti pakendanud ja lähtekoodist paigaldamine on mu jaoks natuke üle jõu käiv ülesanne, mistõttu - et sellest rakendusest pole ka avaras internetimaailmas erilist märki maas - seda tuli suurelt jaolt "pimesi" tõlkida (üldse mitte meeldiv ja ohtlikki, aga vahetevahel siiski ettetulev nähtus). Teine rakendus oli arvete, tellimuste, pakkumiste ja muu sellise äripaberimajandusega tegelev Kraft, mis oli mulle täiesti võõras ja nõudis kõvasti vaeva, aga paistab, et midagi ma siiski pihta sain. Nojah, kumbki päris valmis ei jõudnud, nii et kui järgmisena tuleb ette võtta mahult peaaegu KMyMoneyga võrreldav ja enam-vähem sama asjaga tegelev Skrooge, siis tuleb nähtavasti ka nende kahe juurde veel tagasi pöörduda ... Ei istu need finantsrakendused väga mulle, kes ma olen harjunud raha mitte lugema ja lähtuma põhimõttest, et kui raha tuleb, siis ta ka läheb ja vastupidi ... aga mis teha, soov KDE rakenduste ja muu seonduva tõlge võiduka lõpuni viia on suurem, ületades isegi hirmu jõuda oma ebakompetentsuse tasemel liiga kõrgele astmele :-)
Täna võis Memokraadi ajaveebist lugeda üht õige eriskummalist lugu kellestki noorest inimesest, kes on ajas otsekui takerdunud või õigemini, kui tema iga arvestada, siis suisa tagasi kandunud - noormehest, kes tahab elada ja niivõrd, kuivõrd see vähegi võimalik on, ka elab Nõukogude Liidus. Ma ei hakka midagi arvama ega ütlema selle noormehe ihalusobjekti kohta - kui, siis vaid ehk seda, et küllap on neil, kel enda kogemust Nõukogude Liidust pole, lihtsam end selle aja ja kõige kaasnevaga siduda kui neil, kel see kogemus on ... Aga "poisi", nagu ta ennast nimetada soovivat, psühhoos on õieti päris huvitav ja mullegi mõneti tuttav. Eriti ülikoolides õppimise aegu, kus läbikäiv teabehulk oli ääretult võimas, aga ka mõnikord muul ajal on mulgi olnud ja on vahetevahel täiesti selline tunne, et ma olengi teises ajas - minu puhul sarnaneb see küll enamasti selle ajaga, mida on kombeks nimetada (vara)keskajaks. See teine, harjumuspärasem reaalsus ei kao küll päris lõplikult, aga annab tugevasti maad ja tõmbub tagaplaanile - et siis muidugi mõne aja pärast otsekui ereda virvatulena lahvatanud alternatiivne reaalsus taas lämmatada ja vähemaks või pikemaks ajaks tibatillukeseks taganurgamälestuseks tõrjuda ...
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Doktor Who (Yle2), Süüria - Assadi suguvõsa allakäik (ETV), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru 1 ja 2
KDE arendusharu
Täna võis Memokraadi ajaveebist lugeda üht õige eriskummalist lugu kellestki noorest inimesest, kes on ajas otsekui takerdunud või õigemini, kui tema iga arvestada, siis suisa tagasi kandunud - noormehest, kes tahab elada ja niivõrd, kuivõrd see vähegi võimalik on, ka elab Nõukogude Liidus. Ma ei hakka midagi arvama ega ütlema selle noormehe ihalusobjekti kohta - kui, siis vaid ehk seda, et küllap on neil, kel enda kogemust Nõukogude Liidust pole, lihtsam end selle aja ja kõige kaasnevaga siduda kui neil, kel see kogemus on ... Aga "poisi", nagu ta ennast nimetada soovivat, psühhoos on õieti päris huvitav ja mullegi mõneti tuttav. Eriti ülikoolides õppimise aegu, kus läbikäiv teabehulk oli ääretult võimas, aga ka mõnikord muul ajal on mulgi olnud ja on vahetevahel täiesti selline tunne, et ma olengi teises ajas - minu puhul sarnaneb see küll enamasti selle ajaga, mida on kombeks nimetada (vara)keskajaks. See teine, harjumuspärasem reaalsus ei kao küll päris lõplikult, aga annab tugevasti maad ja tõmbub tagaplaanile - et siis muidugi mõne aja pärast otsekui ereda virvatulena lahvatanud alternatiivne reaalsus taas lämmatada ja vähemaks või pikemaks ajaks tibatillukeseks taganurgamälestuseks tõrjuda ...
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Doktor Who (Yle2), Süüria - Assadi suguvõsa allakäik (ETV), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru 1 ja 2
KDE arendusharu
23.7.12
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldusrikkust tavapärane külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde, mis samamoodi tavapäraselt tähendas kopsakat kõhutäit ja mõnusat peatäit. Sedakorda hoolitses viimase eest muu hulgas ka Meistriristik oma tavapärases hääduses ehk kõvaduses ja huvitavuses. Lisaks tervele portsule jäätisesortidele, millest päris suurt osa, pean kurbdusega ja pea longus tunnistama, polnud isegi kuulnud,sain teada ühe uue huvitava sõna, nimelt "vanderu" (ehkki ma üritasin kuni viimse hetkeni sellesse mõistatusse vanderu asemele midagi muud ja mõistlikumat, näituseks vandenõud ära mahutada .. :-) ). Ristsõnu on ikka hea lahendada, sageli pudeneb mingeid uusi teadmusejuppe, millest mõni ehk isegi kuhugi kõrvade vahele või allapoole pidama jääb ...
Kuigi õieti mu jaoks juba eilne uudis, tuleb täna rääkida ka ühest isiklikust, kuidas öelda, saavutusest või elurajakese jõnksukohast. Ma ei ole küll kuigi lõimunud ülejäänud maailmaga (eeldusel muidugi, et see ikka olemas on, mis on omajagu kaheldav), mistõttu tuli mulle hiljutise KDE suurürituse Akademy ajal mõnevõrra üllatusena, kui mulle pakuti võimalust või õigemini lausa soovitati taotleda KDE e.V. liikmestaatust. Kes seda ei tea, siis KDE e.V. on Saksamaal registreeritud mittetulundusühing, mille peamine mõte on esindada KDEd kui kogukonda, mis ju loomu poolest on organiseerimatu ja sel moel "mitteametlik" kõikvõimalikes ametlikes suhetes. Jah, just pigem esindada, mitte juhtida, kuigi osaliselt võib juhtimisest, õieti küll rohkem suunamisest rääkida - vähemalt selles mõttes, et läbi KDE e.V. toimuvad ka mainitud Akademy ja muud kogukonnale tervikuna või selle väiksematele osadele mõeldud üritused (milleks ju on enamasti vaja mingi ametliku organisatsiooni olemasolu). Ma olin küll algul veidi kõhkleval seisukohal enda võimaliku kuulumise osas, aga inimene, kes mulle selle ettepaneku tegi, oskas veenev olla :-) Nojah, kui lühidalt öelda, siis põhjendus võiks umbes nii kõlada: oma KDE tõlkimisega, mis on vähemalt esimeses lähenduses peagi lõpule jõudmas, täidan ma KDE e.V. kui terviku ja selle liikmete kui üksikisikute üht olulisemat ülesannet, milleks on edendada KDE levikut. Ja eile õhtul jõudiski minuni teade, et piisav hulk seniseid liikmeid oli mu avalduse heaks kiitnud. Niisiis, Eesti Vabariigi ja Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni järel juba kolmas formaliseeritud organisatsioon sessinatses maailmas, mille ametlik liige ma olen ... Eks seda muidugi paljuvõitu kipub olema, aga vahest käib veel siiski üle jõu ...
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Kuigi õieti mu jaoks juba eilne uudis, tuleb täna rääkida ka ühest isiklikust, kuidas öelda, saavutusest või elurajakese jõnksukohast. Ma ei ole küll kuigi lõimunud ülejäänud maailmaga (eeldusel muidugi, et see ikka olemas on, mis on omajagu kaheldav), mistõttu tuli mulle hiljutise KDE suurürituse Akademy ajal mõnevõrra üllatusena, kui mulle pakuti võimalust või õigemini lausa soovitati taotleda KDE e.V. liikmestaatust. Kes seda ei tea, siis KDE e.V. on Saksamaal registreeritud mittetulundusühing, mille peamine mõte on esindada KDEd kui kogukonda, mis ju loomu poolest on organiseerimatu ja sel moel "mitteametlik" kõikvõimalikes ametlikes suhetes. Jah, just pigem esindada, mitte juhtida, kuigi osaliselt võib juhtimisest, õieti küll rohkem suunamisest rääkida - vähemalt selles mõttes, et läbi KDE e.V. toimuvad ka mainitud Akademy ja muud kogukonnale tervikuna või selle väiksematele osadele mõeldud üritused (milleks ju on enamasti vaja mingi ametliku organisatsiooni olemasolu). Ma olin küll algul veidi kõhkleval seisukohal enda võimaliku kuulumise osas, aga inimene, kes mulle selle ettepaneku tegi, oskas veenev olla :-) Nojah, kui lühidalt öelda, siis põhjendus võiks umbes nii kõlada: oma KDE tõlkimisega, mis on vähemalt esimeses lähenduses peagi lõpule jõudmas, täidan ma KDE e.V. kui terviku ja selle liikmete kui üksikisikute üht olulisemat ülesannet, milleks on edendada KDE levikut. Ja eile õhtul jõudiski minuni teade, et piisav hulk seniseid liikmeid oli mu avalduse heaks kiitnud. Niisiis, Eesti Vabariigi ja Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni järel juba kolmas formaliseeritud organisatsioon sessinatses maailmas, mille ametlik liige ma olen ... Eks seda muidugi paljuvõitu kipub olema, aga vahest käib veel siiski üle jõu ...
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
22.7.12
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Nõmme Kalju - Flora (TV6)
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Nõmme Kalju - Flora (TV6)
21.7.12
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal)
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal)
20.7.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida õige pisut kärpis üürike väljaskäik elukohajärgse kaupluse külastamiseks eesmärgiga täiendada koduseid toiduvarusid. Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Doktor Who (Yle2), Eureka (TV6)
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Doktor Who (Yle2), Eureka (TV6)
19.7.12
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Sündmus (TV3), Kummituslinna vangid (TV6)
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Sündmus (TV3), Kummituslinna vangid (TV6)
18.7.12
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mille õhtupoolikust võtsid oma osa enda alla tervelt kaks IRC-koosolekut, üks Mageia tõlkemeeskondade esindajate, teine Mageia dokumentatsioonimeeskonna oma. Viimasest on lihtsam alustada, sest esiteks olen ma tõlkijana seal rohkem nii-ütelda vaatleja, meeskond on ikka eelkõige dokumentatsioonikirjutajate ja muude selliste seltskond, kuigi ka tõlkijad on kutsutud selles jõudumööda osalema. Ja teiseks oli see ka õige lühike: põhimõtteliselt lepiti kokku, et hakatakse tõsiselt tegelema lisaks seni juba valminud paigaldusaegsele abile ka Mageia tööriistade käsiraamatu(te)ga. Koosoleku kokkuvõtte leiab siit, täieliku üleskirjutuse aga siit.
Tõlkemeeskondade esindajate koosolek oli märksa pikem ja rohkemate teemadega. Osa asju on küll veel oraste peal, aga paistab, et nii wikile tõlkelaienduse külgepookimine kui ka Mageia veebilehtede tõlkimine, õigemini tõlgitavaks muutmine on jõudsalt edenemas. Üks otsus ka langetati: loobuda praegusel kujul Transifexi kasutamisest tõlkekeskkonnana. Nojah, mis selle asemele võtta, on juba iseküsimus (kui välja jätta svn'i otsene kasutamine, mis "vanadele tegijatele" erilist raskust ei valmista, aga uusi, kes võib-olla juba rohkem veebis tõlkima harjunud, võib eemale peletada): pole välistatud, et tuleb ikka seesama Transifex, aga siis juba mingil muul kujul, näiteks nii, nagu Fedora on seda teinud, kuid võib tulla ka Pootle või veel mõni muu. Raskusi valmistab muidugi ka see, et seltskonna seas, kes tõlkimisega tegeleb, ei ole just palju või on lausa vähevõitu neid, kes suudaksid korralikult mõista nonde veebikeskkondade tagamaid ja sisemist elu ehk teisisõnu langetada kvalifitseeritud otsuse, milline neist võiks olla see parim, mida oleks piisavalt lihtne kasutada, mis vastaks piisavalt meie vajadustele ja mida oleks ka piisavalt hõlpus ülal pidada ... Aga eks näeb, mis sellest saab. Peagi on suvi lõppemas, mis, paistab, on üsna paljudel inimestel puhkamise või millegi sellise aeg, nii et varsti on ehk tarmukaid inimesi juba rohkem jälle. Igatahes kohtumise kokkuvõtet võib lugeda siit ja täielikku üleskirjutust siit.
Loetud: Imeline Ajalugu 7/2012; Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Doktor Who (Yle2)
17.7.12
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Taas täieliselt KDE tähe all ja taas arendusharus. Juba varem algust tehtud keeruline ja raske kõnetuvastus- ja hääljuhtimistööriistade komplekt simon sai nüüd valmis - vaevaline, väga vaevaline oli, aga valmis ta sai. Loodetavasti mitte kõige hullemana, kuigi asjatundlikku silma oleks sellele hädasti vaja ... Igatahes suur samm KDE tõlkimise "lõpplahenduse" saavutamise poole on sellega astutud - mitte et allesjäänud rakendused sugugi vähem kaelamurdvad oleksid, aga neid on lihtsalt järjest vähem ... Kasutajaliidese osas terendab lõpp juba selgelt silmade ees, dokumentatsiooni poole pealt on rohkem vaja vaeva näha, aga sealgi on tõlkimise osa lõpule jõudmine juba nähtavas tulevikus.
Täna jäi silme ette, et Emakeele Selts on tol kuulsal 11. juunil, millele langes muu hulgas ka ajaloosündmuste väiketähelisena kirjutamise otsus, veel üht-teist ära suutnud selgeks teha, lahti ja ära vaielda ning seisukoht kirja panna. Nimelt on nüüdseks ka vabaks antud mõnede määrsõnade kirjutamine, mis iseenesest, kuidas öelda, rahvakirjas ammu juba normist erinesid. Niisiis: edaspidi võib olla nii võib-olla kui ka võibolla, nii kas või kui ka kasvõi, nii just nagu kui ka justnagu, nii kui tahes kui ka kuitahes, nii mis tahes kui ka mistahes, nii just nimelt kui ka justnimelt. Mis on vähemalt selles mõttes hää, et loodetavasti kaovad tuttavate seast need, kelles senine norm mis tahes/mistahes põhjusel vastumeelsust tekitas ja kes seda lakkamatult ka kuuldavale tõid :-)
Loetud: Horisont 4/2012, Imeline Ajalugu 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Doktor Who (Yle2), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu dokumentatsioon
KDE arendusharu kasutajaliides
Täna jäi silme ette, et Emakeele Selts on tol kuulsal 11. juunil, millele langes muu hulgas ka ajaloosündmuste väiketähelisena kirjutamise otsus, veel üht-teist ära suutnud selgeks teha, lahti ja ära vaielda ning seisukoht kirja panna. Nimelt on nüüdseks ka vabaks antud mõnede määrsõnade kirjutamine, mis iseenesest, kuidas öelda, rahvakirjas ammu juba normist erinesid. Niisiis: edaspidi võib olla nii võib-olla kui ka võibolla, nii kas või kui ka kasvõi, nii just nagu kui ka justnagu, nii kui tahes kui ka kuitahes, nii mis tahes kui ka mistahes, nii just nimelt kui ka justnimelt. Mis on vähemalt selles mõttes hää, et loodetavasti kaovad tuttavate seast need, kelles senine norm mis tahes/mistahes põhjusel vastumeelsust tekitas ja kes seda lakkamatult ka kuuldavale tõid :-)
Loetud: Horisont 4/2012, Imeline Ajalugu 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Doktor Who (Yle2), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu dokumentatsioon
KDE arendusharu kasutajaliides
16.7.12
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest võttis oma tüki traditsiooniline jalutuskäik külastamaks ema ja ta poiss-sõpra. Õnneks oli ka ilm täna ideaalilähedane - nojah, paraku küll taevamärjukese langemist ihule ei õnnestunud nautida, sest need hood jäid just aega enne mu väljaminekut ja pärast mu kohalejõudmist (ning samamoodi ka tagasi tulles), aga ega siis kõike head ka korraga ei saa. See-eest ema juures mõistagi sai seda head palju, nii ihule kui hingele. See viimane oli sedakorda tavalisest ristsõnavihikute nautlemisest laiemgi. Selgus, et ema on suguvõsalugu natuke edasi puurinud ja mitte ainult puurinud, vaid nappi puhkusenädalat tulusalt ära tarvitades isegi kirja pannud. Nojah, peamine osa on muidugi endiselt see kõige lähemate sugulaste lugu, aga natuke on juures ikka ka varasemat ja laiemat suguvõsa. Ma sain aru, et tal on lausa hull mõte seda veel veidi viimistleda ja isegi trükkida lasta, mitte küll laiemaks müügiks, vaid rohkem suguvõsa enda sees levitamiseks
...
Muide, teel ema juurde ümbritsevat jälgides, eriti Mooni tänava lõiku Räägu ja Kuldnoka vahel, mis mu tavapäraselt läbitaval teekonnal on kattega teedest kindlasti kõige ahtakesem ja kus kas selle tõttu või selle kiuste on siiski maha märgitud jalakäijate rada, tekkis pähe kiuslik mõte, mille ma veidi hiljem ka Facebookis avaldasin ja siin nüüd täies mahus reprodutseerin:
Loetud: Horisont 4/2012
Vaadatud: USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Seattle'i Sounders (TV12)
...
Muide, teel ema juurde ümbritsevat jälgides, eriti Mooni tänava lõiku Räägu ja Kuldnoka vahel, mis mu tavapäraselt läbitaval teekonnal on kattega teedest kindlasti kõige ahtakesem ja kus kas selle tõttu või selle kiuste on siiski maha märgitud jalakäijate rada, tekkis pähe kiuslik mõte, mille ma veidi hiljem ka Facebookis avaldasin ja siin nüüd täies mahus reprodutseerin:
tuju on kohe selline rõõmus, et
tõstaks tüli tühja pärast
kisuks kiusu kurja pärast
valaks vaenu vimma pärast
selgitusi sooviks soovolinikult:
miks küll valitseb linnatänavail ehe sooline diskrimineerimine? Need jalakäijate teede/radade märgistused - olgu peale, laps on seal kenasti, see on hea, väikestega peab arvestama, aga miks ometi on seal kõrval ikka ja alati nii rõivastuse kui soengu kontuuri põhjal ilmselgelt naisterahva kujutis?
Stereotüüp, mõistagi, tugineb reaalsusele ja tõepoolest, eks enamasti olegi pisikestel näpu otsas emme või tubli õeke, aga siiski-siiski, oma silmaga olen näinud, kuidas need väikesed on sõrme otsa haakinud või käru lükkama utsitanud ka issi või vennakese vanema. Isegi seadusandjad on ette näinud emapuhkuse asemel juba vanemapuhkuse, kus aga on liikluskorraldajate silmad?
Loetud: Horisont 4/2012
Vaadatud: USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Seattle'i Sounders (TV12)
15.7.12
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas põgus väljaskäik elukohajärgse kaupluse külastamiseks eesmärgiga täiendada koduseid toiduainevarusid. Muidu rien.
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Kuressaare - Tallinna Kalev (TV6), Ilmasõjad (TV12)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: ja magustoiduks võtame? (Postimees, 14.07.2012)
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Kuressaare - Tallinna Kalev (TV6), Ilmasõjad (TV12)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: ja magustoiduks võtame? (Postimees, 14.07.2012)
14.7.12
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: immigratsioonipoliitika (Postimees,13.07.2012)
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: immigratsioonipoliitika (Postimees,13.07.2012)
13.7.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev - ja oleks täie rahuga võinud järele kirjutada rien, kui mitte eila poleks väljas käinud, mis sageli tähendab mõõdukat või ka mitte nii mõõdukat õlletarbimist, mis omakorda tihtipeale tähendab varast ärkamist. Nagu tänagi. Mille järel tuli meelde ühe eilsel Mageia sõprade koosviibimisel osalenud poolnaljatamasi etteheide, et miks ma vaid ühe päeva nädalas tarkvara tõlkimisele pühendan, kui ometi võiks ülejäänud kuuest tööpäevast ka natuke näpistada. Mitte et ma nüüd teist päeva sellele eraldaks, aga see mõte kummitas peas ja et oli ka hirmvara, sisuliselt veel südaöö (nagu 8-9 paiku ju on), siis võtsingi ette ühe natuke veninud ja sealjuures mitte väga nõudliku asja, nimelt Mageia veebilehe. Vahepeal oli selle osasid taas natuke tõlgitavamaks muudetud, nii et pärast tänast panust (kõik, mida seal tõlkida saab, on hetkel tõlgitud, nagu statistika näitab) peaks veebileht nüüd valdavalt emakeelne olema. Eks tuleb oodata, kuni nõrguke veebimeeskond suudab edasi mütates ka ülejäänud osad tõlgitavaks muuta ... - sest kui praegu mõnelgi pool klõpsata, siis üritatakse minna eestindatud leheküljele, mida aga lihtsalt pole ja tulemuseks on kurikuulus Error 404 (millest saab kergesti üle, kui aadressis et asemele kirjutada en, aga noh, selliseid asju ei tohiks tegelikult juhtuda ...)
Aga jah, ülejäänud päeva kohta, välja arvatud need varahommikused paar tundi, käib rien küll tabavalt ...
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Sündmus (TV3), Doktor Who (Yle2), Eureka (TV6)
Aga jah, ülejäänud päeva kohta, välja arvatud need varahommikused paar tundi, käib rien küll tabavalt ...
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Sündmus (TV3), Doktor Who (Yle2), Eureka (TV6)
12.7.12
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille õhtupoolikust võttis tubli tüki enda alla Mageia sõprade koosviibimine. Seekord siis tavapärase kuu esimese neljapäeva asemel asjaolude kokkulangemise või õieti kokkulangematuse tõttu kolmapäeval, aga ikka samas Buffalo pubis. Ega sellest palju rohkem kõnelda pole kui seda, et taas paistavad üles kerkivat mõtted too ammukõneldud MTÜ siiski ära teha. Aga eks näeb, esialgu on (ikka jälle ja taas) asi alles idee tasandil ...
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
11.7.12
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millest siiski pisut näpistas tegelemine tarkvaraga - jah, mitte nii väga tõlkimisega (kuigi et juba tarkvaraga tegelda tuli, ajasin korda ka üksikud KDE arendusharru päevaga juurde tekkinud tõlkimist või ülevaatamist vajavad stringid), kuivõrd ikka ja jälle käsiraamatutega. Nimelt märkasin hommikul, et pärast öiseid automaatkontrolle eemaldati serverist mõned käsiraamatute tuumad (index.docbook, mis kindlasti peab olema, olgu siis üksinda või keskse failina, mille ümber haakuvad käsiraamatu eraldiseisvad allosad). Järelepärimise peale selgus, et täiesti õigesti oli tehtud: eemaldatute puhul olid nõuded rahuldamata, see tähendab mõned neist allosadest DocBooki kujul puudu. Mis ajas mind segadusse, sest enda masinas paistis kõik korras olevat. Kui ma siis puuduolevad asjad käsitsi ja jõuga sisse kandsin, ei jäänud muud üle arvata, kui et tegu oli järjekordselt versioonihaldussüsteemi subversion uue 1.7 versiooni iseärasustega: normaalselt pidanuks nood puuduolevad asjad sisse kantama koos teistega, mitte ei oleks pidanud ma neid eraldi lisama ja siis sisse kandma ...Järjekordne näide selle kohta, et tarkvaraarendus on üks tore asi, aga veel toredam oleks, kui see käiks sujuvalt, mitte selliste jõnksudega, mis varasemat ära kipub lõhkuma ...
Sattusin täna ühe viite peale lugema militaar.net-ist lõime, mille pealkiri on paljutähenduslik: "Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused". Njah, ikka päris masendav pilt avaneb, eriti just teletõlgete puhul. Mille kohta käiv kriitika on nähtavasti üsna õige. Ilmselt on Eestis piiratud hulgal inimesi, kes seda suudavad teha, ja kõik need on juba hõivatud nii-ütelda vanade kanalite poolt, nii et "uutele" kanalitele, mille hulka ka nood History ja muud käivad, on jagunud vaid riismeid. Millest on muidugi kahju. Lõimes võeti mõistagi taas ette ka trükisõna, sealhulgas raamatud - lugesin hoolikalt, hirmuvärinaga, aga õnneks ei avastanud ühtegi enda tõlgitud teose kohta käivat sapist märkust. Nojah, tükk aega pole ka midagi väga otseselt sõjandusega seonduvat ilmunud, aga lähematel kuudel peaks neid lausa kaks tulema, nii et küllap siis saan ka sealt "õnnistuse" kätte ... :-)
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud. Doktor Who (Yle2), Täheinspektor (PBK)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu: 1 ja 2
Sattusin täna ühe viite peale lugema militaar.net-ist lõime, mille pealkiri on paljutähenduslik: "Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused". Njah, ikka päris masendav pilt avaneb, eriti just teletõlgete puhul. Mille kohta käiv kriitika on nähtavasti üsna õige. Ilmselt on Eestis piiratud hulgal inimesi, kes seda suudavad teha, ja kõik need on juba hõivatud nii-ütelda vanade kanalite poolt, nii et "uutele" kanalitele, mille hulka ka nood History ja muud käivad, on jagunud vaid riismeid. Millest on muidugi kahju. Lõimes võeti mõistagi taas ette ka trükisõna, sealhulgas raamatud - lugesin hoolikalt, hirmuvärinaga, aga õnneks ei avastanud ühtegi enda tõlgitud teose kohta käivat sapist märkust. Nojah, tükk aega pole ka midagi väga otseselt sõjandusega seonduvat ilmunud, aga lähematel kuudel peaks neid lausa kaks tulema, nii et küllap siis saan ka sealt "õnnistuse" kätte ... :-)
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud. Doktor Who (Yle2), Täheinspektor (PBK)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu: 1 ja 2
10.7.12
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk vaba tarkvara tõlkimise päev. Taas ainiti KDE tähe all ja taas ainiti arendusharus. Tõsi, täna tuli taas natuke dokumentatsiooniga tegelda, sest vahepeal olid arendajad avastanud, et paaris käsiraamatus leidub siiski osasid, mida nemad usinalt on valmis kirjutanud, aga mida seniajani tõlkijate ette polnud lastud :-) Valdav mahv läks siiski kasutajaliidese suurfinaalile läheneva tõlkimise kallal, jätkates juba eelmisel nädalal alustatud kõnetuvastuse tööriistade komplektiga simon. Nagu arvatud sai, lõppesid lihtsamad asjad möödunud nädalal otsa ja nüüd tulid juba keerulisemad probleemid, mis selgelt panevad proovile mu kompetentsuse piirid ja neist uljalt ülegi astuvad. Selles osas ma jõudsin lõpuks arusaamisele, et kui kõikvõimalike sõnaliikide ja muudegi sõnu rühmitavate asjade kohta kasutatakse inglise keeles sõna terminal, siis võib see ka eesti keeles nii jääda, kui imelik see ka ei tunduks. Aga kuidas peaks eesti keeles kõlama prompt(s), seda ma küll ei suutnud välja nuputada: nagu ma internetis kolades leidsin, on ka meie kõnetuvastusmeistrid selle kohta rahumeeli kasutanud väljendit prompt-failid ... Nojah, ammune tuttav tõlkevaste on ju "viip", aga selle puhul on olnud õnneks võimalus tõlkida mitte sõna ennast, vaid selle visuaalset esitust, mis minu juhul kuidagi ei sobi ega lähe ... Nii et vett, vilet ja vaeva selle asjaga veel tuleb, nähtavasti ka tahes-tahtmata suhtlemist asjatundjatega ...
Aga lõpetuseks siia ka üks Facebookist röövitud, väga tabavalt minugi kohta käiv pilt:
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu dokumentatsioon
KDE arendusharu kasutajaliides
Aga lõpetuseks siia ka üks Facebookist röövitud, väga tabavalt minugi kohta käiv pilt:
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu dokumentatsioon
KDE arendusharu kasutajaliides
9.7.12
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpis tavapäraseks muutunud väljaskäik sihiga võtta ette jalutuskäik sinna ja tagasi ehk teisisõnu ema ja ta poiss-sõbra väisamine. Mis samuti tavapäraselt tähendas tublit kõhutäit - sealhulgas üle pika aja ka hakklihakastet! - ja sel nädalal küll tagasihoidlikku, vaid ühe ristsõnavihiku suurust, aga siiski kosutavat peatäit. Nii et selles mõttes läks käik täie ette, kuigi erinevalt eilsest põgusast väljaskäigust oli tänase kõnni ajal ilm paraku kuiv ja taevast ei pudenenud piiskagi, ehkki ilmateade oli tõotanud vähemalt mõningat niiskust ja taevaski oli paljulubav. Aga nojah, kahel päeval järjest hingelähedast ilma loota olekski ehk liiast ...
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: USA jalgpalli kõrgliiga: Uus-Inglismaa Revolution - New Yorgi Red Bulls (Kanal12)
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: USA jalgpalli kõrgliiga: Uus-Inglismaa Revolution - New Yorgi Red Bulls (Kanal12)
8.7.12
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida pisut kärpis kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Peaaegu oleks võinud ülejäänu kohta kirja panna tavapärase kirjelduse rien, aga õhtupoolikul, kui akna taga kõlas mõnus vihmasabin, mida ajati summutasid armsad piksekärgatused, õrritas ja ärritas üks Facebooki ja muidu tuttav mu vaimustuse peale vastumärgiliselt elavnedes mind seni, kuni otsustasingi võtta ette väikese jalutuskäigu ja nautida eelkirjeldatud ilma. Nojah, selleks tuli küll rõivad selga ajada, sest mingil põhjusel ei peeta sündsaks isegi mitte vihma ajal porgandpaljalt ringi käia, ja mõistagi said nii särk kui ka püksid läbinisti märjaks, aga küllap oli neilegi sellisest naturaalpesust kasu - nagu oli kahtlemata samamoodi märgunud ja joovastusest ülendatud ihule ja hingele. Tõsi, väljas oli endiselt üsna lämbe, aga erinevalt toast võib vihma käes kannatada ka praegusi temperatuure. Pärast seda vaimustavat väljaskäiku lippas ka taas end meelde tuletanud töö kergejalgselt ...
Sattusin täna Varraku raamatublogi viite peale vaatama üht Youtube'i videot, mis esmapilgul tundus esitlevat nutikat (äri)ideed, mis ent järele mõeldes osutus päris õõvastavaks leiutiseks. Tegu on siis raamatuga, "mis ei oota" ehk teisisõnu selliselt trükitud raamatuga, et selle kaane avades, niisiis valgust saades, kustub tekst iseenesest näiteks kahe kuu pärast. See on muidugi õige, et sel moel on lugeja lausa sunnitud raamatu läbi lugema, enne kui see lõplikult kaob. Ent mulle kui raamatuhullule tundus see mõte siiski lõpuks päris kohutav. jah, kindlasti võimaldaks see koduse raamatukogu ühikute arvu piirata, sest puhaste lehtedega raamatuga pole ju õieti midagi muud teha kui makulatuuri viia. Ja kahtlemata suurendab see ka autori sissetulekuid, sest kui tahta seda raamatut poole või ka viie aasta pärast veel teistki korda lugeda, tuleb see ju uuesti osta. Aga teiselt poolt on mul ikkagi nii tugev omandiinstinkt, et selline idee tundub pelgalt röövimisena - kui mitte enam, siis sunnib see niisugust raamatut võimalikult kiiresti tavalisele paberile ja tavalise, mittekustuva meetodiga ümber kandma ehk teisisõnu lisakulu kandma.
Ma kahtleksin samuti mõnevõrra videos kõlanud väites, et see kiirendab raamaturinglust, ja eriti sellele lisandunud väites, et sel moel on autoritel parem ja kindlam tunne järgmist raamatut kirjutada. Kõigepealt, võib ju olla selliseid autoreid, kes kirjutavad uue raamatu alles siis, kui eelmist on saatnud müügiedu ja kui seda ei juhtu, siis on nii masendunud, et ei suuda enam ridagi paberile panna. Aga ma siiski tugevalt kahtleksin, et autor, kes tõesti tahab midagi öelda, laseks ennast kuigi palju segada sellest, kas tema eelmine teos oli menuk või mitte. Parimal juhul arvestab ta edu või ebaedu puhul mõnevõrra kriitikute arvamusega, kes osutavad teose tugevatele või nõrkadele kohtadele. Ja mis puutub raamatu läbimüüki, siis see sõltub paratamatult ikka eelkõige teose kvaliteedist, sellest, kas ta lugejaid kõnetab või mitte. Kui jah, siis müübib raamat sellest hoolimata, kas ta on pakendi- või klantspaberil, kustuva või kustumatu tindiga. Kui ei, siis ei aita ükski nipp ega trikk märkimisväärset edu saavutada - isegi kui uudse nõksuga suudetakse müüa veidi rohkem, jõuab potentsiaalsele lugejale ikkagi peagi kohale, et tegu on kõntsaga ja nii ta seisma jääbki.
Nojah, tegelikult mingi kasutusvaldkond sellisel leiutisel siiski võiks olla - eelkõige trükised, mis ongi mõeldud aeguma. Kalendrid tulevad näiteks pähe või ka mingid seadused-määrused, samuti konkreetsete üritustega seotud (väike)trükised. Kuigi mõistagi, nendegi puhul on olemas kollektsionäärid, kes kindlasti ei oleks rahul, et peavad hankima minimaalselt kaks eksemplari: ühe, mille saab lahti teha, et vaadata, mida see üldse sisaldab, ja teise, mida siis säilitada ...
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: võitjad (Postimees, 07.07.2012)
Sattusin täna Varraku raamatublogi viite peale vaatama üht Youtube'i videot, mis esmapilgul tundus esitlevat nutikat (äri)ideed, mis ent järele mõeldes osutus päris õõvastavaks leiutiseks. Tegu on siis raamatuga, "mis ei oota" ehk teisisõnu selliselt trükitud raamatuga, et selle kaane avades, niisiis valgust saades, kustub tekst iseenesest näiteks kahe kuu pärast. See on muidugi õige, et sel moel on lugeja lausa sunnitud raamatu läbi lugema, enne kui see lõplikult kaob. Ent mulle kui raamatuhullule tundus see mõte siiski lõpuks päris kohutav. jah, kindlasti võimaldaks see koduse raamatukogu ühikute arvu piirata, sest puhaste lehtedega raamatuga pole ju õieti midagi muud teha kui makulatuuri viia. Ja kahtlemata suurendab see ka autori sissetulekuid, sest kui tahta seda raamatut poole või ka viie aasta pärast veel teistki korda lugeda, tuleb see ju uuesti osta. Aga teiselt poolt on mul ikkagi nii tugev omandiinstinkt, et selline idee tundub pelgalt röövimisena - kui mitte enam, siis sunnib see niisugust raamatut võimalikult kiiresti tavalisele paberile ja tavalise, mittekustuva meetodiga ümber kandma ehk teisisõnu lisakulu kandma.
Ma kahtleksin samuti mõnevõrra videos kõlanud väites, et see kiirendab raamaturinglust, ja eriti sellele lisandunud väites, et sel moel on autoritel parem ja kindlam tunne järgmist raamatut kirjutada. Kõigepealt, võib ju olla selliseid autoreid, kes kirjutavad uue raamatu alles siis, kui eelmist on saatnud müügiedu ja kui seda ei juhtu, siis on nii masendunud, et ei suuda enam ridagi paberile panna. Aga ma siiski tugevalt kahtleksin, et autor, kes tõesti tahab midagi öelda, laseks ennast kuigi palju segada sellest, kas tema eelmine teos oli menuk või mitte. Parimal juhul arvestab ta edu või ebaedu puhul mõnevõrra kriitikute arvamusega, kes osutavad teose tugevatele või nõrkadele kohtadele. Ja mis puutub raamatu läbimüüki, siis see sõltub paratamatult ikka eelkõige teose kvaliteedist, sellest, kas ta lugejaid kõnetab või mitte. Kui jah, siis müübib raamat sellest hoolimata, kas ta on pakendi- või klantspaberil, kustuva või kustumatu tindiga. Kui ei, siis ei aita ükski nipp ega trikk märkimisväärset edu saavutada - isegi kui uudse nõksuga suudetakse müüa veidi rohkem, jõuab potentsiaalsele lugejale ikkagi peagi kohale, et tegu on kõntsaga ja nii ta seisma jääbki.
Nojah, tegelikult mingi kasutusvaldkond sellisel leiutisel siiski võiks olla - eelkõige trükised, mis ongi mõeldud aeguma. Kalendrid tulevad näiteks pähe või ka mingid seadused-määrused, samuti konkreetsete üritustega seotud (väike)trükised. Kuigi mõistagi, nendegi puhul on olemas kollektsionäärid, kes kindlasti ei oleks rahul, et peavad hankima minimaalselt kaks eksemplari: ühe, mille saab lahti teha, et vaadata, mida see üldse sisaldab, ja teise, mida siis säilitada ...
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: võitjad (Postimees, 07.07.2012)
7.7.12
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, mida pisut kärpis väljaskäik elukohajärgsesse kauplusse eesmärgiga täiendada koduseid toiduvarusid.
Täna jäi ka silme ette möödunud pühapäeval tehtud Akademy (ikka see KDE suurüritus) grupipilt ühes ajaveebis, kus ka siinkirjutaja kenasti peale ära on mahtunud. Annan siin ainult pildi viite, sest see on õige suur - ja vihje, et mind võib leida, kui kerida pilt rõhtsuunas paremasse äärde ja püstsuunas keskele (või siis võib ka lihtsalt kirjutada nime ülal paremal olevasse kastikesse: sel juhul tuleb ikka kerida õigesse kohta, aga siis olen vähemalt raami ja nimega ära tähistatud :-) )
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Elas kord ... (FoxLife), Lase sisse see õige (ETV2)
Täna jäi ka silme ette möödunud pühapäeval tehtud Akademy (ikka see KDE suurüritus) grupipilt ühes ajaveebis, kus ka siinkirjutaja kenasti peale ära on mahtunud. Annan siin ainult pildi viite, sest see on õige suur - ja vihje, et mind võib leida, kui kerida pilt rõhtsuunas paremasse äärde ja püstsuunas keskele (või siis võib ka lihtsalt kirjutada nime ülal paremal olevasse kastikesse: sel juhul tuleb ikka kerida õigesse kohta, aga siis olen vähemalt raami ja nimega ära tähistatud :-) )
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Elas kord ... (FoxLife), Lase sisse see õige (ETV2)
6.7.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2), Valuvaigisti Jane (TV3)
Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2), Valuvaigisti Jane (TV3)
5.7.12
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Vikerkaar 6/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2), Sündmus (TV3)
Loetud: Vikerkaar 6/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2), Sündmus (TV3)
4.7.12
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust väike väljaskäik sihiga külastada ema ja ta poiss-sõpra. Seekord siis teisipäeval, sest traditsioonilisel päeval pühapäeval viibisin ma teatavasti Akademyl ja olin liiga väsinud, et seda retke ette võtta. Aga täna ei olnud selles mõttes kuigi erinev: nagu ikka, ootas ema juures ees kopsakas kõhutäis ja korralik peatäis, viimane siis, samuti nagu ikka, ristsõnade kujul, mis aitasid peatäit süvendada veel koduski.
Täna üritasin üle tüki aja hallata ka KDE eestindamise postiloendit, aga see paistab olevat üsna lootusetu üritus. Pärast seda, kui selle kallal mõne aasta eest mingeid muutusi ette võeti, läks, niipalju kui ma aru saan, kaotsi arhiiv või vähemalt ei pääse sellele ligi ning ka haldamine, mis peamiselt seisneb rämpsposti kustutamises ja teatavatele vajalikele inimestele, kes postiloendit küll tellinud ei ole, aga kelle kirjad tänu KDE sissekannete edasisuunamisele sinna ometi saabuvad, vajalike õiguste andmises, paistab olevat nüüdseks päris võimatuks muutunud (iga liigutuse peale küsitakse taas parooli ja midagi ei muudeta ...). Võimalik muidugi, et ma lihtsalt ei oska ega tea, kuidas neid asju teha, aga igatahes on juba tükk aega peas keerelnud mõte teha uus postiloend, võib-olla Google'i gruppide alla või kuhugi mujale mõistlikumasse kohta, sest see linux.ee värk tundub olevat tublisti rikkis ja vist pole ka kedagi, kes sellega õieti tegeleks ...
Loetud: Vikerkaar 6/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2)
Täna üritasin üle tüki aja hallata ka KDE eestindamise postiloendit, aga see paistab olevat üsna lootusetu üritus. Pärast seda, kui selle kallal mõne aasta eest mingeid muutusi ette võeti, läks, niipalju kui ma aru saan, kaotsi arhiiv või vähemalt ei pääse sellele ligi ning ka haldamine, mis peamiselt seisneb rämpsposti kustutamises ja teatavatele vajalikele inimestele, kes postiloendit küll tellinud ei ole, aga kelle kirjad tänu KDE sissekannete edasisuunamisele sinna ometi saabuvad, vajalike õiguste andmises, paistab olevat nüüdseks päris võimatuks muutunud (iga liigutuse peale küsitakse taas parooli ja midagi ei muudeta ...). Võimalik muidugi, et ma lihtsalt ei oska ega tea, kuidas neid asju teha, aga igatahes on juba tükk aega peas keerelnud mõte teha uus postiloend, võib-olla Google'i gruppide alla või kuhugi mujale mõistlikumasse kohta, sest see linux.ee värk tundub olevat tublisti rikkis ja vist pole ka kedagi, kes sellega õieti tegeleks ...
Loetud: Vikerkaar 6/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2)
3.7.12
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Taas möödus see KDE tähe all ja taas arendusharus. Lisaks muudele vahepeale juurde tekkinud tõlkimata või ülevaatamist vajavatele stringidele võtsin julguse kokku ja asusin ka ühe uue asja kallale. Milleks on kõnetuvastuse, hääljuhtimise ja muu sellisega tegelev terve rakenduste ja alamrakenduste pakett simon, mis mõne aja eest samuti KDE lahke tiiva alla kolis. See osa, millega ma täna kokku puutusin, oli suhteliselt lihtne, aga ma nägin ka juba juttu kõnemudelitest ja muust sellisest, mis nähtavasti kisuks mu peast lausa kihlude kaupa halle juukseid, kui neid seal vaid oleks ... Nojah, teisalt on rakenduste kasutajaliidese poole pealt KDE tõlkimine lõpule lähenemas, mis muidugi tähendabki seda, et nüüd tuleb ette võtta ka asjad, millest ma seni hoidunud olen. Ühtlasi mõistagi kasvab lausa eksponentsiaalselt ka ebakompetentsuse tase, aga võib-olla ma suudan seda siiski osavalt varjata :-)
Täna jäi silme ette ka see, et Autorihüvitusfond on järjekordselt jõudnud rahajagamiseni. Lugejad on oma otsuse teinud ja AHF nende arvamuse kokku kogunud ja ära hinnanud. Minu osaks langes 60 euro ringis, mis loomulikult pole kuigi palju, aga teiselt poolt rõõmustas siiski teadmine, et raamatuid, mida ma olen tõlkinud, on laenutatud ligemale 2500 korda - et mul on neid tõlgitud raamatuid arvel peaaegu 50, siis teeb see keskmiselt iga raamatu kohta umbes 50 laenutust, mis mu meelest ei ole kohe üldse halb tulemus.
Loetud: Vikerkaar 6/2012
Vaadatud. Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Täna jäi silme ette ka see, et Autorihüvitusfond on järjekordselt jõudnud rahajagamiseni. Lugejad on oma otsuse teinud ja AHF nende arvamuse kokku kogunud ja ära hinnanud. Minu osaks langes 60 euro ringis, mis loomulikult pole kuigi palju, aga teiselt poolt rõõmustas siiski teadmine, et raamatuid, mida ma olen tõlkinud, on laenutatud ligemale 2500 korda - et mul on neid tõlgitud raamatuid arvel peaaegu 50, siis teeb see keskmiselt iga raamatu kohta umbes 50 laenutust, mis mu meelest ei ole kohe üldse halb tulemus.
Loetud: Vikerkaar 6/2012
Vaadatud. Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
2.7.12
Pühabased mõtted
Üpris kesise, et mitte öelda napi tööpanusega päev, millest oma osa lõikasid nii õhtupooliku jalgpalli EMi finaal kui ka juba varahommikul kohalik rahvusvaheline suurüritus, KDE aasta tähtsaim kokkusaamine Akademy.
Õieti algas Akademy konverentsiosa muidugi juba eile, aga ma ei leidnud kavas midagi sellist, mis oleks mind nii palju köitnud, et oma vana kere kohale vedida. Küll aga täna, kus oli vähemalt kaks esinemist, mis mind huvitasid. Algab see konverents muidugi hirmus vara, minu seisukohalt keset sügavat ööd ehk 9.30, aga noh, mõnikord võib ju veidi pingutada. Ja et kõik halb oleks kohe ära öeldud, siis oli ka jubekohutavõudnehirmus palav ilm, ma usun, et temperatuur oli tublisti üle 20 kraadi.
Aga selliste suurkogunemiste vaimsus ja segimine-sabimine on muidugi alati lõbus ja tihtipeale hingekosutav. Nagu ka täna. Esimene neist esinemistest, mis mind huvitas, puudutas Wiki tõlkimist laiemalt ja konkreetsemalt siis KDE Userbase'i, mis on nii-ütelda kogukonna ettevõtmine ja sisaldab laias laastus mida iganes - aga muu hulgas ka õige palju selliseid asju, mis huvitavad paljusid inimesi, ka näiteks õppematerjale ja käsiraamatuid ja muud sellist. Ma olin varem ka kuulnud, et seda on kuidagi võimalik tõlkida, aga polnud palju tähelepanu pööranud, sest ühelt poolt oli KDE tõlkimisega niigi vaeva ja muret veel küllalt ja teiselt poolt, kuidas öelda, ilmselt oli mul Wiki tõlkimisest veidi teistsugune, arvatavasti vildakas arusaam. Selle esinemise käigus aga selgitati, kuidas seda teha üsna lihtsalt Translate nime kandva laienduse abil, mis minu pilgule nägi välja üsna sarnane päris tavapärase veebitõlkekeskkonnaga. Seda oli hea teada saada: et KDE rakenduste ja dokumentatsiooni tõlkimine peaks aastate järel lõpuks ometi peagi vist ja loodetavasti valmis saama ja lõpule jõudma, siis võib täiesti mõelda ka Userbase'i tõlkimise peale, sest on ju sealgi päris palju head materjali, millest juhinduda KDE või selle komponentide kasutamisel (ja pealegi olen ma aru saanud, et käsiraamatuid ei soovi inimesed ikka kuidagi kasutada, pigem otsitakse teavet internetist ...)
Teine huvi pakkunud esinemine tuli ühelt bengali neiult, kes kõneles probleemidest, mis valitsevad tõlkimisel, kuidas öeldagi, keeltepaabeli tingimustes. India on muidugi selleks ka hea näide: lisaks inglise keelele veel koguni 22 keelt, mis on vähemalt mõnes India osas ametliku keele staatuses. Rääkimata sellest, et erinevad ju nende keelte puhul ka kirjad ... Selles mõttes on siin Eestis ikka hea rahulik: kui originaaltekst on inglise keeles, siis üldjuhul pole seda vaja tõlkida rohkem kui kahte keelde (eesti ja vene), kui sedagi. Aga muidugi on tõlkimisel probleemid sarnased, eelkõige mõistelise ja terminoloogilise ühtsuse tagamine ja nii edasi, ainult et sellises keeltepaabelis need probleemid mõistagi tunduvalt võimenduvad. Lisaks sellele tuli sellest esinemisest ka üks meeldejääv teadmiskilluke: ma teadsin juba varemgi, et Bangladeshi raha kannab nime taka, aga ei teadnud, mida see tähendab. Nüüd selgus, et see tähendabki, oh üllatust, lihtsalt "raha" :-)
Akademy konverentsi päevakorda jäid mu seisukohalt vaadatuna veel lõunasöök - jah, pole naljaasi, kui oma sajad inimesed (Akademyl pidada osalema oma 300 inimest, aga nähtavasti polnud neid kõiki siiski seal kohal sel hetkel) korraga süüa tahavad - ja suure ühispildi tegemine (millele minagi mahtusin, aga mille viidet mul praegu siinkohal anda pole) ning veel üks keynote'i (hmm, kuidas sellist asja peaks eesti keeles ütlema? ei tea ...) kuulamine päris huvitaval teemal, nimelt "avatud/vaba teaduse" kohta, millest jäi kõrvu asi, millega ma täiesti nõus olen - peer-review ajakirjad on toredad asjad, aga paraku paistab nende aeg olevat mööda saanud, vähemalt mõnes vallas kindlasti - selle kohta osundati ühele uuringule, mis selgitanud ühe konkreetse teema puhul, et 90 protsenti avaldatust on teaduse mõttes täielik jama, s.t mittekorratav -, ja pigem tuleks eelistada nii-ütelda vaba teadust, kus peer'ideks on sisuliselt kogu maailm.
Sellega on nähtavasti mu osalemine Akademyl ka ammendunud. Üritus ise kestab veel järgmisel nädalalgi töötubade kujul edasi, aga kui nende valikus midagi just ei muutu (loe: juurde ei tule), siis mulle huvipakkuvaid asju seal ei ole. Tõsi, täna koju jõudes ootas mind ees üks väga üllatav e-kiri, mis võib sellesse korrektuure teha, aga sellest võib-olla kunagi hiljem. Nii või teisiti oli tore, et selline üritus Tallinnas korraldati, ja hea oli sellel kohal viibida.
Õhtupoolikul ootas ees jalgpalli EMi finaal, milles vastamisi Hispaania ja Itaalia. Pärast Saksamaa väljalangemist mul erilisi eelistusi võitja suhtes ei olnud, ainult arvamus, et vahest on Hispaania siiski parem, kuigi ka Itaalia oli ennast sel turniiril päris heast küljest näidanud. Ja näitas ka finaali ajal. Siiski oli algusest peale selge, et Hispaania ei ole mitte lihtsalt favoriit, vaid ongi tugevam. Itaallased küll üritasid kõigest jõust takistada hispaanlastel neile harjumuspärast mängu üles võtmast, aga algusminutid välja arvata, kuigi edukalt see neil ei õnnestunud. Hispaania suutis juba esimesel poolajal 2:0 juhtima minna, ent Itaalia jätkas siiski ka teisel poolajal ägedat võitlemist. Ent siis tuli neile raske hetk, kui üks mees sai vigastada ja pidi väljakult lahkuma - ning samal ajal olid itaallastel juba kõik kolm vahetust tehtud, nii et nad pidid edasi mängima kõigest 10 mehega. See oli selge murranguhetk, kus hispaanlased võisid juba võidus kindlad olla ja itaallased oma kaotuses samamoodi. Pärast seda toksisid hispaanlased veel kaks palli Itaalia väravasse, aga mäng kui selline oli viimasel paarikümnel minutil juba sellise ilmega, et sama hästi oleks võinud selle ka ära lõpetada.
Igatahes on tähelepanuväärne, et Hispaania suutis võita ehk siis, kui täpsem olla, oma senist Euroopa meistri tiitlit kaitsta - asi, millega seni pole keegi hakkama saanud. Ka MMil on seda suutnud vaid Brasiilia. Ja ühtekokku neljas EM-tiitel viis Hispaania ka selles arvestuses sakslaste ees kindlalt juhtima. Hispaanlased on suutnud luua väga selgelt oma mängujoonise, mida nad on nüüd juba aastaid edukalt ellu viinud - mis on õige tore vähemalt selle poolest, et enamikul võistkondadel ju mingit väga selgelt stiili polegi. Nüüd jääb üle vaid oodata, mida suudab Hispaania kuni 23-aastaste koondis peatselt algavatel olümpiamängudel - võib veidi kahelda, kas nad ka seal võita suudavad, aga samal ajal võib uskuda, et nii-ütelda suurte poiste EMi võit kahtlemata innustab ka neid nooremaid kõvemini pingutama.
Loetud: Vikerkaar 6/2012
Vaadatud: jalgpalli EMi finaal: Hispaania-Itaalia (ETV)
Õieti algas Akademy konverentsiosa muidugi juba eile, aga ma ei leidnud kavas midagi sellist, mis oleks mind nii palju köitnud, et oma vana kere kohale vedida. Küll aga täna, kus oli vähemalt kaks esinemist, mis mind huvitasid. Algab see konverents muidugi hirmus vara, minu seisukohalt keset sügavat ööd ehk 9.30, aga noh, mõnikord võib ju veidi pingutada. Ja et kõik halb oleks kohe ära öeldud, siis oli ka jubekohutavõudnehirmus palav ilm, ma usun, et temperatuur oli tublisti üle 20 kraadi.
Aga selliste suurkogunemiste vaimsus ja segimine-sabimine on muidugi alati lõbus ja tihtipeale hingekosutav. Nagu ka täna. Esimene neist esinemistest, mis mind huvitas, puudutas Wiki tõlkimist laiemalt ja konkreetsemalt siis KDE Userbase'i, mis on nii-ütelda kogukonna ettevõtmine ja sisaldab laias laastus mida iganes - aga muu hulgas ka õige palju selliseid asju, mis huvitavad paljusid inimesi, ka näiteks õppematerjale ja käsiraamatuid ja muud sellist. Ma olin varem ka kuulnud, et seda on kuidagi võimalik tõlkida, aga polnud palju tähelepanu pööranud, sest ühelt poolt oli KDE tõlkimisega niigi vaeva ja muret veel küllalt ja teiselt poolt, kuidas öelda, ilmselt oli mul Wiki tõlkimisest veidi teistsugune, arvatavasti vildakas arusaam. Selle esinemise käigus aga selgitati, kuidas seda teha üsna lihtsalt Translate nime kandva laienduse abil, mis minu pilgule nägi välja üsna sarnane päris tavapärase veebitõlkekeskkonnaga. Seda oli hea teada saada: et KDE rakenduste ja dokumentatsiooni tõlkimine peaks aastate järel lõpuks ometi peagi vist ja loodetavasti valmis saama ja lõpule jõudma, siis võib täiesti mõelda ka Userbase'i tõlkimise peale, sest on ju sealgi päris palju head materjali, millest juhinduda KDE või selle komponentide kasutamisel (ja pealegi olen ma aru saanud, et käsiraamatuid ei soovi inimesed ikka kuidagi kasutada, pigem otsitakse teavet internetist ...)
Teine huvi pakkunud esinemine tuli ühelt bengali neiult, kes kõneles probleemidest, mis valitsevad tõlkimisel, kuidas öeldagi, keeltepaabeli tingimustes. India on muidugi selleks ka hea näide: lisaks inglise keelele veel koguni 22 keelt, mis on vähemalt mõnes India osas ametliku keele staatuses. Rääkimata sellest, et erinevad ju nende keelte puhul ka kirjad ... Selles mõttes on siin Eestis ikka hea rahulik: kui originaaltekst on inglise keeles, siis üldjuhul pole seda vaja tõlkida rohkem kui kahte keelde (eesti ja vene), kui sedagi. Aga muidugi on tõlkimisel probleemid sarnased, eelkõige mõistelise ja terminoloogilise ühtsuse tagamine ja nii edasi, ainult et sellises keeltepaabelis need probleemid mõistagi tunduvalt võimenduvad. Lisaks sellele tuli sellest esinemisest ka üks meeldejääv teadmiskilluke: ma teadsin juba varemgi, et Bangladeshi raha kannab nime taka, aga ei teadnud, mida see tähendab. Nüüd selgus, et see tähendabki, oh üllatust, lihtsalt "raha" :-)
Akademy konverentsi päevakorda jäid mu seisukohalt vaadatuna veel lõunasöök - jah, pole naljaasi, kui oma sajad inimesed (Akademyl pidada osalema oma 300 inimest, aga nähtavasti polnud neid kõiki siiski seal kohal sel hetkel) korraga süüa tahavad - ja suure ühispildi tegemine (millele minagi mahtusin, aga mille viidet mul praegu siinkohal anda pole) ning veel üks keynote'i (hmm, kuidas sellist asja peaks eesti keeles ütlema? ei tea ...) kuulamine päris huvitaval teemal, nimelt "avatud/vaba teaduse" kohta, millest jäi kõrvu asi, millega ma täiesti nõus olen - peer-review ajakirjad on toredad asjad, aga paraku paistab nende aeg olevat mööda saanud, vähemalt mõnes vallas kindlasti - selle kohta osundati ühele uuringule, mis selgitanud ühe konkreetse teema puhul, et 90 protsenti avaldatust on teaduse mõttes täielik jama, s.t mittekorratav -, ja pigem tuleks eelistada nii-ütelda vaba teadust, kus peer'ideks on sisuliselt kogu maailm.
Sellega on nähtavasti mu osalemine Akademyl ka ammendunud. Üritus ise kestab veel järgmisel nädalalgi töötubade kujul edasi, aga kui nende valikus midagi just ei muutu (loe: juurde ei tule), siis mulle huvipakkuvaid asju seal ei ole. Tõsi, täna koju jõudes ootas mind ees üks väga üllatav e-kiri, mis võib sellesse korrektuure teha, aga sellest võib-olla kunagi hiljem. Nii või teisiti oli tore, et selline üritus Tallinnas korraldati, ja hea oli sellel kohal viibida.
Õhtupoolikul ootas ees jalgpalli EMi finaal, milles vastamisi Hispaania ja Itaalia. Pärast Saksamaa väljalangemist mul erilisi eelistusi võitja suhtes ei olnud, ainult arvamus, et vahest on Hispaania siiski parem, kuigi ka Itaalia oli ennast sel turniiril päris heast küljest näidanud. Ja näitas ka finaali ajal. Siiski oli algusest peale selge, et Hispaania ei ole mitte lihtsalt favoriit, vaid ongi tugevam. Itaallased küll üritasid kõigest jõust takistada hispaanlastel neile harjumuspärast mängu üles võtmast, aga algusminutid välja arvata, kuigi edukalt see neil ei õnnestunud. Hispaania suutis juba esimesel poolajal 2:0 juhtima minna, ent Itaalia jätkas siiski ka teisel poolajal ägedat võitlemist. Ent siis tuli neile raske hetk, kui üks mees sai vigastada ja pidi väljakult lahkuma - ning samal ajal olid itaallastel juba kõik kolm vahetust tehtud, nii et nad pidid edasi mängima kõigest 10 mehega. See oli selge murranguhetk, kus hispaanlased võisid juba võidus kindlad olla ja itaallased oma kaotuses samamoodi. Pärast seda toksisid hispaanlased veel kaks palli Itaalia väravasse, aga mäng kui selline oli viimasel paarikümnel minutil juba sellise ilmega, et sama hästi oleks võinud selle ka ära lõpetada.
Igatahes on tähelepanuväärne, et Hispaania suutis võita ehk siis, kui täpsem olla, oma senist Euroopa meistri tiitlit kaitsta - asi, millega seni pole keegi hakkama saanud. Ka MMil on seda suutnud vaid Brasiilia. Ja ühtekokku neljas EM-tiitel viis Hispaania ka selles arvestuses sakslaste ees kindlalt juhtima. Hispaanlased on suutnud luua väga selgelt oma mängujoonise, mida nad on nüüd juba aastaid edukalt ellu viinud - mis on õige tore vähemalt selle poolest, et enamikul võistkondadel ju mingit väga selgelt stiili polegi. Nüüd jääb üle vaid oodata, mida suudab Hispaania kuni 23-aastaste koondis peatselt algavatel olümpiamängudel - võib veidi kahelda, kas nad ka seal võita suudavad, aga samal ajal võib uskuda, et nii-ütelda suurte poiste EMi võit kahtlemata innustab ka neid nooremaid kõvemini pingutama.
Loetud: Vikerkaar 6/2012
Vaadatud: jalgpalli EMi finaal: Hispaania-Itaalia (ETV)
Sildid:
Akademy 2012,
jalgpalli EM 2012,
KDE,
Loetud,
tõlkimine,
Vaadatud
1.7.12
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse mahtus ka üks saavutus või kuidas öeldagi, seda küll tarkvara tõlkimise valdkonnas. Nimelt on KDEs üks pisike skript, mis hoolitseb selle eest, et käsiraamatute tõlkefailidest (gettexti vormingus PO-failid) saaksid kenasti dokumendifailid (DocBooki vormingus). Mul oli sellega aga juba tükk aega mingeid probleeme, aga nüüd, kus KDE SC 4.9 väljalase aina läheneb, muutus häda akuutseks. Õnneks leidub KDE tõlkijate seas tarku inimesi, kellele skriptid ja nende hingeelu pole sugugi tundmatu (erinevalt siinkirjutajast), ja nii õnnestus umbes ööpäevaga arvukalt e-kirju vahetades see probleem lahendada. Nii et nüüd saab jälle korralikult dokumentatsiooni regenereerida, nagu selle kohta öeldakse. Mida ma mõistagi ka tegin, nii et hetkel on siis taas KDE käsiraamatud nii heas seisus, kui nad vähegi on.
Täna hommikupoolikul leidis tee mu ukse taha taas ka postikuller, kaasas SERKi/Varraku läkitatud raamatupakike, mille sisu olgu ka siin ära mainitud:
H. Mägi. ENSV KGB tegevuse lõpetamine
Täna hommikupoolikul leidis tee mu ukse taha taas ka postikuller, kaasas SERKi/Varraku läkitatud raamatupakike, mille sisu olgu ka siin ära mainitud:
A. Kraan. Paul Erikson. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises
R. Taagepera. Määravad hetked
D. Vseviov. Suur ajaloo mälumäng
Loetud: [digi] juuli 2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Flora - Sillamäe Kalev (TV6), USA jalgpalli kõrgliiga: Toronto - New Yorgi Red Bulls (TV12)
Tarkvaratõlked:KDE stabiilne haru 1, 2 ja 3
KDE arendusharu 1 ja 2
R. Taagepera. Määravad hetked
D. Vseviov. Suur ajaloo mälumäng
Loetud: [digi] juuli 2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Flora - Sillamäe Kalev (TV6), USA jalgpalli kõrgliiga: Toronto - New Yorgi Red Bulls (TV12)
Tarkvaratõlked:KDE stabiilne haru 1, 2 ja 3
KDE arendusharu 1 ja 2
Subscribe to:
Posts (Atom)