Õieti algas Akademy konverentsiosa muidugi juba eile, aga ma ei leidnud kavas midagi sellist, mis oleks mind nii palju köitnud, et oma vana kere kohale vedida. Küll aga täna, kus oli vähemalt kaks esinemist, mis mind huvitasid. Algab see konverents muidugi hirmus vara, minu seisukohalt keset sügavat ööd ehk 9.30, aga noh, mõnikord võib ju veidi pingutada. Ja et kõik halb oleks kohe ära öeldud, siis oli ka jubekohutavõudnehirmus palav ilm, ma usun, et temperatuur oli tublisti üle 20 kraadi.
Aga selliste suurkogunemiste vaimsus ja segimine-sabimine on muidugi alati lõbus ja tihtipeale hingekosutav. Nagu ka täna. Esimene neist esinemistest, mis mind huvitas, puudutas Wiki tõlkimist laiemalt ja konkreetsemalt siis KDE Userbase'i, mis on nii-ütelda kogukonna ettevõtmine ja sisaldab laias laastus mida iganes - aga muu hulgas ka õige palju selliseid asju, mis huvitavad paljusid inimesi, ka näiteks õppematerjale ja käsiraamatuid ja muud sellist. Ma olin varem ka kuulnud, et seda on kuidagi võimalik tõlkida, aga polnud palju tähelepanu pööranud, sest ühelt poolt oli KDE tõlkimisega niigi vaeva ja muret veel küllalt ja teiselt poolt, kuidas öelda, ilmselt oli mul Wiki tõlkimisest veidi teistsugune, arvatavasti vildakas arusaam. Selle esinemise käigus aga selgitati, kuidas seda teha üsna lihtsalt Translate nime kandva laienduse abil, mis minu pilgule nägi välja üsna sarnane päris tavapärase veebitõlkekeskkonnaga. Seda oli hea teada saada: et KDE rakenduste ja dokumentatsiooni tõlkimine peaks aastate järel lõpuks ometi peagi vist ja loodetavasti valmis saama ja lõpule jõudma, siis võib täiesti mõelda ka Userbase'i tõlkimise peale, sest on ju sealgi päris palju head materjali, millest juhinduda KDE või selle komponentide kasutamisel (ja pealegi olen ma aru saanud, et käsiraamatuid ei soovi inimesed ikka kuidagi kasutada, pigem otsitakse teavet internetist ...)
Teine huvi pakkunud esinemine tuli ühelt bengali neiult, kes kõneles probleemidest, mis valitsevad tõlkimisel, kuidas öeldagi, keeltepaabeli tingimustes. India on muidugi selleks ka hea näide: lisaks inglise keelele veel koguni 22 keelt, mis on vähemalt mõnes India osas ametliku keele staatuses. Rääkimata sellest, et erinevad ju nende keelte puhul ka kirjad ... Selles mõttes on siin Eestis ikka hea rahulik: kui originaaltekst on inglise keeles, siis üldjuhul pole seda vaja tõlkida rohkem kui kahte keelde (eesti ja vene), kui sedagi. Aga muidugi on tõlkimisel probleemid sarnased, eelkõige mõistelise ja terminoloogilise ühtsuse tagamine ja nii edasi, ainult et sellises keeltepaabelis need probleemid mõistagi tunduvalt võimenduvad. Lisaks sellele tuli sellest esinemisest ka üks meeldejääv teadmiskilluke: ma teadsin juba varemgi, et Bangladeshi raha kannab nime taka, aga ei teadnud, mida see tähendab. Nüüd selgus, et see tähendabki, oh üllatust, lihtsalt "raha" :-)
Akademy konverentsi päevakorda jäid mu seisukohalt vaadatuna veel lõunasöök - jah, pole naljaasi, kui oma sajad inimesed (Akademyl pidada osalema oma 300 inimest, aga nähtavasti polnud neid kõiki siiski seal kohal sel hetkel) korraga süüa tahavad - ja suure ühispildi tegemine (millele minagi mahtusin, aga mille viidet mul praegu siinkohal anda pole) ning veel üks keynote'i (hmm, kuidas sellist asja peaks eesti keeles ütlema? ei tea ...) kuulamine päris huvitaval teemal, nimelt "avatud/vaba teaduse" kohta, millest jäi kõrvu asi, millega ma täiesti nõus olen - peer-review ajakirjad on toredad asjad, aga paraku paistab nende aeg olevat mööda saanud, vähemalt mõnes vallas kindlasti - selle kohta osundati ühele uuringule, mis selgitanud ühe konkreetse teema puhul, et 90 protsenti avaldatust on teaduse mõttes täielik jama, s.t mittekorratav -, ja pigem tuleks eelistada nii-ütelda vaba teadust, kus peer'ideks on sisuliselt kogu maailm.
Sellega on nähtavasti mu osalemine Akademyl ka ammendunud. Üritus ise kestab veel järgmisel nädalalgi töötubade kujul edasi, aga kui nende valikus midagi just ei muutu (loe: juurde ei tule), siis mulle huvipakkuvaid asju seal ei ole. Tõsi, täna koju jõudes ootas mind ees üks väga üllatav e-kiri, mis võib sellesse korrektuure teha, aga sellest võib-olla kunagi hiljem. Nii või teisiti oli tore, et selline üritus Tallinnas korraldati, ja hea oli sellel kohal viibida.
Õhtupoolikul ootas ees jalgpalli EMi finaal, milles vastamisi Hispaania ja Itaalia. Pärast Saksamaa väljalangemist mul erilisi eelistusi võitja suhtes ei olnud, ainult arvamus, et vahest on Hispaania siiski parem, kuigi ka Itaalia oli ennast sel turniiril päris heast küljest näidanud. Ja näitas ka finaali ajal. Siiski oli algusest peale selge, et Hispaania ei ole mitte lihtsalt favoriit, vaid ongi tugevam. Itaallased küll üritasid kõigest jõust takistada hispaanlastel neile harjumuspärast mängu üles võtmast, aga algusminutid välja arvata, kuigi edukalt see neil ei õnnestunud. Hispaania suutis juba esimesel poolajal 2:0 juhtima minna, ent Itaalia jätkas siiski ka teisel poolajal ägedat võitlemist. Ent siis tuli neile raske hetk, kui üks mees sai vigastada ja pidi väljakult lahkuma - ning samal ajal olid itaallastel juba kõik kolm vahetust tehtud, nii et nad pidid edasi mängima kõigest 10 mehega. See oli selge murranguhetk, kus hispaanlased võisid juba võidus kindlad olla ja itaallased oma kaotuses samamoodi. Pärast seda toksisid hispaanlased veel kaks palli Itaalia väravasse, aga mäng kui selline oli viimasel paarikümnel minutil juba sellise ilmega, et sama hästi oleks võinud selle ka ära lõpetada.
Igatahes on tähelepanuväärne, et Hispaania suutis võita ehk siis, kui täpsem olla, oma senist Euroopa meistri tiitlit kaitsta - asi, millega seni pole keegi hakkama saanud. Ka MMil on seda suutnud vaid Brasiilia. Ja ühtekokku neljas EM-tiitel viis Hispaania ka selles arvestuses sakslaste ees kindlalt juhtima. Hispaanlased on suutnud luua väga selgelt oma mängujoonise, mida nad on nüüd juba aastaid edukalt ellu viinud - mis on õige tore vähemalt selle poolest, et enamikul võistkondadel ju mingit väga selgelt stiili polegi. Nüüd jääb üle vaid oodata, mida suudab Hispaania kuni 23-aastaste koondis peatselt algavatel olümpiamängudel - võib veidi kahelda, kas nad ka seal võita suudavad, aga samal ajal võib uskuda, et nii-ütelda suurte poiste EMi võit kahtlemata innustab ka neid nooremaid kõvemini pingutama.
Loetud: Vikerkaar 6/2012
Vaadatud: jalgpalli EMi finaal: Hispaania-Itaalia (ETV)
No comments:
Post a Comment