...
Muide, teel ema juurde ümbritsevat jälgides, eriti Mooni tänava lõiku Räägu ja Kuldnoka vahel, mis mu tavapäraselt läbitaval teekonnal on kattega teedest kindlasti kõige ahtakesem ja kus kas selle tõttu või selle kiuste on siiski maha märgitud jalakäijate rada, tekkis pähe kiuslik mõte, mille ma veidi hiljem ka Facebookis avaldasin ja siin nüüd täies mahus reprodutseerin:
tuju on kohe selline rõõmus, et
tõstaks tüli tühja pärast
kisuks kiusu kurja pärast
valaks vaenu vimma pärast
selgitusi sooviks soovolinikult:
miks küll valitseb linnatänavail ehe sooline diskrimineerimine? Need jalakäijate teede/radade märgistused - olgu peale, laps on seal kenasti, see on hea, väikestega peab arvestama, aga miks ometi on seal kõrval ikka ja alati nii rõivastuse kui soengu kontuuri põhjal ilmselgelt naisterahva kujutis?
Stereotüüp, mõistagi, tugineb reaalsusele ja tõepoolest, eks enamasti olegi pisikestel näpu otsas emme või tubli õeke, aga siiski-siiski, oma silmaga olen näinud, kuidas need väikesed on sõrme otsa haakinud või käru lükkama utsitanud ka issi või vennakese vanema. Isegi seadusandjad on ette näinud emapuhkuse asemel juba vanemapuhkuse, kus aga on liikluskorraldajate silmad?
Loetud: Horisont 4/2012
Vaadatud: USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Seattle'i Sounders (TV12)
No comments:
Post a Comment