Täna oleks pidanud ka tavaline tööpäev olema, aga teadagi, on ju olemas vanasõna mõtlemise ja juhtimise kohta... Niisiis, Diplomaatia on mingil arusaamatul põhjusel otsustanud ilmuda kuu esimesel nädalal, mis muidugi ongi neil programmiline eesmärk, aga sama programmiline on seni küll olnud ka nädal aega hiljem ilmumine :-) Igatahes nädala lõpetuseks tegevust paistab jaguvat.
Võtsin täna taas ette ka PP ehk poe ja postkontori. Ilm oli imeilus, kuid siiski avastasin, et lühikeste varrukatega pluus on vist juba ajakohatu, kuidagi nagu veidi jahe oli (kuigi kodus töölauailmateadet uurides paistis seal olevat tervelt 3 pügalat, aga võib-olla ei näidanud see siis õigesti...). Igatahes postkontoris ootas ees SERKi pakike järgmise sisuga:
- P, Volkonski. Peeter Volkonski
- J. Sillaste. Mineviku mustad kastid. Perestroika laborandi mälestused
- I. Baxter. Komandant. Rudolf Höss, Auschwitzi rajaja
- H. Lindpere. MRP raske ülestunnistus
- B. Beckett. Loomine
- R. C. Nesbit, G. Van Acker. Rudolf Hessi lend. Müüdid ja reaalsus
Kuulasin ja lugesin täna Venemaa presidendi Medvedevi viimast videoesinemist, mis oli, oh üllatust, üllatust, pühendatud Stalini hukkamõistmisele. See oli lausa hämmastav, kui sujuvalt ta suutis ühelt poolt hukka mõista Stalini rehabiliteerimise püüded ning teiselt poolt ikkagi rõhutada tema ajal toimunud tööstusrevolutsiooni ja Suure Isamaasõja võitmist, mille läbiviija roll küll asetus Medvedevi kõnes rahvale. Mõistetavalt leidis see kõne ka laialdast vastukaja, kuigi Venemaal endal ja lähinaabrite juures suhteliselt skeptilist, mis on niinimetatud ajaloo võltsimisega peetavat võitlust silmas pidades ka üsna loogiline.
Aga ometi oli kõne tähelepanuväärne: võimalik, et selles - kui seda sisu ikka tõsiselt mõeldakse, nagu ettevaatlikult lootsid needsamused mainitud skeptikud - peitub võti, kuidas muu hulgas ka Eesti ja Venemaa tagasihoidlikult öeldes jahedad suhted võiksid veidi soojemaks hakata minema. Põhimõtteliselt oleks mudel samasugune, nagu näiteks omal ajal Saksamaa puhul: süü asetatakse riigijuhile ja tema vahetule lähikonnale, ülejäänud rahvas jääb "valgeks". Lause "Но не менее важно не допустить под видом восстановления исторической справедливости оправдания тех, кто уничтожал свой народ" on selles suhtes märkimisväärne. Muidugi tulevad kohe meelde kurikuulsad õpikud ja muud asjad (Medvedevi enda mõnevõrra eilsest esinemisest erinevat suhtumist võib leida tema ühes varajasemas intervjuus, millele ma pühendasin oma veebipäevikus lõigu ja millega haakub ka üks pikem kirjutis, mille ma umbes samal ajal valmis nikerdasin; huvipakkuv on ka ühes mu sissekandes viidatud ajalehe Kommersant analüüs Venemaa ajaloo-ofensiivist), aga kui see Medvedevi kõne suudaks midagi liikuma panna, mis ei ole Venemaa tsentraliseeritud võimusüsteemi korral midagi imekspandavat, kui seda ainult tahetakse teha... siis oleks see küll suur samm edasi, eriti Venemaa enda jaoks, aga ka kõigi nende jaoks, kes on kommunistliku võimu all ja käes pidanud kannatama. Aga eks näeb, kas oli see lihtsalt riigi esimese mehe suusoojaks peetud kõne, mida ta mingil põhjusel pidas vajalikuks, või midagi tõsisemat, millele ka reaalsemaid tegusid järgneb, kas või nendesamuste õpikute osas.
Täna teatati ametlikult Mandriva täiendavate taustapiltide saamiseks korraldatud konkursi tulemused. Päris toredad pildid olid ja eriti rõõmustas see, et võitjate seas oli ka üks eestlane, keegi Tauno Erik, kellelt rohkem fotosid on võimalik näha Flickris.
Päris hilisõhtul sattusin lugema üht lausa pommuudise mõõdus teabekildu: nimelt olevat Skype kirjavahetuses ühe isikuga käinud välja väite, et nende Linuxile mõeldud versioon saab "lähimas tulevikus" olema avatud lähtekoodiga. Tegin sellest ka Pingviini väikese nupukese koos viitega algallikale. See oleks muidugi suurepärane, sest Skype on ju vahest üks levinumaid suletud koodiga rakendusi, mida ka Linuxis agaralt kasutatakse, ning lähtekoodi avamine annaks mitte ainult võimaluse mitmetel andekatel inimestel Skype'ile kaasa aidata, vaid ka teiste rakenduste arendajatel välja töötada liidesed, mis võimaldavad vähemalt elementaarsel tasemel "skaipida" ilma Skype'i ennast otse kasutamata (Kopetel on mingi kest juba olemas, võib-olla ka mõnel muul rakendusel, aga see on on vähemalt mu teada üsna ebastabiilne veel ja pealegi sõna otseses mõttes ainult sild, nii et kui Skype juba töötab, siis saab selle silla vahendusel ette võtta lihtsamaid operatsioone). Aga eks näeb, kuidas ja kas üldse see reaalselt teostub.
Loetud: Tuna 2/2009, Sirp 30.10.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Kill Your Darling (Pro7)
31.10.09
30.10.09
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi veidi vaheldust ühe pisikese artikli tõlkimine Postimehele.
Õhtul selgus, et vähemalt kahel Mandriva kasutajal on tekkinud probleeme: nimelt on neil rakendused vaid poolenisti tõlgitud. Ma kohtasin ka tegelikult samasugust asja korra möödunud nädalal, kus pärast mingit uuendamist osa asju ingliskeelseks muutus, aga järgmine uuendus likvideeris selle ja nii ei pööranud ma asjale suuremat tähelepanu. Neil kahel aga on see viga püsima jäänud, nii et üks neist tegi isegi veateate juba. Ma võtsin selle peale õhtul ette veelkordse uuendamise, aga ikka ei suutnud endal midagi seni eestikeelset ingliskeelseks muuta. Isegi vastupidi, hea meel oli näha, et nood tarkvarapakettide lühikirjeldused, mida on nii paganama palju ja millest ma üldkokkuvõttes vaid kolmandiku jagu jõudsin ära tõlkida (main-hoidla ehk siis tähtsamate pakettide puhul küll peaaegu kõik), on nüüd kenasti tarkvarahalduris näha. Aga vahest saab homme või lähipäevil selle neid vaevava vea osas selgust, kas on tegemist mingi üldisema veaga või lihtsalt mingil põhjusel ainult neil avalduva ebakõlaga.
Sattusin huvitava nupu peale Tänapäeva ajaveebis, mis andis mõista, et juba lähiajal olevat oodata tervelt nelja Hermann Simmile pühendatud raamatut. Et huvi sellise suure skandaali, omamoodi harulduse vastu, sest on ju tegemist rahvusvahelise skandaaliga, mille keskmes eestlane, aga teatavasti ju eestlased naljalt maailmaareenile ei jõua, on olemas ja tähelepandav, võis ju arvata, aga neli raamatut... see tundub küll overkill.
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)
Õhtul selgus, et vähemalt kahel Mandriva kasutajal on tekkinud probleeme: nimelt on neil rakendused vaid poolenisti tõlgitud. Ma kohtasin ka tegelikult samasugust asja korra möödunud nädalal, kus pärast mingit uuendamist osa asju ingliskeelseks muutus, aga järgmine uuendus likvideeris selle ja nii ei pööranud ma asjale suuremat tähelepanu. Neil kahel aga on see viga püsima jäänud, nii et üks neist tegi isegi veateate juba. Ma võtsin selle peale õhtul ette veelkordse uuendamise, aga ikka ei suutnud endal midagi seni eestikeelset ingliskeelseks muuta. Isegi vastupidi, hea meel oli näha, et nood tarkvarapakettide lühikirjeldused, mida on nii paganama palju ja millest ma üldkokkuvõttes vaid kolmandiku jagu jõudsin ära tõlkida (main-hoidla ehk siis tähtsamate pakettide puhul küll peaaegu kõik), on nüüd kenasti tarkvarahalduris näha. Aga vahest saab homme või lähipäevil selle neid vaevava vea osas selgust, kas on tegemist mingi üldisema veaga või lihtsalt mingil põhjusel ainult neil avalduva ebakõlaga.
Sattusin huvitava nupu peale Tänapäeva ajaveebis, mis andis mõista, et juba lähiajal olevat oodata tervelt nelja Hermann Simmile pühendatud raamatut. Et huvi sellise suure skandaali, omamoodi harulduse vastu, sest on ju tegemist rahvusvahelise skandaaliga, mille keskmes eestlane, aga teatavasti ju eestlased naljalt maailmaareenile ei jõua, on olemas ja tähelepandav, võis ju arvata, aga neli raamatut... see tundub küll overkill.
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)
29.10.09
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille kohta pole midagi rohkemat öelda.
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
28.10.09
Teisibased mõtted
Jälle nagu eelmisel nädalal: et esmaspäev jäi tarkvara tõlkimise osas suhteliselt vaeslapseks, siis pühendasin sellele täielikult teisipäeva. Loodetavasti on järgmiseks nädalaks Mandriva rindel asjad rahunenud ning saab jälle esmaspäevast õige esmaspäeva teha.
Päeva alustuseks tegin korda KDE stabiilse haru (4.3), kuhu oli vahepeal lisatud mõningad baaskomplekti välised asjad (KOffice'i uus stabiilne versioon, KTorrent, KPhotoalbum). Need ei võtnud just väga palju aega ega vaeva ning siis oligi taas aeg käes arendusharu ette võtta. Päris nii kaugele ei jõudnud, kui olin nädala eest arvanud, et võiks baaskomplekti tõlkimise enam-vähem lõpetatuks lugeda. Aga ega sellest palju enam puudu ei ole, sõna otseses mõttes üksikud mooduli kdepim rakendused ning muidugi ka siis need üksikud rasked stringid, mille puhul ei piisa lihtsalt sobiva eestikeelse fraasi või lause moodustamisest või kontrollimisest, kus täpselt string esineb, et saada see vormilt õigeks. Lisaks sai kõrvaldatud hulk tarbetuks muutunud dokumentatsiooni, käsiraamatuid, mis olid õhku rippuma jäänud, sest arendajad on vana, veel KDE3 aegse või vanemagi dokumentatsiooni kõrvaldanud, aga uut ikka veel pole. Nii et üldiselt oli üsna edukas päev.
Mõnetine selgus saabus ilmselt ka paari päeva eest mainitud segaduses, kus OpenOffice.org-i erimärkide dialoog ja KCharselect näitasid üpris erinevaid asju. Nii palju kui ma aru sain, lähtuvad nad seni üpris erinevast ideoloogiast: OOo näitab dialoogis iga fondi all sümboleid, mis selles fondis leiduvad, KCharselect aga lähtub sümbolite alamhulkadest ning seetõttu näitab mitmeid alamhulki ka fontide puhul, milles neid tegelikult pole (ehkki teoreetiliselt võiksid olla - näiteks fontide puhul, kus tähti põhimõtteliselt ei ole, neid alamhulki ka ei näidata, vaid ongi ainult muud sümbolid). Mõnes mõttes on KCharselecti lähenemine n-ö kasutajasõbralikum, sest enamasti on ju ikka vaja mingit märki, mis ei pruugi tingimata olla tekstis kasutatavast põhilisest fondist. KCharselecti puhul leiab märgi suhteliselt kiiresti üles, tuleb vaid tuvastada õige alamhulk ja käes ta ongi; OOo puhul võib see nõuda lausa otsimist, et leida font, kus vajalik märk on olemas (seda muidugi juhul, kui kasutada mõnda väiksemat sümbolite hulka sisaldavat fonti, sest enamlevinumates fontides on tavaliselt kõik vajalikud sümbolid olemas).
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6), Vastasseis (TV3), Kaks ja pool meest (Kanal2), Meedium (Kanal2)
Päeva alustuseks tegin korda KDE stabiilse haru (4.3), kuhu oli vahepeal lisatud mõningad baaskomplekti välised asjad (KOffice'i uus stabiilne versioon, KTorrent, KPhotoalbum). Need ei võtnud just väga palju aega ega vaeva ning siis oligi taas aeg käes arendusharu ette võtta. Päris nii kaugele ei jõudnud, kui olin nädala eest arvanud, et võiks baaskomplekti tõlkimise enam-vähem lõpetatuks lugeda. Aga ega sellest palju enam puudu ei ole, sõna otseses mõttes üksikud mooduli kdepim rakendused ning muidugi ka siis need üksikud rasked stringid, mille puhul ei piisa lihtsalt sobiva eestikeelse fraasi või lause moodustamisest või kontrollimisest, kus täpselt string esineb, et saada see vormilt õigeks. Lisaks sai kõrvaldatud hulk tarbetuks muutunud dokumentatsiooni, käsiraamatuid, mis olid õhku rippuma jäänud, sest arendajad on vana, veel KDE3 aegse või vanemagi dokumentatsiooni kõrvaldanud, aga uut ikka veel pole. Nii et üldiselt oli üsna edukas päev.
Mõnetine selgus saabus ilmselt ka paari päeva eest mainitud segaduses, kus OpenOffice.org-i erimärkide dialoog ja KCharselect näitasid üpris erinevaid asju. Nii palju kui ma aru sain, lähtuvad nad seni üpris erinevast ideoloogiast: OOo näitab dialoogis iga fondi all sümboleid, mis selles fondis leiduvad, KCharselect aga lähtub sümbolite alamhulkadest ning seetõttu näitab mitmeid alamhulki ka fontide puhul, milles neid tegelikult pole (ehkki teoreetiliselt võiksid olla - näiteks fontide puhul, kus tähti põhimõtteliselt ei ole, neid alamhulki ka ei näidata, vaid ongi ainult muud sümbolid). Mõnes mõttes on KCharselecti lähenemine n-ö kasutajasõbralikum, sest enamasti on ju ikka vaja mingit märki, mis ei pruugi tingimata olla tekstis kasutatavast põhilisest fondist. KCharselecti puhul leiab märgi suhteliselt kiiresti üles, tuleb vaid tuvastada õige alamhulk ja käes ta ongi; OOo puhul võib see nõuda lausa otsimist, et leida font, kus vajalik märk on olemas (seda muidugi juhul, kui kasutada mõnda väiksemat sümbolite hulka sisaldavat fonti, sest enamlevinumates fontides on tavaliselt kõik vajalikud sümbolid olemas).
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6), Vastasseis (TV3), Kaks ja pool meest (Kanal2), Meedium (Kanal2)
27.10.09
Esmabased mõtted
Täna oli taas selline pool-seda-pool-toda päev, millest tubli osa kulus Mandriva tõlkimise ehk siis esmaspäevale kohase tegevuse peale, aga väiksem osa tavapärase raamatutõlkimise peale. Õhtul tekkis täiesti tühja koha pealt mingi pitsitav peavalu, mis kärpis tunduvalt igasuguse töö indu ja isu ning sundis rohkem viibima rõhtses asendis. Päris migreen see nagu ei tundunud olevat, vahest on mõne haiguse ettekuulutaja - loota ju võib, polegi nagu ammu midagi korralikult põdenud, samal ajal kui igasugu huvitavaid uusi taude on ilmunud, näiteks too seagripp...
Võtsin hommikul ette Mandriva tõlkimise, kus viimastel päevadel tekkis ridamisi tõlgitavaid asju juurde. Formaalselt peaks muidugi plaani kohaselt järgmine nädal ametlikult ilmuv sügisväljalase juba valmis olema, aga nagu ikka, tehakse veel viimsel hetkel sadu asju... Igatahes said ära tõlgitud promomaterjalid ehk tollel töökeskkonna käivitamisel ilmuval tüütul Mandriva popup'il paiknevad tekstid ning uue asjana esialgu vist ainult GNOMEs nähtav "teave Mandriva kohta". Sellele lisandus veidi huvitavam asi ehk tolle nõndanimetatud semantilise töökaua Nepomuki mitmesugused komponendid. Nagu ma vist olen juba maininud, töötab üks Nepomuki põhijõude praegu kas otseselt Mandriva palgal või vähemalt kuidagi vahetult seotuna, mistõttu Mandriva Linux 2010 saab olema nähtavasti mingis mõttes katsejänes, kus Nepomuk on kõige põhjalikumalt esindatud. Mingi tutvustuse selle kohta, millised võimalused see lisab ja mida teha võimaldab, leiab siit. Nojah, töölauaotsing ja selle täiustatud vennaraas "semantiline töölaud" on kindlasti asjad, mis on vajalikud, ja ma väga loodan, et Nepomuki saatus on parem kui mitmel varasemal katsetusel. Loodetavasti asja arenedes väheneb ka praegu kohati väga suureks paisuv mälukasutus, mida Nepomuki komponendid nõuavad.
Lisaks sellele võtsin ette ka muidu hoopis Fedoras paikneva ja arendatava system-config-printeri nime kandva mooduli, mida Mandriva pärast trükkimisguru Till Kamppeteri lahkumist on hakanud ka enda keskkonnas kasutama. Nende väliste asjadega on see häda, et need kipuvad kangesti ununema ja nii avastasingi alles eile, et vahepeal on s-c-p 1.0 asemele tulnud 1.1, milles ka mõned uued ja muudetud stringid. Igatahes nüüd on ka nendega korras ja loodetavasti jõuavad need ka Mandrivasse kenasti sisse veel enne ametliku väljalaske ilmumist.
Õhtupoolikul helistas novembrikuise Vaba Tarkvara Ürituse korraldaja ning sai mu käest kinnituse, et ma ikka esinen seal ettekandega. Teemaks on ta märkinud "KDE ja Mandriva tõlkimisest", mis ilmselt saabki olema põhisisu, kuigi nähtavasti tuleb kõnelda ka veidi laiemalt, vähemalt nii palju kui mu teadmised seda võimaldavad.
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Transformers (TV3)
Võtsin hommikul ette Mandriva tõlkimise, kus viimastel päevadel tekkis ridamisi tõlgitavaid asju juurde. Formaalselt peaks muidugi plaani kohaselt järgmine nädal ametlikult ilmuv sügisväljalase juba valmis olema, aga nagu ikka, tehakse veel viimsel hetkel sadu asju... Igatahes said ära tõlgitud promomaterjalid ehk tollel töökeskkonna käivitamisel ilmuval tüütul Mandriva popup'il paiknevad tekstid ning uue asjana esialgu vist ainult GNOMEs nähtav "teave Mandriva kohta". Sellele lisandus veidi huvitavam asi ehk tolle nõndanimetatud semantilise töökaua Nepomuki mitmesugused komponendid. Nagu ma vist olen juba maininud, töötab üks Nepomuki põhijõude praegu kas otseselt Mandriva palgal või vähemalt kuidagi vahetult seotuna, mistõttu Mandriva Linux 2010 saab olema nähtavasti mingis mõttes katsejänes, kus Nepomuk on kõige põhjalikumalt esindatud. Mingi tutvustuse selle kohta, millised võimalused see lisab ja mida teha võimaldab, leiab siit. Nojah, töölauaotsing ja selle täiustatud vennaraas "semantiline töölaud" on kindlasti asjad, mis on vajalikud, ja ma väga loodan, et Nepomuki saatus on parem kui mitmel varasemal katsetusel. Loodetavasti asja arenedes väheneb ka praegu kohati väga suureks paisuv mälukasutus, mida Nepomuki komponendid nõuavad.
Lisaks sellele võtsin ette ka muidu hoopis Fedoras paikneva ja arendatava system-config-printeri nime kandva mooduli, mida Mandriva pärast trükkimisguru Till Kamppeteri lahkumist on hakanud ka enda keskkonnas kasutama. Nende väliste asjadega on see häda, et need kipuvad kangesti ununema ja nii avastasingi alles eile, et vahepeal on s-c-p 1.0 asemele tulnud 1.1, milles ka mõned uued ja muudetud stringid. Igatahes nüüd on ka nendega korras ja loodetavasti jõuavad need ka Mandrivasse kenasti sisse veel enne ametliku väljalaske ilmumist.
Õhtupoolikul helistas novembrikuise Vaba Tarkvara Ürituse korraldaja ning sai mu käest kinnituse, et ma ikka esinen seal ettekandega. Teemaks on ta märkinud "KDE ja Mandriva tõlkimisest", mis ilmselt saabki olema põhisisu, kuigi nähtavasti tuleb kõnelda ka veidi laiemalt, vähemalt nii palju kui mu teadmised seda võimaldavad.
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Transformers (TV3)
26.10.09
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi veidi vaheldust armsa ema külaskäik. Nad olid eile mingi pisikese sugulase sünnipäeva käinud ja ilmselt sellepärast oli ka maitsvate kapsarullide ja kabatšoki-vormiroa kõrvale ka väike tordipunn kaasa võetud. Päris hea oli, ei olnudki teab mis ajast enam torti söönud. Aga muidugi veel parem toit, küll juba vaimule, olid Meistriristik ja Kuma Kange, mis ühtlasi ja paraku võtsid mõnevõrra aega töö arvelt. Samas, muudkui ühe raamatu tõlkimine kurnab vaimu, nii et eripalgeliste ristsõnade ja mõistatuste ragistamine selle vahele on ainult kasuks.
Tegin täna ka eile mainitud OpenOffice.org-i erimärkide dialoogi ja KCharselecti sümbolivaliku erinevuse kohta veateate OOo Issuezillasse. Seal aga üritati mulle esimese hooga hakata selgeks tegema, et ma pean ikka olema oma fondid kuidagi valesti paigaldanud. Selles ma küll sügavalt kahtlen - siis peaks olema fondid valesti paigaldatud nii enam-vähem kõigil Mandriva ja võib-olla ka teiste Linuxi distributsioonide kasutajatel. Loodetavasti vaevub mõni OOo arendajatest siiski ka uurima, miks KCharselect ja OOo erimärkide dialoog erinevad - võimalik ju, et viga polegi, vaid lihtsalt kaks erinevat rakendust teevad midagi kuidagi erinevalt.
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud. Vaade tulevikku (FoxLife), Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus (Kanal2), Jack Hunter ja Ehnatoni haua otsingud (TV3)
Tegin täna ka eile mainitud OpenOffice.org-i erimärkide dialoogi ja KCharselecti sümbolivaliku erinevuse kohta veateate OOo Issuezillasse. Seal aga üritati mulle esimese hooga hakata selgeks tegema, et ma pean ikka olema oma fondid kuidagi valesti paigaldanud. Selles ma küll sügavalt kahtlen - siis peaks olema fondid valesti paigaldatud nii enam-vähem kõigil Mandriva ja võib-olla ka teiste Linuxi distributsioonide kasutajatel. Loodetavasti vaevub mõni OOo arendajatest siiski ka uurima, miks KCharselect ja OOo erimärkide dialoog erinevad - võimalik ju, et viga polegi, vaid lihtsalt kaks erinevat rakendust teevad midagi kuidagi erinevalt.
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud. Vaade tulevikku (FoxLife), Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus (Kanal2), Jack Hunter ja Ehnatoni haua otsingud (TV3)
25.10.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millest pole suurt miskit rääkida.
Veidi sai mässata Mandriva veateadetega, mida üks "sõelujatest" oli aktiivselt ette võtnud. Selle käigus ka veateate https://qa.mandriva.com/show_bug.cgi?id=34996, mis ütleb, et OpenOffice.org-i erimärkide dialoog sisaldab fondi kohta palju vähem sümboleid kui näiteks KCharselect. Tegelesin natuke uurimisega, aga ei saanudki aru, kas tegemist on OOo veaga või fontide omapäraga. Pigem tundub siiski OOo kraesse minevat, sest sama efekt ilmneb eri fontide juures ja pole nagu ju hästi usutav, et ühed ja samad sümbolid või õigemini lausa sümboliklassid puuduvad kõigist fontidest ning KCharselect mingil imetabasel põhjusel neid lihtsalt näitab.
Lisaks selgus, et Mandriva tõlkimine ei ole veel kaugeltki lõppenud, üsna mitu asja on sisse tulnud ja veel tulemas. Tõsi, need on mahult üldiselt pisikesed: tolle nn sotsiaalse töölaua Nepomuki mitmele poole lisatavad jupid (kui ma õigesti aru saan, siis Nepomuki üks praeguseid põhijõude on Mandriva palgal või lepinguline kaastöötaja või midagi, mistõttu ka nii "lähedased" seosed), mingid Mandrivat tutvustavad tekstid ja ka KDE3 pealt KDE4 peale migreerimise tööriist. Nii et ilmselt tuleb esmaspäeval pühenduda neile ja vaadata, kui palju üldse aega jääb üle KDE tarbeks.
Õhtul vaatasin mitmel pool kõrvu jäänud suurfilmi "Nomaad". Nojah, see oli igalt poolt näha, et Kasahstan eesotsas surematu presidendi Nazarbajeviga on sellesse matnud megapalju raha. Aga ajaloopisiku ohvrina lülitus muidugi filmi ajal sisse kriitiline meel ja mitmed kohad tundusid omajagu kahtlasena. Kõige anakronistlikum oli päris lõpp, kus esitleti suurt maakera, mis väideti olevat Ulugbeki valmistatud. No hea küll, too võimekas mees võis ka gloobuse valmis teha (kuigi ma pole sellest midagi kuulnud, aga see võib olla ka lihtsalt väheste teadmiste tagajärg), aga äärmiselt kaheldav on, kas tema ajal ikka kanti gloobuse peale Tjan-Šanist Araalini ulatuvad võimsate kasahhide alad. Kasahhi khaaniriiki tema ajal ju veel polnud ja kuigi kasahhid ise (või vähemalt hõimud, kellest hiljem kujunes kasahhi rahvas ja kes võib-olla juba toona end teataval määral ühtsena tundsid) muidugi olid olemas, on nende asualade kandmine gloobusele küll äärmiselt kahtlane. See ja veel mõned kahtlased kohad sunnivad nõustuma mitme kriitikuga, et film on küll suurejooneline ja visuaalselt hea, aga sisu poolest natuke kesine. Ühe loetud arvamuse kohaselt annab sellele efekti peamiselt see, et kõneldakse kasahhi keeles - kui kõneldaks näiteks inglise keeles, võiks sama hästi seda segi ajada mõne muu suurejoonelise ajaloofilmiga. Nähtu põhjal on oma iva selles arvamuses täitsa sees...
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Nomaad (ETV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: tervishoid ja -õud (Postimees, 24.10.2009)
Veidi sai mässata Mandriva veateadetega, mida üks "sõelujatest" oli aktiivselt ette võtnud. Selle käigus ka veateate https://qa.mandriva.com/show_bug.cgi?id=34996, mis ütleb, et OpenOffice.org-i erimärkide dialoog sisaldab fondi kohta palju vähem sümboleid kui näiteks KCharselect. Tegelesin natuke uurimisega, aga ei saanudki aru, kas tegemist on OOo veaga või fontide omapäraga. Pigem tundub siiski OOo kraesse minevat, sest sama efekt ilmneb eri fontide juures ja pole nagu ju hästi usutav, et ühed ja samad sümbolid või õigemini lausa sümboliklassid puuduvad kõigist fontidest ning KCharselect mingil imetabasel põhjusel neid lihtsalt näitab.
Lisaks selgus, et Mandriva tõlkimine ei ole veel kaugeltki lõppenud, üsna mitu asja on sisse tulnud ja veel tulemas. Tõsi, need on mahult üldiselt pisikesed: tolle nn sotsiaalse töölaua Nepomuki mitmele poole lisatavad jupid (kui ma õigesti aru saan, siis Nepomuki üks praeguseid põhijõude on Mandriva palgal või lepinguline kaastöötaja või midagi, mistõttu ka nii "lähedased" seosed), mingid Mandrivat tutvustavad tekstid ja ka KDE3 pealt KDE4 peale migreerimise tööriist. Nii et ilmselt tuleb esmaspäeval pühenduda neile ja vaadata, kui palju üldse aega jääb üle KDE tarbeks.
Õhtul vaatasin mitmel pool kõrvu jäänud suurfilmi "Nomaad". Nojah, see oli igalt poolt näha, et Kasahstan eesotsas surematu presidendi Nazarbajeviga on sellesse matnud megapalju raha. Aga ajaloopisiku ohvrina lülitus muidugi filmi ajal sisse kriitiline meel ja mitmed kohad tundusid omajagu kahtlasena. Kõige anakronistlikum oli päris lõpp, kus esitleti suurt maakera, mis väideti olevat Ulugbeki valmistatud. No hea küll, too võimekas mees võis ka gloobuse valmis teha (kuigi ma pole sellest midagi kuulnud, aga see võib olla ka lihtsalt väheste teadmiste tagajärg), aga äärmiselt kaheldav on, kas tema ajal ikka kanti gloobuse peale Tjan-Šanist Araalini ulatuvad võimsate kasahhide alad. Kasahhi khaaniriiki tema ajal ju veel polnud ja kuigi kasahhid ise (või vähemalt hõimud, kellest hiljem kujunes kasahhi rahvas ja kes võib-olla juba toona end teataval määral ühtsena tundsid) muidugi olid olemas, on nende asualade kandmine gloobusele küll äärmiselt kahtlane. See ja veel mõned kahtlased kohad sunnivad nõustuma mitme kriitikuga, et film on küll suurejooneline ja visuaalselt hea, aga sisu poolest natuke kesine. Ühe loetud arvamuse kohaselt annab sellele efekti peamiselt see, et kõneldakse kasahhi keeles - kui kõneldaks näiteks inglise keeles, võiks sama hästi seda segi ajada mõne muu suurejoonelise ajaloofilmiga. Nähtu põhjal on oma iva selles arvamuses täitsa sees...
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Nomaad (ETV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: tervishoid ja -õud (Postimees, 24.10.2009)
24.10.09
Reedesed mõtted
Ka täna oli poolik tööpäev, aga sedakorda teistel põhjustel - nimelt nõudis organism oma ja nii ma magasingi nagu inglike, rahulolev naeratus huulil, sügava keskpäevani elik nii kella 18-ni. Viimastel öödel oli unekest tugevasti nappinud, nüüd siis ilmselt sai mõõt jälle täis ja tasakaalu. Midagi muud tähelepanuväärset täna ei juhtunud.
Loetud: Tuna 1/2009, Sirp 23.10.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Nenasõtnõe (Pervõj)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: Pyrrhose võit (Postimees, 23.10.2009)
Loetud: Tuna 1/2009, Sirp 23.10.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Nenasõtnõe (Pervõj)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: Pyrrhose võit (Postimees, 23.10.2009)
23.10.09
Neljabased mõtted
Täna oli pooleldi tavaline tööpäev, pooleldi mitmesuguste sebimiste päev. Algas kõik väga vara, tõusmisega juba kella 10 ajal ehk ajal, mil korralikud inimesed veel sügavat ja rahulikku und magavad. Aga oli vaja nii vara tõusta ja nii ma tõusin ja särasingi. Varane ärkamine aitas kaasa ka sellele, et lõuna paiku tõlkisin Postimehele ühe väiksema artikli.
Seejärel oli aga käes aeg linna peale minna mitmesuguseid nädalatega kogunenud asju ajama. Ajendi seda just tänasel imekenal päeval (mõnusalt jahe, vihm ja muud nautimist väärivad ilmaolud) andis RKK korraldatud väike koosviibimine, mille keskne osa oli USA asepresidendi Joseph Bideni Bukarestis peetud kõne kuulamine ja järgnev kerge arutelu. Kõne ise ei olnud midagi väga murrangulist ega teed rajavat, vaid rohkem mõeldud nähtavasti pärast hiljutist poliitiliselt omajagu äpardunult ette võetud raketitõrjesüsteemi seniste kavade muutmist tekkinud arusaamatuste ja segaduste silumiseks ning USA jätkuva huvitatuse kinnitamiseks Kesk-Ida-Euroopa piirkonna vastu. Vahest tähelepanuväärseim osa kõnest olid järgmised laused:
Õhtupoole võtsin ette eile pärale jõudnud uute esemete ühendamise senise arvutisüsteemiga ja see õnnestus üle ootuste hästi (nagu ka sellele eelnenud tarkvara uuendamine). Tegin küll igaks juhuks ka arvutile taaskäivituse, kuigi poleks ilmselt vaja olnudki, kuvar ja ruuter haakusid niigi "automaagiliselt" ja kenasti taha, ainult et paistab, et seda kuvarit vähemalt Mandriva veel ei tunne, nii et ilmselt peab neid utsitama seda lisama.
Tõnu Õnnepalu oli kirjutanud Varraku raamatublogisse huvitava ülevaate-mõtiskluse veel huvitavamast artiklist, mis käsitles sõna taevalaotus kujunemist. Artikkel ise on ilmunud Keeles ja Kirjanduses ehk ajakirjas, mille artiklid on kenasti ka internetis saadaval, aga mille lugemine ikka kipub meelest ära minema. Peaks vist taas selle koju tellima, ikkagi ju mingis mõttes lausa erialaajakiri...
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud. Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)
Seejärel oli aga käes aeg linna peale minna mitmesuguseid nädalatega kogunenud asju ajama. Ajendi seda just tänasel imekenal päeval (mõnusalt jahe, vihm ja muud nautimist väärivad ilmaolud) andis RKK korraldatud väike koosviibimine, mille keskne osa oli USA asepresidendi Joseph Bideni Bukarestis peetud kõne kuulamine ja järgnev kerge arutelu. Kõne ise ei olnud midagi väga murrangulist ega teed rajavat, vaid rohkem mõeldud nähtavasti pärast hiljutist poliitiliselt omajagu äpardunult ette võetud raketitõrjesüsteemi seniste kavade muutmist tekkinud arusaamatuste ja segaduste silumiseks ning USA jätkuva huvitatuse kinnitamiseks Kesk-Ida-Euroopa piirkonna vastu. Vahest tähelepanuväärseim osa kõnest olid järgmised laused:
The United States stands against the 19th century notion of "spheres of influence." We will not tolerate it, nor will we be co-opted by it.Ilmselt selgemalt ei võimalik sõnadesse panna vastust neile arvamustele, mille kohaselt raketitõrjesüsteemi kavade kohendamise taga seisis mingilaadne kokkulepe Venemaaga ja Kesk-Ida-Euroopa "mahamüümine". Muidugi, ja see jäi kõlama ka RKK-s järgnenud arutelul, sõnade parimaks tõestuseks on teod, mida või vähemalt mille kavatsusi on teataval määral ka näha olnud (Gruusia, Ukraina ja isegi Moldova NATO-sse kaasamine, raketid Poolasse ja muudki sammud). Aga Obama administratsioon on ka veel päris noor ning tavapäraselt on isegi juhul, kui uus administratsioon peaks juba esimesel aastal välja käima uusi välispoliitilisi ideid, nende teostamine võtnud aega nii aasta-paar või enamgi. Nii et tegusid võib parimal juhul ehk näha tuleval aastal. Vähemalt loota tahaks, et üldiselt positiivsele retoorikale need ikka järgnevad.
We stand for the right of sovereign democracies to make their own decisions, to choose their own alliances, without the right of any country to veto those decisions. We will never make a deal about anything with anyone above your heads or behind your backs. The maxim we live by is clear: nothing about you without you, nothing about you without you.
Õhtupoole võtsin ette eile pärale jõudnud uute esemete ühendamise senise arvutisüsteemiga ja see õnnestus üle ootuste hästi (nagu ka sellele eelnenud tarkvara uuendamine). Tegin küll igaks juhuks ka arvutile taaskäivituse, kuigi poleks ilmselt vaja olnudki, kuvar ja ruuter haakusid niigi "automaagiliselt" ja kenasti taha, ainult et paistab, et seda kuvarit vähemalt Mandriva veel ei tunne, nii et ilmselt peab neid utsitama seda lisama.
Tõnu Õnnepalu oli kirjutanud Varraku raamatublogisse huvitava ülevaate-mõtiskluse veel huvitavamast artiklist, mis käsitles sõna taevalaotus kujunemist. Artikkel ise on ilmunud Keeles ja Kirjanduses ehk ajakirjas, mille artiklid on kenasti ka internetis saadaval, aga mille lugemine ikka kipub meelest ära minema. Peaks vist taas selle koju tellima, ikkagi ju mingis mõttes lausa erialaajakiri...
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud. Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)
22.10.09
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, kuigi ka tänast päeva katkestasid paar väikest tarkvara tõlkimise episoodi. Veel viimasel hetkel selgus - nagu ikka -, et midagi on puudu ja nii mõned stringid juurde ilmusidki. Tõlkisin need ahvikiirusel ära, nii kümnekonna minuti jooksul pärast tekkimist, nii et kui Mandriva arvatavasti homme või nii sügisväljalaske sisemiselt valmiks kuulutab, peaksid need juba sees olema. (Kuigi oleks võinud võib-olla ka rahulikumalt võtta, sest ametlik väljalase on alles nii paari nädala pärast ja tõlked on selline asi, mida saab hea tahtmise korral sisse suruda seni, kuni need päris-päris lõplikud ISO-failid ei ole valmiskirjutamise käsku saanud - aga suure laiskuse tõttu otsustasin nad siiski kohe ära teha, sest mis täna tehtud, see võimaldab homme laiselda, või kuda see armastaski öelda...)
Täna tuli ette võtta ka tavapärane väljaskäimise tiir PP ehk pood ja postkontor. Esimesest ihutoit, teisest vaimutoit kahe pakikese kujul, mille sisu olgu siin ka ära toodud:
- N. Morton. The Teutonic Knights in the Holy Land 1190-1291
- C. K. Slack. The A to Z of the Crusades
- Eesti kihelkonnad. Kihelkondade kaart
See viimane oli päris vahva asi, kuigi ilmselgelt rohkem rahateenimise huvides tehtud: üsna tavaline Regio kaart, millele aga olid juurde lisatud toredad rahvariietes inimeste kujutised. Kaardi teine pool oli juba huvitavam, sisaldades kihelkondade küll äärmiselt nappe, aga siiski mõningat teavet andvaid kirjeldusi. Ma ei ole küll päris kindel, kas vanasõna "Kis on näind rätsepal hiad kuube või sepal hiad nuga või kingissepal hiad saabast" on just parim mu kodukihelkonna iseloomustaja, aga las ta siis olla, eks sobib see ka. Kõige huvitavam osa oli aga nende lühikirjelduste lõppu lisatud põgus bibliograafia, kust ma leidsin sellesamuse kodukihelkonna kohta raamatu, mille olemasolust mul tõepoolest aimu ei olnud (ja see, ma pean ütlema, on väga haruldane...) Nii et kõike kokku võttes võib nõustuda kaardil kõlava loosungiga: "Minevik on mõnus".
Andsin täna ka allkirja järjekordsele tõlkelepingule. Loodetavasti õnnestub mul selle täitmisega jääda kokku lepitud tähtaja piiridesse... no igatahes sellist aastast üleminekut, nagu nende viimastega on olnud, ei tohiks enam tulla. Ma vähemalt loodan, väga loodan...
Samune John Layt, kellest mõni aeg tagasi seoses Qt/KDE trükkimisvõimalustega juttu oli, tegutseb muu hulgas ka kalendrisüsteemide kallal ning äsja võis lugeda, et kalendrite valikusse ilmus ka India rahvuskalender, samuti said lihvi Gregoriuse ja Juliuse kalender, millele mõlemale lisandusid n-ö puhtad variandid (s.t et nt Gregoriuse kalendris ei esine seda üleminekut, kus päevad vahele jäid, nagu nad tegelikul üleminekul jäid, vaid arvestatakse järjest, n-ö tagasi interpoleerides). Samas võis lugeda, et veel enne KDE 4.4 on kavas lisada ka Etioopia ja Baha'i kalender ning seejärel ka mitmed kuukalendrid, nt Hiina kalender jne.
Täna sattusin lugema ka vastselt turule jõudnud Barnes&Noble'i e-raamatute lugerist Nook. Kirjelduse järgi tundus olevat päris andekas asi, aga loomulikult on see vähemalt esialgu mõeldud ainult USA turule :-(
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Uued esemed:
- ruuter Linksys WRT120N
- monitor Samsung 2494HS
Täna tuli ette võtta ka tavapärane väljaskäimise tiir PP ehk pood ja postkontor. Esimesest ihutoit, teisest vaimutoit kahe pakikese kujul, mille sisu olgu siin ka ära toodud:
- N. Morton. The Teutonic Knights in the Holy Land 1190-1291
- C. K. Slack. The A to Z of the Crusades
- Eesti kihelkonnad. Kihelkondade kaart
See viimane oli päris vahva asi, kuigi ilmselgelt rohkem rahateenimise huvides tehtud: üsna tavaline Regio kaart, millele aga olid juurde lisatud toredad rahvariietes inimeste kujutised. Kaardi teine pool oli juba huvitavam, sisaldades kihelkondade küll äärmiselt nappe, aga siiski mõningat teavet andvaid kirjeldusi. Ma ei ole küll päris kindel, kas vanasõna "Kis on näind rätsepal hiad kuube või sepal hiad nuga või kingissepal hiad saabast" on just parim mu kodukihelkonna iseloomustaja, aga las ta siis olla, eks sobib see ka. Kõige huvitavam osa oli aga nende lühikirjelduste lõppu lisatud põgus bibliograafia, kust ma leidsin sellesamuse kodukihelkonna kohta raamatu, mille olemasolust mul tõepoolest aimu ei olnud (ja see, ma pean ütlema, on väga haruldane...) Nii et kõike kokku võttes võib nõustuda kaardil kõlava loosungiga: "Minevik on mõnus".
Andsin täna ka allkirja järjekordsele tõlkelepingule. Loodetavasti õnnestub mul selle täitmisega jääda kokku lepitud tähtaja piiridesse... no igatahes sellist aastast üleminekut, nagu nende viimastega on olnud, ei tohiks enam tulla. Ma vähemalt loodan, väga loodan...
Samune John Layt, kellest mõni aeg tagasi seoses Qt/KDE trükkimisvõimalustega juttu oli, tegutseb muu hulgas ka kalendrisüsteemide kallal ning äsja võis lugeda, et kalendrite valikusse ilmus ka India rahvuskalender, samuti said lihvi Gregoriuse ja Juliuse kalender, millele mõlemale lisandusid n-ö puhtad variandid (s.t et nt Gregoriuse kalendris ei esine seda üleminekut, kus päevad vahele jäid, nagu nad tegelikul üleminekul jäid, vaid arvestatakse järjest, n-ö tagasi interpoleerides). Samas võis lugeda, et veel enne KDE 4.4 on kavas lisada ka Etioopia ja Baha'i kalender ning seejärel ka mitmed kuukalendrid, nt Hiina kalender jne.
Täna sattusin lugema ka vastselt turule jõudnud Barnes&Noble'i e-raamatute lugerist Nook. Kirjelduse järgi tundus olevat päris andekas asi, aga loomulikult on see vähemalt esialgu mõeldud ainult USA turule :-(
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Uued esemed:
- ruuter Linksys WRT120N
- monitor Samsung 2494HS
21.10.09
Teisibased mõtted
Eilse mitte-tarkvara-tõlkimise-päeva jätkuna oli siis tänane päev pühendatud just tarkvarale. Tõsi, segavaid tegureid oli ka täna õige mitu, nii et täiemahulist tööpäeva ei saanudki nautida, aga midagi õnnestus siiski ära teha.
Hommikul selgus, et Mandrivasse oli ka veel paar uut stringi ikkagi juurde tulnud, nii et sai ka need ära tehtud - rohkem juba protsendi huvides, sest need olid riikide nimed ja sealjuures sellised, mille puhul pole vahet, kas nad on inglise või eesti keeles. Seejärel sai ette võetud üksikud KDE stabiilsesse harru ilmunud kirjed ning siis juba KDE arendusharu kallale asutud. Põhiliselt võib öelda, et valdav osa tulevasest KDE 4.4-st on tõlgitud, veidi on veel teha moodulites kdepim ja kdepimlibs ning on ka mõned üksikud asjad, mis nõuavad kas rohkem uurimist või lausa konsulteerimist mõne asjatundjaga, aga igatahes kasutajaliidese poole pealt on asi üldiselt valmis. Nii et järgnevatel nädalatel ilmselt tuleb ette võtta dokumentatsioon ning seejärel extrageari ja playgroundi asjad.
Mõned innukad inimesed on ette võtnud päris vahva asja ja asutanud Vaba Tarkvara Klubi, mis sai täna maha oma esimese üritusega. Ma ise küll nende üritusele ei jõudnud, aga tundub olevat huvitav asi - loodaks, et see liiva ei jookse. Õieti sain küll juba isegi kutse nende ühest järgnevast üritusest osa võtta ja seal veidi tarkvara tõlkimisest kõnelda. Ilmselt võtan kutse ka vastu, aga eks näeb, kui päev lähemale jõuab...
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Hellboy - kangelane põrgust (Kanal2), Vastasseis (TV3)
Hommikul selgus, et Mandrivasse oli ka veel paar uut stringi ikkagi juurde tulnud, nii et sai ka need ära tehtud - rohkem juba protsendi huvides, sest need olid riikide nimed ja sealjuures sellised, mille puhul pole vahet, kas nad on inglise või eesti keeles. Seejärel sai ette võetud üksikud KDE stabiilsesse harru ilmunud kirjed ning siis juba KDE arendusharu kallale asutud. Põhiliselt võib öelda, et valdav osa tulevasest KDE 4.4-st on tõlgitud, veidi on veel teha moodulites kdepim ja kdepimlibs ning on ka mõned üksikud asjad, mis nõuavad kas rohkem uurimist või lausa konsulteerimist mõne asjatundjaga, aga igatahes kasutajaliidese poole pealt on asi üldiselt valmis. Nii et järgnevatel nädalatel ilmselt tuleb ette võtta dokumentatsioon ning seejärel extrageari ja playgroundi asjad.
Mõned innukad inimesed on ette võtnud päris vahva asja ja asutanud Vaba Tarkvara Klubi, mis sai täna maha oma esimese üritusega. Ma ise küll nende üritusele ei jõudnud, aga tundub olevat huvitav asi - loodaks, et see liiva ei jookse. Õieti sain küll juba isegi kutse nende ühest järgnevast üritusest osa võtta ja seal veidi tarkvara tõlkimisest kõnelda. Ilmselt võtan kutse ka vastu, aga eks näeb, kui päev lähemale jõuab...
Loetud: Tuna 1/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Hellboy - kangelane põrgust (Kanal2), Vastasseis (TV3)
20.10.09
Esmabased mõtted
Täna oli esmaspäeva kohta ebatavaline päev: tarkvarale hästi vähe aega ja ka (päris:-) )tõlkimisele suhteliselt vähe, suurem osa aga mõningate siinkohal lahti kirjutamata jäävate asjade ajamisele.
Hommikul tegin korda Mandriva tõlked - viimastel päevadel ehk siis enne paari päeva pärast valmivat sügisväljalaset oli sinna uusi ja kahtlaseid stringe veidi juurde tekkinud. Ega neid väga palju polnud, aga natuke siiski ja mõningate uute omaduste/võimaluste tõttu ka üsna nähtavates kohtades. Kuigi täna oli vähemalt esialgse kokkuleppe kohaselt viimane tõlkimise päev, nägin õhtul, et vähemalt initscriptsi moodulis (need on need teated, mis jooksevad ekraanil arvuti käivitamise või seiskamise ajal ja mida enamasti ei näe, kui nende nägemist spetsiaalselt sisse ei lülita) tehti veel mõningaid parandusi. Eks näeb, kas neid ka tõlkida lastakse või jäävadki siis üksikud kirjed siiski ingliskeelseks. Igatahes praegu on Mandriva tööriistade tõlge kenasti 100% peal, nagu juba aastaid see ikka on olnud.
Et oli ette näha, et KDE kallale ma eriti ei jõua või kui asuks, jõuaks väga vähe teha, siis jätsin selle sedakorda homse peale ja otsustasin õhtupooliku pühendada tavapärasele raamatutõlkimisele.
Üks vahva uudis tuli päeval: Rammstein kavatsevat taas Eestisse tulla, järgmise aasta 24. veebruaril elik iseseisvuspäeval. Ei ole seni nende uut plaati kuulanud, võib-olla peaks seda tegema, et kindlamini otsus langetada. Samas, see muusikaline kollektiiv on piisavalt südamelähedane, et sinna ka minna põrsast kotis ostma... Eks näeb, paar päeva on aega, enne kui piletimüük privilegeerituile :-) algab...
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Vulkan (RTL)
Hommikul tegin korda Mandriva tõlked - viimastel päevadel ehk siis enne paari päeva pärast valmivat sügisväljalaset oli sinna uusi ja kahtlaseid stringe veidi juurde tekkinud. Ega neid väga palju polnud, aga natuke siiski ja mõningate uute omaduste/võimaluste tõttu ka üsna nähtavates kohtades. Kuigi täna oli vähemalt esialgse kokkuleppe kohaselt viimane tõlkimise päev, nägin õhtul, et vähemalt initscriptsi moodulis (need on need teated, mis jooksevad ekraanil arvuti käivitamise või seiskamise ajal ja mida enamasti ei näe, kui nende nägemist spetsiaalselt sisse ei lülita) tehti veel mõningaid parandusi. Eks näeb, kas neid ka tõlkida lastakse või jäävadki siis üksikud kirjed siiski ingliskeelseks. Igatahes praegu on Mandriva tööriistade tõlge kenasti 100% peal, nagu juba aastaid see ikka on olnud.
Et oli ette näha, et KDE kallale ma eriti ei jõua või kui asuks, jõuaks väga vähe teha, siis jätsin selle sedakorda homse peale ja otsustasin õhtupooliku pühendada tavapärasele raamatutõlkimisele.
Üks vahva uudis tuli päeval: Rammstein kavatsevat taas Eestisse tulla, järgmise aasta 24. veebruaril elik iseseisvuspäeval. Ei ole seni nende uut plaati kuulanud, võib-olla peaks seda tegema, et kindlamini otsus langetada. Samas, see muusikaline kollektiiv on piisavalt südamelähedane, et sinna ka minna põrsast kotis ostma... Eks näeb, paar päeva on aega, enne kui piletimüük privilegeerituile :-) algab...
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Vulkan (RTL)
19.10.09
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi veidi vaheldust üks tõlge Postimehe heaks. See oli sedakorda päris raske, sest seal oli palju juttu meditsiinist ja arstidest ja muus sellisest ehk siis asjadest, mille suhtes mu ignorants on mõõtmatult sügavam kui teadmised mis tahes muus vallas. Aga õnneks ei pea ma veel seda ära saatma, nii et vahest õnnestub välise abiga mõned kõige hullemad möödalaskmised välja rookida, enne kui ennast avalikkuse ees naerualuseks teha...
Õhtul jõudis kohale, et täna olid Eestis mingid valimised - osa tuttavaid hakkas valjuhäälselt halama Tallinna kaotamise ja muude sellist jubeduste pärast. Nii palju kui ma aru sain, peaksid nad tegelikult rõõmustama hoopis - kui ma ei eksi, on Savisaar olnud juba tükk aega Tallinna linnapea ja praegustel valimistel jäi ta ju edasi võimule. Eesti vanasõnagi aga ütleb: parem ikka teada kaabakas kui uued ahned lõustad. Et rahva usaldus selle mehe vastu on nii suur, peaks ta võib-olla lausa eluajaks siis sellesse ametisse kinnistama: valijate enamus oleks ilmselgelt rahul ja isegi poliitilised konkurendid võiksid rõõmustada, sest siis ei oleks ju hirmu, et äkki tahab mees hoopis presidendiks või midagi... :-)
Sattusin lugema Qt-s trükkimisega seotu eest vastutava John Layti ülevaadet, mida uut on selles vallas sündinud. Tavakasutajale avaldub see trükkimisdialoogis, mille võimalused olid KDE3 ajal päris korralikud, aga üleminekuga KDE4 peale kärbusid üsna tublisti (osaliselt oli see seotud ka inimeste lahkumise ja muude väliste asjaoludega, osaliselt KDE enda koodi põhialuste ümberkujundamisega). Nüüd, tundub, hakkavad asjad taas normaalsuse poole tagasi loksuma, Muidugi, kõige elementaarsem trükkimine on kogu aeg võimalik olnud, aga vähegi täpsema tuunimise, mida, kuidas ja millal trükkida, tagasiilmumine on ainult tervitatav.
FAZis oli päris huvitav ülevaade e-raamatute lugeritest, avaldatud muidugi seepärast, et homsest hakatakse Amazoni lugerit Kindle müüma ka Saksamaal (ja mujalgi maailmas lisaks senisele USA-le). Aga üldiselt jäi ka selle põhjal mulje, et kui üldse, siis tasub just Kindle endale hankida: teistel on vahest mõningaid eeliseid üksikutes punktides, aga n-ö kogusummas kipuvad nad alla jääma. Tõsi, huvitav asi oli peagi müügile ilmuv sakslaste Txtr, eelkõige seetõttu, et erinevalt teistest pakub see päris korralikult saksakeelse kirjanduse lugemise võimalust (väidetavalt 20 000 raamatut, samal ajal kui näiteks Kindle pakub paari ajakirja ja üht ajalehte (sedasama FAZi) ja teisedki ei hiilga mitte-ingliskeelse kirjavaraga). Aga samas on see pea poole võrra kallim kui Kindle, nii et plussi kõrval on ka üsna tugev miinus.
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Oksfordskie ubijcy (1 kanal), Vulkan (RTL)
Õhtul jõudis kohale, et täna olid Eestis mingid valimised - osa tuttavaid hakkas valjuhäälselt halama Tallinna kaotamise ja muude sellist jubeduste pärast. Nii palju kui ma aru sain, peaksid nad tegelikult rõõmustama hoopis - kui ma ei eksi, on Savisaar olnud juba tükk aega Tallinna linnapea ja praegustel valimistel jäi ta ju edasi võimule. Eesti vanasõnagi aga ütleb: parem ikka teada kaabakas kui uued ahned lõustad. Et rahva usaldus selle mehe vastu on nii suur, peaks ta võib-olla lausa eluajaks siis sellesse ametisse kinnistama: valijate enamus oleks ilmselgelt rahul ja isegi poliitilised konkurendid võiksid rõõmustada, sest siis ei oleks ju hirmu, et äkki tahab mees hoopis presidendiks või midagi... :-)
Sattusin lugema Qt-s trükkimisega seotu eest vastutava John Layti ülevaadet, mida uut on selles vallas sündinud. Tavakasutajale avaldub see trükkimisdialoogis, mille võimalused olid KDE3 ajal päris korralikud, aga üleminekuga KDE4 peale kärbusid üsna tublisti (osaliselt oli see seotud ka inimeste lahkumise ja muude väliste asjaoludega, osaliselt KDE enda koodi põhialuste ümberkujundamisega). Nüüd, tundub, hakkavad asjad taas normaalsuse poole tagasi loksuma, Muidugi, kõige elementaarsem trükkimine on kogu aeg võimalik olnud, aga vähegi täpsema tuunimise, mida, kuidas ja millal trükkida, tagasiilmumine on ainult tervitatav.
FAZis oli päris huvitav ülevaade e-raamatute lugeritest, avaldatud muidugi seepärast, et homsest hakatakse Amazoni lugerit Kindle müüma ka Saksamaal (ja mujalgi maailmas lisaks senisele USA-le). Aga üldiselt jäi ka selle põhjal mulje, et kui üldse, siis tasub just Kindle endale hankida: teistel on vahest mõningaid eeliseid üksikutes punktides, aga n-ö kogusummas kipuvad nad alla jääma. Tõsi, huvitav asi oli peagi müügile ilmuv sakslaste Txtr, eelkõige seetõttu, et erinevalt teistest pakub see päris korralikult saksakeelse kirjanduse lugemise võimalust (väidetavalt 20 000 raamatut, samal ajal kui näiteks Kindle pakub paari ajakirja ja üht ajalehte (sedasama FAZi) ja teisedki ei hiilga mitte-ingliskeelse kirjavaraga). Aga samas on see pea poole võrra kallim kui Kindle, nii et plussi kõrval on ka üsna tugev miinus.
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Oksfordskie ubijcy (1 kanal), Vulkan (RTL)
18.10.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi veidi vaheldust ema tavapäraselt pühapäevalt tänasele lükatud külaskäik. Kõige muu hea ja parema kõrval tõi ta kaasa ka vaimutoitu mitme ristsõnavihiku kujul, mis pakkus veel rohkem vaheldust tavapärasele tööle :-) Ristik oli sedakorda õige lihtne, välja arvatud üks mõistatus Rauno Pärnitsa töökojast, mis jäi ootama paremat mõttehetke. Üldiselt on tema ristsõnad head ning mõistatused reeglina kesised ja igavad - võib-olla ma olen vanamoodne, aga mu meelest peaks nii ristsõnad kui ka mõistatused olema huvitavad ning arendama ja laiendama teadmisi, aga mis huvi või teadmisi annab poole- või ka mitmetunnine pusimine mõnekümne mõttetu sõnaühendi paigutamisel hiiglaslikku ruudustikku, et teada saada, milline rida või veerg jääb tühjaks või mitu diagonaali ruutu saavad tähed või jäävad neist ilma või midagi muud sellist. Vähemalt mina ei tea endal olevat ühtegi organit, mida selline nüri pusimine arendaks. Pigem pean ma kiruma oma esivanemaid, kes on mulle õpetanud, et kord ettevõetud tööd ei tohi pooleli jätta ja see tuleb lõpetada nii hästi ja korralikult, kui võimed vähegi lubavad, mis sunnib mind ka kord juba kätte võetud ristsõnavihikus kõik ristsõnad ja mõistatused lõpuni lahendama. Sedakorda oli vähemalt väiksem ruudustik ja paigutatavate sõnade põimumine ja muud sellised elemendid, mis muudavad muidu nüri tegevuse veidigi elavamaks (ehkki soovitud vastus - mitu ruutu jääb tühjaks - on ikkagi selline, no ütleme, ei-midagi-andev). Aga kui selliseid igavapoolseid mõistatusi avaldatakse, ju siis nende järele mingi nõudlus ikka on, isegi kui ma ei oska hästi ette kujutada inimesetüüpi, kes neist rahuldust võiks leida...
Paul Goble oli kirjutanud huvitava nupukese Venemaa haldusreformi takerdumisest. Peamiselt võeti see muidugi ette võimu tsentraliseerimise nimel, kuigi selle taga võis näha teataval määral ka viimasel paarikümnel aastal aina tugevnenud venestamise laine mõju, kuid nagu selliste asjadega ikka kipub juhtuma, olid esialgsed lubadused suuremad kui täideviidud. Kuus "föderatsiooni subjekti" on küll suudetud likvideerida, paraku on aga jäänud täitmata lubadused kindlustada neile eristaatus, mistõttu ülejäänud kavatsused on tõsiselt toppama jäänud ning senistegi liidendatute seas tugevneb protestimeelsus. Eelkõige on muidugi tegemist rahaküsimusega, aga üsna olulisel kohal on ka rahvusprobleemid, sest peamiselt on liidetavad olnud (ja kavade kohaselt oleksid ka edaspidi) rahvusautonoomiad, mille liitmisel oblastite-kraidega on senistes formaalselt iseseisvates (eriti selle sajandi tegelikkust silmas pidades oleks vist õigem küll öelda näivautonoomsetes) "subjektides" eksisteerinud titulaarrahvuse kaitse elemendid kadunud: nagunii on ju riigikeeleks vene keel ja muud tähestikkugi kui kirillitsa ei tohi kasutada, aga vähemalt oli seni neis "subjektides" võimalik kehtestada n-ö teise riigikeelena vastava põlisrahvuse keel, millise õiguse realiseerimisega pärast liitmist on ka parimal juhul lood kehvad...
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Hirmuauk (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: hirm klammerdab meid stereotüüpidesse (Postimees, 17.10.2009)
Paul Goble oli kirjutanud huvitava nupukese Venemaa haldusreformi takerdumisest. Peamiselt võeti see muidugi ette võimu tsentraliseerimise nimel, kuigi selle taga võis näha teataval määral ka viimasel paarikümnel aastal aina tugevnenud venestamise laine mõju, kuid nagu selliste asjadega ikka kipub juhtuma, olid esialgsed lubadused suuremad kui täideviidud. Kuus "föderatsiooni subjekti" on küll suudetud likvideerida, paraku on aga jäänud täitmata lubadused kindlustada neile eristaatus, mistõttu ülejäänud kavatsused on tõsiselt toppama jäänud ning senistegi liidendatute seas tugevneb protestimeelsus. Eelkõige on muidugi tegemist rahaküsimusega, aga üsna olulisel kohal on ka rahvusprobleemid, sest peamiselt on liidetavad olnud (ja kavade kohaselt oleksid ka edaspidi) rahvusautonoomiad, mille liitmisel oblastite-kraidega on senistes formaalselt iseseisvates (eriti selle sajandi tegelikkust silmas pidades oleks vist õigem küll öelda näivautonoomsetes) "subjektides" eksisteerinud titulaarrahvuse kaitse elemendid kadunud: nagunii on ju riigikeeleks vene keel ja muud tähestikkugi kui kirillitsa ei tohi kasutada, aga vähemalt oli seni neis "subjektides" võimalik kehtestada n-ö teise riigikeelena vastava põlisrahvuse keel, millise õiguse realiseerimisega pärast liitmist on ka parimal juhul lood kehvad...
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Hirmuauk (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: hirm klammerdab meid stereotüüpidesse (Postimees, 17.10.2009)
17.10.09
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev. Enesetunne oli ikka veel veidi selline kahtlane, rohkem küll vist eelneva öö vaevuste tõttu napiks jäänud une kui tervisliku seisundi tõttu, aga igatahes töövõimet ega midagi muud see ei seganud.
Kaks huvitavat lugemist oli. Esimene oli Timothy Garton Ashi artikkel NYRBis, pealkirjastatud lakooniliselt "1989!" TGA oli mulle hea kirjutajana silma jäänud juba tükk aega enne seda, kui mul avanes võimalus üks tema raamat eesti keelde tõlkida, ning ka seekord ei pidanud pettuma: tema ülevaade revolutsiooniaastaga 1989 seonduvatest probleemidest (ja nagu NYRBi sellistele kirjutistele omane, kohati ka arvustatavaid raamatud puudutades :-) ) oli väga hea ja mõtlemapanev. Kindlasti lugu, mida tasub lugeda, ja veel enam oodata lubatud jätkuartiklit.
Teine lugemine oli Sirbis, kus Mart Kivimäe kirjutas lausa kurikuulsaks muutunud filmi "The Soviet Story" ainetel. Tema kriitika filmi kohta oli suurel määral õige, kuigi mulle tundub, et ta mingil põhjusel oli arvamusel, nagu poleks see olnud propagandafilm ja seepärast süüdistas seda propagandas. Ma tugevasti kahtlen, kas leidub kedagi, kes on seda filmi vaadanud, ja ei arva, et see on propagandafilm. Dokumentaalfilme või dokumentaalkaadreid kasutavaid filme on muidugi võimalik ka teha erapooletumalt, aga "The Soviet Story" ilmselgelt selliste filmide hulka ei kuulunud. Mis sama selgelt on ka põhjus, miks see film on nii palju kirgi üles kütnud.
Kuid see polnud Kivimäe pikas, lausa kolmele Sirbi leheküljele mahutatud loos õieti isegi peamine. Eelkõige oli tema loo puhul tegemist marksimi apoloogiaga, mida ta, kui ma õigesti mäletan, on varemgi mitmel korral ette võtnud. Mõtleva inimese kohta tundub selline tegevus õige imelik. Ma ei ole küll eriti kursis marksoloogiaga, kindlasti mitte sellisel määral nagu Kivimäe, aga Marxi ja teisi "klassikuid" olen siiski lugenud ja selle põhjal on väga raske tema apologeetidega kuidagigi nõustuda. Marx ei olnud muidugi oma ajastus ainus, aga ilmselt oli ta üks võikamaid humanismi ja ratsionalismi ühendajaid ja pea peale pöörajaid. Humanism ja ratsionalism on ju iseenesest toredad nähtused, kuid nende utreerimine ja ühendamine, nagu seda kiputi tegema 19. sajandil, muutub mõlema pöördväärtuseks ning nullib täielikult nende algse mõtte aidata süvendada ja edendada inimolendi vabadust. Sellest tekkinud mehhanistlikus maailmapildis pole kohta enam inimesele - õigemini, enamikule inimestest, keda käsitatakse mitte autonoomsete inimolenditena, vaid juhitava süsteemi (nn ühiskonna ehk allutatud massi - seegi on nüüdiskujul samast võikast ühendusest tulenenud kontseptsioon) mutrikestena; erandiks on muidugi juhid ise, kes "teavad ja tunnevad" juhtimisvõtteid. Marx on selline inimvaenuliku mõtteviisi päris tüüpiline esindaja: tema kirjutistes pole kohta inimestel, vaid ainult süsteemidel. Elu ise on paraku järjekindlalt näidanud, et inimolendid (nagu õieti ka muu elav) ei mahu kuidagi mingitesse korrapärastesse süsteemidesse ega püsi neis, vähemalt mitte pikemat aega (lühemat aega on see vägivalda kasutades muidugi võimalik, aga see pole, kui kasutada moodsat sõna, "jätkusuutlik"). Aag eks ta ole, alati on leidunud inimesi, kes soovivad teiste üle domineerida, alati on leidunud inimesi, kes on valmis neile selleks pakkuma teoreetilist toetust, ja alati on leidunud ka inimesi, kes neid õigustavad, isegi tagantjärgi, mille heaks näiteks on ka mainitud artikkel.
Viimastel päevadel on Mandriva ajaveebis ilmunud kaks head artiklit, mis esiteks annavad ülevaate, kuidas anda oma panus Mandriva arendamisse, olgu testimise, teiste abistamise, tõlkimise või lausa programmeerimise kaudu, ja teiseks tutvustavad võimalust, kuidas anda oma panus rahaliselt lemmikdistro edendamiseks.
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Kaks huvitavat lugemist oli. Esimene oli Timothy Garton Ashi artikkel NYRBis, pealkirjastatud lakooniliselt "1989!" TGA oli mulle hea kirjutajana silma jäänud juba tükk aega enne seda, kui mul avanes võimalus üks tema raamat eesti keelde tõlkida, ning ka seekord ei pidanud pettuma: tema ülevaade revolutsiooniaastaga 1989 seonduvatest probleemidest (ja nagu NYRBi sellistele kirjutistele omane, kohati ka arvustatavaid raamatud puudutades :-) ) oli väga hea ja mõtlemapanev. Kindlasti lugu, mida tasub lugeda, ja veel enam oodata lubatud jätkuartiklit.
Teine lugemine oli Sirbis, kus Mart Kivimäe kirjutas lausa kurikuulsaks muutunud filmi "The Soviet Story" ainetel. Tema kriitika filmi kohta oli suurel määral õige, kuigi mulle tundub, et ta mingil põhjusel oli arvamusel, nagu poleks see olnud propagandafilm ja seepärast süüdistas seda propagandas. Ma tugevasti kahtlen, kas leidub kedagi, kes on seda filmi vaadanud, ja ei arva, et see on propagandafilm. Dokumentaalfilme või dokumentaalkaadreid kasutavaid filme on muidugi võimalik ka teha erapooletumalt, aga "The Soviet Story" ilmselgelt selliste filmide hulka ei kuulunud. Mis sama selgelt on ka põhjus, miks see film on nii palju kirgi üles kütnud.
Kuid see polnud Kivimäe pikas, lausa kolmele Sirbi leheküljele mahutatud loos õieti isegi peamine. Eelkõige oli tema loo puhul tegemist marksimi apoloogiaga, mida ta, kui ma õigesti mäletan, on varemgi mitmel korral ette võtnud. Mõtleva inimese kohta tundub selline tegevus õige imelik. Ma ei ole küll eriti kursis marksoloogiaga, kindlasti mitte sellisel määral nagu Kivimäe, aga Marxi ja teisi "klassikuid" olen siiski lugenud ja selle põhjal on väga raske tema apologeetidega kuidagigi nõustuda. Marx ei olnud muidugi oma ajastus ainus, aga ilmselt oli ta üks võikamaid humanismi ja ratsionalismi ühendajaid ja pea peale pöörajaid. Humanism ja ratsionalism on ju iseenesest toredad nähtused, kuid nende utreerimine ja ühendamine, nagu seda kiputi tegema 19. sajandil, muutub mõlema pöördväärtuseks ning nullib täielikult nende algse mõtte aidata süvendada ja edendada inimolendi vabadust. Sellest tekkinud mehhanistlikus maailmapildis pole kohta enam inimesele - õigemini, enamikule inimestest, keda käsitatakse mitte autonoomsete inimolenditena, vaid juhitava süsteemi (nn ühiskonna ehk allutatud massi - seegi on nüüdiskujul samast võikast ühendusest tulenenud kontseptsioon) mutrikestena; erandiks on muidugi juhid ise, kes "teavad ja tunnevad" juhtimisvõtteid. Marx on selline inimvaenuliku mõtteviisi päris tüüpiline esindaja: tema kirjutistes pole kohta inimestel, vaid ainult süsteemidel. Elu ise on paraku järjekindlalt näidanud, et inimolendid (nagu õieti ka muu elav) ei mahu kuidagi mingitesse korrapärastesse süsteemidesse ega püsi neis, vähemalt mitte pikemat aega (lühemat aega on see vägivalda kasutades muidugi võimalik, aga see pole, kui kasutada moodsat sõna, "jätkusuutlik"). Aag eks ta ole, alati on leidunud inimesi, kes soovivad teiste üle domineerida, alati on leidunud inimesi, kes on valmis neile selleks pakkuma teoreetilist toetust, ja alati on leidunud ka inimesi, kes neid õigustavad, isegi tagantjärgi, mille heaks näiteks on ka mainitud artikkel.
Viimastel päevadel on Mandriva ajaveebis ilmunud kaks head artiklit, mis esiteks annavad ülevaate, kuidas anda oma panus Mandriva arendamisse, olgu testimise, teiste abistamise, tõlkimise või lausa programmeerimise kaudu, ja teiseks tutvustavad võimalust, kuidas anda oma panus rahaliselt lemmikdistro edendamiseks.
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
16.10.09
Neljabased mõtted
Tänagi täiesti tavaline tööpäev, nii et võiks peaaegu taas tsiteerida klassikuid, kui poleks olnud seda päris õhtut... Ma ei ole päris kindel, mis täpselt seda põhjustas, sest eilane menüü koosnes mitmest teravast komponendist, aga igatahes tekkis mõni tund pärast lõuna/õhtusööki kõhus räige valu, mis mitte ei tahtnud ära minna. Ilmselt mingi toidumürgitus või muu möll seal kõhus käis. Oma kuus tundi vaevlemist seisis ees, enne kui organism suutis okserefleksi esile kutsuda ja allaneelatu suurte pursetega taas väljastada. Ma lausa ei suuda meenutada, millal midagi sellist viimati aset leidis, nii et seda võib siis tähtsündmuseks mu elus nimetada! :-) Aga vabastava väljutamise järel oli kõik taas korras - nagu ikka, on tähtsündmused vaid lühikesed hetked eluteel...
Loetud: Tuna 4/2008, Arvutimaailm 10/2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)
Loetud: Tuna 4/2008, Arvutimaailm 10/2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)
15.10.09
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev ehk tsiteerides klassikuid. "Mitte midagi." Siiski mahtus lisaks raamatu tõlkimisele päeva sisse veel ka ühe väikese tõlke tegemine Postimehele.
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
14.10.09
Teisibased mõtted
Töö ja ainult töö, ei midagi muud, võib tänase päeva kokku võtta.
Siiski jäi päeva peale silma paar kirjutist ajaveebides. Tänapäeva ajaveebi ilmus algavale Frankfurdi raamatumessile pühendatud mõtisklus, millest jäi mulje, et masu ei tähenda mitte ainult majandussurutist, vaid ka masendust :-) - nii kahkjates toonides oli maalitud pilt raamatumaailma ühest suuremast üritusest juba ette. Mitte et öeldus midagi valet oleks olnud, eks see kindlasti ka ole mõneti selline koht, kus käiaksegi tihtipeale rohkem sellepärast, et nii on kombeks, mitte sisulisi asju ajamas, aga taolist kirjutist ootaks ju ikka pigem pärast, mitte enne.
Hoopis teisest vallast oli Varraku ajaveebi ilmunud kirjutis lakoonilise pealkirjaga "42". Nutikamad muidugi aimavad lennult, millest see võib kõnelda - eks muidugi ikka Douglas Adamsi surematust pöidlaküüditajast :-) Minu jaoks oli see otsekui vastukaaluks eelmainitud kirjutise süngusele, sest see teos on mulle mõneti märgilisegi tähendusega: nimelt oli see esimene raamat, mille mu esimene inglise keele õpetaja meie grupile pihku surus (õieti küll mõned paljundatud osad sellest) ja mis oma köitvusega ajendas mind õpet väga tõsiselt võtma. Kui arvestada, et valdava osa sissetulekust saan ma praegu just nimelt inglise keelest tõlkides, siis võib Adamsit ju lausa pidada karjääri vundamendiks :-) Igatahes viis see juba toona mõtted ka tõlkimise probleemide peale - mul on seniajani meeles, kuidas ma murdsin õige mitu päeva pead, kuidas võiks eesti keeles kõlada laused "For a moment, nothing happened. Then, after a second or so, nothing continued to happen." (Hiljem ilmus see teos ka eesti keeles, kus aga, kui ma ikka õigesti mäletan, oli see paraku tõlgitud üsna robustselt, ilma sõnamängu edasi andmata.) Paar kuud hiljem võttis see noor uljaspea, Adamsi tudeerimisest indu saanuna, hulljulgelt ette Silmarillioni - tagantjärgi vaadates teose, mida vaid kolm kuud inglise keelt õppinule ei söandaks kuidagi soovitada. Aga veel poolteist kuud hiljem oli siiski ka see läbi ja sõnavara täienenud tohutu hulga sõnade, sõnavormide ja väljenditega, mida, nojah, mujal ei kasutata :-) Aga alguses, jah, seisis seesama 42-teos.
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Teadmata kadunud (Kanal2), Olen alati tahtnud olla gangster (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Meedium (Kanal2)
Siiski jäi päeva peale silma paar kirjutist ajaveebides. Tänapäeva ajaveebi ilmus algavale Frankfurdi raamatumessile pühendatud mõtisklus, millest jäi mulje, et masu ei tähenda mitte ainult majandussurutist, vaid ka masendust :-) - nii kahkjates toonides oli maalitud pilt raamatumaailma ühest suuremast üritusest juba ette. Mitte et öeldus midagi valet oleks olnud, eks see kindlasti ka ole mõneti selline koht, kus käiaksegi tihtipeale rohkem sellepärast, et nii on kombeks, mitte sisulisi asju ajamas, aga taolist kirjutist ootaks ju ikka pigem pärast, mitte enne.
Hoopis teisest vallast oli Varraku ajaveebi ilmunud kirjutis lakoonilise pealkirjaga "42". Nutikamad muidugi aimavad lennult, millest see võib kõnelda - eks muidugi ikka Douglas Adamsi surematust pöidlaküüditajast :-) Minu jaoks oli see otsekui vastukaaluks eelmainitud kirjutise süngusele, sest see teos on mulle mõneti märgilisegi tähendusega: nimelt oli see esimene raamat, mille mu esimene inglise keele õpetaja meie grupile pihku surus (õieti küll mõned paljundatud osad sellest) ja mis oma köitvusega ajendas mind õpet väga tõsiselt võtma. Kui arvestada, et valdava osa sissetulekust saan ma praegu just nimelt inglise keelest tõlkides, siis võib Adamsit ju lausa pidada karjääri vundamendiks :-) Igatahes viis see juba toona mõtted ka tõlkimise probleemide peale - mul on seniajani meeles, kuidas ma murdsin õige mitu päeva pead, kuidas võiks eesti keeles kõlada laused "For a moment, nothing happened. Then, after a second or so, nothing continued to happen." (Hiljem ilmus see teos ka eesti keeles, kus aga, kui ma ikka õigesti mäletan, oli see paraku tõlgitud üsna robustselt, ilma sõnamängu edasi andmata.) Paar kuud hiljem võttis see noor uljaspea, Adamsi tudeerimisest indu saanuna, hulljulgelt ette Silmarillioni - tagantjärgi vaadates teose, mida vaid kolm kuud inglise keelt õppinule ei söandaks kuidagi soovitada. Aga veel poolteist kuud hiljem oli siiski ka see läbi ja sõnavara täienenud tohutu hulga sõnade, sõnavormide ja väljenditega, mida, nojah, mujal ei kasutata :-) Aga alguses, jah, seisis seesama 42-teos.
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Teadmata kadunud (Kanal2), Olen alati tahtnud olla gangster (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Meedium (Kanal2)
13.10.09
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, mida katkestas lühiajaline kaubandusasutuse väisamine toiduvarude täiendamiseks. Õnneks oli ilm imeilus: pilvine, korralikult tuuline, isegi vihma tibas ja lõpuks ometi tundub temperatuur olevat normaalseks muutunud (võib-olla võiks olla veel tsipa nullile lähemal, aga tänane oli juba hea küll).
Paar uut stringi oli ka Mandriva tõlgetes - mingil põhjusel muutus paigaldusprogrammi partitsioneerimise osa visuaalse uuendamisega kaasnenud uus tekst tõlgitavaks alles pärast RC2 väljatulekut, ehkki oleks pidanud seda juba varem olema. Aga vähemalt on nüüd see tõlgitud ja lõppväljalaskesse läheb ta muidugi sisse. Paar uut stringi oli ka KDE stabiilses harus (4.3), nii et põhiaur, nagu lausa loomulik, läks täna KDE arendusharu ehk tulevase 4.4 peale. Tõlkimine edenes suhteliselt eduliselt: võimalik, et juba järgmine nädal võib öelda, et asi on ühel pool. See puudutab siis n-ö puhast KDE-d ehk seda, mida mõne kuu pärast KDE 4.4 nimetuse all levitama hakatakse, mitte extrageari ja playgroundi asju, kus tegemist on veel küllaga (eriti nende alles üpris hiljaaegu KDE SVN-hoidlasse jõudnud finantsrakenduste puhul, mis tõotavad parajat katsumust).
Õhtupoolikul vaatasin telest filmi "Ei ole maad vanadele meestele", mida nii palju on kiidetud ja mis on ohtralt auhindugi pälvinud. Jah, mina küll aru ei saanud, mille eest. Ma ei tea küll palju filmindusest, aga mulle tundus, et tehniliselt oli see heal tasemel. Ent sellest nagu heaks filmiks veel ei piisa, sisu peaks nagu ka olema ja just seda ei suutnud ma sealt kuidagi leida. Oli terve hunnik episoode, mis jooksid küll enam-vähem lineaarselt ega nõudnud suuremat mõtlemist, mis millele eelneb ja kuidas ülejäänuga seostub, aga ausalt öeldes ei mõistnud ma kuigi hästi, millest see film üldse rääkis. Ei olnud ta ka kuigi põnev, ehkki põnevusfilmina teda reklaamiti; kriminaalne ta muidugi oli, aga seegi jäi kuidagi nagu taustaks rohkem. Esiplaanil oli pigem mingi spliin ja masendus, mida kehastas vahest kõige paremini šerif Bell, aga veidi teistmoodi ka mõrtsuk Chigurh. Tõenäoliselt on see pettumus tingitud küll minu piiratusest, sest muidu paistab, et tunnustatud filmikriitikud ja muud teadjad hindavad seda filmi väga kõrgelt...
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Ei ole maad vanadele meestele (TV3)
Paar uut stringi oli ka Mandriva tõlgetes - mingil põhjusel muutus paigaldusprogrammi partitsioneerimise osa visuaalse uuendamisega kaasnenud uus tekst tõlgitavaks alles pärast RC2 väljatulekut, ehkki oleks pidanud seda juba varem olema. Aga vähemalt on nüüd see tõlgitud ja lõppväljalaskesse läheb ta muidugi sisse. Paar uut stringi oli ka KDE stabiilses harus (4.3), nii et põhiaur, nagu lausa loomulik, läks täna KDE arendusharu ehk tulevase 4.4 peale. Tõlkimine edenes suhteliselt eduliselt: võimalik, et juba järgmine nädal võib öelda, et asi on ühel pool. See puudutab siis n-ö puhast KDE-d ehk seda, mida mõne kuu pärast KDE 4.4 nimetuse all levitama hakatakse, mitte extrageari ja playgroundi asju, kus tegemist on veel küllaga (eriti nende alles üpris hiljaaegu KDE SVN-hoidlasse jõudnud finantsrakenduste puhul, mis tõotavad parajat katsumust).
Õhtupoolikul vaatasin telest filmi "Ei ole maad vanadele meestele", mida nii palju on kiidetud ja mis on ohtralt auhindugi pälvinud. Jah, mina küll aru ei saanud, mille eest. Ma ei tea küll palju filmindusest, aga mulle tundus, et tehniliselt oli see heal tasemel. Ent sellest nagu heaks filmiks veel ei piisa, sisu peaks nagu ka olema ja just seda ei suutnud ma sealt kuidagi leida. Oli terve hunnik episoode, mis jooksid küll enam-vähem lineaarselt ega nõudnud suuremat mõtlemist, mis millele eelneb ja kuidas ülejäänuga seostub, aga ausalt öeldes ei mõistnud ma kuigi hästi, millest see film üldse rääkis. Ei olnud ta ka kuigi põnev, ehkki põnevusfilmina teda reklaamiti; kriminaalne ta muidugi oli, aga seegi jäi kuidagi nagu taustaks rohkem. Esiplaanil oli pigem mingi spliin ja masendus, mida kehastas vahest kõige paremini šerif Bell, aga veidi teistmoodi ka mõrtsuk Chigurh. Tõenäoliselt on see pettumus tingitud küll minu piiratusest, sest muidu paistab, et tunnustatud filmikriitikud ja muud teadjad hindavad seda filmi väga kõrgelt...
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Ei ole maad vanadele meestele (TV3)
12.10.09
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida õieti miski ei katkestanud ja millest seepärast pole ka midagi rääkida.
Sattusin juhuslikult peale vahvale veebiteenusele, nimelt e-trükikojale, kui seda niimoodi võib nimetada. Mõte on lihtne: sina saadad PDF-faili ja nemad trükivad selle ära, vajaduse korral ka köidavad. Kui pole PDF-faili ja ise PDF-iks teisendada ei oska või ei saa, võib neile saata ja nad teevad teisendamise ise ära. Raamatute jaoks see just mõeldud ei ole (nendega hakkavad võib-olla juba varsti ka Eestis tegelema raamatukauplused pigem, täiesti võimalik, et samuti veebiteenusena), aga näiteks diplomitööde või ka mitmesuguste iseendale mõeldud materjalide hõlpsaks trükkimiseks sobib küll väga hästi.
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Jaht Nibelungide aardele (TV3)
Sattusin juhuslikult peale vahvale veebiteenusele, nimelt e-trükikojale, kui seda niimoodi võib nimetada. Mõte on lihtne: sina saadad PDF-faili ja nemad trükivad selle ära, vajaduse korral ka köidavad. Kui pole PDF-faili ja ise PDF-iks teisendada ei oska või ei saa, võib neile saata ja nad teevad teisendamise ise ära. Raamatute jaoks see just mõeldud ei ole (nendega hakkavad võib-olla juba varsti ka Eestis tegelema raamatukauplused pigem, täiesti võimalik, et samuti veebiteenusena), aga näiteks diplomitööde või ka mitmesuguste iseendale mõeldud materjalide hõlpsaks trükkimiseks sobib küll väga hästi.
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Jaht Nibelungide aardele (TV3)
11.10.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, vähemalt nii enam-vähem tagumise poole osas. Hommik algas küll teises toonis: olin ema ja tema poiss-sõbraga kokku leppinud, et läheme täna külastama Ülemiste keskuses toimuvat Varraku raamatute suurmüüki. Nii nad olidki varavalges, juba kella 13 paiku mu ukse taga ja hakkasime liikuma. Tee peal sai läbi hüpatud ka kandekeskusest, kus oli ootamas üks pakike raamatutega. Olgu need siinkohal ka ära mainitud:
- C. Renfrew. Prehistory: The Making of the Humand Mind
- C. Kenneally. The First Word: The Search for the Origins of Language
Sealt edasi siis suundusime Ülemiste keskusse. Mulle oli see esimene kord selles monstrumis käia, seepärast olin veidi põnevil. Selgus aga, et kuigi see väljast jätab algul suure mulje, on tegemist üsna tavalise kaubanduskeskusega ja vähemalt täna oli see ka hirmus pisike - selles mõttes, et inimesi oli nii palju, et pidevalt pidi laveerima. Ilmselt oli selle mulle ebameeldiva elamuse taga käimasolevate "hullude päevade" fenomen, mille üks osa oli ka mainitud suurmüük.
Suurmüük ise oli päris korralik, paraku küll otse leti kõrval, kus kena Vesta Reest parajasti degusteerimiseks peopesa suurusi kausikesi jagas. Sellest poleks muidugi midagi olnud, aga tal oli kõrval keegi tegelane, kes muudkui valju häälega hõikus, kui hea koht see on ja et kõik aina maitsma asuksid. See oli juba häiriv... Varraku letist ma siiski midagi ei ostnud, peamiselt seetõttu, et müüdavad raamatud jagunesid kolme kategooriasse: need, mida ma olen ise tõlkinud, need, mis on mul olemas, ja need, mis mind ei huvita. Aga lett ise oli päris pikk ja inimesi ka üpris palju, nii et küllap kirjastus sai korraga nii kena summa raha kui ka luhvtima laoruumi.
Ega see mitteostmine mind käigus pettuma ei pannud, sest ma ei osanudki väga palju oodata. Neid raamatuid, mida Varrak on välja andnud ja mida ma tõepoolest tahaksin, paraku pole enam poodides ega neil endalgi, neid tuleb tikutulega taga ajada ja loota rohkem sellele, et keegi ära sureb ja pärija huvi ei tunne. Aga astusime läbi ka kõrval asuvast Apollo poest. Seal tekkis mul küll kaks korda dilemma. Esimene kord siis, kui heitsin pilgu uudiskirjanduse ja üldse n-ö esimesele plokile. Esitasin emale küsimuse, et kas oleks mõttekas teha üks korralik ostutrall ja lüüa kaardi päevalimiit 20 000 krooni läbi. Sellele vastas ta eitavalt ja korraliku pojana võtsin teda siis ka kuulda. Teine kõhklusemoment tekkis ringiga lõpuks leti ette jõudes, kus jäi silma see suur ja võimas eesti keele seletav sõnaraamat. Esitasin uuesti emale küsimuse, et kas tasub seda osta, ja ta jäi ka ise veidi kõhkvele, aga kui ma lisasin, et see maksab pealt 2000 krooni, siis tärkas temas kindel meel ja vastus "ei". Endiselt ontliku pojana kuuletusin ka seekord ja nii ma siis tagasi koju jõudsingi vaid nende kahe raamatuga, mis kandekeskuse pakikeses leidusid.
Enne seda aga jõudsin ema ja ta poiss-sõbra juurest läbi käia, kõhtu täita ja ühtlasi aidata neil välja selgitada, miks nad ei saanud eile ei e-valimistest osa võtta ega digiallkirja anda. Õieti selle viimase osas selgust ei saanudki, sest täna toimis kõik nagu kord ja kohus. Seal oli küll mingi iseärasus, et ID-kaardi korralikuks töölesaamiseks tuli esmalt avada utiliit ja sellega sertifikaadid registreerida - nende väitel on nad seda juba mitu korda teinud, nii et ilmselt, mis tahes ka põhjus poleks, ei jäta too utiliit registreerimist meelde ja tuleb see iga kord uuesti teha. Aga nüüd nad siis teavad vähemalt seda.
Veidi pärast kojujõudmist ootas ees teade, et ilmunud on Mandriva Linux 2010 teine eelväljalase, millest tegin ka uudise Pingviini (mis on ühtlasi veidi muudetud kujul avaldatud veebipäeviku eelmise sissekandena).
Täna oli ka maailmaajalooline päev (usutavasti ei ole nii suurejooneline iseloomustus liiast :-) ): Armeenia ja Türgi kirjutasid alla kokkuleppele, mis lootuste kohaselt peaks matma maha kahe maa ja rahva vahel pea sajand valitsenud päris tõsise vaenu kirve. Otseselt näeb kokkulepe ette piiriületuspunktide loomist ja diplomaatiliste suhete sisseseadmist. Vähemalt esimenegi samm suhete normaliseerimise poole seegi. Eks saab näha, kuidas pikast vaenust ülesaamine õnnestub ja eriti seda, kuidas see mõjutab teist, sisuliselt samuti armeenia-türgi probleemi, nimelt Mägi-Karabahhi konflikti lahendamist (on ju aserid kui mitte päris otseselt türklased, siis äärmiselt lähedased nii keelelis-kultuuriliselt kui ka poliitiliselt).
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: jooks (Postimees, 10.10.2010)
- C. Renfrew. Prehistory: The Making of the Humand Mind
- C. Kenneally. The First Word: The Search for the Origins of Language
Sealt edasi siis suundusime Ülemiste keskusse. Mulle oli see esimene kord selles monstrumis käia, seepärast olin veidi põnevil. Selgus aga, et kuigi see väljast jätab algul suure mulje, on tegemist üsna tavalise kaubanduskeskusega ja vähemalt täna oli see ka hirmus pisike - selles mõttes, et inimesi oli nii palju, et pidevalt pidi laveerima. Ilmselt oli selle mulle ebameeldiva elamuse taga käimasolevate "hullude päevade" fenomen, mille üks osa oli ka mainitud suurmüük.
Suurmüük ise oli päris korralik, paraku küll otse leti kõrval, kus kena Vesta Reest parajasti degusteerimiseks peopesa suurusi kausikesi jagas. Sellest poleks muidugi midagi olnud, aga tal oli kõrval keegi tegelane, kes muudkui valju häälega hõikus, kui hea koht see on ja et kõik aina maitsma asuksid. See oli juba häiriv... Varraku letist ma siiski midagi ei ostnud, peamiselt seetõttu, et müüdavad raamatud jagunesid kolme kategooriasse: need, mida ma olen ise tõlkinud, need, mis on mul olemas, ja need, mis mind ei huvita. Aga lett ise oli päris pikk ja inimesi ka üpris palju, nii et küllap kirjastus sai korraga nii kena summa raha kui ka luhvtima laoruumi.
Ega see mitteostmine mind käigus pettuma ei pannud, sest ma ei osanudki väga palju oodata. Neid raamatuid, mida Varrak on välja andnud ja mida ma tõepoolest tahaksin, paraku pole enam poodides ega neil endalgi, neid tuleb tikutulega taga ajada ja loota rohkem sellele, et keegi ära sureb ja pärija huvi ei tunne. Aga astusime läbi ka kõrval asuvast Apollo poest. Seal tekkis mul küll kaks korda dilemma. Esimene kord siis, kui heitsin pilgu uudiskirjanduse ja üldse n-ö esimesele plokile. Esitasin emale küsimuse, et kas oleks mõttekas teha üks korralik ostutrall ja lüüa kaardi päevalimiit 20 000 krooni läbi. Sellele vastas ta eitavalt ja korraliku pojana võtsin teda siis ka kuulda. Teine kõhklusemoment tekkis ringiga lõpuks leti ette jõudes, kus jäi silma see suur ja võimas eesti keele seletav sõnaraamat. Esitasin uuesti emale küsimuse, et kas tasub seda osta, ja ta jäi ka ise veidi kõhkvele, aga kui ma lisasin, et see maksab pealt 2000 krooni, siis tärkas temas kindel meel ja vastus "ei". Endiselt ontliku pojana kuuletusin ka seekord ja nii ma siis tagasi koju jõudsingi vaid nende kahe raamatuga, mis kandekeskuse pakikeses leidusid.
Enne seda aga jõudsin ema ja ta poiss-sõbra juurest läbi käia, kõhtu täita ja ühtlasi aidata neil välja selgitada, miks nad ei saanud eile ei e-valimistest osa võtta ega digiallkirja anda. Õieti selle viimase osas selgust ei saanudki, sest täna toimis kõik nagu kord ja kohus. Seal oli küll mingi iseärasus, et ID-kaardi korralikuks töölesaamiseks tuli esmalt avada utiliit ja sellega sertifikaadid registreerida - nende väitel on nad seda juba mitu korda teinud, nii et ilmselt, mis tahes ka põhjus poleks, ei jäta too utiliit registreerimist meelde ja tuleb see iga kord uuesti teha. Aga nüüd nad siis teavad vähemalt seda.
Veidi pärast kojujõudmist ootas ees teade, et ilmunud on Mandriva Linux 2010 teine eelväljalase, millest tegin ka uudise Pingviini (mis on ühtlasi veidi muudetud kujul avaldatud veebipäeviku eelmise sissekandena).
Täna oli ka maailmaajalooline päev (usutavasti ei ole nii suurejooneline iseloomustus liiast :-) ): Armeenia ja Türgi kirjutasid alla kokkuleppele, mis lootuste kohaselt peaks matma maha kahe maa ja rahva vahel pea sajand valitsenud päris tõsise vaenu kirve. Otseselt näeb kokkulepe ette piiriületuspunktide loomist ja diplomaatiliste suhete sisseseadmist. Vähemalt esimenegi samm suhete normaliseerimise poole seegi. Eks saab näha, kuidas pikast vaenust ülesaamine õnnestub ja eriti seda, kuidas see mõjutab teist, sisuliselt samuti armeenia-türgi probleemi, nimelt Mägi-Karabahhi konflikti lahendamist (on ju aserid kui mitte päris otseselt türklased, siis äärmiselt lähedased nii keelelis-kultuuriliselt kui ka poliitiliselt).
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: jooks (Postimees, 10.10.2010)
Mandriva Linux 2010 RC2 väljas
| Ilmavalgust nägi peatse Mandriva Linux 2010 teine eelväljalase, mis usutavasti jääb ka viimaseks - vähemalt planeeritult peaks 2010 ilmuma kahe nädala pärast ja jõudma avalikkuse ette veel kaks nädalat hiljem. Niisiis, peamised uuendused võrreldes esimese eelväljalaskega: * Üks silmaga nähtavaid uuendusi on paigaldusprogrammi partitsioneerimise osa visuaalne ümbertegemine: kui varem olid seal lihtsalt üles loetud eri võimalused (kogu ketta kasutamine, vaba osa kasutamine jne), siis nüüd on lisatud ketta partitsioonide visuaalne esitus, mis vahest annab veidi parema arusaama, milline asi on enne ja pärast paigaldamist. Näidispilti võib näha siin. * Veidi vähem nähtav on vahest see, et nüüdsest on uute loodavate partitsioonide vaikimisi failisüsteemiks ext4 varasema ext3 asemel. Nii palju kui ma tean, suuremat vahet neil ei ole: ext4-l on mõned eelised ja mõned võimalikud miinused, aga põhimõtteliselt on tegemist siiski lihtsalt ext3 edasiarendusega. * Teine asi, mis on ilmselt hästi ka silmaga nähtav, on "külalise" (guest) konto võimalus. Kui ma nüüd ikka õigesti olen mõistnud, siis on see turvaline viis lasta vajaduse korral ka teistel oma süsteemi kasutada. Sellele külalisele luuakse oma ajutine kodukataloog ja muud vajalikud asjad, nii et ta ei ohusta kellegi teise kontot masinas, aga samas saab ta süsteemi kasutada nagu teisedki kasutajad. Selleks kasutatakse tpmfs nime kandvat asjandust, nii et sisuliselt midagi masinas/süsteemis muuta ei saa see külaline. Ehk siis teisisõnu hea viis näiteks ohutult tuttavale demonstreerida oma süsteemi suurepärasust või näiteks lastele kasutamiseks anda, et need (kogenematusest või ka teadlikult  ) midagi kurja ei saaks teha, aga oma uurimised internetis siiski ära ajada.* Nüüdsest on n-ö teemahaldurina kasutusel lõplikult Plymouth, varasem Splashy on täielikult eemaldatud. Nagu juba varem mainitud, ei tohiks see üldiselt kasutajale kuigivõrd näha olla: alglaadimise taust ja muud asjad on ikka üldiselt samasugused. Sügisväljalaske teema ei ole veel lõpuni viimistletud, nii et põhjalikumalt saab sellega ilmselt tutvuda hiljem. * Esmakasutaja nõustajas on nüüd Firefoxi asemel kasutusel WebKit. Ka see ei tohiks üldiselt olla kasutajale kuigivõrd märgatav; muudatuse taga oli väidetavalt (nagu ka eelneva punkti puhul) asjaolu, et see pakub arendajatele rohkem võimalusi ja lihtsustab nende tegevust. * Mandriva pakub lisaks varasematele uut töökeskkonda, millel nimeks Moblin ja mis on eelkõige mõeldud pisisülearvutitele (netbook'id). * Eelnevaga haakub nn Poulsbo draiverite parem toetamine ka Live CD-l. Nii palju kui ma aru saan, on ka see seotud eelkõige pisisülearvutitega, kus neid vaja läheb. * Mõningaid pisimuudatusi on teisteski Mandriva tööriistades, kuid peamiselt on neis tegeldud vigade parandamisega ning töökindluse suurendamisega. Mainida võib vahest üht asja, mis mind üsna masendusse ajas: tarkvarahalduriga mitut paketti paigaldades näitas edenemisdialoog allalaadimise ajal ainult esimese paketi nime, kuigi edenemisriba ise samal ajal jooksis kenasti edasi-tagasi vastavalt pakettide allalaadimisele. Nüüd on sellega taas kõik korras. * *Üks asi, mida ma omalt poolt võin öelda, on see, et nüüd peaks olema ära tõlgitud üsna suur osa tarkvarapakettide kirjeldustest (vähemalt neist, millega usutavasti enamik kokku puutub) - need lühikesed tutvustavad sõnad, mida näeb näiteks tarkvarahalduris paketinime all või kõrval. Ma ei ole päris kindel, kas see töö RC2-s juba kajastub - pelgan, et mitte. Küll peaks see kajastuma lõppväljalaskes. See ei ole vahest suur asi, sest pakettide sisulisemad ja pikemad kirjeldused ei ole paraku tõlgitavad, aga võib-olla siiski mõningat abi eriti vähemate kogemustega kasutajatele on ka neist lühikestest fraasidest. * Pakutavas tarkvaras väga suuri uuendusi pole, ära mainida võib vahest Amarok 2.2 lõppversiooni, GNOME 2.28 lõppversiooni ja VirtualBox 3.0.8. Mandriva Linux 2010 RC2 on saadaval mitmes variandis ISO-failidena: Free DVD eraldi nii 32- kui ka 64-bitistele masinatele Dual CD mõlema arhitektuuriga masinatele, millel on kasutusel väiksem töökeskkond LXDE Alates esmaspäevast peaks olema kättesaadavad ka One'i ehk Live CD, samuti VirtualBoxi tõmmise failid. ISO-failidega samas kataloogis leiab ka mandriva-seed'i skripti, mis võimaldab hõlpsalt ISO mälupulgale salvestada. Uudise allikad: kirje Mandriva wikis ja ametlikus blogis. | |
10.10.09
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev.
Vaevalt olin jõudnud üles ärgata, kui tuli ilmselt tänase päeva pommuudis: Nobeli rahupreemia läks Barack Obamale. See oli nüüd kindlasti palju suurem üllatus kui kirjandusauhind, rääkimata teistest preemiatest. Eriti muidugi selle tõttu, et üldiselt jagatakse Nobeleid ikka tehtud asjade eest isegi rahu alal - viimasel puhul küll enamasti palju kiiremini kui teistes valdkondades, sest poliitilises perioodilisustabelis on rahu kindlasti kohe kõige väiksema poolestusajaga element ja vajab seepärast kiiret tabamist, et talle nimi elik preemia kätte anda. Sedakorda aga anti see siis "lootuste ja ootuste" eest. See muidugi ei pruugi sugugi hea olla, sest lükkab ka Obama õlule otsekui kohustuse midagi reaalselt ära teha (seni pole tal ju õieti midagi ette näidata, mis tõepoolest preemiat õigustaks), mis aga võib sundida teda kiirustama ja kui rahuasjades üldse midagi vastunäidustatud on, siis enamasti on selleks kiirustamine.
Aga eks näeb. Põhimõtteliselt saab ta ilmselt end kahes piirkonnas õigustada: Afganistan ja Palestiina. Esimesega võib isegi õnneks minna juba Obama valitsusajal (nagu Bushi ajal Iraagiga), kuigi praegu on Obama poliitika olnud seal üsna kobav või õigemini pole tal endal seal eriti poliitikat olnudki, pigem on ta andnud vabad käed sõjaväelastele, kuid teise puhul on muidugi edulootused õige haprad: keegi ei saa ju välistada, et Iisraelis ja Palestiinas saabuvad rahu ja õnn ja muud toredad asjad juba täna pärastlõunal kell 16.12, aga selle uskujaid ei leiaks ilmselt isegi siis, kui kõik maailma Diogenesed õlilampidega ringi tuuritama panna.
Selle kõrval oli teine huvitav uudis see, et Ukraina välisministriks tõusis Petro Porošenko. Teda võib pidada ilmselt üheks Ukraina rikkamaks meheks ka praegu, ehkki ta olevat miljardärist taas pelgalt miljonäriks langenud. Rikkuse kogumise liigilt võib teda pidada Ukraina Kruudaks :-) kuid erinevalt meie veterinaarist on Porošenkol välisministri kohale ka teatav alus, vähemalt hariduse on ta omandanud rahvusvaheliste suhete ja õiguse alal. Ta on õieti praeguse presidendi lähikonda juba pikka aega kuulunud, nii et tõus ministriametisse polnud tegelikult väga üllatav. Saab näha, millist poliitikat ta ajama hakkab. Vaadetelt olevat ta pigem vasakpoolne või heal juhul tsentristlik, aga ilmselt mitte kuigi venemeelne, ehkki see, kui läänemeelne ta samas on, vajab veel nägemist. Igatahes selge on see, et teise võimsa magnaadi ja poliitilise suurkuju Julija Tõmošenkoga on Porošenkol igas mõttes vastasseis, nii et nähtavasti on kogu liigutus mõeldud rohkem presidendi positsioonide tugevdamiseks peatsete riigipeavalimiste eel kui otsese välispoliitilise sammuna.
Täna avastasin ka, et KDE Techbase'is on olemas nende andmefailide loend, mis mingil hetkel vajavad samuti eestindamist. Need on siis peamiselt mitmesuguste mängude või õpirakenduste andmefailid, näiteks poomismängu sõnad ja vihjed või ka näiteks KWordi automaatkorrektuuri sõnade loend. Tundus küll, et see nimekiri pole päris täielik, näiteks polnud seal arvutikirja omandamise rakenduse KTouch keelefaile ära märgitud, aga niigi on see suhteliselt pikk. Ja mina küll ei tea, millal kasutajaliidese ja käsiraamatute tõlkimise juurest nii kaugele jõuab, et see sügavam lokaliseerimine ette võtta... Aga ükskord peab see teoks saama!
Loetud: Akadeemia 10/2009, Sirp 09.10. 2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Faktor 8 - Der Tag ist gekommen (Pro7)
Vaevalt olin jõudnud üles ärgata, kui tuli ilmselt tänase päeva pommuudis: Nobeli rahupreemia läks Barack Obamale. See oli nüüd kindlasti palju suurem üllatus kui kirjandusauhind, rääkimata teistest preemiatest. Eriti muidugi selle tõttu, et üldiselt jagatakse Nobeleid ikka tehtud asjade eest isegi rahu alal - viimasel puhul küll enamasti palju kiiremini kui teistes valdkondades, sest poliitilises perioodilisustabelis on rahu kindlasti kohe kõige väiksema poolestusajaga element ja vajab seepärast kiiret tabamist, et talle nimi elik preemia kätte anda. Sedakorda aga anti see siis "lootuste ja ootuste" eest. See muidugi ei pruugi sugugi hea olla, sest lükkab ka Obama õlule otsekui kohustuse midagi reaalselt ära teha (seni pole tal ju õieti midagi ette näidata, mis tõepoolest preemiat õigustaks), mis aga võib sundida teda kiirustama ja kui rahuasjades üldse midagi vastunäidustatud on, siis enamasti on selleks kiirustamine.
Aga eks näeb. Põhimõtteliselt saab ta ilmselt end kahes piirkonnas õigustada: Afganistan ja Palestiina. Esimesega võib isegi õnneks minna juba Obama valitsusajal (nagu Bushi ajal Iraagiga), kuigi praegu on Obama poliitika olnud seal üsna kobav või õigemini pole tal endal seal eriti poliitikat olnudki, pigem on ta andnud vabad käed sõjaväelastele, kuid teise puhul on muidugi edulootused õige haprad: keegi ei saa ju välistada, et Iisraelis ja Palestiinas saabuvad rahu ja õnn ja muud toredad asjad juba täna pärastlõunal kell 16.12, aga selle uskujaid ei leiaks ilmselt isegi siis, kui kõik maailma Diogenesed õlilampidega ringi tuuritama panna.
Selle kõrval oli teine huvitav uudis see, et Ukraina välisministriks tõusis Petro Porošenko. Teda võib pidada ilmselt üheks Ukraina rikkamaks meheks ka praegu, ehkki ta olevat miljardärist taas pelgalt miljonäriks langenud. Rikkuse kogumise liigilt võib teda pidada Ukraina Kruudaks :-) kuid erinevalt meie veterinaarist on Porošenkol välisministri kohale ka teatav alus, vähemalt hariduse on ta omandanud rahvusvaheliste suhete ja õiguse alal. Ta on õieti praeguse presidendi lähikonda juba pikka aega kuulunud, nii et tõus ministriametisse polnud tegelikult väga üllatav. Saab näha, millist poliitikat ta ajama hakkab. Vaadetelt olevat ta pigem vasakpoolne või heal juhul tsentristlik, aga ilmselt mitte kuigi venemeelne, ehkki see, kui läänemeelne ta samas on, vajab veel nägemist. Igatahes selge on see, et teise võimsa magnaadi ja poliitilise suurkuju Julija Tõmošenkoga on Porošenkol igas mõttes vastasseis, nii et nähtavasti on kogu liigutus mõeldud rohkem presidendi positsioonide tugevdamiseks peatsete riigipeavalimiste eel kui otsese välispoliitilise sammuna.
Täna avastasin ka, et KDE Techbase'is on olemas nende andmefailide loend, mis mingil hetkel vajavad samuti eestindamist. Need on siis peamiselt mitmesuguste mängude või õpirakenduste andmefailid, näiteks poomismängu sõnad ja vihjed või ka näiteks KWordi automaatkorrektuuri sõnade loend. Tundus küll, et see nimekiri pole päris täielik, näiteks polnud seal arvutikirja omandamise rakenduse KTouch keelefaile ära märgitud, aga niigi on see suhteliselt pikk. Ja mina küll ei tea, millal kasutajaliidese ja käsiraamatute tõlkimise juurest nii kaugele jõuab, et see sügavam lokaliseerimine ette võtta... Aga ükskord peab see teoks saama!
Loetud: Akadeemia 10/2009, Sirp 09.10. 2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Faktor 8 - Der Tag ist gekommen (Pro7)
9.10.09
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna sai siis lõpuks see küttesüsteemi rekonstrueerimine lõpetuse, kui käidi kohale asetamas termoregulaatoreid. Naljakas skaala on sel regulaatoril: madalaim temperatuur on 16 kraadi, ehkki mu meelest võiks olla ehk paar kraadi madalamgi, aga kõrgeim lausa 28, mis on ju päris troopiline palavus juba. Aga no las ta siis olla, eks saab ju 16 kraadi juures ka elada, suviti on ju enamasti isegi palju palavam veel. Ilmselt peab seda lõpetamist tähistama ka uue koristamislainega: mitte et need viimased operatsioonid iseenesest oleks eriliselt enam prahti või midagi tekitanud, aga nüüd saab kõik asjad lõpuks taas endisesse asendisse tagasi paigutada ja sel puhul ju võib endale lubada sellist rõõmu ja luksust nagu koristamine :-)
Hommikul uuendasin ka arvutis tarkvara. Et RC2 on kohe välja tulemas, peaks nüüd siis enam-vähem selle seis käes olema. Sellega peaks vist ka kaasnema ka uus graafika, mida ma siiski veel ei näinud, sest pole veel olnud põhjust arvutile taaskäivitust teha. Uuendamine ise võttis tublisti aega, osaliselt ka sellepärast, et Starmani ühendus on vist seoses oma suurte uuendustega kuidagi üsna imelikuks muutunud: kui varem tuli mõni suurem, ütleme 50 MB pakett nii kolmandiku osas väga kiiresti kohale ja siis jäi aeglasemalt venima, siis nüüd nagu asi hüpleb kuidagi sootuks ebaühtlasemalt ja eriti naljakas on see, et nende suuremate pakettide puhul vajub nii viimase kümnendiku või kahekümnendiku osas järsult päris imetillukeseks. Aga loodame, et see on mingi üleminekuaeg ja asi muutub vähemalt endiseks. Nagu tavaliselt ikka, mingeid probleeme uuendamine kaasa ei toonud, ainuke segadus tekkis Akregatoriga, mis mingil põhjusel unustas ära, et ma olin hommikul juba uudiseid lugenud, nii et oodatud uue kuni sajakonna artikli asemel ootas mind pärast uuendamist ees oma poolteist tuhat, mis peamiselt olid needsamad hommikul läbi vaadatud öised artiklid, aga üksikud ka mingil põhjusel uuesti tõmmatud mõne päeva tagused uudised. Veider, aga usutavasti oli seegi ühekordne - vähemalt korra pärast seda Akregatorile taaskäivitust tehes oli kõik korras.
Päeval tuli selgus ka selleaastase Nobeli kirjanduspreemia osas. Eks seal kandidaatide seas oli mitmeid nimesid, mis palju ei ütle, kõrvuti märksa tuntumate ja tähenduslikumatega, aga tundus, et Herta Mülleri väljavalimine tuli üllatusena ka sakslastele endale, vähemalt nii võis meediakajastustest aru saada. Mulle on tema kirjanduslik looming samuti tundmatu, tänase põgusa tutvumise põhjal tema kohta käiva teabega võib see aga isegi huvi pakkuda. Ta olevat küll kirjutanud üsna palju luuletusi, aga siiski peamiselt ja ennekõike proosat, nii et teda võib täie õigusega kirjanikuks pidada. Saksa vähemuse esindajana Rumeenias oleks tema elukogemustele tuginevad teosed nähtavasti vähemalt teataval määral resoneeruvad ka Eestis, kuigi võib-olla isegi mitte niivõrd eestlaste seas (kellele vahest pakub kõige enam äratundmisrõõmu kommunistliku režiimi võikuse esitamine), kuivõrd siinsete venelaste seas (kelle saatus on küll ilmselt oluliselt etem kui sakslastel Rumeenias, aga kes vähemalt ise sageli tunnevad ennast, mõnikord nähtavasti ka põhjendatult, kõrvaletõrjutuna). Igatahes ma usun, et Mülleri teosed lugemist tasuvad, vahest isegi tõlkimist - ma mingil määral teadsin temast varem saksa ajakirjanduse vahendusel, kus ta on aeg-ajalt sõna võtnud, ja isegi teles on ta esinenud, ning kõige selle põhjal on jäänud mulje kui vaheda ja kaalutud sõnaga inimesest, kes teab, mida ta räägib.
Loetud: [digi] oktoober 2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)
Täna sai siis lõpuks see küttesüsteemi rekonstrueerimine lõpetuse, kui käidi kohale asetamas termoregulaatoreid. Naljakas skaala on sel regulaatoril: madalaim temperatuur on 16 kraadi, ehkki mu meelest võiks olla ehk paar kraadi madalamgi, aga kõrgeim lausa 28, mis on ju päris troopiline palavus juba. Aga no las ta siis olla, eks saab ju 16 kraadi juures ka elada, suviti on ju enamasti isegi palju palavam veel. Ilmselt peab seda lõpetamist tähistama ka uue koristamislainega: mitte et need viimased operatsioonid iseenesest oleks eriliselt enam prahti või midagi tekitanud, aga nüüd saab kõik asjad lõpuks taas endisesse asendisse tagasi paigutada ja sel puhul ju võib endale lubada sellist rõõmu ja luksust nagu koristamine :-)
Hommikul uuendasin ka arvutis tarkvara. Et RC2 on kohe välja tulemas, peaks nüüd siis enam-vähem selle seis käes olema. Sellega peaks vist ka kaasnema ka uus graafika, mida ma siiski veel ei näinud, sest pole veel olnud põhjust arvutile taaskäivitust teha. Uuendamine ise võttis tublisti aega, osaliselt ka sellepärast, et Starmani ühendus on vist seoses oma suurte uuendustega kuidagi üsna imelikuks muutunud: kui varem tuli mõni suurem, ütleme 50 MB pakett nii kolmandiku osas väga kiiresti kohale ja siis jäi aeglasemalt venima, siis nüüd nagu asi hüpleb kuidagi sootuks ebaühtlasemalt ja eriti naljakas on see, et nende suuremate pakettide puhul vajub nii viimase kümnendiku või kahekümnendiku osas järsult päris imetillukeseks. Aga loodame, et see on mingi üleminekuaeg ja asi muutub vähemalt endiseks. Nagu tavaliselt ikka, mingeid probleeme uuendamine kaasa ei toonud, ainuke segadus tekkis Akregatoriga, mis mingil põhjusel unustas ära, et ma olin hommikul juba uudiseid lugenud, nii et oodatud uue kuni sajakonna artikli asemel ootas mind pärast uuendamist ees oma poolteist tuhat, mis peamiselt olid needsamad hommikul läbi vaadatud öised artiklid, aga üksikud ka mingil põhjusel uuesti tõmmatud mõne päeva tagused uudised. Veider, aga usutavasti oli seegi ühekordne - vähemalt korra pärast seda Akregatorile taaskäivitust tehes oli kõik korras.
Päeval tuli selgus ka selleaastase Nobeli kirjanduspreemia osas. Eks seal kandidaatide seas oli mitmeid nimesid, mis palju ei ütle, kõrvuti märksa tuntumate ja tähenduslikumatega, aga tundus, et Herta Mülleri väljavalimine tuli üllatusena ka sakslastele endale, vähemalt nii võis meediakajastustest aru saada. Mulle on tema kirjanduslik looming samuti tundmatu, tänase põgusa tutvumise põhjal tema kohta käiva teabega võib see aga isegi huvi pakkuda. Ta olevat küll kirjutanud üsna palju luuletusi, aga siiski peamiselt ja ennekõike proosat, nii et teda võib täie õigusega kirjanikuks pidada. Saksa vähemuse esindajana Rumeenias oleks tema elukogemustele tuginevad teosed nähtavasti vähemalt teataval määral resoneeruvad ka Eestis, kuigi võib-olla isegi mitte niivõrd eestlaste seas (kellele vahest pakub kõige enam äratundmisrõõmu kommunistliku režiimi võikuse esitamine), kuivõrd siinsete venelaste seas (kelle saatus on küll ilmselt oluliselt etem kui sakslastel Rumeenias, aga kes vähemalt ise sageli tunnevad ennast, mõnikord nähtavasti ka põhjendatult, kõrvaletõrjutuna). Igatahes ma usun, et Mülleri teosed lugemist tasuvad, vahest isegi tõlkimist - ma mingil määral teadsin temast varem saksa ajakirjanduse vahendusel, kus ta on aeg-ajalt sõna võtnud, ja isegi teles on ta esinenud, ning kõige selle põhjal on jäänud mulje kui vaheda ja kaalutud sõnaga inimesest, kes teab, mida ta räägib.
Loetud: [digi] oktoober 2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)
8.10.09
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, milles erilisi kõrvalekaldeid ega -põikeid polnud.
Päeval lugesin head uudist, et Amazoni e-raamatuaparaat Kindle muutub kättesaadavaks ka teistele kui ameeriklastele. sealhulgas siis ka eestlastele. Või õieti, eks ta füüsiliselt kättesaadav oli ju ka varem, ainult et temaga ei olnud mujal kui USA-s suurt midagi peale hakata. Võimalik, et Kindle pole kõiki omadusi ja võimalusi kaaludes kõige parem e-raamatuaparaat, aga seos Amazoniga annab talle siiski tunduvaid eeliseid, mida ilmselt Sony või teised pakkuda ei suuda - mõtlen just lugemismaterjali valikut, pealegi ei ole näiteks Sony raamatukogul vist seniajani isegi mitte plaani mujal kui USA-s tegutsema hakata.
Eestikeelset sisu mõistagi seal vist kohe üldse ei leidu; isegi palju suuremates keeltes, kui inglise keel välja jätta, on sisu üpris napp, nagu ma aru olen saanud. Nii ongi hea spekuleerida, kes võiks näiteks Eesti meediamaastikul olla esimene, kes ennast ka Kindle'i vahendusel müüma asub. Kena oleks muidugi, kui alguse teeks lahti mõni suur päevaleht (nt üks väheseid saksakeelseid perioodikaväljaandeid on just FAZ), aga vaevalt Postimees, Päevaleht või isegi Äripäev sellega riskiks. Kui üldse, siis on pigem esimeste suuremate seas näiteks Ekspress või Õhtuleht, kuigi täiesti võimalik, et avalöögi teeb mõni nišiväljaanne hoopis, mida arvatagi ei oska.
Karta on, et ka eestikeelsete raamatute osakaal jääb veel vähemalt mõneks ajaks kui mitte olematuks, siis sellele lähedaseks suuruseks. Ehkki oleks ju väga kena, kui kas või päris esinduslik vanema kirjasõna kogu (rääkimata Kirjandusmuuseumi varamutest), mis ju nagunii on juba elektrooniliseks ja avalikult kättesaadavaks tehtud, jõuaks ka Kindle'i kasutajateni. Kirjastused, karta on, nii kiiresti kaasa ei tule, nii et vaevalt uuemat kirjandust niipea sinna jõuab. Aga mine tea, asi on ju alles värske ja võib-olla aasta pärast sama teema juurde tagasi tulles peab hoopis tõdema, et kõik on sootuks vastupidi. Loota ju ikka võib...
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Päeval lugesin head uudist, et Amazoni e-raamatuaparaat Kindle muutub kättesaadavaks ka teistele kui ameeriklastele. sealhulgas siis ka eestlastele. Või õieti, eks ta füüsiliselt kättesaadav oli ju ka varem, ainult et temaga ei olnud mujal kui USA-s suurt midagi peale hakata. Võimalik, et Kindle pole kõiki omadusi ja võimalusi kaaludes kõige parem e-raamatuaparaat, aga seos Amazoniga annab talle siiski tunduvaid eeliseid, mida ilmselt Sony või teised pakkuda ei suuda - mõtlen just lugemismaterjali valikut, pealegi ei ole näiteks Sony raamatukogul vist seniajani isegi mitte plaani mujal kui USA-s tegutsema hakata.
Eestikeelset sisu mõistagi seal vist kohe üldse ei leidu; isegi palju suuremates keeltes, kui inglise keel välja jätta, on sisu üpris napp, nagu ma aru olen saanud. Nii ongi hea spekuleerida, kes võiks näiteks Eesti meediamaastikul olla esimene, kes ennast ka Kindle'i vahendusel müüma asub. Kena oleks muidugi, kui alguse teeks lahti mõni suur päevaleht (nt üks väheseid saksakeelseid perioodikaväljaandeid on just FAZ), aga vaevalt Postimees, Päevaleht või isegi Äripäev sellega riskiks. Kui üldse, siis on pigem esimeste suuremate seas näiteks Ekspress või Õhtuleht, kuigi täiesti võimalik, et avalöögi teeb mõni nišiväljaanne hoopis, mida arvatagi ei oska.
Karta on, et ka eestikeelsete raamatute osakaal jääb veel vähemalt mõneks ajaks kui mitte olematuks, siis sellele lähedaseks suuruseks. Ehkki oleks ju väga kena, kui kas või päris esinduslik vanema kirjasõna kogu (rääkimata Kirjandusmuuseumi varamutest), mis ju nagunii on juba elektrooniliseks ja avalikult kättesaadavaks tehtud, jõuaks ka Kindle'i kasutajateni. Kirjastused, karta on, nii kiiresti kaasa ei tule, nii et vaevalt uuemat kirjandust niipea sinna jõuab. Aga mine tea, asi on ju alles värske ja võib-olla aasta pärast sama teema juurde tagasi tulles peab hoopis tõdema, et kõik on sootuks vastupidi. Loota ju ikka võib...
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
7.10.09
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, kohe nii tavaline ja segamatu, et töö lausa lendas käes. Ainuke katkestaja oli mingi Lux Eesti müügiesindaja, kes oli kuskilt numbri hankinud. Džiisas, kuidas ma põlastan igasuguseid harjuskeid, eriti neid, kes tahavad otse koju tungida mingi nõmeda vaibapuhastamise ettekäändel!
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud. Teadmata kadunud (Kanal2), Karistaja (Kanal2)
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud. Teadmata kadunud (Kanal2), Karistaja (Kanal2)
6.10.09
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Sedakord alustasin ja ka lõpetasin Mandrivaga, KDE juurde jõudmatagi. Paar stringi oli juurde tulnud ja muutunud tarkvarahalduris Rpmdrake, kuid põhiline aur läks siis nende tarkvarapakettide kirjelduste peale. Nojah, mõneti on lausa kahju, et ma olen oma poolehoiu andnud Mandrivale ehk distributsioonile, mis pakub vaat et kõige rohkem tarkvara :-) Sellest tingitult on ka pakettide kirjeldusi metsikult palju. Kui hästi läheb, jõuan vahest ära teha main-jaotise pakettide kirjeldused, mida on stringidena lugedes 5550 (pakette endid on omajagu rohkem, sest nii mõnigi kirjeldus käib mitme paketi kohta; kogu statistikat näeb siit). Enne tänast oli neid veel tõlkimata üle 4200, nüüd juba alla 3000. Samas contrib-jaotise pakettide kirjeldusi on 10 361 stringi jagu ning lisaks on veel devel-jaotis, kus stringe on veel 2168. Kahest viimasest on millalgi aegade hämaruses kokku oma 600 ringis ära tõlgitud, aga metsik kogus seisab veel ees. Main-jaotis on mõistagi tähtsaim, nagu nimigi ütleb. Aga no vaatab, kas ja kuidas jõuab. Põhimõtteliselt on ikkagi tegemist suhteliselt vähetähtsa asjaga, vähemalt kui võrrelda näiteks Mandriva juhtimiskeskuse tõlkimisega, nii et midagi poleks nähtavasti katki ka siis, kui need oleks täielikult tõlkimata.
Halbu uudiseid tuleb alati ikka mitmekaupa. Alles sain kurvastada Vladimir Beekmani lahkumise üle, kui kohe tuli järgi teade, et surnud on ka Veikko Huovinen. Ma ei tea küll soome kirjandusest kuigi palju ja väheste teadmiste tõttu ka ei pea sellest just palju, aga Huovineni eesti keelde tõlgitud jutud, mida ma olen lugenud, on küll head olnud (ühe kogumiku pealkiri oli selline kriiskav - "Joodiku eetika" -, mis kohe tõmbas lugema). Sõnaga, kurb.
Sain veidi ka selgust sellesse Skulskaja arvamusloosse sisse lipsanud eksliku Vene Draamateatri asjades. Paraku vääralt kippusin kohe arvama, et süüdi on korrektorid (ilmselt annab tunda, et omal ajal sai pikalt töötada toimetajana ja kuna ennast olnuks ju narr eksimustes süüdistada, siis oli ikka kõige lihtsam kõik juhtunud jamad keeletoimetajate kaela lükata :-) ). Õigem oleks öelda, et tegemist oli tööõnnetusega, milliseid ikka ette tuleb, kuidas öelda, ka parimates perekondades. Keeletoimetajaid tuleks seevastu pigem kiita, sest nad õiendasid ära ühe mu enda vea, mis on vahest suuremgi kui too veidi iganenud teatrinimetus. Ma ei tea täpselt, milline ärajoodud aju kärbunud osa parajasti töötas, kui ma originaalist mööda vaadates tõlkesse Nemirovitš-Dantšenko asemel uljalt Nemirovitš-Danilovski kirjutasin, aga see ajuosa vajaks igatahes kirurgilist eemaldamist. Suur tänu sellele inimesele, kes mind (ja ühtlasi muidugi ka Postimeest) sellest häbist päästis!
Tõlkimise seisukohalt on tavaliselt hea, kui saab autoriga konsulteerida ning täna see ka õnnestus (eile mainitud Postimehe tõlkeloo puhul siis). Üsna mitu kohta tõlkes sai kergelt õgvendatud ja loodetavasti paremaks või kui mitte paremaks, siis vähemalt selliseks, nagu autor oli neid mõelnud. Mõnikord, eriti kui tegemist on sellise vabama mõttejooksuga ja ilukirjanduslikuma stiiliga, tekib mitmelgi puhul tõlkides kõhklusi, kuidas midagi täpselt edasi anda. Ja siis on hea, kui autor on käepärast ja valmis selgitusi jagama. Mu n-ö põhitöö ehk teaduslikuma kallakuga aimekirjanduse tõlkimisel seda suurt vaja ei ole, seal on peamiseks probleemiks rohkem faktide, nimede, aastaarvude jms ülekontrollimine, kuid just ajakirjandusele tehtavate tõlgete korral esineb ka selliseid, mis on esseistlikumas vormis ja vabama sõnakasutusega.
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Halbu uudiseid tuleb alati ikka mitmekaupa. Alles sain kurvastada Vladimir Beekmani lahkumise üle, kui kohe tuli järgi teade, et surnud on ka Veikko Huovinen. Ma ei tea küll soome kirjandusest kuigi palju ja väheste teadmiste tõttu ka ei pea sellest just palju, aga Huovineni eesti keelde tõlgitud jutud, mida ma olen lugenud, on küll head olnud (ühe kogumiku pealkiri oli selline kriiskav - "Joodiku eetika" -, mis kohe tõmbas lugema). Sõnaga, kurb.
Sain veidi ka selgust sellesse Skulskaja arvamusloosse sisse lipsanud eksliku Vene Draamateatri asjades. Paraku vääralt kippusin kohe arvama, et süüdi on korrektorid (ilmselt annab tunda, et omal ajal sai pikalt töötada toimetajana ja kuna ennast olnuks ju narr eksimustes süüdistada, siis oli ikka kõige lihtsam kõik juhtunud jamad keeletoimetajate kaela lükata :-) ). Õigem oleks öelda, et tegemist oli tööõnnetusega, milliseid ikka ette tuleb, kuidas öelda, ka parimates perekondades. Keeletoimetajaid tuleks seevastu pigem kiita, sest nad õiendasid ära ühe mu enda vea, mis on vahest suuremgi kui too veidi iganenud teatrinimetus. Ma ei tea täpselt, milline ärajoodud aju kärbunud osa parajasti töötas, kui ma originaalist mööda vaadates tõlkesse Nemirovitš-Dantšenko asemel uljalt Nemirovitš-Danilovski kirjutasin, aga see ajuosa vajaks igatahes kirurgilist eemaldamist. Suur tänu sellele inimesele, kes mind (ja ühtlasi muidugi ka Postimeest) sellest häbist päästis!
Tõlkimise seisukohalt on tavaliselt hea, kui saab autoriga konsulteerida ning täna see ka õnnestus (eile mainitud Postimehe tõlkeloo puhul siis). Üsna mitu kohta tõlkes sai kergelt õgvendatud ja loodetavasti paremaks või kui mitte paremaks, siis vähemalt selliseks, nagu autor oli neid mõelnud. Mõnikord, eriti kui tegemist on sellise vabama mõttejooksuga ja ilukirjanduslikuma stiiliga, tekib mitmelgi puhul tõlkides kõhklusi, kuidas midagi täpselt edasi anda. Ja siis on hea, kui autor on käepärast ja valmis selgitusi jagama. Mu n-ö põhitöö ehk teaduslikuma kallakuga aimekirjanduse tõlkimisel seda suurt vaja ei ole, seal on peamiseks probleemiks rohkem faktide, nimede, aastaarvude jms ülekontrollimine, kuid just ajakirjandusele tehtavate tõlgete korral esineb ka selliseid, mis on esseistlikumas vormis ja vabama sõnakasutusega.
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
5.10.09
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas ema põgus külaskäik. See oli küll rohkem isegi mitte niivõrd külaskäik, kuivõrd läbihüppamine, et varustada tema arvates ilmselt näljasurma veerel vaakuvat pojukest igasuguse söödava nänniga. Lisaks tõlkisin Postimehele taas ühe artikli ja ongi kõik, mis tänasest päevast tähelepanu väärivat mainida.
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Taevane kuningriik (TV3), Elude võtmine (Kanal2), Superman Returns (RTL)
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Taevane kuningriik (TV3), Elude võtmine (Kanal2), Superman Returns (RTL)
4.10.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev.
Hommik algas küll, kuidas öelda, kerge solvumisega. Nimelt oli keegi, kelle nime ma (veel) ei tea, teinud ühes mu tõlkes pisikese asenduse, mis aga paraku oli õige asja asendamine valega. Jutt on siis Jelena Skulskaja artiklist (vt viidet lõpus), kus nii autori tekstis kui ka minu tõlkes oli kenasti Vene Teater, kuid mille asemele keegi oli torganud Vene Draamateatri. Tõsi, oli küll selline teater, pikka aega kohe, aga nüüd juba oma neli aastat enam sellist nimetust see ei kanna. Väidetavalt jõudis lugu toimetajate kätte ja liikus neilt edasi õige nimetusega, nii et jääb oletada, et arvatavasti korrektor ületas oma võimupiire ja tegi sisulise paranduse, nähtavasti toimetajaid teavitamata; parandus on muidugi selline, et toimetaja, kelle vastutada on enamasti terve lehekülg, ei pruugi seda tähele panna, kui keegi seda ei maini. Igatahes vihale ajab ja solvuma paneb, kui üritad oma tööd korralikult teha, kontrollid nimesid ja nimetusi ja fakte ning siis tuleb keegi, kes sellest lihtsalt teerulliga üle sõidab. Mitte et minagi alati eksimatu ja maailmatutark oleks, aga ma püüan anda endast kõik, et vähemalt teistele selline mulje jääks ja nad siiralt nii arvaksid :-) ja sestap on sellised asjad natuke valusad, eriti kui nad toimuvad ilma tagasisideta.
Päeval tegin sellest Amaroki Eesti internetiraadiote skriptist uudise ka Pingviini ning sain ka kohe tagasisidet ühe puuduva raadiojaama osas, nii et oli põhjust tekitada uus, juba numbrit 0.03 kandev versioon.
Sattusin lugema Delfist Manona Parise arvamusavaldust kodanikujulguse ja muu sellise kohta, millel oli veidi provotseeriv pealkiri "Tagasi Nõukogude Liitu". Manona sulest oli see veidi üllatav kirjutis, mu meelest on ta tavaliselt veidi "pehmemate" teemadega tegelnud, aga sisu oli päris vastuvõetav. Küll ehmatas ära kommentaaride lugemine: ikka kohe ilgelt palju paistab nende põhjal olevat neid, kellel on nõukogude ajast äärmiselt ilustatud arvamus. Üks näide, milles mu meelest on valet rohkem kui õigust (minu nõukogude aja kogemused ei ole muidugi tingimata esinduslikud, aga kui jätta osutatava kommentaatori moodi välja "see päris lõpp", siis nii ajavahemiku 1975-1985 kohta võiksid nad enam-vähem pädevad olla, vähemalt personaalse pildina):
Mina elasin tollal maal ja pilt on peaaegu täpselt vastupidine. Stabiilsus tõepoolest oli, tänapäeval nimetatakse seda stagnatsiooniks, samahästi võiks inimeluliselt nimetada koomaks. Kodutuid jah maal ei olnud, võimalik, et linnas ka mitte, aga töötud olid kohe kindlasti olemas ja mitte ainult need, kes reaalselt tööd ei teinud, vaid inimesed, kes ei käinud kohe kuidagi tööl, sõna otseses mõttes joodik-heidikud (pluss ilmselt väga üksikud erandid, näiteks Rama Tamm, kes mõnda aega mu kodukoha lähedal elas). Arstiga oli nii ja naa: seni, kuni töötas perekonnatuttavast arst, ei olnud probleemi, aga kui ta ära suri, siis selgus, et ka arsti juurde on järjekord täiesti olemas. Huviringid ja spordikoolid olid enamasti tasuta, aga nii mõnegi ringi või hobi eest võeti siiski ka raha (nt ALMAVÜ kursused, millest nii mõnestki ma osa võtsin, olid tasulised). Väide, et maalaps töötas suve läbi majandis, ei vasta kindlasti tõele: kohti oli piiratud arvul ja eelistati, nagu ikka, tuttavaid ja sugulasi. Kui nende hulgas ei olnud, võis heal juhul siiski terve suve peale nädala, paar või isegi kolm tööd leida, aga tasu nii roosiline raudselt ei olnud. Kui ma õigesti mäletan, siis paari nädala peedipõldude kõplamise eest sai ligikaudu 5 rubla ja selle eest raudselt jalgratast ei saanud, mootorrattast rääkimata :-) Õnneks oli mul vanaonu, kellega sai koos käia kraavikaldaid niitmas (jälle sugulaste värk :-) ), ja see oli suve peale päris tasuv töö juba: mootorratast ei andnud küll seegi, aga jalgratas oli küll võimalik välja teenida, isegi mitu. Reisimise asi on muidugi õige, tõepoolest oli see kuuendik maakerast valdavas osas avatud. Töökoht ja korter on samas ilmselt väga tugevasti sõltuv töökohast: minu kogemus näitas, et töökohaga seotud korter oli avariipind, mis anti ajutiseks, aga on püsinud õieti elupaigana seniajani, see on vähegi elamiskõlblikuks saanud ainult isiklike pingutustega ja ilmselt päris kõlblikuks elamispinnaks ei saa seda ka praegu nimetada. Maaelust on sel "maalil" aga päris äraspidine ettekujutus. Vähemalt sealkandis, kus mina elasin (algul "Eestimaa viljasalves" Kesk-Eestis, seejärel Tartu ümbruskonnas) oli nii mahajäetud hooneid kui ka söötis või õigemini võssa kasvanud põlde ikka päris omajagu, ütleme kümnendiku või isegi viiendiku jagu. Mingit "elu keemist" ei suuda ma meenutada: isetegevus oli sisuliselt lakanud, ühisüritustest on meeles vaid nääripeod, mõned ametlikud üritused, suhteliselt isepäi kulgevad jaanituled, teises Tartu-lähedases elukohas ka aeg-ajalt näidatav kino - ja ongi kõik. Üldise käegalöömise, masenduse ja joomise taustal on needki pea mälu hämarustesse surutud. Eetilistest tõekspidamistest oli peamine pohhuism ehk eestikeelsemalt kamakõiklus, sest mingit perspektiivi naljalt keegi ei näinud. Nojah, mõneti on küll ka see eetilistest tõekspidamistest tingitud, mis osaliselt olid siiski olemas: samune perspektiiv oli nõukogude võimuga igakülgne kaasaminek, mis aga külaoludes tekitas võõristust ja tähendas kaasaminejale väljatõugatust. Tapmiste statistikat ma ei tea, aga igatahes neid esines ja kuritegevus selles mõttes, et eriti pimedamal ajal linna (isegi väikelinna) tänavatel liikuda ei riskinud, oli täiesti olemas.
Nii et jah, vähemalt minu elukogemus nõukogude ajast on lausa risti vastupidine sellele "maalile" ja veel arvukatele Manona loo kommentaatoritele. See on muidugi väikestes maakohtades elanu kogemus, täiesti usutav, et linnades või isegi alevites või suuremates külades elanud inimeste kogemus on teistsugune. Kuigi, nii palju kui ma olen teiste suust kuulnud, mitte väga erinev siiski, rohkem sõltus see pigem ikka sellest, kui kõrgele oli suudetud ühiskondlikus hierarhias pugeda. Ja see on puhtalt eluoluline, füüsiline reaalsus, ma ei räägigi vaimsest õhustikust, mis oli vähemalt sama masendav ja armetu ning tänapäevaga täiesti võrreldamatu.
Õhtu eel saabus ka kurb teade: eile olevat surnud Vladimir Beekman (teade siin ja siin). Eks temagi pidi omal ajal kõrges ametis olles kompromisse tegema, mille üle ta võib-olla isegi hiljem uhke ei olnud, aga oma loominguga nii kirjanikuna kui eriti tõlkijana on ta jätnud nii mulle kui ka ilmselt kogu eesti kultuurimaastikule sellise monumentaalse jälje, mille ees kõik võimalikud miinused mikroskoopiliselt pisikeseks taanduvad, nii et täiesti õigustatult võib öelda: lahkunud on Suur Mees.
Loetud: Tehnikamaailm 10/2009, Diplomaatia 9/2009, Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Neli pulma ja üks matus (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: isehakanust saab alati kunstitapja (Postimees, 03.10.2009)
Hommik algas küll, kuidas öelda, kerge solvumisega. Nimelt oli keegi, kelle nime ma (veel) ei tea, teinud ühes mu tõlkes pisikese asenduse, mis aga paraku oli õige asja asendamine valega. Jutt on siis Jelena Skulskaja artiklist (vt viidet lõpus), kus nii autori tekstis kui ka minu tõlkes oli kenasti Vene Teater, kuid mille asemele keegi oli torganud Vene Draamateatri. Tõsi, oli küll selline teater, pikka aega kohe, aga nüüd juba oma neli aastat enam sellist nimetust see ei kanna. Väidetavalt jõudis lugu toimetajate kätte ja liikus neilt edasi õige nimetusega, nii et jääb oletada, et arvatavasti korrektor ületas oma võimupiire ja tegi sisulise paranduse, nähtavasti toimetajaid teavitamata; parandus on muidugi selline, et toimetaja, kelle vastutada on enamasti terve lehekülg, ei pruugi seda tähele panna, kui keegi seda ei maini. Igatahes vihale ajab ja solvuma paneb, kui üritad oma tööd korralikult teha, kontrollid nimesid ja nimetusi ja fakte ning siis tuleb keegi, kes sellest lihtsalt teerulliga üle sõidab. Mitte et minagi alati eksimatu ja maailmatutark oleks, aga ma püüan anda endast kõik, et vähemalt teistele selline mulje jääks ja nad siiralt nii arvaksid :-) ja sestap on sellised asjad natuke valusad, eriti kui nad toimuvad ilma tagasisideta.
Päeval tegin sellest Amaroki Eesti internetiraadiote skriptist uudise ka Pingviini ning sain ka kohe tagasisidet ühe puuduva raadiojaama osas, nii et oli põhjust tekitada uus, juba numbrit 0.03 kandev versioon.
Sattusin lugema Delfist Manona Parise arvamusavaldust kodanikujulguse ja muu sellise kohta, millel oli veidi provotseeriv pealkiri "Tagasi Nõukogude Liitu". Manona sulest oli see veidi üllatav kirjutis, mu meelest on ta tavaliselt veidi "pehmemate" teemadega tegelnud, aga sisu oli päris vastuvõetav. Küll ehmatas ära kommentaaride lugemine: ikka kohe ilgelt palju paistab nende põhjal olevat neid, kellel on nõukogude ajast äärmiselt ilustatud arvamus. Üks näide, milles mu meelest on valet rohkem kui õigust (minu nõukogude aja kogemused ei ole muidugi tingimata esinduslikud, aga kui jätta osutatava kommentaatori moodi välja "see päris lõpp", siis nii ajavahemiku 1975-1985 kohta võiksid nad enam-vähem pädevad olla, vähemalt personaalse pildina):
maali, 03.10.2009 04:26
Noh, nii ja naa see nõukaaeg. Jätame viimase lõpu välja, enne NL lõppu. Positiivne - stabilsus, kindlustunne, polnud kodutuid ega töötuid. Arsti juurde saamist ei tulnud oodata. Lapsed said käia TASUTA huviringides, spordikoolides, lastelaagri (tol ajal pioneerilaagri) tuusik maksis 5 rubla - 2 kg hääd vorsti. Ja vahetus kestis 4 nädalat selle raha eest. Lasteaiakoha said samuti töökohaga koos, sai niisama ka. Lasteaiatasu jaksas iga pere maksta.Lapsed said suvel töötada.Oli loomulik, et maalaps töötas suvi läbi majandis.Teenis endale päris palju raha. Suured poisid ostsid suvise teenistuse eest endale tavaliselt mootorratta.(Kas nüüd tuleks selline asi kõne alla?). NL piires said reisida palju süda ihkas. Ikkagi kuuendik kogu planeedist oli avali. Korteri said töökohaga koos. Noor inimene lõpetas kooli, läks sinna tööle, kust anti korter. Vanemad jaksasid lapsi nii palju toetada, et enamasti kingiti lapsele elu alustamise puhuks mööbel. Turvaline oli. Ei olnud narkareid, tänaval võis öösiti liikuda, ei tulnud pähegi, et elu võiks ohus olla. Tapmine oli väga haruldane asi. Maal kees elu. Polnud mahajäetud hooneid, söötis põlde. Kui lapsevanem oli oma vanemakohustused täitmata jätnud, sai ta ühiskondliku hukkamõistu tunda ja muide see mõjus. Lapsed käisid koolis, tundides otse loomulikult. Kehtisid eetilised tõekspidamised. Ühiskond toimis. See, et ei saanud välismaale ja autot ja korterit osta oli pisisasi. Sai teisiti hakkama, leidus alternatiive. Eks oli sel nõukaajal ka omad probleemid, ei eita. Aga praegusega võrreldes oli elu kindlustatum. Need siis esimese hooga pähetulnud head asjad sellest vihatud, ahistavast ja kurjast nõukaajast.
Mina elasin tollal maal ja pilt on peaaegu täpselt vastupidine. Stabiilsus tõepoolest oli, tänapäeval nimetatakse seda stagnatsiooniks, samahästi võiks inimeluliselt nimetada koomaks. Kodutuid jah maal ei olnud, võimalik, et linnas ka mitte, aga töötud olid kohe kindlasti olemas ja mitte ainult need, kes reaalselt tööd ei teinud, vaid inimesed, kes ei käinud kohe kuidagi tööl, sõna otseses mõttes joodik-heidikud (pluss ilmselt väga üksikud erandid, näiteks Rama Tamm, kes mõnda aega mu kodukoha lähedal elas). Arstiga oli nii ja naa: seni, kuni töötas perekonnatuttavast arst, ei olnud probleemi, aga kui ta ära suri, siis selgus, et ka arsti juurde on järjekord täiesti olemas. Huviringid ja spordikoolid olid enamasti tasuta, aga nii mõnegi ringi või hobi eest võeti siiski ka raha (nt ALMAVÜ kursused, millest nii mõnestki ma osa võtsin, olid tasulised). Väide, et maalaps töötas suve läbi majandis, ei vasta kindlasti tõele: kohti oli piiratud arvul ja eelistati, nagu ikka, tuttavaid ja sugulasi. Kui nende hulgas ei olnud, võis heal juhul siiski terve suve peale nädala, paar või isegi kolm tööd leida, aga tasu nii roosiline raudselt ei olnud. Kui ma õigesti mäletan, siis paari nädala peedipõldude kõplamise eest sai ligikaudu 5 rubla ja selle eest raudselt jalgratast ei saanud, mootorrattast rääkimata :-) Õnneks oli mul vanaonu, kellega sai koos käia kraavikaldaid niitmas (jälle sugulaste värk :-) ), ja see oli suve peale päris tasuv töö juba: mootorratast ei andnud küll seegi, aga jalgratas oli küll võimalik välja teenida, isegi mitu. Reisimise asi on muidugi õige, tõepoolest oli see kuuendik maakerast valdavas osas avatud. Töökoht ja korter on samas ilmselt väga tugevasti sõltuv töökohast: minu kogemus näitas, et töökohaga seotud korter oli avariipind, mis anti ajutiseks, aga on püsinud õieti elupaigana seniajani, see on vähegi elamiskõlblikuks saanud ainult isiklike pingutustega ja ilmselt päris kõlblikuks elamispinnaks ei saa seda ka praegu nimetada. Maaelust on sel "maalil" aga päris äraspidine ettekujutus. Vähemalt sealkandis, kus mina elasin (algul "Eestimaa viljasalves" Kesk-Eestis, seejärel Tartu ümbruskonnas) oli nii mahajäetud hooneid kui ka söötis või õigemini võssa kasvanud põlde ikka päris omajagu, ütleme kümnendiku või isegi viiendiku jagu. Mingit "elu keemist" ei suuda ma meenutada: isetegevus oli sisuliselt lakanud, ühisüritustest on meeles vaid nääripeod, mõned ametlikud üritused, suhteliselt isepäi kulgevad jaanituled, teises Tartu-lähedases elukohas ka aeg-ajalt näidatav kino - ja ongi kõik. Üldise käegalöömise, masenduse ja joomise taustal on needki pea mälu hämarustesse surutud. Eetilistest tõekspidamistest oli peamine pohhuism ehk eestikeelsemalt kamakõiklus, sest mingit perspektiivi naljalt keegi ei näinud. Nojah, mõneti on küll ka see eetilistest tõekspidamistest tingitud, mis osaliselt olid siiski olemas: samune perspektiiv oli nõukogude võimuga igakülgne kaasaminek, mis aga külaoludes tekitas võõristust ja tähendas kaasaminejale väljatõugatust. Tapmiste statistikat ma ei tea, aga igatahes neid esines ja kuritegevus selles mõttes, et eriti pimedamal ajal linna (isegi väikelinna) tänavatel liikuda ei riskinud, oli täiesti olemas.
Nii et jah, vähemalt minu elukogemus nõukogude ajast on lausa risti vastupidine sellele "maalile" ja veel arvukatele Manona loo kommentaatoritele. See on muidugi väikestes maakohtades elanu kogemus, täiesti usutav, et linnades või isegi alevites või suuremates külades elanud inimeste kogemus on teistsugune. Kuigi, nii palju kui ma olen teiste suust kuulnud, mitte väga erinev siiski, rohkem sõltus see pigem ikka sellest, kui kõrgele oli suudetud ühiskondlikus hierarhias pugeda. Ja see on puhtalt eluoluline, füüsiline reaalsus, ma ei räägigi vaimsest õhustikust, mis oli vähemalt sama masendav ja armetu ning tänapäevaga täiesti võrreldamatu.
Õhtu eel saabus ka kurb teade: eile olevat surnud Vladimir Beekman (teade siin ja siin). Eks temagi pidi omal ajal kõrges ametis olles kompromisse tegema, mille üle ta võib-olla isegi hiljem uhke ei olnud, aga oma loominguga nii kirjanikuna kui eriti tõlkijana on ta jätnud nii mulle kui ka ilmselt kogu eesti kultuurimaastikule sellise monumentaalse jälje, mille ees kõik võimalikud miinused mikroskoopiliselt pisikeseks taanduvad, nii et täiesti õigustatult võib öelda: lahkunud on Suur Mees.
Loetud: Tehnikamaailm 10/2009, Diplomaatia 9/2009, Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Neli pulma ja üks matus (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: isehakanust saab alati kunstitapja (Postimees, 03.10.2009)
3.10.09
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, millest iseenesest pole suurt midagi rääkida.
Ärkasin siiski väga vara, sest juba keset sügavat ööd, enne kella 10, helistati kandekeskusest ja sooviti teada, millal ma kodus olen, et nad saaks mulle kenasti paki kätte toimetada. See oli TEA kirjastuse pakk - imelik, miks nende saadetiste puhul alati helistatakse ja päritakse, aga teiste puhul mitte? Ilmselt seal mingi nüke on, mida ma ei ole osanud ära tabada. Igatahes oli see väga kena ja sai kokku lepitud aeg, mis jättis mulle veel võimaluse uni siiski täis magada. Ma tegelikult olingi kavatsenud täna või hiljemalt laupäeval kandekeskusse minna, sest vahepeal oli laekunud teade kahe Krisostomuse paki kohta, aga nüüd langes see vajadus ära, sest väga suuremeelselt pakuti võimalust ka need mulle otse koju kätte toimetada. Olgu siis ära öeldud ka pakikeste sisu:
- S. F. Cohen. Soviet Fates and Lost Alternatives: From Stalinism to the New Cold War
- L. Rees. World War II: Behind Closed Doors. Stalin, the Nazis and the West
- P. Abrahams. Eakate terviseentsüklopeedia
Eile valmis nikerdatud skriptike Amarokile internetis kuulatavate Eesti raadiojaamadega siiski ei töötanud, aga õnneks oli inimesi, kes tunnevad JavaScripti palju paremini kui mina ning nii selguski, et olin kogemata sisse jätnud ühe ülearuse koma. See kõrvaldatud, hakkas skript kenasti tööle ja oli põhjust uuendada ka selle üleslaaditud versiooni, mis kannab siis nüüd juba uhkelt numbrit 0.02 :-)
Tundub, et täna parandati lõpuks ära ka üks viga, mis KOffice2 rakendustele tõsist peavalu valmistas. Nimelt oli seal küll võimalik sisse lülitada õigekirja kontroll, aga see ei toiminud kohe üldse - või õigemini toimis, aga ainuke keel, mida ta arvestas, oli inglise keel, ühtki muud keelt see ei tunnistanud. Nüüd paistab vähemalt veateate sulgemise põhjal, et see jabur olukord on lahenduse leidnud. Eks tuleb muidugi üle kontrollida, kas see ka tõele vastab, aga loodetavasti vastab.
Loetud: Tehnikamaailm 10/2009, Sirp 02.10.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked:
- Edward Lucas. Balti muremõtted (Diplomaatia 9 (73), 2009)
- Tomas Jermalavićius. Geopoliitilise "kristallkuuli" nägemused (Diplomaatia 9 (73), 2009)
Ärkasin siiski väga vara, sest juba keset sügavat ööd, enne kella 10, helistati kandekeskusest ja sooviti teada, millal ma kodus olen, et nad saaks mulle kenasti paki kätte toimetada. See oli TEA kirjastuse pakk - imelik, miks nende saadetiste puhul alati helistatakse ja päritakse, aga teiste puhul mitte? Ilmselt seal mingi nüke on, mida ma ei ole osanud ära tabada. Igatahes oli see väga kena ja sai kokku lepitud aeg, mis jättis mulle veel võimaluse uni siiski täis magada. Ma tegelikult olingi kavatsenud täna või hiljemalt laupäeval kandekeskusse minna, sest vahepeal oli laekunud teade kahe Krisostomuse paki kohta, aga nüüd langes see vajadus ära, sest väga suuremeelselt pakuti võimalust ka need mulle otse koju kätte toimetada. Olgu siis ära öeldud ka pakikeste sisu:
- S. F. Cohen. Soviet Fates and Lost Alternatives: From Stalinism to the New Cold War
- L. Rees. World War II: Behind Closed Doors. Stalin, the Nazis and the West
- P. Abrahams. Eakate terviseentsüklopeedia
Eile valmis nikerdatud skriptike Amarokile internetis kuulatavate Eesti raadiojaamadega siiski ei töötanud, aga õnneks oli inimesi, kes tunnevad JavaScripti palju paremini kui mina ning nii selguski, et olin kogemata sisse jätnud ühe ülearuse koma. See kõrvaldatud, hakkas skript kenasti tööle ja oli põhjust uuendada ka selle üleslaaditud versiooni, mis kannab siis nüüd juba uhkelt numbrit 0.02 :-)
Tundub, et täna parandati lõpuks ära ka üks viga, mis KOffice2 rakendustele tõsist peavalu valmistas. Nimelt oli seal küll võimalik sisse lülitada õigekirja kontroll, aga see ei toiminud kohe üldse - või õigemini toimis, aga ainuke keel, mida ta arvestas, oli inglise keel, ühtki muud keelt see ei tunnistanud. Nüüd paistab vähemalt veateate sulgemise põhjal, et see jabur olukord on lahenduse leidnud. Eks tuleb muidugi üle kontrollida, kas see ka tõele vastab, aga loodetavasti vastab.
Loetud: Tehnikamaailm 10/2009, Sirp 02.10.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked:
- Edward Lucas. Balti muremõtted (Diplomaatia 9 (73), 2009)
- Tomas Jermalavićius. Geopoliitilise "kristallkuuli" nägemused (Diplomaatia 9 (73), 2009)
2.10.09
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, millele küll tegin väikese pausi sisse, et ära teha miski, mis on ammu peas mõlkunud. Nimelt muusikamängijale Amarok Eesti internetis kuulatavate raadiojaamade skript. Neid jaamu on õige palju ja endalgi on tüütu alati neid üles otsida, skript aga annab kenasti võimaluse neid kõiki Amarokis kuulata. Või vähemalt võiks anda, sest ma ei ole päris kindel, kas see ikka toimib - enda arvates tegin kõik täpselt nii, nagu vaja, kontrollisin ka jaamade vood üle, et nad ikka kindlasti mängiksid, aga skripti reaalsel paigaldamisel esines siiski mingi viga. Võimalik, et see oli lihtsalt tingitud mingist pisiasjast mu enda süsteemis ja nüüd, kus see on kde-apps.org-i üles riputatud, töötab skript kenasti, aga võib-olla tuleb seda veel lähemalt uurida, et selgusele saada, milles probleem. Igatahes on vähemalt andmed ilmselt kõigi Eestis tegutsevate internetiraadiote kohta nüüd kokku koondatud, isegi kui mingi vormistusviga ei peaks lubama skripti veel kasutada.
Päeval võis ka lugeda Venemaa aina mornimaks muutuvaid kommentaare eile avaldatud Tagliavini aruandele Venemaa-Gruusia möödunudaastase sõja kohta. Kui eile, vahetult enne ja pärast aruande avalikustamist, olid Moskvast lähtuvad kommentaarid veel väga optimistlikud ja kinnitasid aina, et vaat, mis me ütlesime, meie ikka õiged mehed, siis tänaseks olid nähtavasti mitmed aruandega ka tegelikult tutvunud ja mõistnud, et eriti Venemaale ei ole selles kohe midagi positiivset (Rogozini ärplemine on erand, aga sellelt mehikeselt ei oskagi õieti muud oodata...). Ja nii ilmusidki ridamisi avaldused, mis kinnitasid, et aruandes esineb "ebakõlasid" ja "liialdusi". Ega midagi muud oodata ei olnudki, kui samuses aruandes kinnitatakse, et ükski põhjendus, mida Venemaa Gruusia ründamise kasuks on toonud, kuidagi ei päde või kui isegi põhjendus muidu võiks pädeda, siis selle ellurakendamine oli igati ebaproportsionaalne. Infosõja selle lahingu on Venemaa igatahes selgelt kaotanud.
Muidugi, ega Gruusial ka midagi hõisata ei ole, sest aruanne osutab - ja pigem põhjendatult ja õigustatult kui vastupidi - ka nendepoolsetele rikkumistele ja eksimustele, ent need jäävad mastaabilt ja tasemelt Venemaast tunduvalt maha. Ilmselt on seda adunud ka grusiinid ise, sest sealtpoolt on aruande suunas lennanud vaid üksikud ja üpris pehmed kriitikanooled, peamiselt just selles vaieldavas küsimuses, millele ka aruanne ei suutnud selget vastust anda, kui palju ikkagi viibis Lõuna-Osseetias enne sõlmpunkti ehk Gruusia tulelöögi algust "üleliigseid" võõrvägesid. Aga ilmselt pakub nii see aruanne kui ka selle tõlgendamis- ja täiendamisvõimalused kui mitte "suures meedias", siis vähemalt asjatundlikumates ringkondades ainest aruteluks veel õige mitu nädalat või kauemgi.
Loetud: Tuna 3/2008
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)
Päeval võis ka lugeda Venemaa aina mornimaks muutuvaid kommentaare eile avaldatud Tagliavini aruandele Venemaa-Gruusia möödunudaastase sõja kohta. Kui eile, vahetult enne ja pärast aruande avalikustamist, olid Moskvast lähtuvad kommentaarid veel väga optimistlikud ja kinnitasid aina, et vaat, mis me ütlesime, meie ikka õiged mehed, siis tänaseks olid nähtavasti mitmed aruandega ka tegelikult tutvunud ja mõistnud, et eriti Venemaale ei ole selles kohe midagi positiivset (Rogozini ärplemine on erand, aga sellelt mehikeselt ei oskagi õieti muud oodata...). Ja nii ilmusidki ridamisi avaldused, mis kinnitasid, et aruandes esineb "ebakõlasid" ja "liialdusi". Ega midagi muud oodata ei olnudki, kui samuses aruandes kinnitatakse, et ükski põhjendus, mida Venemaa Gruusia ründamise kasuks on toonud, kuidagi ei päde või kui isegi põhjendus muidu võiks pädeda, siis selle ellurakendamine oli igati ebaproportsionaalne. Infosõja selle lahingu on Venemaa igatahes selgelt kaotanud.
Muidugi, ega Gruusial ka midagi hõisata ei ole, sest aruanne osutab - ja pigem põhjendatult ja õigustatult kui vastupidi - ka nendepoolsetele rikkumistele ja eksimustele, ent need jäävad mastaabilt ja tasemelt Venemaast tunduvalt maha. Ilmselt on seda adunud ka grusiinid ise, sest sealtpoolt on aruande suunas lennanud vaid üksikud ja üpris pehmed kriitikanooled, peamiselt just selles vaieldavas küsimuses, millele ka aruanne ei suutnud selget vastust anda, kui palju ikkagi viibis Lõuna-Osseetias enne sõlmpunkti ehk Gruusia tulelöögi algust "üleliigseid" võõrvägesid. Aga ilmselt pakub nii see aruanne kui ka selle tõlgendamis- ja täiendamisvõimalused kui mitte "suures meedias", siis vähemalt asjatundlikumates ringkondades ainest aruteluks veel õige mitu nädalat või kauemgi.
Loetud: Tuna 3/2008
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3)
1.10.09
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas põgusalt käik poodi toidumoona järele. Ilm oli imeilus, isegi kahkja päikese kuma ei suutnud vähendada mõnusate tuuleiilide ja kergelt kargeks kiskuva õhu vaimustavat nauditavust. Oleks isegi tahtnud pikemalt väljas ringi hulkuda, aga paraku on taas aina akuutsemaks muutumas ajanappus ja nii pidin piirduma rõõmustamisega selle üle, mida sai kogeda mõne minuti jooksul, mis kulub sammumiseks poehooneni ja sealt tagasi.
Töövälistest asjadest oli päevasündmus number üks muidugi möödunudaastast Venemaa-Gruusia sõda käsitleva Tagliavini aruande avalikustamine. Ma ei jõudnud küll seda enam kui 1000-leheküljelist materjali täielikult läbi töötada, nii et avastamisrõõmu on veel hulganisti ees, küll aga lugesin läbi 44-leheküljelise I osa, mis sisaldab n-ö aruande tuuma, peamisi järeldusi ja kokkuvõtet.
Peab ütlema, et aruanne üllatas mind. Eelnevad "lekkimised" olid andnud mõista, et selles seatakse "sõjasüü" Gruusiale, toetades Venemaa propageeritud väidet, et "sõda" algas 7. augusti ööl ja just Gruusia paugutamisega. Seda aruanne siiski ei väida, nii et ilmselt oli taas tegemist kagebeelike "aktiivsete meetmetega" avaliku arvamuse töötlemiseks (viimastest on osaliselt ka mind kui Canarist käsitleva raamatu tõlkijat puudutavalt kirjutanud üht "aktiivset meedet", mis puudutab Eesti Vabariigi ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa väidetavat tihedat luurekoostööd 1930. aastate lõpul, filigraanselt lahates ja selle juuri välja selgitades Ivo Juurvee ajakirja Tuna 2008. aasta teises numbris).
Aruanne muidugi ei väida, nagu poleks Gruusia tol ööl tulistanud - seda oleks ka arulage väita -, kuid nendib täiesti õigustatult, et see oli kõigest üks episood pikemaajalises konfliktis ning konkreetselt selle tulistamise taga seisid aastatega üha süvenenud ja ägenenud Venemaa provokatsioonid. Gruusia tolle öö turmtuld peab aruanne õigustamatuks ja ebaproportsionaalseks reageeringuks, millise hinnanguga võib võib-olla vaielda, aga ega see nähtavasti otseselt vale pole, pigem päris mõistlik seisukoht.
Üllatav oli aga, just nendesamuste eelnevate "lekkimiste" valguses, et "sõjasüü" on puhtalt asetatud Venemaa õlule. Isegi juba aruande I osa, mille ma jõudsin läbi lugeda, käsitleb päris üksikasjalikult Venemaa väiteid, miks tal oli tarvilik Gruusiat sõjaliselt rünnata, ja leiab, et ükski nendest ei ole põhjendatud ning kõik sammud, mida Venemaa ette võttis, olid kas puhtad rahvusvahelise õiguse rikkumised või ületasid tugevasti neid piire, mida rahvusvaheline õigus seab.
Veidi kaheldavama väärtusega on hinnang, et Lõuna-Osseetial ja Abhaasial pole mingit õigust rahvuslikule enesemääramisele. See on muidugi õige, et rahvusvaheline õigus näeb seda üldiselt ette vaid kolonialismi ja apartheidi puhul. Siin tekib muidugi kohe küsimus Kosovost, mille puhul enesemääramise õigust põhjendati genotsiidiga. Viimane printsiip siiski pole rahvusvahelises õiguses seniajani veel pidama jäänud ning ega seda eriti Lõuna-Osseetias, aga ka Abhaasias väga hästi kasutada ei saa: kui üldse, võib seal märksa õigustatumalt kõnelda pigem genotsiidist neil aladel elanud grusiinide vastu, kuigi täpsem oleks rääkida ikka etnilisest puhastusest - see oli kindlasti olemas (ka eelmise aasta konflikti ajal ja siis just Lõuna-Osseetia grusiinide vastu), genotsiidi mõõtu seda aga hästi venitada ei anna. Aruanne märgib ka õigustatult, et kuivõrd Venemaa oli üks aktiivsemaid, kes tõrkus Kosovo puhul genotsiidipõhjendust õiguspäraseks pidamast, ei ole Gruusia konfliktiga seoses kõlanud samalaadsed põhjendused Venemaa suust tõsiselt võetavad. Siiski on see rahvusliku enesemääramise ja territoriaalse terviklikkuse konfliktsuse küsimus ka rahvusvahelises õiguses lõplikult lahendamata, nii et selle käsitlemine on vahest aruande kõige nõrgem koht.
Aga kindlasti on tegemist päris olulise tähisega kogu maailmas nii suuri vastuolusid ja arutelusid tekitanud konflikti asjaolude ja iseloomu selgitamisel ja lahtirääkimisel, nii et seda või kas või samust I kokkuvõtvat osa tasub kindlasti kõigil lugeda, keda asi vähegi huvitab. (II ja III osa on selles mõttes rohkem taustamaterjalid, mis peaksid toetama I osas tehtud järeldusi.)
Lisaks aruande lugemisele jõudsin täna veel ära teha järjekordse artikli tõlke (Postimehele), aga samal ajal tagasi lükata telefonitsi tehtud ahvatleva tööettepaneku, mis muidu võib-olla sisu poolest oleks tõepoolest huvipakkuv, kuid nõuaks igapäevaselt vähemalt paaritunnist pühendumist - ja see on aeg, mida mul nähtavas tulevikus (mis hetkel ulatub nii järgmise aasta lõpuni-ülejärgmise alguseni) kohe kuidagi ei leidu...
Loetud: Tuna 3/2008
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Töövälistest asjadest oli päevasündmus number üks muidugi möödunudaastast Venemaa-Gruusia sõda käsitleva Tagliavini aruande avalikustamine. Ma ei jõudnud küll seda enam kui 1000-leheküljelist materjali täielikult läbi töötada, nii et avastamisrõõmu on veel hulganisti ees, küll aga lugesin läbi 44-leheküljelise I osa, mis sisaldab n-ö aruande tuuma, peamisi järeldusi ja kokkuvõtet.
Peab ütlema, et aruanne üllatas mind. Eelnevad "lekkimised" olid andnud mõista, et selles seatakse "sõjasüü" Gruusiale, toetades Venemaa propageeritud väidet, et "sõda" algas 7. augusti ööl ja just Gruusia paugutamisega. Seda aruanne siiski ei väida, nii et ilmselt oli taas tegemist kagebeelike "aktiivsete meetmetega" avaliku arvamuse töötlemiseks (viimastest on osaliselt ka mind kui Canarist käsitleva raamatu tõlkijat puudutavalt kirjutanud üht "aktiivset meedet", mis puudutab Eesti Vabariigi ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa väidetavat tihedat luurekoostööd 1930. aastate lõpul, filigraanselt lahates ja selle juuri välja selgitades Ivo Juurvee ajakirja Tuna 2008. aasta teises numbris).
Aruanne muidugi ei väida, nagu poleks Gruusia tol ööl tulistanud - seda oleks ka arulage väita -, kuid nendib täiesti õigustatult, et see oli kõigest üks episood pikemaajalises konfliktis ning konkreetselt selle tulistamise taga seisid aastatega üha süvenenud ja ägenenud Venemaa provokatsioonid. Gruusia tolle öö turmtuld peab aruanne õigustamatuks ja ebaproportsionaalseks reageeringuks, millise hinnanguga võib võib-olla vaielda, aga ega see nähtavasti otseselt vale pole, pigem päris mõistlik seisukoht.
Üllatav oli aga, just nendesamuste eelnevate "lekkimiste" valguses, et "sõjasüü" on puhtalt asetatud Venemaa õlule. Isegi juba aruande I osa, mille ma jõudsin läbi lugeda, käsitleb päris üksikasjalikult Venemaa väiteid, miks tal oli tarvilik Gruusiat sõjaliselt rünnata, ja leiab, et ükski nendest ei ole põhjendatud ning kõik sammud, mida Venemaa ette võttis, olid kas puhtad rahvusvahelise õiguse rikkumised või ületasid tugevasti neid piire, mida rahvusvaheline õigus seab.
Veidi kaheldavama väärtusega on hinnang, et Lõuna-Osseetial ja Abhaasial pole mingit õigust rahvuslikule enesemääramisele. See on muidugi õige, et rahvusvaheline õigus näeb seda üldiselt ette vaid kolonialismi ja apartheidi puhul. Siin tekib muidugi kohe küsimus Kosovost, mille puhul enesemääramise õigust põhjendati genotsiidiga. Viimane printsiip siiski pole rahvusvahelises õiguses seniajani veel pidama jäänud ning ega seda eriti Lõuna-Osseetias, aga ka Abhaasias väga hästi kasutada ei saa: kui üldse, võib seal märksa õigustatumalt kõnelda pigem genotsiidist neil aladel elanud grusiinide vastu, kuigi täpsem oleks rääkida ikka etnilisest puhastusest - see oli kindlasti olemas (ka eelmise aasta konflikti ajal ja siis just Lõuna-Osseetia grusiinide vastu), genotsiidi mõõtu seda aga hästi venitada ei anna. Aruanne märgib ka õigustatult, et kuivõrd Venemaa oli üks aktiivsemaid, kes tõrkus Kosovo puhul genotsiidipõhjendust õiguspäraseks pidamast, ei ole Gruusia konfliktiga seoses kõlanud samalaadsed põhjendused Venemaa suust tõsiselt võetavad. Siiski on see rahvusliku enesemääramise ja territoriaalse terviklikkuse konfliktsuse küsimus ka rahvusvahelises õiguses lõplikult lahendamata, nii et selle käsitlemine on vahest aruande kõige nõrgem koht.
Aga kindlasti on tegemist päris olulise tähisega kogu maailmas nii suuri vastuolusid ja arutelusid tekitanud konflikti asjaolude ja iseloomu selgitamisel ja lahtirääkimisel, nii et seda või kas või samust I kokkuvõtvat osa tasub kindlasti kõigil lugeda, keda asi vähegi huvitab. (II ja III osa on selles mõttes rohkem taustamaterjalid, mis peaksid toetama I osas tehtud järeldusi.)
Lisaks aruande lugemisele jõudsin täna veel ära teha järjekordse artikli tõlke (Postimehele), aga samal ajal tagasi lükata telefonitsi tehtud ahvatleva tööettepaneku, mis muidu võib-olla sisu poolest oleks tõepoolest huvipakkuv, kuid nõuaks igapäevaselt vähemalt paaritunnist pühendumist - ja see on aeg, mida mul nähtavas tulevikus (mis hetkel ulatub nii järgmise aasta lõpuni-ülejärgmise alguseni) kohe kuidagi ei leidu...
Loetud: Tuna 3/2008
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Subscribe to:
Posts (Atom)