28.2.11

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Vaatasin õhtul seda noore eesti filmitegija Toomi Taneli teost "Pihtimus", millele loodetakse ehk Oscaritki langevat (nojah, tõsi, see poleks ikka veel õieti Eestile osaks langev, vaid läheks pigem Suurbritanniale, sest formaalselt on ju tegemist briti filmiga...). Lühidusest hoolimata (kõigest nii pool tundi) oli see päris võimas film ja väga räige sisuga: väike poiss on enne esimest pihileminekut mures, et tal pole ühtegi pattu, mida üles tunnistada, ja järelikult ei saa ta ka lunastuse osaliseks, ja siis üritab koos sõbraga olukorda parandada - mis päädib lõpuks ilmselt nelja inimese surmaga. Koomilisest traagiliseks pööranud filmil on veel ootamatum lõpplahendus, mis sunnib uuesti üle ja läbi mõtlema nähtu, nii et tegelikult tahaks seda veel kord näha, et aru saada, kas ikka sain aru... Ma ei tea, kas see on Oscarit väärt või mitte, aga igal juhul on tegemist väga tugeva lühifilmiga, milles kõik komponendid olid väga viimistletult paigas (nähtu puhul isegi vaimustavalt hea subtitreeritud tõlge).

Enese saba kergitamise raske, aga meeldiva ülesande osana tasub ära märkida Eesti Ekspressis ilmunud Helme Peetri arvustus Tyermani "Ristisõdade" kohta. Ta osutab seal õigesti ka mõningatele vigadele, tuues küll välja ühe, mis ei ole õieti viga, vaid halvasti vormistatud element: ühe raamatus esineva tegelase puhul on kahel korral kasutatud aastaarve ja kui esimesel korral on selge, et ei räägita eluaastatest, vaid nii-öelda valitsemisaastatest, siis teisel puhul paraku see nii selge ei ole... Aastaarvudes esinevaid ebatäpsusi märkis küll ära ka Selarti Anti ja usutavasti neid tõesti esineb, ka siis otseseid eksimusi, mitte selliseid valesti tõlgendamise võimalusi, sest kõikvõimalikke daatumeid on selles raamatus päris rohkelt ja neis esinevad vead on paraku ka hoolikal ülelugemisel palju raskemini tuvastatavad kui näiteks nimedes või üldse sõnades esinevad kirjavead...


Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV), Ajavaod: Jää vabaks, Eesti meri... (ETV), Pihtimus (ETV), ENSV (ETV), Hellboy - Die goldene Armee (RTL)

27.2.11

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Gastarbeiter (Postimees, 26.02.2011)

26.2.11

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida pisut kärpisin jalutuskäiguga naabruses asuvasse poodi toiduvarude täiendamise eesmärgil.

Et üleeile õhtul näidati jalgpalli ning jalgpall on raudselt tähtsam kui poliitika ja isegi tähtsam kui mälumäng, siis selleaastase valimiskampaania seda osa, mis mulle vähegi huvi pakub, nimelt erakondade mälumängu, sattusin vaatama alles täna hommikul. Võimalik, et ma olen liiga vana ja seeläbi juba lapsepõlve taganuttev, või veel midagi, aga mu meelest ei ole need praegused telemängud, mis reklaamivad ennast "vanade heade" telemälumängude taastulekuna (lisaks sellele erakondade omale ka Tallinna TV-s näidatav), ikka kuidagi sama "fiilinguga". See tänane näiteks meenutas rohkem klubiüritust, seltskondlikku suhtlemist - nojah, eelkõige jätsid selle mulje nood kohvikulauad. Küsimused olid üldiselt üpris head, kuigi sekka lipsas ka selline, millega nagu tõesti ei ole midagi peale hakata (no kellel peale Labuani elanike võiks veel vaja olla teada, mitu omavalitsust seal asub - fakt, mille teadmine ei ole tarvilik ja mis pole isegi mitte huvitav). Ise ekraani taga kaasa mängides kogusin nähtavasti 13 punkti (mul jäi veidi arusaamatuks mõningate küsimuste punktiarvestus), mis polnudki väga paha tulemus, jäädes küll võitjate sotside skoorist kaugele maha, aga platseerudes kenasti sinna neile järgnevate sekka.

Tänases Sirbis oli üpris palju huvitavat lugemist. Haruharva (isegi see sõna tundub liiga tugev) näitena vähegi mitte-etatistlikust mõttest võis Annisti Aeti arvamusnupsust lugeda: "Äkki ei peagi meil kõigil ilmtingimata olema sidet bürokraatliku hiigelorganisatsiooniga, mida kujutab endast tänapäevane riik?" Nojah, ta jõuab küll kohe seejärel tõdemuseni, et "[e]estlaste suhe kroonuga tundub, vastupidi, intiimsuseni intensiivne: tõeline kirge, armu, vihkamist, põlgust täis armulugu, millest pole pääsu päeval ega ööl". Ma natuke kahtleksin selles, võib-olla on lugupeetav inimteadlane lasknud ennast ära eksitada nõndanimetatud avalikust debatist (mille ühele eredale näitele, Ojamaa Liisi muidu väga hästi kirjutatud, aga tõepoolest toda "intensiivet kirge" tulvil "armastuskirjale" ta ka viitab), unustades, et on rohkelt inimesi, kes jäävad sellest täiesti väljapoole, tihtipeale isegi ei seostu. Tõsi on muidugi seegi, et valdav osa neist suhestumata inimestest kuulub nii-ütelda asotsiaalide kihti, kellesse ju enamasti vähema või suurema põlastusega suhtutakse. Samas on neid asotsiaale mitmesuguseid, ma võin näiteks meenutada Sri Rama Michael Tamme, keda ma küll mingil moel ise ei tundnud, aga kes elas mu lapsepõlvekodule suhteliselt lähedal, ja eks ole selliseid näiteid rohkelt veelgi. Nii et päriselt ei tahaks ma lõpulausega, mis seab kahtluse alla, kas kuskil on üldse olemas "pelgupaik eestlase jaoks, kus ta ei pea riigiga vahekorras olema", nõustuda - see sõltub ikka eelkõige inimesest endast, mitte ümbritsevatest oludest, kas ja kuidas ta suhestub ülejäänud maailmaga, kas on ta kirglises lembevahekorras riigiga või kaasinimeste või kaasinimese või üldse ei kellegagi...

Päris hea lugemine oli ka intervjuu Wiedemanni auhinna pälvinud Viitso Tiit-Reinuga, mille muude tänuväärt mõtete seast sobiks siinkohal keelemängu huvides ära tuua näiteid eesti keele pikimaist sõnust: parajuslaslikustatamatumatetagi, samuti liitsõnadest isaspaabulinnusabakattesulesilmamunavärvivabrikukuldväravaauvahtkonnaülem ja vokaalide kuhjamise näitena saiaõueoaaiaaiauuendus. Eesti keel on imeline, võiks selle peale öelda! Aga seal intervjuus oli ka muremõtteid, eelkõige just pealekasvu, täpsemalt siis ülikoolide õppetöö korralduse huvides - kuigi formaalselt peaks ju kõik aina paremuse poole liikuma, on eriti humanitaarerialadel üha rohkem neid, kelle meelest see praegune õppekorraldus (ja ka teaduselu korraldus) kohe mitte hää ei ole...
Kindlasti tasub lausa pikemalt tsiteerida üht lõiku, mis paraku, nii kurb kui see ka pole, on vastikul kombel tõesti tõsi:
Riigipiiritaguste kohtade eestikeelsed kohanimed kajastavad seda, et koht on ajalooliseltki tuntud ja ehk isegi tähtis. Ma ei näe vähimatki põhjust, miks peaksime neist eestikeelsetest nimedest loobuma. See oleks vabatahtlik rahvuslikriiklik mälukaotus. Selle asemel peab häbenema kuuldes, kuidas riigitelevisioonis hääldatakse meie lähimate naaberriikide kohtade ametlikke nimesid. Väga vähe on neid, kes suudavad korralikult hääldada nt Läti Võnnu lätikeelset nime. Riigitelevisioonis vist mitte keegi. Ja Postimees ei suuda Läti ja lätlaste ning Rootsi ja rootslaste nimesid isegi mitte õigesti kirjutada, läbikollastest lehtedest rääkimata.

Väga hea lugemine oli veel üks intervjuu, sedakorda (tõlke)teaduskirjanduse ja tõlkimise teemal Tamme Marekuga. Eks muidugi köitis tähelepanu lause, et "tõlkijad on eesti kultuuriväljal ühed kõige alahinnatumad tegelased, sest õigupoolest on nende roll meie mõttehorisondi avardamisel ja kirjanduskeele arendamisel vähemalt sama suur kui kutselistel õpetlastel ja kirjanikel". Eks ta nii ole, kuigi samas võib öelda, et varasema aja kirjasõna puhul räägitakse siiski tõlkijatest üsna palju - polnud ju tooma, paari sajandi ja enama taguses ajas, "natiivseid" kirjutajaid olemaski, nii et tõlkijatest ei saagi mööda vaadata. Aga hilisemal ajal, paraku jah, on tõlkijad jäänud üpris tagaplaanile, imeüksikud erandid välja arvatud. Intervjuus oli veel üks tänuväärt mõte, nimelt see, et populaarteaduslikku kirjandust võiks olla rohkem (õigemini, võiksid olla tingimused, et seda oleks tõepoolest ind välja anda). Et ma ise olen just peamiselt selliste teoste tõlkimisega tegev, siis sellele mõttele võib küll kõigi jäsemetega alla kirjutada.
Päris hästi sobib selle teemaga kokku ka lehekülje alaserva istutatud Raua Reinu ja Donskise Leonidase vestlus teaduse, teaduskirjanduse ja kohati ka tõlkimise teemal, kus oli rohkelt mõtlemapanevaid mõtteid, mistõttu tasub soovitada selle lugemist.


Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Valimisstuudio. Mälumäng (ETV), NCIS: Kriminalistid (TV3), Westender (TV3)

25.2.11

Neljabased mõtted

Suhteliselt vähese (põhi)tööpanusega päev, millest lõikasid oma osa mitmesugused tegurid, millest üks oli veel ühe artikli tõlkimine Diplomaatia heaks. Teine ja otsustavam tegur oli ema külaskäik, kes otsustas pojaraasukest õnnistada pidupäevase külaskäigu ja kõige muu heaga, mis sellega vähegi kaasneda võis (ja kaasneski). Lisaks osutatud kõigele muule heale tõi ta kaasa lõpetamiseks ka peaaegu täisvaliku Ristiku ristsõnu, mis võtsid ka pärast tema ja ta poiss-sõbra lahkumist omajagu tööaega vähemaks, eriti Meistriristik (kust üle pika aja võis leida ka ühe korraliku vea, nimelt täiesti üleliigse küsimuse).

Õhtupoolikust võttis täiendavalt tubli tüki ära ühe filmi vaatamine, mille ma juba paar korda telekava vähese hoolikusega jälgimise tõttu maha olen maganud, aga mida ma ometi väga näha tahtsin, sest raamat, mille järgi see on tehtud, kuulub kindlalt mulle enim elamust pakkunud teoste esiviisikusse, võib-olla isegi kõrgemale. Selleks oli siis Stardust ehk eesti keeli Tähetolm. Film oli tõesti hea, nagu võis eeldada nii varem loetud-kuuldud arvustuste kui ka filmiraamatu põhjal. Aga päris raamatu tasemele ta siiski ei jõudnud. Raamatut lugedes tulid mul mitmel korral lausa pisarad silmi, see oli nii südantlõhestavalt kena ja õilistav ja ilus ja ja ja ja... Seda isegi teisel lugemisel (jah, neid raamatuid on õige vähe, mida ma teist korda üldse tahaksingi kätte võtta). Film paraku seda ei suutnud. Muidugi, ega visuaalse keelega ei saagi kuigi hästi tundeid edasi anda (või, noh, ütleme, et saab ikka, aga see õnnestub tõeliselt edukalt väga, kohe väga harva) see käib ikka sõnade, olgu nad siis öeldud või kirjutatud, kaudu palju paremini ja mõjuvamalt. See üldise romantilise õhustiku puudumine, mis kirjapandud teosest lausa õhkus, oligi võib-olla kõige olulisem asi, mis filmis kuigi hästi esile ei pääsenud. Võib-olla ka huumor oli võrreldes raamatuga omajagu otsesem ja nõnda-ütelda labasem, peen iroonia, mille peale raamatut lugedes võib-olla hakkad krampides vääneldes luksuma alles mitu lehekülge hiljem, oli siin asendunud suhteliselt otsese lajatamisega. Aga see on muidugi võrdluses raamatuga - iseenesest, kui üritada raamatut ja sellest saadud elamust võimalikult palju ära unustada, oli see film tõesti hea ja sellisena kahtlemata oma elamust pakkuv.

Ahjaa, ema kaudu jõudis täna mu kätte ka õige mitu raamatut või muulaadset trükist, mis olgu siis ka siin ära nimetatud:




Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eesti Vabariik 93. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul (ETV), Tähetolm (TV3+)

24.2.11

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpis veidi või isegi natuke rohkem ühe artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks.

Uuendasin täna ka oma vististi ainukest sidet Eesti Vabariigiga, täites ära tuludeklaratsiooni ja tasudes ühtlasi maamaksu. See on muidugi minu sissetulekute lihtsuse juures äärmiselt kiire ja kerge operatsioon (oli isegi enne e-maksuameti tekkimist, aga nüüd veel enam) ning ka summad on aastast aastasse üsna ühesugused, nojah, sel aastal eurost tingituna oli arv ise natuke erinev, 8000 krooni asemel, mida EV aastast aastasse kangesti tahab mulle peale maksta, oli 500 eurot hoopis, ja maamakski oli sajakonna krooni (vist on see küll aastaga veidi tõusnud, mul on selline tunne) asemel 6,60 eurot (hmm, 6,66 oleks ju vahvam olnud, kus on küll seadusandjate silmad?). Nii et sellega on mu kohustused vististi ainsa organisatsiooni ees, kuhu ma kuulun, taas täidetud.


Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Olympique de Marseille - Manchester United FC (TV6), Teadmata kadunud (Kanal2)

23.2.11

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpis veidi veel ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.


Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Olympique Lyonnais-Real Madrid FC (TV6), Eureka (TV6), Der dunkle Sturm (RTL2)

22.2.11

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimise päev. Möödus see taas puhtalt KDE tähe all ja kulges suhteliselt edukalt, ehkki mingeid konkreetseid saavutusi välja tuua ei saa: lisaks mõne lisandunud stringi õiendamisele stabiilses harus edenes natuke arendusharu kasutajaliidese ja samamoodi natuke arendusharu dokumentatsiooni osa.

Küll väikese hilinemisega, aga siiski vaatasin täna ära Tallinna TV-s näidatava mälumängu "Kes seljatab Tallinna" ning lausa südame tegi soojaks, et seal võistlustulle astunud Türi esindus näitas ennast nii heast küljest, et võitis kindlalt vooru. Eks sellele aitas muidugi kaasa ka see, et neil oli välja panna väga tugev mälumängija Särgava Alar. Igal juhul kodukandi võistkonna võit rõõmustas tõsiselt.

Täna jõudis taas mõningate sekeldustega (mõnes andmebaasis on endiselt sees tänava vana nimi, aga et see on juba kaks (või lausa kolm?) aastat tagasi ära muudetud, siis navidest, mis tasapisi on samuti uuenenud, enam suurt kasu ei ole...) ukse taha postikuller, kaasas järgnev raamat:


Huvitav, kuidas nad selle tempoga küll 2014. aastaks oma 22+2 köitega valmis jõuavad? Nojah, ütleme nii, et lootus sureb viimasena... Paki vahel oli aga ühe peatselt ilmuva teose reklaam, mis äratas päris huvi: mingi uus (üld)ajalookäsitlus vähemalt laiemalt ajaloospetsialistina seni tundmatu Vaiksoo Rauli sulest. Kirjeldus vähemalt oli üpris lubav, eks näeb, kui raamat ise lõpuks välja tuleb.

Sattusin lugema Applebaumi Anne'i sulest praeguste Põhja-Aafrika-Lähis-Ida rahutuste kommentaari, milles ta ilmselt üsna õigustatult võrdleb neid mitte niivõrd 1989. aastaga, nagu seda viimastel nädalatel on sageli kiputud tegema (ja mis ka minus sellist ebalust tekitas - midagi oleks nagu valesti -, aga paraku pole olnud kuigi palju mahti nende üle pikemalt mõelda, seda enam, et sündmused on ikka veel aktiivselt käimas, nagu kuulsa doominoteooria kohaselt ühest riigist teise liikumas, nii et ehk isegi revolutsiooni nimetust on veel veidi ennatlik pruukida), kuivõrd pigem 1848. aastaga. Kas see nüüd just kõige õigem võrdlus on, võib usutavasti vaielda, aga need jooned, millele ta osutab, on muidugi sarnased küll. Kuigi ta ei jäta ka mainimata, et teleri ja kirjapandu vahendusel saadud pilt on paratamatult puudulik. Nii et võimalik, et selliste hinnangute ja võrdluste esitamisega tasub mõnevõrra oodata - lõppeks pidi ka 1848. aastast veidi mööda saama, enne kui võis (tagantjärgi tarkusena, nagu ikka) öelda, et tegemist oli revolutsiooniaastaga (isegi 1989. aasta puhul valitses tükk aega kerge kõhklus, milleks neid sündmusi õieti pidada, kuigi tollal sattus enamik sündmusi nii kitsasse ajavahemikku, et seda hinnangut oli hõlpsam üsna kiiresti anda).

Keeletoimetuse blogist võis lugeda jätkulugu sellele, kuidas tuleks õieti ja õigesti kirjutada eurot. Komaga eurode ja sentide eraldamine tundub vähemalt mulle kindlasti loomulikum, kuigi nojah, väga suurt vahet ju ei ole. Aga kui standard ka nii ütleb, siis tuleb see teatavaks võtta. Vaatasin üle ka selle, kuidas on KDE-s, ja seal paistab praegu vaikimisi olevat eraldajaks punkt. Nähtavasti tuleb siis ka seal muudatus sisse viia.


Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Kes seljatab Tallinna (Tallinna TV), Ajavaod. Eesti Edison (ETV), 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Fringe (Pro7)

Ilmunud tõlked: D. Mogahed: Miks "sõjakas islam" on ohtlik müüt (Postimees, 21.02.2011)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

21.2.11

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida ma siiski usinalt kärpisin selle nimel, et muuta Postimehelt laekunud tõlkesoovide viispakk nullpakiks (nojah, et tegelikult ühe neist ma tõlkisin juba üleeila, siis oli järel veel ainult nelipakk, aga see ei teinud enam palju vahet).

Tänane päev tõi ka ühe täiesti traagilise sündmuse, Haapsalu lastekodu põlengu, milles hukkus koguni kümme last. See võttis päris sõnatuks ja tummaks, seda enam, et need lapsed said otsekui mitmendat korda karistada - nagu võis aru saada, oli suur osa seal ihuliselt pärsitud, paljud lausa ratastoolis, ning enamik ka, kuidas öelda, emotsionaalselt, olles orvud või muul moel vanematest ilma jäänud. Ja nüüd siis veel sissepõlemine otsa... Mõrudalt kerkib pähe äraspidise tähenduse saanud vanasõna "kus on, sinna antakse"... Loodetavasti leitakse siiski nüüd vahendeid, et vähemalt neile, kes ellu jäid, tagada igakülgne abi nii traumast ülesaamiseks kui ka veel enam uue ja korraliku elupaiga ehitamiseks. Selleks saab ka igaüks oma panuse anda, edastades südamepõhjast tuleva annetuse rahandusministeeriumi arvele 10220028801019 (viitenumber on 2500021228).


Loetud: Akadeemia 2/2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Ajavaod: Mees, kes usaldas eestlasi (ETV), Ärapanija (Kanal2), ENSV (ETV)

20.2.11

Laubased mõtted

Täna juba siis tavaline tööpäev, mida kärpis mõnevõrra ühe artikli tõlkimine Postimehele.

Sattusin lugema huvitavat artiklit, mis kujutas ühelt poolt intevjuud nimeka ajaloolase Fergusoni Nialliga, teiselt poolt mõtiskelu nii tema ümber kui ka eriti tema peatselt ilmuva uue raamatu ümber, millel pealkirjaks Civilization: The West and the Rest (mis sellises vabas ja veidi ülemeelikus eestinduses võiks kõlada näiteks "Tsivilisatsioon: lääs ja trääs"). Ferguson on mõistagi ka ise omapärane ja väljapaistev isiksus, mida ma olen võinud täheldada nii tema raamatute lugemisel kui ka neist ühe tõlkimisel, rääkimata teleesinemistest, mida olen sattunud nägema - ja see tuleb ka sellest artiklist hästi välja. Ka tema uus raamat paistab olevat päris põnev - tõenäoliselt samuti selline, milles nii mõnelegi punktile tahaks kohe tõsiselt vastu vaielda, aga mis tervikuna on ometi igati kooskõlaline ja igati arvestatav.

Õieti oli täna teinegi väga vahva ja südamelähedane lugemine, mis tuli Soometsa Triinu sulest Postimehe veergudel ja kõneles, vahest veidi utreeritultki, emotsioonide küüsist vabanemisest. Lugema tõmbas mõistagi eelkõige pealkiri, millest lihtsalt ei saanud mööda vaadata. "Viisakas on endast välja minna". Sisu võis jätta (ja nagu kommentaaridest näha, siis mõnele jättiski) ehk küll sellesamuse utreeritud mulje, nagu oleks vajalik emotsioonidest vabaneda ja olla, kuidas öeldagi, kalk ja ükskõikne, aga see oleks muidugi väga lihtsameelne järeldus, millisel juhul tasuks kindlasti lugu teist ja enamatki korda läbi lugeda, et päriselt mõista, mida sellega on öelda tahetud.


Loetud: Akadeemia 2/2011
Vaadatud: Veri ja šokolaad (TV6)

Ilmunud tõlked:
Slavoj Žižek: looduse lõpp (Postimees,19.02.2011)
Jelena Skulskaja: ainult absurd muudab elu eluliseks (Postimees, 19.02.2011)

19.2.11

Reedesed mõtted

Tänane päev algas meeldivas seltskonnas eilse Varraku aastapäevapeo jätkuna ning kulges sellisena mõnda aega, kuni karm reaalsus taas sisse murdis, sedakorda telefonikõnena ühelt Postimehe toimetajalt, soovi kujul asuda tegutsema minu põhialal elik tõlkijana. Millisele soovile ma ka vastu tulin ja et tõlgitav lugu kõneles absurdist, siis läks see mu konditsiooniga ka kenasti kokku (loodetavasti ei tulnud tõlge päris absurdne vähemalt...). Edasisest päevast pole miskit mõtestatut kõnelda.

Tänane Sirp oli taas üsna tühi. Või õigemini, esimesed viis lehekülge olid täis poliitilist filosoofiat ja muud sellist, mis oli üpris loetav, aga nähtavasti mu tänane konditsioon ei lasknud mul seda täiel rinnal nautida...

See-eest võib taas oma saba kergitamise kuulsusrikka tegevuse käigus ära märkida, et viimases ajalehes Raamat  on lugupeetav professor Selarti Anti võtnud arvustada "Jumala sõda". Eks tal oli see teos ilmselt juba ammugi loetud ja endamisi selgeks mõeldud, sestap on ka tema arvamused väga asjakohased (ja ka osutused tõlkija apsudele - nojah, üks märkus jäi mulle veidi arusaamatuks, aga see selleks).

Täna sattusin ühe Baasi arvustuse põhjal vähemalt pealtnäha väga vinge ulmesarja peale, mille eriliseks ja mulle väga südamelähedaseks kiiksuks on lisaks alternatiivajaloole kui sellisele see, et selles liiguvad ja vahetavad üsna vabalt kohti "reaalse elu" inimesed ja kirjanduskangelased. Sel Briti autori Jasper Fforde Thursday Nexti tegelaskuju läbi seotud sarjal on lausa oma veebilehekülgki (vahest kokkuvõtlikumalt saab küll lugeda Wikipediast). Igatahes äratas see piisavalt huvi, et panna mind klõpsama suurel punasel tellimisnupul...


Loetud: Akadeemia 2/2011
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Spioonid (ETV), Unustuse liivad (TV3)

Neljabased mõtted

Täiesti tööväline päev, mille teokssaamise ja täitmise eest hoolitses kirjastus Varrak, kes otsustas saada kahekümneaastaseks - ja mitte lihtsalt saada, vaid ka seda tähistada. Tähistamine oli üsna suurejooneline ja uhke ja igati tore (väga vahvad olid valgele ekraanile projitseeritud pildikesed kirjastuse minevikust) ning pidu ja pillerkaar Mustpeade majas kestis (vististi) üpris kaua. Ma ei olnud selles hoones kas üldse käinud või siis on see käimine jäänud kuhugi aegade hämarusse, mistõttu esimene kokkupuutumine tolle hoone saaliga oli, kui kasutada välismaakeelset sõna, mind-blowing. Ja seda otseses mõttes: astud sisse, sulle ulatatakse pokaalike, võtad lonksu, heidad uudistava pilgu ümberringi, muu hulgas satub pilk ka lakke - ja siis tekib arusaamatus: kas tõesti võib ühestainsast sõõmust nii ära kukkuda, et jooned hakkavad naksti kõveraks käänduma? Lähemalt uurides ja ennast (esialgses) kainuses veendes selgus, et kõverjooneline ruum on siiski reaalsus, aga noh, et asju kokku viia ja mitte selliste kahtluse küüsi langeda, üritasin ma muidugi kiiresti jõuda konditsiooni, kus kahtlusi mõistuse hämarolekus enam ei tekiks... ja nii see pidu kestis ja kestis ja siis kestis veel edasi, teisteski kohtades... Seda enam, et seltskond oli küll nii suur, et kõiki ei saanudki tunda, aga siiski oli väga palju inimesi, keda vähem või rohkem teadsin ja nende seas ka neid, keda paremini teadsin.

Õieti olin ma küll varahommikul, veel enne Varraku juubeldamispeo algust, kaalunud ka natuke töötegemise võimalusi, aga siis sai laiskus minust täieliselt võitu, mistõttu ma otsustasin pisukese ajatühimiku täita hoopis millegi muuga, mille tulemusel on nüüd Mageia identiteedihaldus (see tähendab endale kasutaja loomine, mille abil sisse logida ja majandada kõigil Mageia saitidel, kus sisselogimist üldse vaja läheb, olgu siis postiloendite tellimisel või vigadest teatamisel vms) enam-vähem täielikult ka eestikeelne.

Mõistagi möödus ka õhtune Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine sedakorda ilma mu osavõtuta. Ega seal palju uut ei olnud, ikka endiselt see tõlkekeskkonna küsimus: Transifex on juba sisuliselt kokku lepitud, aga tõsine mure on endiselt see, et Transifex ei taha kohe mitte tunnistada tõlkijate (või ka tõlkimisrakenduste) lisatud kommentaare, mis ühtlasi tähendab, et seni kenasti tõlkefailide päises kirjas olnud ajalugu, kus oli aastate kaupa üles tähendatud kõigi tõlkimises osalenute nimed ja aadressid, Transifexi kasutamisel lihtsalt haihtub... mis on päris suur probleem tegelikult, aga loodetavasti saab siiski mingi lahenduse. Igal juhul võib selle kohtumise kokkuvõtet lugeda siit ja täielikku logi siit.


Loetud: Arvutimaailm 2/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

17.2.11

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida mõnevõrra vähendas ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Ja et sealt laekus üks järjekordne viispakk, siis on ka alust arvata, et lähipäevadel kohtab seda lauset veel mitu korda...

Täna tuli ka üks murelikuks tegev uudis: juba eile oli selge, et eelkõige Euroopa südaalade (Saksamaa ja Itaalia, kes projektis osalevad, aga et tegemist on NATO projektiga, siis põhimõtteliselt laiemaltki) õhuruumi kaitseks igasugu lendavate asjade eest mõeldud MEADS-i väljatöötamisest jäävad edaspidi kõrvale Ühendriigid, ning täna teatas ka Saksamaa, et nemadki panevad projekti kalevi alla pärast seda, kui praegu käiv ettevalmistusperiood ülejärgmisel aastal lõpeb. Mis on üsna loogiline, sest ligi 60% rahastamisest tuli ju USA-st ning suurel määral teadus ka... Olgu peale, Euroopat usutavasti ja loodetavasti siiski lähitulevikus midagi sellist ei ähvarda, kus sellist süsteemi ulatuslikult oleks tõepoolest vaja kasutusele võtta, nii et vanad Patriotid ja muud sellised ajavad veel mõne aja läbi. Aga eelkõige paistab selle juures silma üks aina süvenev tendents: USA tagasitõmbumine ja eemaldumine muu maailma asjadest. Mis on mõneti üllatav, sest võimul on ju demokraatide administratsioon ning viimase sajakonna aasta vältel on just demokraadid olnud need, kes on altid mujal maailmas sekkuma, samas kui vabariiklased on üldjuhul püüdnud hoida kinni mittesekkumisest või kui ka on sekkunud, siis püüdnud seda teha võimalikult väheste kuludega ja võimalikult kiiresti. See tundub niisiis näitavat - kui jätta kõrvale kahtlemata oma mõju avaldavad finantsprobleemid ja muud siseasjad, mis paratamatult mõnevõrra suuremat tähelepanu nõuavad - Ühendriikides laiemalt levinud meeleolusid (mida õieti on juba mõnda aega võinud ka sealse ajakirjanduse põhjal oletada). Sõltumata sellest, kuidas suhtuda USA kui "globaalse politseiniku" rolli, tekib siiski küsimus, mis saab siis, kui see pollar oma mundri seljast heidab ja koduperemeheks hakkab? Raske on potentsiaalseid stsenaariume kaaludes püsida optimistliku või kas või rahuloleva meele juures...

Õieti juba eilsest (aga siis unus see mul mainimata) on nüüd olemas ja kasutatav spetsiaalne, eelkõige Mageia eestindamisega, aga miks ma mitte teiste probleemidega, mille jaoks ei viitsita muid kanaleid kasutada (või ei osata seda teha keeleoskuse nappuse tõttu), seonduv postiloend, mida võib veebis näha sellel aadressil, kus saab ka seda tellima asuda (ja kui soovi, siis ka otse seal midagi postitada). Esialgu on see neitsilikult tühi, ilma ühegi postituse-kirjata, aga vähemalt ühe inimese käest ma juba kuulsin mõningate Mageia probleemide kohta, nii et vahest hakkab millalgi, tõenäoliselt küll alles suvel, pärast stabiilse väljalaske ilmumist, seal ka natuke "liiklust" tekkima. Praegu on küll sealne Sympa veebiliides veel inglise (või soovi korral prantsuse) keeles, aga loodetavasti lisatakse varsti sinna ka teised keeled, sest see peaks olema enam-vähem kenasti ka eesti keelde pandud, vististi ühe entusiastliku Tartu arvutiõpetaja poolt.

Lugemissoovituse ajaveebis jäi silma huvitav sissekanne lohede kohta - ma ei teadnudki, et neist on ka eesti keeles nii palju lugemisvara ilmunud!

Lõpuks, et kohusetundlikult ja vastutustundlikult (et keegi teine seda ometi tegema ei peaks) oma saba kergitada, võib ka ära märkida juba üleile Õhtulehe raamatublogis ilmunud, aga alles täna silma hakanud pisikese tutvustuse-arvustuse mu viimase tõlkeraamatu, Christopher Tyermani "Jumala sõja" kohta.


Loetud: Akadeemia 2/2011
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida mõnevõrra kärpis viibimine Vaba Tarkvara Klubi üritusel ning väike tõlketöö Mageia heaks, misläbi on nüüd olemas veebis ka eestikeelsena äsja ilmavalgust näinud kõikse esimest alfaväljalaset põgusalt tutvustav, eelkõige aga allalaadimise võimalust pakkuv lehekülg. Samas ma ise olin valinud Mageia ISO-tõmmise allalaadimiseks nähtavasti kõige aeglasema serveri, sest kuigi selle ISO suurus on ligi 2 GB, venis selle tõmbamine mul peaaegu ööpäevapikkuseks, mis on ikka ilmselgelt liiga palju... Loodetavasti õnnestub leida ka hetk, et ise järele proovida, aga senikaua võib soovitada - kui ei taheta just riskida ise mässamisega - vaadata kauneid pilte, mida mõned on teinud, näiteks siit. See aeglus võis küll olla tingitud ka eilsetest internetijamadest, nähtavasti Starmani süül, misläbi ka sellesamuse ajaveebi sissekande avalikustamine jääb alles homsesse.


Loetud: Akadeemia 2/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Tottenham - Milan (TV6), Eureka (TV6)

Ilmunud tõlked: Edward Lucas: Venemaa ja Eesti erinevus on ajakirjanduses (Postimees, 15.02.2011)

15.2.11

Esmabased mõtted

Üsna tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimise päev, mida siiski katkestas Postimehest tulnud ahastav ja käsi ringutav palve teha neile üks pisike ja tilluke tõlge, millisele palvele ma oma suurest südamest, mis nii kergesti kipub ära hardaks kätte minema, loomulikult ka vastu tulin ning seeläbi vististi vähemalt Postimehele tehtud tõlgete osas oma rekordi ehk tippaja saavutasin, suutes veidi vähem kui 4000-tähemärgise teksti ümber panna ligikaudu kahekümne minutiga (nojah, see ei löö küll kunagist artikli kirjutamise rekordit, kus nii 3200-tähemärgine lehekülje põhilugu valmis olude sunnil 9 või 11 minutiga, sõltuvalt sellest, mida täpselt valmimise lõpuajaks võtta), nii et selles mõttes võib taas märgi maha panna ja risti seinal asuvasse kalendrisse vedida (njah, peaks tegelikult võib-olla seda kalendrit seal seina peal vahetama, on teine juba kümmekond aastat rippunud ja üsna ohtralt igasugu riste, ruute ja muid trips-traps-trulle täis saanud...).

Et ma täna ärkasin äärmiselt varakult, õieti juba ajal, millele nii mõnigi päev langeb hoopis magamaminek, ja et ka ilm oli võtnud külmakraade juurde, mis tekitas tuppagi mõnusalt karge ja tööindu soodustava õhkkonna, siis jõudsin tänase päevaga suhteliselt palju, vähemalt enda arvates. Alustuseks tegin isegi Mandrivas veidi tööd, aga nojah, seal oli ainult üks string kahtlaseks märgitud ja ülevaatamisel selgus, et piisab, kui see kahtluse märge ta küljest ära võtta, midagi muuta polnud vajagi. Nii et põhimahv kulus endiselt KDE peale. Natuke oli tõlkimist vajavat materjali juurde tulnud ka stabiilses harus, aga peamine aeg läks siiski mõistetavalt arendusharu peale, kus ma suutsin edasi liikuda nii kasutajaliidese kui ka taas dokumentatsiooni osas.

Õhtupoole tuli ka lausa kaks teadet kahe mulle südamelähedase distributsiooni alfaväljalaske ilmumise kohta: üldse esimest korda andis endast avalikkusele märku Mageia ning ka Mandriva tulevasel väljalaskel lasti lendu esimene pääsuke. Nende kohta tegin ma ka eraldi uudisnupud, vastavalt siis Mageia oma siin ja Mandriva oma siin.

Jõudsin täna lõpule ka topeltpaksu Vikerkaare, milles oli maru palju huvitavat lugemist sedakorda. Üle pika aja oli isegi ilukirjanduse osa nauditav, eriti seepärast, et Heinsaare Mehis oli kirja pannud lühikese, aga lööva ja mõjusa laastu "Tagasitulek". Väga iseäralikud olid ka Tamme Marguse jutud. Üks vahvamaid keele- ja kirjandusloolisi kirjatükke, mida ma üle pika aja olen lugenud, oli Rossi Kristiina elegantne artikkel raske rühmamise ja mängulisuse vahekorrast eesti kirjakeele esimeste kujundajate juures (sealt artiklist ka üks, küll juba hilisema aja kohta käiv, kunagi kuuldud, aga paraku juba kõduma hakkavatesse mälurakkudesse talletatud nali: "Nimelt küsinud üks Tartu tudeng vadjalaselt, et kas teil nud-partitsiipi ka on. Vadjalane olnud vait, kratsinud kukalt ja kostnud siis. "Näh, jõka päivä õli tääll čüläzää häilümäzä, a vot tänäänn on mennü Petterii".").
Vähemalt sama huvitav oli ka Hasselblatti Corneliuse kirjandusloo asemel lugemislugu ette võttev kirjatükk, mis esitas mu meelest täiesti õigustatult küsimuse, et mis suuremat kasu on õieti kirjanduslugudest, kui need kipuvad ikka olema nii väga "rahvuslikud" ja "elitaarsed", jättes arvestamata, et igas kultuuris loetakse väga palju ka välismaist või lausa väliskeelset kirjandust, ega arvesta kuigi palju sedagi, mida inimesed õieti üldse lugesid/loevad: "Me oleme siin haritud Euroopas harjunud mingisuguse kummalise Hamlet-Faust-Don-Quijote-Sõda-ja-rahu-kaanoniga, aga miks keegi ei räägi Bullerby-Alice-Miisu-kaanonist?"
Päris omapärane oli ka lugeda Krugmani Pauli artiklit "Kas Euroopa on päästetav?" - eriti just seepärast, et selle lühema variandi ma tõlkisin mõne aja eest Postimehe hüvanguks. Päris palju kokkupuutepunkte oli, kuigi ma ei hakanud tegema kõrvutavat analüüsi - õieti olekski seda ju olnud raske teha, sest see Vikerkaares ilmunud tekst on oluliselt komponeeritum, erinevalt mu tõlgitud lühemast - neil seal Ameerikas on ju ikka kombeks kirjatükke eri kohtades eri pikkusega ilmuda lasta, aga kärpimise või juurdekirjutamise tööd võetakse seal väga tõsiselt...


Loetud: Vikerkaar 1-2/2011
Vaadatud: Kes seljatab Tallinna? (Tallinna TV), 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Fringe (Pro7)

Ilmunud tõlked: Rein Müllerson: Moskvaga läheb tarvis nutti ja kannatust (Kesknädal, 09.02.2011)

Mandriva Linux 2011 Alpha1 väljas




Täna nägi ilmavalgust suve hakatuseks ilmuma planeeritud Mandriva Linux 2011 esimene alfaväljalase. Nagu alfaväljalasked ikka, ei erine see vähemalt väliselt väga palju viimasest stabiilsest väljalaskest 2010.2, kuid sisemuses on siiski toimunud mitmed päris olulised muutused, millest allpool veidi lähemalt.

Vahest kõige olulisem uuendus on tarkvarahalduse süsteemi RPM5 kasutusele võtmine senise RPM4 asemel. See võib võib-olla praegugi tekitada probleeme juhul, kui soovitakse uuendada mõne varasema Mandriva Linuxi versiooni pealt, aga valdavalt peaksid need mured siiski nüüdseks lahendatud olema.

Kellele see korda läheb, siis kompilaatoril GCC on nüüd sisse lülitatud ka pluginad. Võib-olla väliselt märgatavam on senisele Mandriva kodukootud võrguhaldurile NetworkManageri toetuse külgepookimine - mõned hindavad seda sammuks edasi, mõned aga sammuks tagasi, pidades Mandriva enda lahendust etemaks (samas tuleb muidugi möönda, et viimaste aastate kriis, mis möödunud suvel tipnes suure hulga oluliste isikute lahkumisega, on jätnud Mandrivale suhteliselt vähe jõudu ka enda varasemaid saavutusi tipptasemel edasi arendada...). Ka üleminek alglaadimisel kasutatud initscript'ilt systemd'le on asi, mis võib probleeme tekitada eriti uuendamise korral, loodetavasti mitte uue paigalduse tegemisel.

Olulisematest tarkvarauuendustest võib ära mainida, et Alpha1 sisaldab järgmist:
kernel 2.6.37
KDE SC 4.6.0
GNOME 2.32.1
Xfce 4.8.0
Firefox 4b11

Et Mandriva oma uue kontseptsiooni kohaselt keskendub eelkõige KDE töökeskkonnale, jättes teised rohkem vabatahtlike kommuuni õlule, siis tuleks ära märkida ehk ka seda, et nüüdsest on nii mõnelegi peavalu tekitanud (ja halvimal juhul isegi arvuti kooma kiskunud) nõndanimetatud semantilise töölaua raamistik Nepomuk vaikimisi sisse lülitatud. KDE põhimenüü kasutab nüüd vaikimisi Kickoffi lahendust, mitte enam varasemat lihtsamat menüüd. Vaikimisi on Twitteri-sõprade rõõmuks ja rahuloluks kaasa pandud rakendus Choqok, mis on õieti küll mitte ainult Twitteri, vaid ka teiste mikroblogimise keskkondade klient.

Nagu juba mõne aja eest ilmunud Technical Preview's ehk käesoleva alfa eellases, ei ole enam eraldi paigaldusplaate ja Live-CD-d, vaid pakutakse ainult üht ISO-tõmmist, mis sobib mõlemaks otstarbeks.


Uudise allikad: Mandriva ajaveebi sissekanne ja Wiki artikkel
Mandriva kodulehekülg

Mageia Alpha1 väljas



Esialgsetest lootustest tublisti hiljem, aga siiski kohandatud ajaplaani järgi igati ontlikult õigel ajal nägi südaöö paiku ilmavalgust tuliuue Linuxi distributsiooni, nimegi poolest maagilise Mageia kõige esimene alfaväljalase. Nõiakatlas valmis podisenud (arendusharu nimi ongi Cauldron) väljalase koodnimetusega Cantine on siiski sõna otseses mõttes kõige esimene ja igas mõttes alfa, mistõttu väljalasketeates rõhutatakse, et see ei ole mõeldud isegi mitte julgetele tavakasutajatele, vaid eelkõige ja peaaegu eranditult arendajatele ja teistele, kellel on kindel soov ja tahe anda oma panus distributsiooni arendamisse. Kuigi hulk rakendusi on juba tänaseks päevaks esivanemalt Mandrivalt üle suudetud võtta (kokku peaaegu 5000 tarkvarapaketti ehk nii 20-25%, millest muidugi tubli osa ei ole rakendused, vaid teegid või muud rakendusi abistavad jupstükid), on täiesti võimalik ja usutav, et mitmeidki vajalikke rakendusi veel selles alfaväljalaskes ei leidu, nii et tegemist on rohkem tõestusega, et Mageia on olemas ja toimib (viimaste teadete kohaselt on siiski plaadil olemas graafiline keskkond (X.org) ja isegi graafilised töökeskkonnad (vististi nii KDE, GNOME, LXDE kui ka veel mõned).
Et siinkirjutaja ei ole veel ise jõudnud uhiuut distributsiooni järele proovida, tuleb paratamatult olla napisõnaline ja piirduda sellega, et ära mainida neile erilistele uljaspeadele, kes siiski tahavad näha, mida see uus asi endast kujutab, peegelsaitide asukohad, kust on võimalik tõmmata nii 32- kui ka 64-bitine DVD ISO-tõmmis (tõmmised asuvad saitidel kataloogis Mageia/iso/cauldron/). Hoiatussõnadeks võib veel nii palju öelda, et kui paigaldamisega on nagu on, siis need, kes on kasutanud Mageia esivanemat Mandrivat, peaksid arvestama, et lubatult ja nähtavasti testitult peaks uuendamine Mandriva pealt toimima kindlasti ainult siis, kui kasutusel on viimane stabiilne väljalase ehk 2010.2 - Mandriva arendusharu Cookeri pealt ei pruugi see toimida ja ka vanemate versioonide puhul võib-olla mitte väga libedalt.


Uudise allikas: väljalasketeade Mageia ajaveebis
Mageia veebilehekülg

14.2.11

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida ilmestas kaks tugevat filmielamust. Esimene oli peaaegu juba poole sajandi tagune "Põrgupõhja uus Vanapagan", mis hoolimata mõningatest, nähtavasti ajast tingitud heli- ja pildidefektidest oli nii maru hea vaadata, eriti sügava mulje jättis lõpukaadrite kassi kujutamine, mis mul polnudki enam meeles. Peaks vist millalgi ka raamatu üle lugema... Teine oli "Päev, mil maailm jäi seisma", see 2008. aasta uusversioon. Nojah, vana versiooni ma kuigi hästi ei mäleta, ehkki ma seda kunagi näinud olen, nii et ainult natuke tuttavlik tuli meelde. Miinuste poole pealt võiks veel öelda, et inimkonna päästmise põhjendused ja kaitsekõned olid nagu natuke nõrgad ning millegi poolest tõi lõpplahendus meelde "Põgenemise Los Angelesest", aga üldiselt oli see siiski väga hästi välja peetud film.


Loetud: Vikerkaar 1-2/2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Sõnasõda (Kanal2), Põrgupõhja uus Vanapagan (ETV2), Ajavaod: Miks tapeti kindral Unt? (ETV), Ärapanija (Kanal2), ENSV (ETV), Der Tag, an dem die Erde stillstand (RTL)

13.2.11

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.


Loetud: Diplomaatia 2/2011; Vikerkaar 1-2/2011
Vaadatud: Saag V (TV6)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: hea tahe, mis ei loe (Postimees, 12.02.2011)
Mihhail Kasjanov: Venemaa peab uuenema (Postimees, 12.02.2011)

12.2.11

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpis mõnevõrra ootamatult tänasele päevale sattunud ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Nähtavasti ema leidis, et muidu kaht tööpäeva lahutav puhkepäev oleks liialt segav, ning pidas siis paremaks täita see pojaraasukese külastamise "tööga" :-) Nii või teisiti, külakost, mida ta tõi, oli nagu ikka tasemel ja keelt alla viiv ja üldse hea, rääkimata muidugi sellest, et külaskäiguga kaasnes ka ühe ristsõna kaasatoomine, mille tühjade ruutude täitmine võttis veel veidi aega pärast nende lahkumist.

Tänane Sirp oli taas jälle paksult poliitikat täis (valimised on ikka üks neetud asi isegi spetsialiseeritud väljaannetele...), aga et suur osa sellest puudutas kultuuri rahastamise ja muid selliseid huvitavamaid küsimusi (või vähemalt oli suuresti sellistele teemadele pühendet), siis see kõige hullem ei olnudki ja vääris lausa põgusat silmamist. See-eest oli lehes väga huvitav intervjuu Zobeli Reinuga keskaegse Tallinna, nojah, tahaks ju öelda, et arhitektuurist, aga tegelikult räägiti seal palju huvitavamatest asjadest, mida arhitektuurist tuletada annab.

Täna proovisin anda oma pisikese panuse LibreOffice'i paremasse eestindamisse. Selleks on kena võimalus internetis - nojah, lõplik otsustamine on seal mõistagi tõlkekoordinaatori käes, aga "soovitusi" anda igal juhul saab. Ma ei ole küll veel LibreOffice'it päriselt kasutanud, aga pärast Aini lahkumist - rahu tema põrmule! - on ka OOo-s tulnud üht-teist juurde ja vähemalt seni on LO rada veel nii koos OOo-ga, et enamik stringegi on ühed ja samad.

Pärast kolm nädalat väldanud segast olukorda sai Egiptuse "Twitteri-revolutsioon" täna lõpuks vähemalt esialgse lahenduse, kui kodanik Mubarak võimult taandus. Või noh, mis ta nüüd nii väga taandus, rohkem pandi taanduma - sisuliselt oli ju tegemist sõjaväelise riigipöördega. Mis ei ole ju Aafrikas midagi erakordset, ainult et Egiptuses käivad need väga pika vinnaga - senine samuti sisuliselt sõjaväeline hunta tuli võimule juba peaaegu 60 aasta eest... Egiptuse viimase sajandi revolutsioonid on olnud küll nii Aafrikas kui ka Lähis-Idas teataval määral teenäitajaks (lõppeks on ju tegemist ikka päris suure ja mõjuka riigiga), nii et võib põnevusega oodata, kas ja kuidas see sedakorda naabruskonda mõjutab. Vandliranniku "jumal-presidendil" võiks näiteks olla sellest mõndagi kõrva taha panna, kuigi sealne olukord on rohkem kodusõja- kui revolutsioonihõnguline... Praeguse Egiptuse hunta koosseis muidugi erilisi muudatusi ei tõota, aga eks niimoodi oli ka 1952. aastal, kui vormiliselt tõusid esialgu võimule üsna tugevasti senise režiimiga seotud tegelased, kes aga peagi ka areenilt kadusid. Aga eks näeb, kuhu rahva entusiasm ja (mitmesuguste taotlustega) välisriikide ilmselt veelgi tugevnev surve välja viib.

Tänasele päevale langes ka tõsiselt suur, lausa vapustav üllatus. Ma olen küll visa ristsõnade lahenduste ärasaatja ja ka mõnel muul juhul panustanud sellesse, et mu nimi mõnes loosirattas keerleks, aga senine elu on näidanud, et üldiselt see nimi sinna keerlema jääbki, kuni ära visatakse - parimal juhul on mõni auhind osaks langenud nii kord paari-kolme-nelja aasta jooksul (see tähendab, et päris tundmatu loosiõnne monalisalik naeratus mulle ei ole, aga ta on siiski äärmiselt haruldane külaline, umbes nagu lumeinimene, keda ju mõnikord harva nähakse, aga keegi ei ole kindel, kas ta ikka on üldse olemas... :-) ). Ent täna selgus, et vastamine kirjastuse Varrak juubeli puhul nende Facebooki lehel esitatud küsimusele, millist nende välja antud raamatut viimati ollakse loetud, keerutas loosirattast paljude teiste seas ka minu nime välja! Nojah, elukogemus :-) sunnib küll arvama, et pigem oli neid vastajaid liiga vähe või siis läks lihtsalt midagi segamini, aga igal juhul andis see haruldane sündmus põhjust tõsiselt rõõmustada, seda enam, et auhind kujutas endast kirjastusele igati kohaselt raamatut, sealjuures sellist, mida ma arvatavasti ise ei oleks endale hankinud, aga auhinnaks saanuna kindlasti kunagi läbi loen ja mine tea, äkki meeldib ka.

Loetud: Sirp, 11.02.2011; Vikerkaar 1-2/2011
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Spioonid (ETV), Fist of Legend (RTL2)

Ilmunud tõlked: G. Schöpflin. Determinismi peibutused (Diplomaatia 2/2011)

11.2.11

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. mida ma veidi kärpisin jalutuskäiguga, mille üks peatuspunkt oli mulle lähim kõrgkool, mille nime osas ma enam väga kindel ei ole, on ta Akadeemia Nord või TLÜ Õigusakadeemia, mõlemad sildid olid mu meelest näha, ning teine ja viimane kauplus, mida ma väisasin toiduvarude täiendamise eesmärgil. Ilm oli maru mõnus, aga jalutuskäik ise võttis oodatust mõnevõrra rohkem aega, sest selle jooksul selgus, et, kui kasutada populaarset loosungit kitsamalt, Tallinn on ennast kindlalt sisse söönud Euroopa viie parema linn-liuväljaku hulka. Isegi mu truil austerlasil tekkis paaril korral ilmselt paaniline tunne, et maapinda ei asu enam üheski suunas, mistõttu nad üritasid seda kiiresti otsima asuda, aga õnneks leidsid siiski taas üles enne seda, kui selle oleks leidnud nende kandja ülejäänud keha...

Õhtune Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine kulges taas peamiselt Transifexi üle arutades. Mitmelegi oli selgunud, et kuigi süsteem on üldiselt hea, on seal ka mõningad ebakohad, mis vähemal või rohkemal määral võivad kujutada märkimisväärseid takistusi või vähemalt põhjustada segadust. Üks neist on asjaolu, et Transifex paistab säilitavat ainult viimase tõlkija nime, mis eriti juhtudel, kus faili kallal töötab mitmeid inimesi, on tegelikult päris tõsine probleem. Muidu kirjutatakse varasemad tõlkijad päisesse, aga seda Transifex jälle ei toeta... Ka potentsiaalsete kommentaaride lisamine on Transifexis vististi võimatu - mitte et neid väga vaja oleks, aga mõnikord siiski - eriti juhul, kui tõlkemeeskond on suurem - võib tekkida vajadus lisada kommentaar, mis selgitab, miks see string on just niimoodi tõlgitud ja mitte kuidagi teisiti. Igatahes lepiti kokku, et nende küsimustega pöördutakse projektide poole, mis on Transifexi juba pikemat aega kasutanud ja võib-olla oskavad nõu anda, kas ja kuidas, kui üldse, on neid võimalik lahendada. Kohtumise kokkuvõtte võib leida siit ja täieliku logi siit.


Loetud: Vikerkaar 1-2/2011
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3)

10.2.11

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest haukas tubli tüki ära ühe pika intervjuu tõlkimine Postimehe hüvanguks, mis õnneks oli vähemalt huvitav, kuigi intervjuule omaselt tublisti mõtlemist nõudev (tõlkimisel siis eelkõige). Muidu rien.

Loetud. Vikerkaar 1-2/2011
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Heuschrecken - Die achte plage (RTL2)

9.2.11

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpis veidi ühe tõlke tegemine Postimehele. Nagu eile arvatud, oli korralik uni kasuks - kui ma magama läksin, oli tunne, et keegi on paigaldanud pea sisse okastraadikera ja mingi ajami ka, mis seda kenasti ringi ajab, aga pärast kosutavat und üles ärgates olid ilma silmaga nähtava kirurgilise operatsioonita need mõlemad nagu naksti eemaldatud.

Sattusin nägema, et haridus- ja teadusministeeriumi leheküljel oli avatud võimalus hääletada lõppenud aasta parimat "keeletegu". Minu valik oli mõistagi sõnaus, aga iseäralik oli seal näha kandidaatide seas näiteks ansamblit Metsatöll oma eestikeelse loomingu eest. Järele mõeldes - muidugi, miks mitte, kuigi see tõi ühtlasi pähe ka küsimuse, kas eesti muusikas on siis eestikeelse repertuaariga esinejaid nii väheks jäänud, et üks ansambel (mis sellest, et mullegi nende looming üpris meeldib) esile tõsta? Mine tea, ega ma pole "püünega" ju kursis...


Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Välisilm (ETV), V nagu Veritasu (Kanal2), Eureka (TV6)

Ilmunud tõlked: Edward Lucas: silmakirjalikkus ja argus (Postimees,08.02.2011)

8.2.11

Esmabased mõtted

Suhteliselt tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, kuigi ma tundsin sedamööda, kuidas päev õhtusse hakkas vajuma, ennast aina kehvemini - ilmselt jälle mingi migreenihakatis, mis loodetavasti õnnestub välja magada. Võimalik küll, et sellele enesetunde muutumisele aitas kaasa ka üks küll mitte kuigi suur, aga see-eest väga kiiresti, soovide kohaselt vaid mõne tunniga tehtud tõlge Postimehe hüvanguks.
Kaks nädalat Mandriva kallal nokitsenud, otsustasin täna taas KDE käsile võtta. Ja seal sai ka üsna suur asi ära tehtud: üks hea, aga paraku anonüümne inimene (mis tähendab, et vähemalt esialgu jääb ametlikult au teenimatult minu nimele...) oli andnud korraliku panuse neisse tuska tekitavalt arusaamatutesse kiirsuhtlusrakenduse Kopete videoseadistustesse, tänu millele ma suutsin lõpuks saavutada ka selle, et vähemalt stabiilses harus on nüüd KDE taas täielikult tõlgitud (seal oli ka mõningaid muid asju vahepealse nädalatega jõudnud juurde tulla või muutuda, aga mainitud kaheksa stringi olid kahtlemata kõige olulisemad just oma raskuse tõttu). Arendusharus ma selle halveneva enesetunde tõttu väga palju teha ei jõudnud, ainult veidi rakenduste kasutajaliideste tõlkeid, dokumentatsiooni sedakorda üldse mitte, aga noh, õnneks on suur osa sellistest käsiraamatutest, mida inimesed vähemalt teoreetiliselt võiksid kasutada, juba tõlgitud (kuigi ma olen aru saanud, et sõltumata käsiraamatute kvaliteedist on nende kasutamine üks õige haruharv nähtus...), nii et eks see kannatab oodata, et nende muudega ka rajale saada.


Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Kes seljatab Tallinna? (Tallinna TV), 100 sekundit (TV3), Begemot (TV6), Kaugel Maast (TV6)

Tarkvaratõlked:

7.2.11

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.


Loetud: [digi] 70, veebruar 2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Sõnasõda (Kanal2), Ärapanija (Kanal2), ENSV (ETV), Samurai Girl (RTL2)

6.2.11

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Selgus, et ka neile oli tulnud postipakk, millele oli vaja järgi minna pigem minu kui nende lähedal asuvasse kandekeskusse, ja nii nad siis otsustasid ühendada mitu head ja armsat asja üheks puntraks. Ja et ka mind ootas kandekeskuses ees üks raamatupakike, siis avanes hea võimalus järjekordselt praktiseerida ootamatult sülle langenud ja nii nautimisväärset vanainimeste ärakasutamise võimalust. Olgu siin ka see raamat ära nimetud:



Viimane raamatuajakiri Lugu, mis äsja pärale jõudis, oli kuidagi rohkem meeltmööda kui varasemad. Võib-olla olen ma sellega ära harjuma hakanud, võib-olla oli aga asi ka selles, et siin oli õige palju lugemisväärset, eriti nende pikemate lugude seas (intervjuu Luige Viiviga, poolenisti ka intervjuu ette käiv Sauteri Peetri lugu Vonneguti Kurti intervjuudest), aga ka mõned lühemad (armsalt roosadel lehekülgedel (!) lugu Vargase Llosa Mario viimasest eestindusest ning Ilmeti Peebu poolt- ja vastuargumendid "Kalevipoeg 2.0" kohta väärivad eriti märkimist). Numbri parima osa avastasin siiski aga otse juhtkirja alt, kus tutvustati ajakirja uut toimetajat muu hulgas nii: "Loeb raamatuid ülevalt alla, eest taha, diagonaalis, tagant ette, risti ja rästi, põiki ja pikuti, püsti ja pikali." Parimatel aegadel on nähtavasti ka mu kohta võinud nii öelda ja kuigi nüüd on lugemises sisuliselt aastatepikkune paus sisse imbunud, loodan ma väga juba äraloetud kuude pärast, kui praegu käsil olevad kaks raamatut lõpuks ometi ära ja otsa tõlgitud saavad, taas sellesse seisu jõuda, väga loodan...

Loetud: Lugu, talv/kevad 2011
Vaadatud: Saag 4 (TV6), Pimedus (Ren Estonija)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: keda lastakse lahkuvale päästerongile? (Postimees, 05.02.2011)

5.2.11

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida omajagu lühendas ühe eraviisilise tõlke tegemine. Tegelikult hea, et vahel (ja õnneks mitte väga tihti) tuleb ka selliseid pakkumisi ja võimalusi neid vastu võtta, mis ei ole tingimata 1000-leheküljesed süvitsi minevad raamatud ega ka mõnetuhandetähemärgised tihti üpris pealiskaudsed artiklikesed, vaid just kuskil seal vahepeal (kuigi nojah, temaatikast muidugi pääsu ei ole, sest kõigile, ka mulle endale, on ilmselge, et meditsiinist või spordist või veel mõnest muust parailmingust ma ju midagi ei tea ega ka oska tõlkida...)

Tänane Sirp oli päris suures ulatuses loetav õnneks, kuigi see (valimis)poliitiline temaatika ikka kipub räigelt üalju ruumi saama. Madise Üllelt oli üks iseenesest huvitav, aga paraku suhteliselt pisike ja sestap veidi vähepakkuv mõtisklus, kuidas seda öeldagi, teabevabaduse teemal, lähtekohaks mõistagi Wikileaks, mis on rohkemaidki mõtlejaid ja arvajaid viimastel aastatel sellest kirjutama ja rääkima pannud. Seal oli sees üks väga tänuväärt mõte, nimelt "Inimesel on vaja ettenägelikkust ja tundetaipu", kuid sellest hoolimata jäi mulle mulje, et autor ise arvab, et täielik avalikkus, ka näiteks mõtete lugemine, oleks siiski halb või mitte vähemalt hea asi. Mis on mind alati pannud imestama selliste arutelude juures, sest kuigi mõtete lugemise masinat tõepoolest veel olemas ei ole (prototüübid küll on, aga need on esialgu veel äärmiselt piiratud ja pigem suudavad öelda, mis laadi asjadest mõeldakse, mitte täpset mõtet ennast - kuigi võib-olla see viimane ongi keerulisem ja sõnastatud mõte on selline, mida ajus puhtal kujul niimoodi ei esinegi, koosnedes mitmest sisendist, mis saavadki kokku alles selsamusel sõnastamise hetkel), siis ei ole ju seetõttu, et inimolend ei ole võimeline tegutsema teisiti, kui ta mõtleb, tähelepanelikule vaatlejale sisuliselt mõtete lugemine tegude põhjal eriti raske kunst. Nojah, loomulikult võib ju teeselda, aga ka see on mõte, mõte teeselda, ning varem või hiljem kas selgub see mõte-taotlus, mille nimel teeseldi, või siis muutubki algne teesklus sootuks algse ajendi teeselda ning muutub ise reaalsuseks. Nii et ma jään alati jänni mõistmisega, miks seda privaatsust ja mitteavalikkust õieti vaja on - mitte et varjamises iseenesest midagi halba oleks, aga ma ei suuda peale kurjade mõtete-taotluste küll näha ühtegi põhjust, miks seda vaja peaks olema...

Täiesti üllatuslikult leidsin lugemist isegi muusikarubriigist, kus oli väga kenasti kirjutatud sellisest asjast nagu parmupill. Õieti tõmbas küll kõige enam seal tähelepanu selle ingliskeelse nimetuse Jew's harp tõlgendus, mis küll mõningate suurte sõnaraamatute kohaselt just eriti põhjendatud pole, kuigi ka ümber lükata on seda raske, aga artikkel oli ka muidu huvitav.

Veel tasub ära mainida alati mõnu ja naudinguga loetava Sirkeli Mati pikka lugu W. G. Sebaldist, keda ma paraku küll lugenud ei ole, aga kelle nimi on nii paljudes kohtades ja seostes nii sageli ette tulnud, et nii mõnedki tema teosed ootavad mul juba lugemisjärge . Päris huvitavad olid ka kaks lugu kõmulise kultuurinäitsiku Normani Kristina teemal, üks nii enam-vähem filmiarvustus, teine intervjuu. Ma ei olnud päris hästi sotti saanud, mis teda kõiki neid skandaale tekitanud ettevõtmisi tegema on pannud, aga see intervjuu oli päris paljuütlev ja jättis temast päris hea mulje - see haakus tugevasti samuti täna postkasti potsatanud raamatuajakirjast Lugu leitud Vonneguti Kurti vastusega küsimusele "Kas kõige üle võib naerda?": "Nojah, võib-olla Auschwitzi üle ma ei naeraks. Aga samas, ehk olid seal surmaminejatel oma naljad, jah, tõenäoliselt olid." Millega ma võin ainult nõustuda: kui sul on midagi, mille üle sa ei saa irvitada, siis oled sa tahes-tahtmata aheldatud millegi külge ega suuda maailma näha adekvaatselt, jumalikust aspektist, kui nii võib öelda...

Iesgi Sirbi viimane lehekülg sisaldas midagi lugemisväärset. Nojah, ammu enam ei ole Sirbis huumorilehekülge ja mõne aja tagune üürikeseks jäänud naljalisalehe katsetus on ka hingusele läinud, aga võib-olla kuidagi sellest mõjutatult oli just sinna asetatud teade Kultuurkapitali aastapreemiate jagamise kohta, millest võis leida ka järgmise rea: "Urmas Sisask - universumi armastuse vahendamise eest". Kuigi muusikaväline inimene, ei ole mul, nii palju kui ma kuulnud olen, midagi tema muusika vastu ega ka nonde astromusikaalsete mõtete vastu ja ma üldse ei kahtle, et ta on väärt nii seda kui ka muid preemiaid, aga sellise põhjenduse väljakäimine, njah, see oli küll ootamatu...

Aga noh, eks ta ole, nagu juba osundatud suur kirjamees öelnuks, täna sattusin veel ühe ootamatu keelelise ilmingu peale, nimelt sellise sõna nagu "terviseennetus" peale. Nii palju kui ma suutsin aru saada, mõeldakse selle all ennetavaid samme, mida tuleb astuda või peaks astuma selleks, et tervis ei halveneks. Ennetus tõepoolest tähendab ju millegi vältimist, eelnevat tegevust, et miski ei saabuks. Aga kui see nüüd tervisele otsa pookida, siis mina loen sellest küll soovitule sootuks vastupidist välja - mingit tegevust, millega ennetada tervist, terveolekut... Samas väike guugeldamine näitas, et seda on kasutatud ja kasutatakse ka rahvusvahelistes lepingutes, nii et ju ta siis oma pigem hirmutavast tähendusest hoolimata ametlikult heaks kiidetud sõnaühend on...


Loetud: TM Kodu ja ehitus 1/2011; Lugu, talv/kevad 2011
Vaadatud. NCIS: Kriminalistid (TV3), Spioonid (ETV), Der Rasenmäher-Mann (RTL2)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: tasuta kõrgharidus - lollitamine? (Postimees, 04.02.2011)

4.2.11

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpisin veidi jalutuskäiguga kõrvalasuvasse kauplusse toiduvarude täiendamise eesmärgil. Maapinnast kõrgemal oli ilm kena, puhus kaunis tuul ja selline mõnus kõledus tungis kontidesse, aga maapinnal oli külmakuule täiesti ebaiseloomulikult ja vastaselt mingi löga, sest ilm oli vahepeal maru soojaks läinud, aga noh, kui käia nagu Tammetõru seiklustes ringi nina püsti ja silmad filosofeerivalt taeva poole kergitatud, siis võis ju selle ka ära unustada...

Õhtune Mageia tõlkemeeskondade esindajate kohtumine, mis sedakorda hoolimata viimati kokku lepitud intervallist siiski kokku kutsuti, oli üsna teaberohke või vähemalt huvitav. Eelkõige muutis selle niisuguseks tõik, et üks meist sättis hiljaaegu Transifexis üles paar projekti (täpsemalt juba varemgi mainitud internetihääletuse keskkond Epoll ja kassamüügi rakendus LemonPOS), mille peal on võimalik veidi harjutada ja harjuda selle keskkonnaga, enne kui see Mageia tõlgete vajadusteks juba Mageia enda masinates üles seatakse. Mul oli proovides esinenud mõningaid tõrkeid, aga nagu ime läbi kadusid need just kohtumise ajal, nii et võib öelda, et see süsteem paistab töötavat küll. Ja et see pakub nii võimalust tõlkefaile alla laadida, neid kodus või mõnes muus mugavas kohas töödelda ning siis taas üles laadida kui ka otse internetis tõlkida, siis paistab see olevat päris hea süsteem (nojah, selle õige pisut visuaalselt erinevat sõsarat Fedoras olen ma juba varemgi vististi hea sõnaga meeles pidanud, nii et pole imestada, et ka nii-ütelda puhas Transifex meeldiva mulje jättis). Karta on muidugi, et ka Mageia tõlkimine jääb valdavalt mu enda õlule, sest kuivõrd tõlked võetakse samuti valdavalt Mandrivast üle, siis ei teki nähtavasti kellelgi huvi kas täielikult või peaaegu täielikult tõlgitud distro kallale isegi asuda, hea, kui keegi vahel millegi kohta negatiivset arvamustki avaldab... Lisaks öeldi ka välja, et nüüd peaks juba kindel olema, et Mageia esimene alfa näeb ilmavalgust 14. veebruaril (vt täpsustatud ajakava), niisiis kümmekonna päeva pärast. Nojah, rõhutati muidugi ka seda, et see EI OLE mõeldud nii-ütelda tavakasutajatele, isegi mitte proovimiseks, vaid eelkõige arendajatele endale ja osaliselt ka "kutselistele" testijatele. Kohtumise kokkuvõtet võib lugeda siit ja täielikku logi siit.

Loetud: TM Kodu ja Ehitus 1/2011
Vaadatud: Valimisstuudio (ETV), Grace'i päästmine (TV3)

3.2.11

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis natuke rohkem kui ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks (õieti võiks ju öelda, et artikleid oli kolm, aga kaks neist olid sellised tillukesed, et ka kokku ei anna üht õiget mõõtu artiklit välja...). Muidu rien.


Loetud: Tehnikamaailm 2/2011
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2)

Teisibased mõtted

Peaaegu täiesti tööväline päev, mida täitsid väga mitmesugused üritused, alustades juba varahommikul Postimehe korraldatava arvamusliidrite lõunaga, millele mingil mulle seniajani lõplikult selgimata põhjusel on mindki juba mitu aastat kutsutud. See oli, nagu ikka, selline suhtlemisüritus, millele aitab kindlasti kaasa ka suhteliselt piiratud ruum ja selle ruumi kohta väga palju inimesi. Ja nagu ikka, olid ka ettekanded, mille üldteemaks sedakorda oli "Kuidas vanadus üle elada", täiesti head, eriti Vetemaa Ennu mõttearendused talle omases hoogsas stiilis. Ja loomulikult ei ole ka midagi halba öelda Olümpia köögi ning laualekantu kohta. Õnneks oli kõige selle headuse juures kohal ka mõningaid inimesi, keda ma nii palju tunnen, et nendega veidi juttu vesta, nii et selles mõttes võib seda üritust õnnestunuks pidada.

Õhtupoolikul lisandus sellele veel järjekordne Vaba tarkvara klubi koosviibimine, kuhu Jaanus mind sedakorda veidi alatult kaasa meelitas, andes mõista või vähemalt tekitades tunde, et ma saan seal rohkemal määral suud paotada, et KDE-st rääkida. Päris seda, mida ma ekslikult olin arvanud, siiski ei juhtunud, aga ega pole ka põhjust kahetseda, et ma seal käisin - ka need paar tundi möödusid üsna mõtestatult ja igal juhul oli ka mõningaid selliseid asju, mida endale targu kõrva taha kirjutada.

Kui lisada, et päeva mahtus veel ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ning kandekeskuses paari raamatupaki järel käimine, siis on selge, et (põhi)töö peale jagus aega imevähe (aga siiski jagus!). Olgu siin ka ära mainitud nende Krisostomusest teele lähetatud raamatupakkide sisu:




Loetud: Tehnikamaailm 2/2011
Vaadatud: Starman (Yle2), Eureka (TV6)

1.2.11

Esmabased mõtted

Üldiselt tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimise päev, kuigi jäi mitmesugustel, siin üksikasjalikumalt lahti kirjutamata jäävatel põhjustel lühemaks, kui oleks võinud oodata ja eeldada ja arvata. Väikese kõhkluse järel otsustasin täna siiski jätkata nende Mandriva tarkvarapakettide lühikirjelduste tõlkimisega, sest KDE rindel ei ole midagi nii hirmus pakilist, mis ei kannataks nädalat oodata (lisaargument oli see, et eile õhtul koliti KDE põhiasjad, see tähendab kdelibs ja kdebase, üle SVN-ist Gitti, mis nõuab nähtavasti mõningaid, tõsi küll, mitte kuigi märkimisväärseid muudatusi mu koduse süsteemi ülesehituses, et tõlkimine saaks ikka edukalt endiselt jätkuda). Et eelmine esmaspäev jõudsin lõpule rubriigi "main" tõlgetega, siis järgnes täna rubriik "contrib" ehk mõnevõrra vähemolulisem tarkvara. Aga jah, nagu juba siis öeldud, on seda ikka kohutavalt palju: failis on kokku 10 779 sõnet, millest seni oli tõlgitud 459 (ja needki vajavad ülevaatamist, sest on juba aastate tagant) ning täna lisandus vaid nii 670. Ja et see on mõnevõrra vähem olulisem tarkvara distributsiooni kui terviku seisukohalt, siis on seal ka palju sellist üsna erialast tarkvara, mille puhul isegi lühikirjelduse tõlkimine võib vajada tõsiseid eriteadmisi (näiteks täna jäidki mitmed R-i moodulid tõlkimata, sest see on väga põhjalik statistikatarkvara, aga minu teadmised statistika matemaatilisest küljest on tagasihoidlikult öeldes tagasihoidlikud...) Eks vaatab, kui palju jõuab ja viitsib neid contribi asju ära teha...

Mandriva lainelt tuli täna ka uudis, mille sisu oli see, et selleaastase väljalaske Mandriva Linux 2011 graafik nihkub veidi edasi, nii et lõplik väljalase peaks jääma jaanipäevaeelsesse aega. Küll aga lasti muidu täna oodatud alfa asemel välja nõndanimetatud Technology Preview, mille peamiseks eripäraks (mis, nagu võis aru saada, jääb püsima) on see, et enam ei ole jagunemist Mandriva Freeks ja Mandriva One'iks, vaid on üks ja ainus Mandriva Desktop ISO-failina, mida võib kasutada nii Live CD-na (varasem Mandriva One) kui ka paigaldamiseks (varasem Mandriva Free). Ma ei hakka siin üle kordama seda põgusat uue tarkvara loendit, mida võib osutatud uudiseski näha, võin aga omalt poolt öelda, et eriti see üleminek rpm4 pealt rpm5 peale on olnud ikka päris vaevaline - alles täna hommikul jõudsin nii kaugele, et õnnestus üle mitme nädala korralikult oma süsteemi taas uuendada. Siiski tundus täna, et nüüd juba asi sujub, nii et ehk läheb asi korda ka neil, kes seda TP-d üritavad paigaldada, olgu puhtal kujul või varasema süsteemi uuendusena.


Loetud: Tehnikamaailm 2/2011
Vaadatud. 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6)

Tarkvaratõlked:
Mandriva