Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse, nagu pühapäeviti ikka, tegi katkestuse külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Nojah, sel nädalal oli see juba kolmas kord seal käia, aga eks vanemaid inimesi tulebki oma kohaloluga sageli rõõmustada, eriti sel raskel ajal, millele langevad aasta, aastaringi, maailma ja teab veel mille lõpud - rääkimata muidugi heast võimalusest nautida parimat kõhutäidet ja muud head-paremat. Nagu täna, kui ma pidin silmad punni imestama, nähes seda tohutut lihakäntsakat, mis oli aastavahetuse puhuks kenaks praeks töödeldud - vähemalt pool siga või armas väike põrsas oli nüüd küll pannile saanud ... Mida ma muidugi lasksin ainult hea maitsta. Lisaks kõhuorjusele oli muidugi hoolitsetud ka vaimuorjamise eest, seda kahe ristsõnavihiku kujul, millest üks oli Meistriristik, mis traditsiooniliselt paneb ajukäärud vahutama, eriti kui Pärnitsa Raunol on loomepuhang olnud ja ta oma (küllaltki totakate, minu arvates) sõnapaigutustega vihiku üle külvab ...

Loetud: Vikerkaar 12/2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (TV6), ENSV (ETV)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Vikerkaar 12/2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (TV6), Hella W (ETV), Tuulest viidud (Kanal2)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks üks väljaskäik. Mis venis eeldatust pikemaks, sest selgus, et kuigi inimene võib mõelda ja kavandada, sekkub viimsel hetkel ikka saatus või mõni muu asjaolu, mis parimad plaanid naeruks teeb. Nimelt olin mõelnud, et võiks elukohajärgse kandekeskuse asemel hakata lasta raamatuklubi pakikesi saatma hoopis Kristiine keskusse, mis formaalselt küll pisut kaugemal, aga et kandekeskuses käin ma jala, sinna aga sõidaksin trolliga, siis ajaliselt vaat et isegi lähemal + teoreetiliselt rahaliselt veidi odavam (saatekulu jääks ära, kuigi ma harva tellin nii vähe, et see ka tegelikult rakenduks) + kena võimalus külastada aeg-ajalt üht suuremat kaubandusmekat, kuhu muidu ju nii harva satub, ja seal veidi hängida :-) Aga nojah, läks nagu läks ja nii olid eilseks päevaks mul kenasti käes kaks pakiteadet, millest üks ootas mind siis Kristiine keskuses ja teine elukohajärgses kandekeskuses ... Olgu, nimetame seda siis taevast kaela langenud võimaluseks veidi pikemalt kodunt väljas viibida ja ringi sebida. Igatahes olgu ka ära nimetatud raamatupakikeses sisaldunud väärt kraam:

• K. Muuli. Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992-1994
• A. Ivanov. Hanumani teekond Lollandile
• M. Laar. Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis
• G. R. R. Martin. Vareste pidusöök. Esimene raamat
• S. Oksanen. Kui tuvid kadusid

Alles täna märkasin kahjatsustundega, et eile oli toimunud Mageia tõlkijate IRC-kohtumine, mille ma häbiväärselt maha magasin (päris sõna otseses mõttes). Logi üle vaadates selgus, et õnneks seal midagi väga olulist ei kõneldudki, vähemalt mitte sellist, milles olnuks kindlasti soovi kaasa rääkida. Peamine uudis on ehk see, et lootus saada taas toimivat veebitõlkekeskkonda, sedakorda probleemse Transifexi asemel Pootlele toetuvat, paistab hakkavat teoks saamisele lähemale jõudvat. Aga keda kõneldu rohkem huvitab, võib leida kokkuvõtte siit ja täieliku protokolli siit.


Loetud: Tuna 4/2012
Vaadatud. Doktor Who (Universal)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Tuna 4/2012
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Elas kord ... (Fox), Missioon (ETV), Haven (Yle2), Maksimumkaristus (Kanal12)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi mõningase katkestuse taaskordne ema ja ta poiss-sõbra külastamine, kes paistsid olevat hädas jõulutoitude hävitamise raske ülesandega, millele ma siis aitasin oma väeteid õlgu ja ablast suud lisades nii hästi kaasa, kui vähegi oskasin. Terviski paistab olevat hakanud paika loksuma, sinna õiges suunas siis, kuigi teatavat ebakindlust nina ja kurgu piirkonnas võis endiselt täheldada. Lisaks võimsale kõhuorjamisele tähendas külaskäik mõistagi, nagu enamasti ikka, ka mõnusat ajukurnamist, mille eest hoolitsesid paar ristsõnavihikut.

Loetud: Tuna 4/2012
Vaadatud: Doktor Who (Universal), 9 (RTL2)

Teisibased mõtted

Kalendri täielise arbitraarsuse ilmeka näitena võib öelda, et kui eile oli (jõulu)laupäev, siis täna oli kenasti "tavaline esmaspäev" - niisiis tarkvara tõlkimise päev. Ma küll veidi kahtlesin, kas sellises ikka veel haigusvinduvas olekus, nagu ma praegu olen (kuigi tundub - loodetavasti mitte petlikult -, et pigem on asi paranemas ja mingit tõsisemaid tüsistusi seekord ei tulnudki), ikka nii tähtsat asja ette võtta, aga tundsin end hommiku poole siiski piisavalt erksana. Mis küll ei püsinud kogu päeva ja väsimuse märgiks on seegi, et tänane panus pole just väga mahukas, kindlasti väiksem, kui võinuksin ja tahtnuksin oodata. Endiselt oli käsil KDE arendusharu ja eelkõige dokumentatsioon (eelmine, see ja veel ka järgmine kord Samba-rakenduse Smb4K käsiraamat), kuigi ühtteist uut või ülevaatamist vajavat oli juurde tulnud ka kasutajaliidese poole peal, aga praeguses jõuluaegses ja KDE 4.10 väljatuleku eelses vaikelus peamiselt siiski vaid põgusat ülevaatamist vajavaid korrektuurseid muudatusi.

Loetud: Tuna 4/2012
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Harry Potter ja segavereline prints (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

Esmabased ehk jõululaubased mõtted

Täiesti töövaba ehk üdini hardale lustile ja lõbule pühendatud päev, mida täielikult täitev sündmus oli enesestmõistetavalt jõululaupäev  - kõlab otsekui üks tuntud kirjandusteos "Esmaspäev algab laupäeval", eks ole :-) (mis tuletab muidugi kohe meelde ka sellest osaliselt tuletatud vaat et sama kuulsa, eriti aastavahetusprogrammides, filmi, millel küll sootuks teine pealkiri).

Sõnaga, nagu viimastel aastatel ikka, tähendas see kogunemist ema ja ta poiss-sõbra juurde, kuhu tuli sõbralikult kokku nende mõlema terve suur lähemate sugulaste seltskond, õnneks mitte kõik päris ühekorraga, mis tagas paraku seintega üheselt ja betoonkindlalt piiritletud korteris vähemalt teatava liikumisvõimaluse. Ja nagu ikka, tähendas jõululaupäev korralikku vitsutamist, tavapärasest erilisemaid ning komponendi- ja maitsevarieeruvamaid roogi. Nojah, oma endiselt pooleldi vinduva tervisliku oleku tõttu ei saanud ma neid küll ehk päris täiel rinnal ja maitseretseptoritel nautida, aga isegi selles olekus oli äraütlemata üheselt selge, et tegu on ekstraordinaarse kulinaarse sündmusega (näiteks äädikas, mida ma täna mitmelgi juhul taldrikule tirtsutasin, on mul peaaegu eranditult jõuludega seotud toidulisand). Üllataval ja rõõmustaval kombel tundus kõigile maitsevat mu valmistatud kirju koer, mida eile pooluimasena tehes ma ise olin kartnud, et see läks täiega metsa ja tuleks ehk sootuks kaasa võtmata jätta. Aga võib.olla siis peabki selleks, et see tõeliselt hea välja tuleks, end kõigepealt kuidagi pooleldi rivist välja lööma? Võta nüüd kinni ... :-)

Ja mõistagi toonitas päeva erilisust ühe seina äärde automaagiliselt tekkinud pakikeste, kotikeste ja muude sidumite rida, mille külge olid kinnitatud kohaletulnute nimed, mida ühel hetkel välja hõikama asuti, et hõigatud siis suud või muid kehaosi liikuma pannes neile aastakokkuvõtteks ette nähtud kingituse kätte saada võiksid. Kõige üleslugemine, mis siinkirjutajale osaks langes, läheks ehk liiga pikale, aga eriliselt hea meel oli mul - nojah, raamatuhullule sobilikult muidugi - ühe raamatu üle, milleks oli peaaegu tabamatu, seniajani avalikust ringlusest ehk raamatupoodidest peaaegu puuduv (vaatasin järele, paistab, et leidub ainult (endises) TÜ raamatupoes, niisiis Krisostomuse egiidi all) "Liivi-eesti-läti sõnaraamat". Mis muidugi ei vähenda rõõmu teistegi kingituste ega ka paari ristsõnavihiku üle, mille ma ema lahkuse läbi kaasa sain ja mis hiljem, kui ma kingikottide raskuse all vaarudes koju olin jõudnud, veel mõnda aega küll tavalisest veidi aeglasemalt ja vaevalisemalt toimivale ajule rõõmsat pingutust pakkusid.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev endiselt vinduva tervisega: külmetuse tagajärjed pole kardetavasti veel kriisini jõudnud, kuigi muidugi jääb alati habras lootus, et äkki ei jõuagi ... Mõnevõrra kahandasid siiski tööaega ja andsid võimaluse toda vindumist pisut unustada ettevalmistused homseks päevaks, aga ega neid nüüd nii palju ka ei olnud.

Loetud: Akadeemia 12/2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (TV6), ENSV (ETV)

Laubased mõtted

Suhteliselt tavaline tööpäev endiselt veidi ebakindla tervisliku seisundiga, mis oli üks põhjuseid, miks ma võtsin asju veidi vähem pingsalt ja muu hulgas kirjutasin ka valmis jutukese mõne päeva eest ilmavalgust näinud tulevase Mageia 3 esimese beetaväljalaske kohta ning tegelesin sellise tavalistes oludes ääretult tüütu ja aina edasilükkamisele mineva tegevusega, nagu seda on ristsõnavihikutelt embleemide väljalõikamine ja kaardile kleepimine.

Täna sobib ära mainida ka tegelikult juba üleeilsesse jäänud sündmus, millega mulle jõudis koju kätte ajakirja tellimisega kaasnenud raamat, milleks oli Õuna Mati "Rooma. Üliriik sõdades", seesamune, mille kohta Lahe Jaan Sirbi-arvustuses üsna teravalt sõna võttis. Eks saab siis nüüd millalgi võrrelda, kas ja kuivõrd too kriitika tõele vastas (kuigi ma juba ette usun, et põhijoontes arvatavasti vastabki).

Täna postkasti potsatanud värske Arvutimaailm aga sisaldas kurvastavat teadet: paarkümmend aastat järjepanu ilmunud ajakiri paneb nüüd oma pillid lõplikult kotti ja kaob. Kahju, oli teine selline päris hea sisuga väljaanne, selline tõsisemat laadi, mitte ninnu-nännut täis nagu näiteks [digi].

Loetud: Arvutimaailm 12/2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (TV6). Kaotatud kaup ehk jaht jõuluvanadele (TV6)

Mageia 3 Beta 1 väljas

Mõne päeva eest, täpsemalt 19. detsembri hilisõhtul, nägi küll nädal aega kavandatust hiljem, aga loodetavasti sellevõrra töökindlama ja veavabamana ilmavalgust tulevase Mageia 3 esimene beetaväljalase. Võrreldes eelmise eelväljalaskega on selles lisaks arvukatele vigade parandustele ja üldisele parendamisele mõned uued omadused, millest allpool veidi pikemalt.

Üks neist ja vahest kõige olulisem on uuema põlvkonna alglaaduri Grub2 toetuse lisamine. Nagu ma olen aru saanud, on selle kõige suurem pluss see, et nii on võimalik tõhusalt kasutada arvutis erinevaid operatsioonisüsteeme - see oli ja on muidugi ka praegu Grub1 abil võimalik, aga Grub2 tegevat seda kuidagi paremaks või lisavat võimalusi seni raskesti kasutatava riistvara või operatsioonisüsteemi tarvitamiseks. Nagu näha, ei oska ma selle kohta väga palju öelda, aga tundub olevat vajalik uuendus. Tuleb muidugi lisada, et praegu on tegu esialgse uuendusega, mille puhul võib veel õige mitmeid vigu selguda, mistõttu kõigil, kel julgust ja aega, oleks soovitatav seda proovida.

Teine uuendus on paigaldusandmekandjale mõningate omanduslike draiverite lisamine. See on olnud juba pikka aega vaidlusalune küsimus, kas paigaldusprogramm peaks olema täielikult avatud lähtekoodiga tarkvaraga või sisaldama ka mõningaid draivereid, mida tootjad oma riistvara jaoks küll vabalt pakuvad, aga mille lähtekoodi kallale nad kedagi teist lasta ei ole tahtnud. Nüüd on siis leitud, et mõned Wi-Fi või videokaartide draiverid on siiski nii levinud, et oleks ebaõiglane sundida Mageia kasutajaid neid keerulisi teid pidi taga ajama. (Seda enam, et näiteks sobivate Wi-Fi draiverite puudumine võib sõltuvalt konkreetsest tähendada ka üldse interneti puudumist, mis muudab üldse nende draiverite hankimise äärmiselt raskeks.)

Veel võib ära mainida kolmanda alfaväljalaske juures mainitud Firefoxi vea parandamist: kui siis avanes Firefox vaikimisi ka eestikeelses keskkonnas ingliskeelsena ja see tuli käsitsi eesti keele peale lülitada, siis nüüd avaneb brauser kenasti eestikeelsena. Üks väike viga on küll veel küljes: esimesel avamisel avatakse kaks kaarti, millest ühel on Firefoxi tervitus uuele kasutajale, kenasti eesti keeles ja puha, teisel aga Mageia kogukonnalehekülg, mis paraku on ingliskeelne - ehkki tõlge eesti keelde on olemas, aga seda saab vaid käsitsi lehekülje ülanurgast valida. Selle kohta on nüüd olemas ka veateade, nii et vahest õnnestub kui mitte juba järgmiseks beetaväljalaskeks, siis vähemalt lõppversiooni ajaks saavutada, et ka see lehekülg avataks emakeelsena (eeldusel muidugi, et too emakeelne tõlgitud lehekülg on ikka olemas).

Teine eelmine kord mainitud viga, nimelt muusimamängija Amarok mittetöötamine ja krahhi esilekutsumine peaaegu iga toimingu puhul, on, kui üldse, veel hullemaks muutunud: minu napid katsetused näitasid, et see enam isegi ei avane, vaid katse avada toob kohe kaasa krahhi ... Aga et see on murelikuks teinud üsna mitmeid inimesi, võib ehk siiski loota, et probleem suudetakse lahendada.

Otseselt Mageiaga mitteseonduvalt võib öelda, et inimkatsetega sai ära tõestatud, et hiljuti KDEsse lisandunud MTP-protokolli toetus toimib. Eks see ole mitmel pool vajalik, võib-olla praegusel ajal kõige rohkem Androidiga telefonide või muude aparaatide omanikele. Igatahes failihaldur Dolphin näitas pärast Androidi-aparaadi arvutiga ühendamist kenasti selle sisu ja lubas mõistagi ka seda lähemalt uurida (kuigi katsetatud Live-plaadi keskkonnas videod käima ei läinud vajaliku koodeki puudumise tõttu, aga see ei ole loodetavasti väga oluline ja peaks olema ka põhimõtteliselt ületatav).

Nüüd siis beetaväljalaskes oleva olulisema tarkvara numbritest:

• kernel 3.7.1
• KDE 4.9.90
• GNOME 3.6.2
• Firefox 17

Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millele andis oma värvingu kergelt haiglane enesetunne. Nähtavasti külmetasin eile või üleeile väljas käies (nii Kristiine keskus kui ka Buffalo pubi olid mu meelest selgelt üle köetud), mis poleks muidu suurt midagi, ikka tuleb ju ette, aga täna lisandus sellele harjumatu valu õlapiirkonnas. Natuke imetabases veebis uurides selgus, et koos külmetusega osutab see üldiselt surmahaigusele, olgu siis katk, aids või pidalitõbi, aga ravi on ikka ühesugune - valuvaigisti. Astusingi siis erakordse sammu ja võtsin tableti sisse ning mõni tund hiljem võis tõdeda surmatõve lahkumist (külmetus oma seniste ja ilmselt veel avalduvate sümptomitega siiski jäi - saabki täna alanud hea uue ilma, talve ja 14. baktuni kenasti sisse juhatada).

Ajakirja Oma Keel vahendusel jäi mulle täna silma üks mõne aja eest Tartu ülikoolis kaitstud bakalaureusetöö, mille pealkiri oli mulle kui tarkvara tõlkijale omajagu intrigeeriv, nimelt "Hoiakud eestikeelse kontoritarkvara kasutamise suhtes". Eks seal uuritava valimi koostise ja võib-olla veel mõne asja üle saaks vajaduse korral nuriseda, aga tundus, et autor on siiski taodelnud võimalikult parimat ja see on tal ka üsna hästi välja tulnud. Tulemusedki olid küllaltki eeldatavad, vähemalt mu meelest: eesti- ja ingliskeelse kontoritarkvara kasutajaid ligikaudu pooleks, ka suhtumine üsna pooleks.

Siiski jäi muret tekitavalt silma asjaolu, et eestikeelse kontoritarkvara kasutajad ja selle hindajad on peamiselt vanemad inimesed, noorematel tundub ingliskeelne olevat rohkem trendikas, isegi mõistetavam. Ehk natuke utreeritult: kui vanemad inimesed veel eesti keelt mõistavad, siis nooremad mitte enam nii hästi ... Mis ei ole eestikeelse väljendusoskuse ja mõistmise ehk funktsionaalse kirjaoskuse kahanemise tingimustes muidugi midagi imekspandavat, aga siiski ohule viitav. Millises seoses, olgu siin etteruttavalt öeldud, oli tänases Sirbis lausa kummastav lugeda enam-vähem kõrvuti, kuigi eri lehekülgedel ja eri inimeste suust, kaht järgmist seisukohta (esimene siit ja teine siit):

1) Eesti keele ja kirjanduse tundide arvu vähenemine on olnud muljet avaldav. Tartu Karlova gümnaasiumi õpetaja Külliki Kask [minu õpetaja, kellest mul on ainult häid mälestusi] on koostanud põhjaliku tabeli, kui palju on meie lapsed 1978. aastast kogu kooliaja jooksul eesti keelt ja kirjandust õppinud. Need, kes alustasid kooliteed 1978. aastal, said 11 kooliaasta jooksul 2415 tundi eesti keelt ja kirjandust, 2009. aastal alustanutel on 12 aasta jooksul õppekavas 1925 tundi. Vahe on 490 tundi. Kui põhikoolis on õpilase maksimaalne nädalakoormus 30 tundi, siis teeb see 16 täisnädalat. Õppeaastas on 35 nädalat.
EES on aastaid seisnud selle eest, et eesti keele tunde oleks rohkem. Nüüd on 1990ndate põlvkonna jõudmisega kõrgkoolidesse tõdetud, et õigekirjaoskus on vähenenud, ei suudeta toime tulla elementaarse õigekirjagagi, koostada tekste, tekstidest aru saada. Neid vilju me praegu maitseme.

2) Ainekavade niigi suure mahu tõttu ei ole mõistlik arvata, et selleks peaks suurendama ainetundide arvu. Pigem on vaja õpetamisel rakendada uudseid meetodeid ja ainetevahelist lõimingut.

No mis sa oskad kosta: saadakse aru küll, et asjad on halvasti, aga paremaks tegemise asemel ... ohjah. See on nüüd muidugi kooliõpetuse seisukohalt kõrvaltvaataja ohe, aga ometi tundub midagi viltu olevat, kui nagu isegi asjaosaliste enda poolt ei paista soovi midagi parandada ... (või noh, parandamise taotlusest ju räägitakse, aga see ei ole veenev).

See viibki mind tänase Sirbi juurde, mis oli jõulueelselt paks ja samamoodi jõulueelselt valdavalt tühjust täis. Alustuseks hunnik poliitikajura - ehkki võib öelda, et Vitsuri Heido aastakokkuvõte oli päris kena ja tasakaalustatud lugemine ning muidu rohkem vist muusika vallas tuntud Lille Märdi-Matise ekskurss kaugema mineviku parteilisusse väga vahva vahepala.

Mõnus oli lugeda juubelipuhust intervjuud nimeka tõlkija, Norra rikkaliku ja põhjamaiselt karge kultuuripärandi eestindaja Lumeti Elviga, kelle lõpulausele "Ilus keel pakub suurimat vaimset naudingut" võib siinkirjutaja kõigi oma jäsemeotstega ainult ja alati alla kirjutada.

Ei pääse ükski jõulueelne leht jõulumõtiskluseta, ei ka Sirp. Selle koha täitis seekord Kareva Doris, kelle "Pimeaeg" oli tõesti hea mõtisklus, mida kindlasti lugeda tasub ja kas või kogu jõuluaja selle üle, mis seal seisab või ka ei seisa, järele mõelda ...

Numbri lõpetuseks võtsid aga tõlkijad Pedusaare Heino ja Sinisoo Mark taas ette selle vaese eesti keele. Lühidalt öeldes: olukord on sitt, sitemgi kui sitt, nagu sellest sõna otseses mõttes pasalaadungist selgub, millega nad lugejad täiesti ebajõululikult üle valavad. Kõigi nende ebakeelendite kõrval, mida nad on väsimatu usinusega meediamaastikult välja noppinud, toovad nad ka ühe enda loodu, päris õpetliku ...

Enne intšekkimist Juu-Ess-Eisse suunduvale flaidile printisin välja oma siivii, oppasin maximarketist suveniiriks kaasa paar siidiplaati ja otsisin igaks juhuks üles ka lähima dabljuu-sii.

Mis muutis tänase Sirbi tavalisest veidi paksemaks, oli vahel leiduv Keele Infoleht. Peamiselt oli see pühendatud keeleõpetusele (koolis), niisiis teemale, mis mind vaid põgusalt huvitab, aga selle kõrval võis sealt siiski leida ka päris kena pikema intervjuu Pulleritsu Eglega, kes on teatavasti sellise asutuse nagu Keelehooldekeskus juht. Millest jäi minu jaoks eelkõige kõlama trafaretne, aga endiselt kurb tõdemus: enda keelekasutuse ja selle parendamise eest kannavad hoolt peamiselt need, kelle keelekasutusele nagunii pole suurt midagi ette heita; need aga, kelle keel lonkab siit ja sealt ja mujaltki, pahatihti ei mõistagi, et nad midagi valesti teevad ...

Ja et kõik oleks ära öeldud ning täidetud ka Emakeele Seltsi soov nende korraldatavatele keeleviktoriinidele laiemat levikut leida, tuleb ära märkida, et seekordses Sirbis on välja pakutud järjekordse keeleviktoriini küsimused, mille kallal inimesed, kellele vähegi keelehuvi, võivad kenasti kogu jõuluaja ja takkapihta uue aasta esimesed (töö)nädalad pead ragistada ja ajukurde pinguldada.


Loetud: Sirp, 21.12.2012
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Doktor Who (Universal), Elas kord ... (Fox), Aasta uudistejälgija (Kanal2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille käigus selgus, et loodus ja inimsugu tühja kohta ei armasta. Ma vist ei maininud seda siin ajaveebis, aga igatahes jäi eri inimeste, sealhulgas mu enda ajaliste sobimatuste tõttu selle kuu esimesel neljapäeval toimumata Mageia sõprade koosviibimine. Vaevalt olin ma aga täna hommikul suutnud end üles vedada, kui Skype'is ootas ees ettepanek saada juba täna õhtul väiksemas seltskonnas (mis on mõistetav etteteatamise vähest aega arvestades, aga ka üsna loomulik, sest ega neil kokkusaamistel just väga suurt seltskonda ei käigi) kokku tavapärasel ajal (19) tavapärases kohas (Buffalo pubi). Üks ajendeid oli äsja ilmavalgust näinud tulevase Mageia 3 esimene beetaväljaanne, mida ka ühiselt veidi katsetatud sai, aga samuti mõne muu tänapäeva elektroonilise abivahendi ja Mageia koostöö proovimine. Õhtust pole suurt midagi muud öelda, kui et kulges teine nagu ikka, katsetuste mõttes üldiselt edukalt, aga sellest ehk lähemalt beetaväljaannet käsitlevas eraldi sissekandes.

Täna jäi silma veel üks asi, mida enese saba kergitamise rasket, aga auväärset ülesannet tõsiselt võttes ei saa mitte mainimata jätta. Nimelt paistab, et möödunud nädalal loeti Kuku raadios ette mu tõlgitud Lucase Edwardi raamatu "Pettus" esimesed kümmekond lehekülge. Võimalus seda Aule Erki ilmekas esituses (järel)kuulata on siin.

Loetud: Akadeemia 12/2012
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Haven (Yle2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas põgusalt üks väljaskäik eesmärgiga tutvuda jõuluvana tegevuse köögipoolega, täpsemalt siis jõulukingi väljavalimise ja kiirkättetoimetamisega. Mis sai ka edukalt tehtud (jäägu siinkohal saadud kingi olemus täpsustamata, aga nii palju võib öelda, et rõõmu tekitas see igatahes ja kindlasti). Ühtlasi tähendas see väljaskäik seda, et sain esimest korda katsetada mõne päeva eest suurte ponnistuste ja sabatamiste järel omandatud rohelist kaarti (ei, mitte seda, mis Ühendriigesse elamisloa annab, vaid seda, millega Tallinna linna ühistegelise transpordi liikuvvahendites vehkida tuleb, et enda olemasolu tõestada): täitsa toimis, vähemalt esimesel sõidul; teisel sõidul oleks ehk ka toiminud, aga see sattus sellele tunnile, mil tuli õnne tänada, et liikuvvahendisse üldse sisse mahud ...


Loetud: Akadeemia 12/2012
Vaadatud: Doktor Who (Universal)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 12/2012
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Alcatraz (Kanal2), Kirjandusministeerium (ETV), Terminaator: Lunastus (Kanal2)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk vaba tarkvara tõlkimise päev.  Nagu enamasti kombeks, ikka ja jälle KDE ja just selle arendusharu tähe all. Seal on üldiselt suhteliselt vaikseks jäänud, sest KDE SC 4.10 on küllaltki varsti, veidi enam kui kuu aja pärast välja tulemas ja sestap kehtivad juba enam-vähem kõik piirangud, vähemalt selles osas, mis puudutab tõlkimiseks mõeldud stringe. (Loomulikult, need piirangud ei kehti extrageari ja playgroundi asjadele, nii et seal käib tegevus edasi, aga ka neis on mõned rakendused väljalaske eel ja usutavasti mõnegi puhul peavad arendajad juba pikka aastavahetuspausi :-) nii et sealgi polnud täna väga palju midagi juurde tekkinud.) Seetõttu ei olnud ka kasutajaliidese poole pealt just väga palju teha, ehk vaid poolsada stringi ja needki päris suures sellised, mille originaal oli korrektorite või keelekaunistajate silma alt läbi käinud, nii et tõlget see just väga palju ei puudutanud, tuli ainult ülevaatamist nõudev märge sõnede juurest eemaldada. Dokumentatsiooni poole pealt jõudsin täna valmis üsna hiljaaegu KDE rüppe ilmunud internetitelefoni SFLPhone käsiraamatu ja alustasin Samba-rakenduse Smb4k käsiraamatuga, mis on küll suur, aga mida on lausa nauding tõlkida - selle koostajad on olnud väga süstemaatilise mõtlemisega ja selge keelega, nii et see tekst jookseb kohe päris kenasti.

Seda rõõmu tõlkimisest tumestas oluliselt miski, mida ma olin vist poole kõrvaga juba varem kuulnud, aga mille kohutav tõsidus alles täna mu peakolusse jõudis. Nimelt see, et minu seisukohalt vaadates igati asjaliku veebiraadio rolli täitev last.fm lööb kuu aja, täpsemalt 15. jaanuaril, pärast kõva pauguga minu ja veel paljude nina eest ukse järsult kinni. Ma olen seda juba aastaid kasutanud ja viimastel aastatel, kui see tasuliseks läks, ka kenasti iga kuu kolm eurot neile tasunud, et ikka voogu edasi saada, aga nüüd siis ... Täpsemalt võib sellest lugeda nende teadaandest. Vaatasin isegi põgusalt ringi, millised valikud võiksid last.fm-i ukseprõnnimise järel olla, aga ega midagi head silma ei jäänud. Parim lahendus oleks nähtavasti Spotify, aga ehkki selle peakontor asub siinsamas üle mere (vist ikka veel), siis ometi legaalselt ei paista seda olevat võimalik Eestis kuulata, isegi raha eest mitte :-( Eks peab ilmselt edasi otsima, kuigi mul tekkisid juba väikesed kahtlused, kas ikka on midagi samaväärset üldse leida - või siis kasutama mõnda möödahiilimislahendust (mida ma väga teha ei tahaks, aga no kui kuidagi teisiti ei saa ...) Ainult brauseripõhine lahendus mulle väga ei meeldi ja praegusest enamat muusikat kõva- või mis tahes muule kettale ka ei taha, aga jah, nende voolahendustega ehk sisuliselt raadiotega paistab ikka raskusi olevat, eriti Eestis elades ...

Loetud: Imeline Ajalugu 12/2012, Akadeemia 12/2012
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Ärapanija (Kanal2), Välisilm (ETV), Haven (Yle2)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegi oma lünga tavapärane külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Ilm oli jätkuvalt ilus, ehkki võrreldes eilsega oli tuul jäänud nõrgemaks, nii et kui eile juhtus nii, et tuul oli korralik, aga lund ei sadanud ja juba maasolev lumi oli nii kõvaks paakunud, et ringi ei lennelnud, ja sestap ka tuisku nautida ei saanud, siis täna tuisk justkui oli, aga et tuul oli suhteliselt vaikne, siis oli tegu rohkem sellise tuisu sohipojaga, tuisuvärdiga ...

Aga seevastu ema pakutav kosutus ihule ja hingele oli nagu ikka täiesti ja igati täisväärtuslik. Esimesse andsin ka ise väikese panuse, viies vanainimestele kui katsejänestele maitsta oma viimast jäätiseüritust, mida proovisin teha maasikatega. Tundus, et neile täitsa maitses, kuigi selle äraarvamine, et seal just maasikas sees on, võttis jupp jagu aega ... Teise kosutuseliigi eest hoolitsesid aga paar ristsõnavihikut, mis muu hulgas paljastasid mulle taas uusi huvitavaid sõnu otse emakeelest. Ma vaatasin tükk aega juhmi pilguga küsimust "Nari (haigus", mõeldes, et siin on mingi trikk sees, aga lõpuks selgus, et sugugi mitte, tõepoolest on selline magamisaseme nimega haigus täiesti olemas ja sel on isegi mõned teisitiütlemise võimalused (millest, tuleb tunnistada, ma samuti varem midagi kuulnud ei olnud).

Loetud: Imeline Ajalugu 12/2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (TV6), Ajavaod: Mitte ainult välgust (ETV), Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV), Harju 1-50: Kaarel Tarand (ETV), 2012: Algus (ETV2), Terror jäärajal (TV6)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Diplomaatia 12/2012
Vaadatud: Salajane ladu 13 (TV6)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisikese õnnehetke postkastist välja võetud ümbrik, mis sisaldas ühe raamatupoe kinkekaarti. See ei olnud muidugi lihtsalt kogemata mulle saadetud, vaid auhind ühe Emakeele Seltsi keeleviktoriini küsimustele õigete vastuste andmise eest. Sellega seoses tasuks lisada, et kui mulle paari päeva eest samuse ümbriku väljasaatmisest teada anti, siis lisati e-kirjas juurde, et võiksin keeleviktoriinil osalemist propageerida ka sõprade-tuttavate seas, et nemadki võiksid enda keeleoskusi lihvida ja no muidugi hea õnne korral ka auhinda võita. Mida ma siis siinkohal ka teen. Praegu peaks vastatav olema üks keeleviktoriin, mis ilmus viimases ajakirjas Oma Keel. Seda paraku veebis ei leidu (ega nähtavasti ka tule), nii et võib soovitada ajakirja hankimist paremini varustatud müügikohtadest (mis ei teeks ka niisama paha, sest väike ajakiri, nagu see on, kahtlemata on väga tundlik läbimüügi edukusele ja sisu poolest võib seda julgelt kõigile, keda keeleasjad huvitavad, igati soovitada). (Nojah, tegelikult küll need viimased küsimused on ka visuaalsel kujul näha ühes Facebooki postituses, mida küll kõik näha ei pruugi saada ... aga isegi kui on, julgeks siiski soovitada ka ajakirja enda hankimist).

Tänane Sirp sisaldas taas tüütavalt palju poliitmula, aga seal oli siiski ka üht-teist huvitavat lugeda. Kui Hiio Toomase ülevaadet Ajaloolise Ajakirja viimasest teemanumbrist võib pidada muidu ehk väga varju jääva trükise tänuväärseks tutvustuseks, siis palju enam põnevat pakkusid kirjandusküljed.

Kure Kalle tõi ajakirja Looming juubeli, täpsemalt 1000. numbri ilmumise puhul kirjutatud mälestusliku kallakuga loos masendava selgusega meelde ammused rusuvad ajad, mil enam-vähem iga sammu ei tulnud mitte ainult ettevaatlikult astuda, vaid parem oli seda isegi pikalt ja põhjalikult ette kaaluda - konkreetsed näited on küll Loomingu peatoimetaja ameti raskustest, aga kehtis samasugune elutõdemus ka pisimate mutrikeste, isegi nonde legendaarsete dissident-katlakütjate kohta ...Siinkohal võib Sirbi alguse poliitmulast tõukuvalt lisada, et need, kes kõnelevad praegu Nõukogude aja tagasitulekust või veel enam edasikestmisest, on kohe kindlasti vääral teel - arvatavasti nad lihtsalt ei mäleta või ei saagi mäletada toda aega või, kui vanus seda hästi uskuda ei luba, on neil mingi oma väga kindel põhjus niimoodi väljenduda, millel pole mingit pistmist Nõukogude ajaga, küll aga praegusega, kus tolle kolli väljamanamine küll juba vähemal määral, aga siiski veel toimib ...

Rahva Raamatu 100. sünnipäevale (nojah, ütleme nii, et sada aastat on nad vanad nüüd küll mööndustega, aga eks igaüks taha ennast traditsioonilisema ja ajalooga esitleda :-) ) pühendatud artiklist leidsin ühe tõdemuse e-raamatute "plahvatusliku kasvu" tegeliku olematuse kohta, milles on kindlasti tubli annus tõtt sees:

Praegu Eestis veel mingit e-plahvatust pole ja selle puudumisel on muu hulgas ka objektiivsed põhjused, kas või midagi nii lihtsat nagu tööle- ja kojusõidu tee pikkus ja liikumisviis. Metroo- ja rongiliiklusekeskses ühiskonnas on raamatute lugemine hoopis teisel tasandil kui meil, kus inimesed peavad raamatute lugemiseks oma päevast eraldi aega leidma.

Artiklis oli ära mainitud ka raamatupoe enda uusim üllitis, mida ma nüüd viimastel esitlustel käies olen veidi piielnud ja milleks on õige lihtsa pealkirjaga raamat "Raamat". Pealkiri pole muidugi väga originaalne. mul endalgi on üks "Raamat" juba kodus olemas, mõne aasta tagusest ajast ja täis eesti luuletajate luuletusi, aga küllap mõned raamatud ongi sellised, mille pealkiri ei pruugi üldse pikem olla. Praegune "Raamat" pole küll samasugune, puhtalt lugemiseks mõeldud väljaanne, vaid pigem interaktiivne üllitis, õieti kirjanduslik mälumäng või midagi sinnapoole. Aga päris vahva tundub olevat küll. Isegi spetsiaalne veebileht on olemas, kus saab sellest teosest või kuidas selle kohta öeldagi maigu suhu.

Teaduskülgedel oli Soesoo Aivar kenasti lahti kirjutanud kildagaasi teema, kus muu hulgas võis ka teada saada, et välismaalaste arvates olla Eestiski toda imeasja piisavas koguses, samal ajal kui Eesti teadlased seda arvamust sugugi ei paista jagavat. Varjatult kõlas sellest loost küll läbi pigem kerge hirm selle ees, et kohalike teadlaste arvamus ei pruugi olla see, mida arvestatakse - sest kildagaasi uurimise taga on väga võimsad jõud, kes ei pruugi tingimata arvestada võimalike ohtudega, millest artiklis samuti omajagu juttu on. Kuidagi tahtmatult tuleb meelde kunagine fosforiidiprobleem ...

Samuti oli teaduskülgedel juttu ühest järjekordsest imelapsest, 18-aastasest Demingi Laurast, kes oma noorusest hoolimata on juba kümme aastat uurinud vananemist ja täis nooruslikku uljust kõrvaldada kõik hädad, mis tüüpiliselt vananemisega kaasas käivad, või neid vähemalt leevendada. Hämmastav, lihtsalt hämmastav! Võib ainult loota, et noor talent tõesti suudab midagi selles vallas ära teha.

Loetud: Sirp, 14.12.2012

Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Doktor Who (Universal), Elas kord... (Fox), Kelgukoerad (Kanal2), Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja (Kanal2), Thor - Der Hammer Gottes (RTL2)

Ilmunud tõlked: R. Weitz. Venemaa-USA suhted pärast taaskäivitust (Diplomaatia 12/2012)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust väike väljaskäik, mis viis mind taas ühele raamatuesitlusele. Sedapuhku oli tegu siis Turay Abduli vastse raamatuga "Väike valge riik". Millega mul on teatavas mõttes erisuhe - kas või juba sellepärast, et see pealkiri on põhjusmõtteliselt mu näppude alt tulnud :-) Laenatud on see teatavasti Turay ühest kunagisest arvamusartiklist, mis väidetavalt olla olnud tema esimene esinemine Eesti ajakirjanduses. Ja noh, nii selle kui ka hilisemate Postimehe veergudel ilmunud Turay artiklite tõlkija on seesamune nende sõnade kirjutaja siin. Mistõttu mulle pakuti ka tema raamatu tõlkimist (millel väidetavalt polevat artiklitega suurt midagi ühist, olles täiesti algupäraselt kirjutatud - pole jõudnud veel ise veenduda, aga põgusal sirvimisel võib seda uskuda - ehkki kahtlemata leidub seal teemasid, millest autor on varemgi kirjutanud ja mis seeläbi toovad mõndagi meelde), aga paraku ei sobinud kohe kuidagi minu aja- ja raamatu ilmumisgraafik. Aga mul pole erilist kahtlust, et praegune tõlkija Linnarti Jana ja toimetajad on teinud head tööd - igatahes mainitud põgusal vaatlusel ei jäänud midagi halba silma, vaid ainult ladus tekst.

Esitlusest endast võib nii palju öelda, et Hõbemäe Priidu ja Turay Abduli kahekõne vormis oli seda päris hea jälgida ja kuulata, alates juba autori puhul traditsiooniliseks muutunud meenutusest, kuidas teda algul fiktiivseks tegelaseks peeti, kuni nentimiseni, et erinevalt rämpskommentaatorite (see on nüüd minu väljend, Turay olnuks palju viisakam :-) ) arvamusest ei ürita tema oma lugudega kedagi ega kuidagi õpetada paremini tegema, vaid ainult vaatleb, kuidas asjad välja paistavad, olgu iseeneses või (enamasti) võrdluses millegagi, mida ta ise tunneb. Üks mõte jäi seal kõneldust siiski teravalt kõrva: kui näituseks Suurbritannias või Ameerika Ühendriikides on poliitikul, kes poliitikast (ajutiselt või lõplikult) lahkub, peaaegu kohustus kirjutada memuaare või mingil muul kujul oma kogemused kirjasõnna valada, siis Eestis on selline komme peaaegu täielikult puudu. Turay tõi veel ühe näite, kuidas ühe tuntud poliitiku tütar oli kirjutanud bestselleriks saanud teose oma isa (poliitilistest ja muudest) õhtusöökidest, ning nentis, et Eestis nähtavasti ei ole selline teos lihtsalt võimalik - puhtalt kultuuriline erinevus (nojah, kui keegi sellest nüüd innustust saab, siis ehk enam mitte :-) ).

Sõnaga, üsna asjalik üritus, mida muidugi vääristas ka autori pookstaavide raamatusse saamise võimalus, mille ma mõistetavalt ära kasutasin.


Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Doktor Who (Universal), Haven (Yle2)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: hartalaste maailm (Postimees, 13.12.2012)

Kolmabased mõtted

Poolenisti tavaline tööpäev, mille lõpp läks aga täieliselt lusti ja lillepeo tähe all. Nimelt oli järjekordselt jõudnud kätte aeg, mil kirjastus Varrak korraldab oma tõlkijatele sellise varajase jõulupeo. Sel aastal peeti see täielikus pärapõrgus või noh, ütleme, et kohas, kuhu jõudmiseks pidi pingutama igasugu rakukesi, et välja raalida, kuidas sinna täpselt saab. Aga koht ise, milleks oli "Baar Bistroo Kukeke", nagu see ennast veebis reklaamib, oli täitsa tore koht, vähemalt sellises eksklusiivses seltskonnas, nagu sinna kogunenud oli :-) Privaatsuse kaalutlustel ei ole sünnis üritusest endast rohkem ja lähemalt kõnelda, piisab, kui öelda, et ametliku osa lõppedes ehk Kukekese sulgemise järel jätkus after-party'gi ...


Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Doktor Who

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõid väikesi katkestusi ühelt poolt ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, teiselt poolt aga üks väljaskäik sihiga hankida ikka veel rohkem raamatuid :-) Väljaskäigu teekonna esimene lüli viis mind kirjastusse kätte saama tõlkijaeksemplare viimati ilmunud raamatutest, millest olid siis "Hitleri armee" ja Lucase Edwardi "Pettus". Jõudsin ka põgusalt mõlemasse sisse vaadata ja ei saa öelda, et ma väga rahule jäin. Esimeses oli küll õnneks olnud erialatoimetaja, kes paistis olevat ära silunud suurema osa kohmakaid termineid ja muid lapsusi ning usutavasti kahe tõlkija tööd ka ühtlustanud, aga see-eest tundus, et kõige selle käigus oli sisse tekkinud kohe üsna hulk kirjavigu. Kahju, sellises teatmeteose väärtusega raamatus võiks ju neid mitte olla ... Teine raamat tundus seevastu täitsa korralik, aga nojah, et ma pärast kirjastusele üleandmist seda rohkem näha ei saanud, siis ei ole seal mõistagi sees neid parandusi, mida ma oleks võinud veel teha (mis ilmnesid või selgusid pärast üleandmist). Need on siiski üsna pisikesed asjad, nii et erinevalt esimesest raamatust need loodetavasti väga ei häiri.

Teekonna teine lüli viis mind aga Viru keskuse Rahva Raamatusse, kus Musta Aadu pidi esitlema oma vastset raamatut "Siber ja Eesti, Jalaraua kõlin". Mida ta ka professorile kohaselt akadeemilise veerandiga hilinedes tegi. Nagu ülikooli ajastki meeles, oskab ta kenasti rääkida ning see, mida tal rääkida oli, oli päris huvitav. Näiteks see, kui palju eestlasi (ja veel enam Eestist pärit inimesi) ikka Siberis on elanud (sugugi mitte kõik tingimata väljasaadetutena või muul moel karistuseks): nagu ta rääkis, oli tal ühte arhiivi jõudes veendumus, et küllap selles piirkonnas elas palju eestlasi, vahest lausa 2000 - ja siis selgus, et neid oli 14 000 ... Seda eestlaste (suhtelist) rohkust täheldasin ma ka ise omal ajal Reidi Anna raamatut "Šamaani rüü" tõlkides, mis kõneles õieti hoopis muust, aga kus samuti ei saanud läbi ilma eestlasteta.

Aga kuigi esitlus ja Musta jutt oli kahtlemata huvitav, jääb see üritus mulle pigem meelde sootuks millegi muu poolest. Nimelt sattusin ma nähtavasti täna rohkemate fotode peale kui eelnevalt elatud nelja aastakümne jooksul :-) Juba enne esitluse algust tiirles seal paar fotograafi, mis pani mind veidi imestama, aga järele mõeldes leidsin, et nojah, esitleja on ju muu hulgas ka poliitiliselt tegev, nii et miks mitte. Aga esitluse alguseks oli fotograafe juba oma kuus tükki - ja peagi selgus ka põhjus, kui esiritta potsatas Savisaare Edgar isiklikult. Ja hiljem selgus, et kohal oli ka Randjärve Laine, kes samuti üht-teist Siberiga seotut uurib. Nii et pildimasinad aina klõpsusid ja välkusid ...

Fotograafide tuhinast pääsenud ning härra Musta käest raamatusse paar pookstaavi saanud, ei suutnud ma mõistagi vastu panna kiusatusele ka alumise korruse raamatupoodi lähemalt uudistada. Suuri sisevõitlusi pidades suutsin siiski ostumaaniale vastu seista ja piirduda üheainsa lisaraamatuga mainitud Siberi-raamatu kõrval, milleks oli Kello Karli "Tuhat aastat nagu üks päev". Peab ju ikka reaalset ajaluu alternatiivajalooga täiendama :-)

Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Alcatraz (Kanal2)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk vaba tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Ja nagu enamasti ikka, möödus see KDE tähe all, veel täpsemalt KDE arendusharus. Pisut jõudu tuli panustada ka kasutajaliidese tõlkimisele, eelkõige sellele, et üks uus rakendus, nimega Trojità ja mõeldud IMAP e-posti kliendiks, alles nägi vaeva enda kohendamisega sobivaks tõlkijatele, mistõttu möödunud nädala tõlge oli suurelt osalt ülevaatamist vajavaks muutunud. Aga see polnud muidugi väga ränk vaev, saigi mõned eelmisel korral sisse lipsanud vead ära parandada. Peamine aur läks, samuti juba üsna traditsiooniliselt, dokumentatsiooni peale ja seal võib tänase panusega päris rahule jääda - isegi kui see käsiraamatute tõlkimine on palju vaevalisem, nii et (kasutajaliidese tõlkimisel) peaaegu harjumuspäraseks kujunenud tuhande sõne ringis asemel tuleb end ära harjutada, et naljalt üle 500 stringi ühe päevaga ei jõua ...

Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Peeter Esimene. Testament (ETV2), Välisilm (ETV), Haven (Yle2), Ärapanija (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille kõrghetkeks oli, nagu pühapäeviti tavaks, ema ja ta poiss-sõbra väisamine. Mis, samuti nagu ikka, tähendas korralikku kõhutäit (ja jälle hakklihakastet, nämma!) kui ka tugevat peatäit, seda viimast siis mõistagi ristsõnade kujul. Ühtlasi tuli ema järjekordselt aidata arvutimaailmas - ja muidugi asjaga, millest mul vähimatki aimu ei ole ja hoolimata mitmekordsest kokkupuutumisest nähtavasti ka ei saa olema. Ta kasutab nimelt fotodega jändamiseks mingit rakendust nimega Picasa, millel aga on üks huvitav omadus: kollaaže saab sellega teha täpselt üks kord. Kui oled selle ära teinud ja õnnelikult salvestada saanud, siis järgmine kord tuleb rakendus uuesti veebist alla laadida, sest vana versioon (või õigemini paigaldatud isend, tuleks vist öelda) võimaldab küll kollaaži teha, aga mitte enam salvestada ... Imetabane on see arvutimaailm ikka :-) (Ma soovitasin emal mõne aja eest proovida digiKami, millel samuti juba mõnda aega kollaaživõimalus olemas, aga tookord proovitud uusim versioon oli paraku tõsiselt katki ega võimaldanud tegelikult üldse kollaaži valmistada ... paraku ...) Küllap muidugi leiaks ka mõne korralikult töötava tarkvara, aga ma pole seni viitsinud seda otsida - ent kui ma veel paar korda pean assisteerima selle mõistetamatu Picasa kasutamist, siis võib-olla otsingi :-)

Täna kerkis Facebooki tõlkepärlite grupis ühes lõimes esile huvitav küsimus selle kohta, kui paljud Eesti kohanimed on nii-ütelda nimetavas käändes. Teatavasti on ju üldjuhul siinsed kohanimed kas tegelikult või vähemalt vormiliselt omastavas, mis on ka loogiline, sest mõtteliselt liitub neile ju sõna "linn", "küla" või midagi muud sellist, mille puhul omastav ongi igati loogiline. Võtsin siis ka Eesti kohanimed ette ja päris huvitavaid tulemusi tuli. Kõigepealt muidugi tõdemus, et jah, kindel enamus kohanimedest on omastavas käändes, järgneb rühm, mille puhul nimetav ja omastav kokku langeb, nii et öelda, mis käändega on tegu, pole õieti võimalikki. Aga vormiliselt esineb muidugi igasuguseid käändeid ja muidki sõnavorme küllaga. Osastavat kindlasti, näiteks mitmuslikud Pärnu ja Türi :-) mis on ju ammusest ajast tuntud. Aga ka selliseid käändevorme nagu Kalana, Orgita või Ärina. Või ma-tegevusmine: Keema, Kiruma, Küdema, Undama. Või ka käskivat kõneviisi: Kärbu, Loobu, Pilka, Salatse. Aga siiski leidus ka terve hulk selliseid kohanimesid, mida emakeele püksikummi usinalt venitades annab kenasti nimetavas käändes leiduvaks pidada.

1) Kõigepealt muidugi see kõige kuulsam näide Tallinn - aastat kolmveerandsada tagasi vaieldi tõsiselt (selliste raskekaallaste nagu Saareste või Aavik osavõtul), kas seegi peaks olema omastaval kujul Tallinna, ja ma olen kohanud isegi väidet, et mingi kümmekonna aasta jooksul olevatki olnud just "Tallinna" ametlikult kasutusel (pole küll kontrollinud, kas see ka tõele vastab, vahemik peaks olema kuskil 1925-1935), aga lõpuks jäi ikkagi peale nimetavaline vorm. Sellega liitub veel mõningaid linnaosasid, näiteks Annelinn või Paalalinn, samuti praeguseks küll teisel pool piiri asuv Jaanilinn. See on ka küladest kõrgema tasandi haldusüksuste puhul ainuke erand.
2) Külade tasandil on näiteid veidi rohkem. Kõigepealt jäi silma selline külanimi nagu Auaste, mille omastav loogiliselt peaks ju olema Auastme :-) Sellega liituvad veel Allaste ja muidugi Aste ise. (Samal ajal tundub, et (jala)aste, mille omastav on nimetavaga samakujuline, esineb sellistes kohanimedes nagu Räimaste, Tuuraste, Sammaste, isegi Aiaste, nii et need siia ei sobi.)
3) Mõne külanime lõpus on -lõpe, mille omastav peaks olema -lõppe või -lõpme: Jalalõpe, Lihulõpe, muidugi ka Lõpe ise
4) Mõned kohanimed lõpevad hellitusliitega -ke, mille levinum omastav on -kese: Sõõrike, Villike, Hänike
5) Loe (om. Loode)
6) Pada (om. Paja)
7) Tõre (om. Tõreda)
8) Uhe (om Uhte)
9) Sipe on veidi kahtlane, aga see võiks ju olla kenasti sõna "siputus" paralleelvorm, nii et omastav võiks samuti erineda, olles Sippe (nagu hüpe-hüppe)
10) Ja lõpuks oli üks kentsakas külanimi, mis võiks ka sellesse nimetavaliste ritta sobida - Voorbahi. Jääb küll segaseks, mis see Voorb- on, aga -ahi võiks ju küll käänduda omastavas -ahju :-)

Nii et põgus kohanimede ülevaatamine näitas, et selliseid nimesid, mida annab pidada nimetava käände esindajaks, on oma tosina jagu. Selline armas erandite pesa ...

Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Ajavaod: Viinakurat ja riigi monopol (ETV), ENSV (ETV)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: [digi] detsember 2012
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV), Salajane ladu 13 (TV6)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: olge valvsad! (Postimees, 08.12.2012)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mille kestel selgus, et elu ei väsi üllatamast - avastasin täna ennast seismas sabas viinapoe ukse taga! Mitte et ma viinapoode ei külastaks või et tänapäeval saba ilmtingimata midagi erilist oleks (kuigi võrreldes lapsepõlvega kahtlemata on, igatahes mitte enam nii eluläbiv osa kindlasti). Aga et asi selgem oleks, siis tuleb alustada sellest, et tänasest päevast kulus tubli tükk väljaskäigule, sellisele küllaltki traditsioonilisele jõulueelsele, mida eriti mu ema nõuab, sest tal on kange soov mulle ikka raamat-kaks kinkida, aga targu ei hakka ta seda omapäi tegema, vaid konsulteerib muga "kohapeal". Ja selleks kohapealseks on viimastel aastatel olnud Rahvusraamatukogus peetav jõulu-raamatulaat. Mis oligi põhjus, miks ma viinapoe ette sattusin: nimelt kohale jõudes selgus, et pangaautomaat, mis varasematel aastatel oli kenasti seal hoones ees oodanud, olla nüüd alatiseks, nagu töötajad mulle kinnitasid, sealt kadunud. Ja lähim oli üle tänava viinapoe ees - kuhu jõudes selgus, et see on otse ukse kõrval ning automaadi ees veel kolm inimest raha taotlemas, nii et mul ei jäänudki muud üle kui seista kohal, kus tuli selle mõne minuti jooksul õige mitu inimest poodi sisse või välja lasta :-) Automaadi ette jõudnud, otsustasin väikese kaalumise peale piirduda paarisaja euroga ja selgus, et enam-vähem sellega ma toime ka tulingi - jättes küll mõned asjad, nagu ikka, kotti suskamata, aga samas surudes sinna ka mõningaid, mis varasematel aastatel on hankimata jäänud ... Aga olgu siis siin ka ära mainitud selle orgiastilise väljaskäigu kojujõudnud tulemused:

• Eesti etümoloogiasõnaraamat
• Inglise-eesti meresõnaraamat
• M. Aitsam. 1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis
• U. Masing. 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult
• H. Udam. Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo
• P. Matyszak. Klassikaline kompendium
• H. Recanati. Kolmas rass. Pääsemine eestlaste abiga
• H. Ojalo. Kui eestlased Riiat vallutasid. Eesti ja Läti sõjakeerises 1915-1920
• T. Trubetsky, K. Lehola. Haaknõela külm helk. Eesti punk 1972-1990
• F. Prinz. Pühakute tõeline elu. Kaksteist ajaloolist portreed
• H. D. Grier. Hitler, Dönitz ja Läänemeri. Kolmanda Riigi viimane lootus, 1944-1945
• H. Nagel. Sõjatee 20. Eesti diviisis
• V. Essau. Sinimägedest Uklei ja Zedelghemi vangilaargisse ning Ameerika vahikompaniisse
• L. Suburg. Kogutud kirjatööd
• Eestikeelne raamat 1918-1940 (tellimus)

Tänane Sirp ei sisaldanud ühikuliselt ehk just väga palju lugemisväärset, aga seda etemad olid need vähesed lood, mis lugemist väärisid. Alates Rossi Kristiina pikast ja asjalikust üle- ja sissevaatest aastaid võtnud, aga nüüd lõpule jõudnud Friedelli "Uusaja kultuurilukku". Eriti tänuväärne oli sealjuures see, et kogu sellest pikkusest oma poole võttis enda alla puhas tõlkekriitika. Nojah, antud juhul tõesti kriitiline kriitika, aga mis parata, tavaliselt ju tõlkest ikka siis räägitaksegi, kui on midagi pahasti öelda (mitte et positiivne kriitika tõlke asjus võimatu oleks ja õieti ongi selle kohta mõned üksikud näited ka eestikeelses (uuemas, tänapäevases) kirjasõnas ju olemas, aga kui kõik on hästi, siis tuleb kahtlemata tõlkija viimasena meelde ...). Ja selle järgi, mis kirja oli saanud, oli ka põhjust kriitiline olla. Sest kui lõppmulje on selline, et "Eesti publik oleks nagu asetatud teatrisaali, mida eraldab lavast, kus käib igati paeluv etendus, määrdunud klaas. Mõni koht on puhtaks pestud ja paistab päris hästi läbi, mõne tagant on laval toimuv enam-vähem aimatav, paarist kohast pole üldse midagi näha", siis ilmselgelt ei ole asjad korras.

Sugugi paha lugemine polnud ka meediaarvustus "Kirjandusministeeriumi" teemal. Kui tavaliselt on see rubriik antud humoristide päralt, siis Mathura nime all esinev kirjainimene oli võtnud ette päris sisulise analüüsi, mõistagi nii palju kui selle rubriigi maht võimaldab. Nende mõtetega võis täiesti nõus olla - eriti sellega, et hoolimata sellest, et "Kirjandusministeerium" on igati tervitatav nähtus, võiks selle kõrval olla teisigi kirjandussaateid, kas tingimata konkureerivaid, aga lihtsalt teisi, eeldatavalt ka kuidagi teistmoodi üles ehitatud ja teistest asjadest kõnelevaid. Aga noh, see käib muidugi rubriiki "lootus sureb viimasena" ...

Veldre Anto jätkas oma hereetilist infoühiskonna käsitlust ja jõudis seekord mulle päris südamelähedase teema, nimelt tõlkimise juurde. Eks selles artiklis oli kindlasti mõningaid asju, mille üle võiks ehk vaielda, aga tervikuna võib neile seisukohtadele täiega alla kirjutada. Kivi asemel lausa terava kirve lennutamine "eurokeele" potipõllumaale on täiesti õigustatud: mitte et seal ei püütaks ja vaeva nähtaks hea eesti keele kasutamise nimel (kindlasti nähakse ja püütakse, tean kindlalt), aga tolle tekstimassi maht on koletuma suur ja kipub paratamatult kõigest hoolimata väheseid tõlkijaid enda alla matma. Rääkimata sellest, et nii mõnigi kord on juba algtekst selline, mille puhul peast kinni hoidmine on vähim, mida teha ...

Ja mõistagi võib täielikult nõustuda ka kriitikaga terminiloome (või sageli paraku -loometuse) kohta. No on kohe terveid valdkondi, kus asi lonkab rohkem kui üldse mõistlik. Tehnika kui tänapäeva maailma nähtavasti kõige kiiremini areneva (vähemalt väliselt, sealhulgas reklaam-sõnaloomelt, kui ka mitte sisemiselt ehk sisuliselt) valdkonna sõnavara paistab selles osas muidugi eriliselt silma. Millega ma olen tarkvara tõlkides ka ise kohe sageli kokku puutunud - ja asi ei ole isegi kõigis neis kurikuulsates ajurites, tüürelites ja muudes sellistes terminites, mida ikka kiputakse esile tooma, sest nende kallal on vähemat vaeva nähtud ja üritatud midagi teha (kuigi, tuleb nentida, reaalselt on nad suuremalt jaolt jäänudki ajalukku ning kuskil neid praktiliselt ei kasutata). Märksa rohkem, kohe palju rohkem häirivad otse- või ka möödatõlked asjade puhul, mis tegelikult on eesti keeles juba olemas (nt artikliski toodud näide "antud nimi", mis loomulikult on eesnimi) (Loomulikult pean tunnistama, et hoolikal uurimisel leiab kahtlemata mu tõlgetest samuti selliseid asju, isegi kui ma olen seda ohtu teadvustades üritanud niisuguseid jaburusi vältida ...)

Samamoodi võib igati toetada mõtet eesti keele korralikuks kirjeldamiseks sellisel moel (matemaatilis-loogiliselt, ütleb Veldre), et see oleks mõistetav igasuguseks keeletehnoloogiliseks kasutamiseks. Selles osas on ikka eesti keel tõsiselt maha jäänud või, nagu autorgi osutab, kui midagi on tehtud, siis kuidagi kitsarinnaliselt, nii et seda saab kasutada vaid piiratult. Ma olen ise KDE rakenduste tõlkimise raames tõlkinud ära vähemalt kahe sellise rakenduse kasutajaliidese, mille eesmärk on anda võimalus inimestele, kes vajavad näiteks arvuti vahendusel laekuva teksti ettelugemist või arvuti juhtimist häälkäsklustega. Mis on ju tore ja toimib õige mitmes (siiski mitte nüüd väga paljudes) keeles, aga kurvastaval kombel kindlasti mitte eesti keeles, sest paraku vähemalt vaba tarkvara maailma sobivaid lahendusi ei ole välja töötatud, ikka on kasutusel nii-ütelda omanduslik tarkvara või vähemalt moodustab see osa lahendusest. Hea näide on kahtlemata tore algatus kõnesalvestuste brauser, mille veebirakenduse lähtekood on küll avalik, aga, nagu ikka, see kood, mis tegeliku töö ära teeb ehk siis kõnetuvastuse tegelik tööloom, mitte (ja seletuses on ka lisatud arvatav põhjus: enamus kasutatud tarkvarast on vaba lähtekoodiga) ...

Aga eks tuleb loota, et olukord tasapisi paraneb. Lõppeks on ju seda probleemi nii mokaotsast ka "kõrgemal pool" tunnistatud või vähemalt tehtud nägu, et seda on mõistetud ja midagi ette võetakse (kõik need keeletehnoloogia arendamise programmid ja kavad, vaba tarkvara kohatine tähtsustamine ja nii edasi). Võib-olla jõutakse kunagi ka selleni, et tarkvara või ka laiemalt tehnikasõnavara eestindajad ja terminite väljamõtlejad kuidagi koopereeruvad - ehkki ma pigem kaldun skeptiliselt uskuma, et mu silmad ei pruugi seda näha ...

Numbri lõpetuseks läks osaliselt samal teemal, aga tugevalt teise nurga alt ja muudegi mõtetega edasi Kändleri Tiit, kes võttis ette vaadelda teaduse populariseerimist ja selle küll mitte kõige kehvemat, aga kindlasti ka mitte just kuigi hõiskamisväärset seisu tänases Eestis. Igatahes mõtlema panev lugemine, mille pessimistlikud noodid ei pruugi olla sugugi üle pingutatud ...

Loetud: Sirp, 07.12.2012
Vaadatud: Elas kord (Fox), Kelgukoerad (Kanal2), Vürtsiheeringas (Kanal2)

Neljabased mõtted

Poolenisti tavaline tööpäev, mille teise poole moodustas alanud jõuluajajärgu üks avapauke, nimelt RKK jõulupidu. Millest palju rohkem pole öelda kui seda, et enam-vähem sama rahvarohkena nagu ikka pakkus see piisavalt häid suhtlemisvõimalusi ja kõike muud, mis selliste üritustega ikka kaasneb :-)


Loetud: TM Kodu ja ehitus 12/2012
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Eureka (TV6), Soome marssal (TV3)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Õieti oli ka teine (töö)ajakatkestaja, aga see oli äärmiselt põgus, vaid mõneminutiline. Nimelt alustati meil juba suvel maja soojustamist, mis nüüd talvehakul paistab lõppema hakkavat. Aga nagu ikka, yin ja yang peavad tasakaalus olema ja kui juba seina soojustatakse, tuleb kohe hoolitseda ka selle eest, et inimestel mitte liiga soe ei hakkaks, milleks puuriti seina sisse mõnuga augud, nii et neid kõigisse tubadesse jaguks. Täna jõudis siis mu elamispinna kätte kord, mil neid ventilatsiooniavausteks nimetatavaid auke tuldi tuhmvalge plastkobakaga täitma. Mis on muidugi tegelikult hea, sest ventileerimine on kahtlemata oluline (nii mulle kui ka eriti raamatutele) ja see väike auk on ehk isegi etem kui akna lahtihoidmine (ehkki viimane ventileerib kahtlemata ulatuslikumalt). Siiski on omamoodi naljakas, kuidas kangesti nähakse vaeva, et seinad soojust läbi ei laseks, aga seejärel tehakse nende sisse ometi lausa päris korralik auk ...

Loetud: Tehnikamaailm 12/2012
Vaadatud. Süvahavva kaadri taga (Kanal2), Meie aasta Siberis (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Benfica (TV6), Alcatraz (Kanal2)

Teisibased mõtted

Kuigi tänane päev oli ette teada igasuguseks tööks jupp jagu lühem, siis otsustasin siiski, arvestades viimasel nädalal tekkinud imetabast ärkvel- ja hämaroleku vahekorda, just täna ära teha selle, mis eile tegemata jäi ehk tõlkida vaba tarkvara. Mis, nagu üldjuhul ikka, tähendas KDE ja selle arendusharu kallal, veelgi täpsemalt nüüd, kus kasutajaliidese pool on täielikult tõlgitud ja vaid tuleb iga nädal lisandunud stringid taas korda seada (mida enamasti polegi koletult palju), dokumentatsiooni kallal. Mille osas oli tänane päev küllaltki edukas, vähemalt enesetunde järgi: terve hulk asju sai ära tehtud, mis võib-olla pole küll väga tähtsad, aga ometi on oodanud juba pikka aega oma järjekorda ja said nüüd korda (noh, vähemalt tõlgitud, loodetavasti enam-vähem korralikult). Kui nii edasi peaks suutma tegutseda, siis ehk saabki kevadeks ka dokumentatsiooni tõlgitud, mille järel on muidugi ees veel raskemad ülesanded, olgu siis nendesamuste käsiraamatute varustamine korralike piltidega või veel enam rakendustele igasuguse lokaliseeritud, eestipärase sisu andmine (eriti õpirakendustes, aga ka näiteks finantsrakendustes, mis tõotab tõsine peavalu tulla ja olla ...)

Eespool mainitud päevalühendaja oli nädala eest siingi teada antud tõlkijate sektsiooni järjekordse teemaseminari väisamine, millel seekord kandvaks mõtteks oli sõjanduskeel. Teisisõnu siis asi, millega ma oma tõlgetes täiesti regulaarselt ja pidevalt, võiks peaaegu öelda et päevast päeva kokku puutun. Kõnelejateks olid Boltowsky Toomas, kes mitut puhku ajakirjanduseski karmi häält sõjandusalaste tõlketeoste kallal tõstnud, ja Aleksejevi Tiit, kes küll kirjanik, aga oma ristisõjateemaliste romaanidega mõistetavalt samuti sõjandusteemaga tõsiselt kokku puutunud. Boltowsky võttis, kuidas öelda, kiirkorras läbi kõik põhilisemad asjad, alates auastmetest ja sõjaväelistest üksustest kuni relvade ja nende osade lühida tutvustamiseni. Eks ta kiire jutt oli ja paljudest asjadest üle ratsutav, aga saadetud see-eest korralikust illustreerivast materjalist, mis aitas tublisti kaasa.

Usina kribamise ja suhteliselt paljude esitatud küsimuste põhjal võis mõista, et üsna suurele osale kohaletulnutest oli see valdkond küllaltki tume maa - mis on ka mõistetav, sest eks enamik ole ilukirjanduse tõlkijad ja üldjuhul (igasugu erandid muidugi välja arvata) ilukirjanduses väga süvitsi selle teemaga ju ei minda. Seda valusam on muidugi, kui järsku sõidab kuskilt sisse tundmatu või vähetuntud valdkonna spetsiifiline mõiste, mille puhul on hea, kui üldse aru saad, et see on mõiste ... Ja paistis seal olevat ka vähemalt üks, kui mitte rohkem filmitõlkijate seltskonna esindaja, kellel subtiitrite eripära tõttu mõistagi sellised asjad veelgi kibedamalt kukil ... Nojah, paraku selle sõjandusterminoloogiaga on nagu on: ühelt poolt ju midagi nagu oleks (näiteks oma kiiksuga, aga siiski kasutatav militerm või paar sõnaraamatut (eriti too kuuekeelne, aga ka mõnevõrra vanem ja veidi vananenud leksikoni tüüpi raamatuke), näpuotsaga üht-teist ehk veel peale), aga teiselt poolt valitseb eriti nende terminite osas, mis pole tänapäeva kandunud, vaid on kindlalt ajalukku jäänud ja pealegi pole otseselt Eestiga seotud, võiks öelda et täielik (must) auk ... Ma olen isegi mõelnud mingilaadse spetsiaalse sõjalise wiki tegemise peale, aga see tundub ikka nii hirmus suur tükk asja, nõuaks rängalt aega ja vaimukulu (no muidugi, eestikeelses Vikipeedias on ka üht-teist olemas, aga suhteliselt vähe, mõnikord (tõsi, sõjanduslike asjade puhul küllaltki vähe) natuke kaheldava kvaliteediga, kindlasti aga paganama lühidalt ja enamasti raskesti seostatavalt tõlkija vajadustega). Aga võib-olla ma millalgi siiski mõtlen selle peale, eks näib ...

Aleksejevi Tiit, kel asjade ajalise nihkumise tõttu jäi aega esinemiseks üsna napiks, kõneles veidi kaugemast minevikust ehk siis enda meelisteemast, ristisõdade ajajärgust nii aastat tuhatkond või pisut vähem tagasi. Ka see oli päris huvitav kuulata. Kuigi mulle kummagi mehe jutus palju uut ei olnud, oli siiski hea mõningaid asju nii-ütelda kompaktselt suu ja silma ja kõrva sisse saada (ja ei saa muidugi sugugi ka öelda, et kõik, mida nad rääkisid, oleks olnud selline teave, mis mul igas asendis ja igal kellaajal soravalt ja sulnilt üle huulte suudaks voogata ...) Sõnaga, täie ette läinud õhtu.


Loetud: Tehnikamaailm 12/2012
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Real - Amsterdami Ajax (TV6)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

Esmabased mõtted

Et raamatu lugemist jätkus eilsest tänasessegi, siis loomulikult seda ma ka jätkasin. Ja kui lõpetasin, olid positiivsed emotsioonid nii kõrgel ja aeg nii hiline, et ei hakanud enam "tavalise esmaspäeva" peale mõtlemagi, vaid naudisklesin mõnda aega niisama ja siis kahjatsusega asusin taas igapäevatöö ehk raamatutõlkimise kallale - mis, peab tunnistama, pärast Thursday Nexti loo läbilugemist pole üldse enam nii lõbus, aga teiselt poolt ka sugugi mitte nii raske, sest TNi lugemise ajal tuleb kogu aeg täie rauaga pingutada seda osa mu mõistusest, mis lugemise ajal üritab automaatselt ja paralleelselt sama teksti eesti keeles ette kujutada ...


Loetud: J. Fforde. The Woman Who Died a Lot
Vaadatud: Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV), Ajasõlm (TV3), Ärapanija (Kanal2)

Pühabased mõtted

Otsustasin tänase päeva endale vabaks ehk puhkepäevaks teha, sest sestsaadik, kui ma kandekeskusest järjekordse ja seni viimase Thursday Nexti sarja raamatu koju tõin, on kripeldanud seda lugeda, aga töö, ikka see töö ja muud asjatoimetused on kogu aeg seda õnnist hetke edasi lükanud. Täna ei andnud see sügeliste liik siis enam kannatada ...

Siiski mahtus päeva sisse ära ka traditsiooniline väljaskäik eesmärgiga sooritada külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Ilm oli võrreldes viimase väljaskäiguga omajagu muutunud, vahepeal oli maa kattunud mingi valge ollusega ja kraadidki olid alla nulli vajunud. Sõnaga imekena sügis paistab olevat maad andnud surmvalgele talvele. Mitte küll veel täielikult, sest helisid peale lume krudisemise jalge all oli endiselt ohtralt kuulda, aga küllap seegi aeg kätte jõuab peagi. Ema juures ootas samuti traditsiooniliselt ees korralik kõhutäis imehea toidu ja mehine peatäis ristsõnade kujul. Ühtlasi sain teda, et ta kirja pandud suguvõsa ajalugu on nüüd nii valmis, nagu ta seda praegu oskas ja suutis teha, ning peaks siis kohe-kohe trükki minema.

Loetud: J. Fforde. The Woman Who Died a Lot
Vaadatud: Ajavaod: Maastik jäägritega (ETV), Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV), Harju 1-50: Rein Veidemann (ETV), Kättemaks vampiiridele (Kanal12)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev.

Eilne Sirp, mille korraliku lugemiseni ma alles täna jõudsin, sisaldas nii omajagu huvitavat lugemist kui ka ühe rõõmusõnumi. Enesekesksena tasub mõistagi alustada viimasest: nimelt mingi imeliku kokkusattumise tulemusel oli mulle naeratanud taas loosiõnn ning ma pälvisin auhinna septembrikuise Emakeele Seltsi keeleviktoriini õigete vastuste eest. Arvestades mu tavalist loosiõnne, siis on muidugi alust kahtlustada, et rohkem vastajaid lihtsalt polnudki, aga eks ma olen rõõmus ikka, eriti veel selle üle, et mul õnnestus panna täppi vastustega kahtlemata kõige keerulisemas keelevaldkonnas, mis üldse olla saab, nimelt fraseoloogia alal.

Klassivend Kerikmäe Tanel oli koos Nyman-Metcalfu Katriniga taas kirjutanud inimõiguste probleemist, pealkirjastades oma artikli üsna intrigeerivalt "Kas inimõigused on ikka veel olemas?" Juuraõppejõuna loomulikult leiab ta, et ikka on, aga muretseb, millised nad on ja kas nad on ikka ühelt poolt nii universaalsed, kui tavatsetakse ette kujutada, ja teiselt poolt nii universaalsed, nagu neid pahatihti üritakse ette kujutada. Mis on õieti päris tõsised küsimused, millele mõistagi küllaltki lühikeses ajaleheartiklis ammendavalt vastata ei jõua ega saagi jõuda, aga mis vajaksid küll põhjalikumat arutelu, eriti silmas pidades traditsiooniliste inimõiguste tagajate ehk riikide poliitilise kindlameelsuse lagunemist ajal, mil muidu inimõigustega küllaltki tihedalt seonduv liberaaldemokraatlik valitsemisviis paistab olevat kui mitte end ammendanud, siis vähemalt kriisis ning peale tungivad uued, üldiselt vähem inimkesksed valitsemisviisid ...

Päris huvitav lugemine oli ka Tiidu Ene-Margiti lugu "Eesti haldusjaotusest statistiku pilgu läbi". Päris õpetlik oli teada saada, kuivõrd suured on vahed ühe tasandi haldusüksuste vahel. Haldusreform on muidugi olnud aina vinduv teema läbi kogu taasiseseisva Eesti Vabariigi - eriti seetõttu, et erinevad haldusjaotused on üsna iseteed arenenud (ka artiklis mainitakse poliitilise ja eri ametkondade haldusjaotuste märkimisväärset erinevust, mis mäletatavasti sundis lausa presidenti aasta algusotsas Paide näidet tuues asjasse sekkuma). Ja et seda seniajani veeretatakse nagu tulist kartulit, mida keegi ei riski suhu võtta, on ka vähe lootust, et midagi oluliselt paraneks, vähemalt lähemal ajal ...

Kändleri Tiidu lood on peaaegu alati head lugeda, nii ka seekord artiklit, mis oli pühendatud Darwini Charlesi peateose, ikka selle evolutsiooni alustala, ilmumisele eesti keeles. Mulle jäi sellest ehk kõige rohkem silma üks mõte, millega ma võin täielikult nõus olla ja ainult kahetseda, et tänapäeva keel ja tekstid on nüüdisajal selliseks muutunud:

Darwinil pole lause piiriks mitte mingi kindel sõnade arv, nagu nüüdisajal trükitud eesti keeles on kombeks. Tema juba kokku ei hoia, lause võib olla ka pool lehekülge pikk, peaasi, et sellega saab üks mõte ära öeldud. Mida olulisem mõte, seda pikem on lause.

[...]

Darwinit lugeda on nauding, mida segab vaid hinge pugev nukrus: kui palju oli tol ajal aega süvenemiseks, pikkade lausete kirjutamiseks ja lugemiseks, selliste, mille iga eesti keeletoimetaja esimese hooga lühemaks kriipseldab, nõnda et neid siinkohal pole mõtetki püüda esile tuua. Ja ei mingeid illustratiivseid pudipadinaid, mis on nüüdisajal vältimatud.

Lisaks võis rõõmustaval kombel teada saada, et lisaks tõlkimisele ja "omade ringis" levitamisele on kavas see raamat viimaks siiski ka avalikku müüki panna.

Kulli Aivar oli kirjutanud ülistavalt ja isegi veidi apologeetiliselt ühest kirjainimesest, kes mullegi varasematel aegadel on üpris oluline olnud, nimelt Solženitsõni Aleksandrist. Väga väärt lugemine (nii artikkel siis kui ka muidugi Solženitsõn ise).

Rõõmsalt üllatava avastuse pakkus pikk intervjuu Kilgi Marisega. millest selgus, et nüüd on olemas ka selline eestlane, kes on ära õppinud ja omandanud kitšee keele ning sellest lausa tõlkima asunud. Kui ma omal ajal raamatut "Muistsete maiade maailm" tõlkisin, siis oli eesti keeles õnneks küll juba olemas "Popol Vuh", aga see on ju teatavasti kaudtõlge hispaania keelest. Kui ka veel mõni eestlane ongi maia keelt varem omandanud, siis ei ole see just märkimisväärset jälge jätnud, tundub mulle. Aga intervjuus oli loomulikult palju juttu ka maiade/kitšeede mõttemaailmast ja muust sellisest, mida oli äärmiselt huvitav lugeda.

Numbri lõpetas tõlkijate Pedusaare Heino ja Sinisoo Margi nutt ja hala (meedia)keele "järjepideva nõtrumise" pärast, mille lugemine oli päris masendav. Aga samal ajal õpetlik, ka nagu ikka.

Loetud: Sirp, 30.11.2012

Vaadatud: Salajane ladu 13 (TV6), USA jalgpalli kõrgliiga finaal: Los Angelese Galaxy - Houstoni Dynamo (Kanal12)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: elu pole vaid kilu likööriga (Postimees, 01.12.2012)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millest oma tubli tüki haukasid eile mainitud Diplomaatia hüvanguks tehtava tõlke viimased kaks kolmandikku.

Täna jäi silma veel üks tõlkijatele suunatud üritus, sedakorda küll mitte tõlkijate sektsiooni oma, aga olgu see siis üritustehuvilistele ka siin ära märgitud:

Seminar: Fragmente eesti tõlkeloost. Nõukogude aeg

Esinevad:
Anne Lange, „Henno Rajandi keeleteooriast ja tõlkepraktikast.“
Daniele Monticelli, „Tõlkelised dissonantsid totalitarismi monoloogis: võõristused, anakrooniad, dislokatsioonid.“
Aile Möldre, „Niinimetatud teiste nõukogude rahvaste kirjanduse tõlked eestikeelses raamatutoodangus 1940.-1980. aastatel.“
Katre Talviste, „Kas mõni raamat sureb ära ja kuhu ta siis läheb? Johannes Becheri "Unistades täiusest" ja eesti tõlkeluule 1950.-1960. aastate vahetusel.“
Peeter Torop, „Vastupanutõlge: dissimilatsioon assimilatsioonis.“

Seminarile järgneb ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica 9/10 (tõlkeloo erinumbri) esitlus 

Korraldajad:
Tallinna Ülikool
Eesti Kirjandusmuuseum
Lisateave: http://www.tlu.ee/?LangID=1&action=ShowEvents&NewsID=5326&Latest=yes&StartDate=2012

Täna jõudsid lõpuks ka Mageia paigaldusprogrammi abitekstide tõlked SVNi, mis peaks tähendama, et umbes kahe nädala pärast ilmuvas tulevase Mageia 3 esimeses beetaväljaandes on loodetavasti need juba eestikeelsetena kõigile saadaval. (See eeldab, nagu ma aru saan, küll veel mõningate seotud tarkvarapakettide ümberehitamist, aga usutavasti ei teki sellega mingeid takistusi.)

Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut

Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Elas kord (Fox), Kelgukoerad (Kanal2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest küll haukasid oma tubli tüki täiendavad tööandjad, kelle tõttu tõlkisin lisaks kaks artiklit Postimehe ja umbes kolmandiku artiklist Diplomaatia hüvanguks (ülejäänud kaks kolmandikku, tähendab siis, jäi veel tõlkimata, mitte et ma ainult kolmandiku oleksingi pidanud tõlkima).

Tegelikult juba eile õhtul jäi silma Emakeele Seltsi keeletoimkonna uus katse ajaloosündmuste kirjutamises selgust saada ja selgust luua. Kuigi mulle nende suvine otsus kirjutada ajaloosündmusi edaspidi väiketähelisena (välja arvatud muidugi sündmuste nimetustes esinevad koha- või isikunimed) meeldis, siis nii mõnegi ajaloolase ja ilmselt ka mitteajaloolase meelest oli see lausväär seisukoht - mida, paistab, tundis ka keeletoimkond olevat kohustatud arvestama. Uus otsus, õigemini praegu veel selle eelnõu (aega arutamiseks on selle järgi jaanuari keskpaigani), sätestab niisiis, et kuigi reeglina kirjutatakse ajaloosündmuste nimetused väikese tähega, on reeglist ka erandid, nõndanimetatud "kinnistunud nimetused", mille näiteks on toodud järgmised sündmused: Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda. Noh, las ta siis olla, kui on kinnistunud, olgu peale. Aga tasub muidugi oodata jaanuarini - arvatavasti jõuab enne seda veel keegi sõna võtta, tõenäoliselt ikka põhireegli ehk väiketähe vastu ...

Üks asi, mis selles selgituses mulle vastukarva käib - õigemini, siin ei tule see nii palju välja, kui mõne teise otsuse puhul, aga siiski -, on rõhutamine, et muutusi või täpsustamisi on vaja eelkõige selleks, et kooliõpilased kannatada ei saaks, kui nad oma kirjandis või kus iganes peaksid kasutama vorme, mis on üldiselt käibel, aga mille kohta konkreetset otsust ei ole (nt mistahes mis tahes'i asemel, võibolla võib-olla asemel jne). Mu meelest on kuidagi olemuslikult vale ühe inimrühma huvides, olgu need siia kas või "elu õied" lapsed, teha muudatusi põhimõtteliselt kõigile järgimiseks mõeldud reeglites - või õigemini, hakata ühe rühma huvides kitsendama või laiendama üldisi reegleid. Pigem oleks mõttekam teha rohkem koostööd õpetajatega ning täpsustada metoodilisi ja hindamisjuhiseid ja mida iganes, millest õpetajad hindamisel lähtuvad. Aga noh, see on ka ainult selline mõtteräbal ja üldiselt ei ole mul keeletoimkonna otsuste kohta halbu sõnu öelda - kui ainult see põhjendus pentsiku ja vildakana ei tunduks ...


Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Täitsa lõpp (Kanal2), Haven (Yle2), Peeter Esimene. Testament (ETV2), Curiosity kills (ETV2), Eureka (TV6), Kättemaksukontor (TV3)

Kolmabased mõtted

Valdavalt tavaline tööpäev, millest haukasid oma tüki kaks väljaskäiku. Neist esimene, selline lühike, viis mind kodulähedasse kandekeskusse, kus ootas ees väike raamatupakike. Ilm oli ootamatult talviseks pööranud, lausa maa oli valge ja mõne koha peal õnnestus isegi tuulel majadevahelisest ruumist õhutatuna tuurid kergelt üles võtta. See esimene lumi ja talve algus on alati nii tore aeg, pingestatud ootusest, et lõpuks laskub valge surmarahu maa peale. Igatahes kandekeskusse ma kenast ilmast hoolimata jõudsin ja olgu siin ka ära mainitud paki sisu:

• C. Koslofsky. Evening's Empire. A History of the Night in Early Modern Europe

Teine väljaskäik oli juba pikem ja viis mind üle tüki aja Kirjanike Liidu korraldatavale kirjanduslikule kolmapäevale. Põhjus oli üsna proosaline: nimelt oli täna välja kuulutatud üritus pealkirjaga "Ulme näitab uut ja vana", millel esinejateks sellised kuulsused nagu Hellati Henn-Kaarel, Veskimehe Siim, Meresi Triinu ja Sandri Kristjan. Väga mõnus oli kuulata Hellati meenutusi möödaniku aegadest, milles oli nii palju tuttavlikku, aga ka nii mõndagi uudset. Veskimees, kes tundus olevat ürituse hing, üritas mitmel korral suunata juttu nähtavasti talle hingelähedasse suunda, mille võib kokku võtta vist umbes nii: praegune maailm ja kirjandus on alla käinud ning suuri sihte ei seata, kas ja kuidas saaks (ulme)kirjandus seda muuta? Mida ta ilmselt ise oma loominguga püüab siis teha, jäi mulje. Ent nii palju kui see diskussioon üldse vedu võttis, lõppes lõpuks kõik tõdemusega, mis utreeritult kõlaks järgmiselt: Kuul on juba käidud, ainuke suur ülesanne on veel laps teha.

Üks mu meelest huvitavamaid mõttevälgatusi oli arutelu selle üle, mis on Eesti ulmes puudu. Nii ulmekirjanduse kui ka üldse kirjanduse puudusena toodi välja näiteks seda, et Eestis puuduvat või on õige õhuke see kirjanduse alaosa, mida kirjutavad ülikoolide õppejõud - erinevalt näiteks Inglismaast, kus olla peaaegu enesestmõistetav, et ülikooli õppejõud kirjutab ka ilukirjandust. Ma ei oska küll Inglismaa kohta midagi palju arvata, see võib ju nii ka olla, kuigi ma usuks, et kui see kunagi nii oligi, on tänapäev sellesse tublisti korrektiive teinud, aga Eestis siiski leidub neid õppejõude, kes ilukirjandusliku loominguga tegelevad, ehkki tõsi ta on, vaevalt kulub kuigi palju üle paari kämblajagu sõrmi, et neid üle lugeda ...

Teine alaliik, mille puudumist märgiti, on kristlik ulme ja selle koha pealt oli esinejatel ilmselgelt õigus. Isegi mitte ainult kristlik, vaid üldse vist religioosne ulme on Eestis vaeslapse osas (kui jätta kõrvale mütoloogiast ammutav kirjutus, mis ehk päris religioosse ulme alla ei mahu). Küllap see on seotud sageli mainimist leidnud eestlaste usu-, täpsemalt siis religioonileigusega. Näiteks Saksamaal tuleb kui mitte iga aasta, siis vähemalt iga paari-kolme aasta tagant linale mõni film, mis ei pruugi alati olla tingimata ulmeline, aga milles kindlasti on olulisel kohal katoliku kirik ja Vatikan ja muud sellised asjad - ilmne viide kaugele ajalukku ulatuvale religioossele pingele Saksamaa sees (ja need filmid said alguse ammu enne seda, kui paavstiks sai Saksamaa esindaja või kui maailmas lõi laineid Browni Dan).

Igatahes oli piisavalt hea jutuajamine, mida tasus kuulata. Lisaks veel Vainola Allani muusikalised vahepalad. Ja et õhtupoolik oleks täielik, siis hankisin endale samalt ürituselt ka äsja ilmunud uue ulmekogumiku "Täheaeg 11: Viirastuslik rügement" (siin digiraamatu link, aga ma hankisin endale siiski selle hard-core paberil väljaande :-) ).


Loetud: Imeline Ajalugu 11/2012
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Meie aasta Siberis (Kanal2), Pilvede all (Kanal2)

Teisibased mõtted

Eilse üsna nurjunud päeva järel otsustasin siiski sel nädalal "esmaspäeva" ehk vaba tarkvara tõlkimise päeva ära teha, tänasel päeval niisiis. Aur kulus nagu tavaliselt KDE ja selle arendusharu peale, kus rakenduste poole pealt oli vahepeal tekkinud juurde üks e-posti klient nimega Trojità, mille eripära näiteks KMailiga võrreldes on see, et Trojità keskendub ainiti IMAP-protokollile ega tee millestki muust midagi teadma (samal ajal kui KMail sööb isukalt nii IMAPit, POP3 kui ka teab veel mida). Dokumentatsiooni poole pealt palju edasi ei jõudnud või õigemini ei jõudnud edasi uute asjadeni, sest vahepeal oli ka nii-ütelda vanu asju omajagu uuendatud. Igatahes KDE SC (ehk tulevase 4.10) dokumentatsioon on taas korras nagu Norras.

Avastasin täna mõningase üllatusega, et mul on taas ilmunud üks tõlkeraamat. Täpsemalt siis Lucase Edwardi "Pettus". Üllatusega seepärast, et mu arvates oleks see võinud enne ilmumist veel kord mu käest ka läbi käia, aga ju oli siis mu tõlge nii hea, et seda ei peetud vajalikuks :-) Paraku tähendab see aga ka seda, et mõned pisiasjad, mis pärast tõlke üleandmist selgusid nii suhtluses autoriga kui ka läti keelde tõlkijaga, jäid nüüd sinna nähtavasti kirja panemata (kui just toimetus neist kuidagi teistmoodi teada ei saanud, milles ma pisut julgeksin kahelda). Aga noh, need olid ka üsna pisikesed asjad, kõige tõsisem ehk üks vale eesnimi, tõsi, vaid ühel korral esineva nime puhul.

Kui juba raamatutele jutt läks, siis neile, kes mu ajaveebi loevad ja tõlkimisasjade vastu huvi tunnevad, võib hea meelega teada anda, et tõlkijate sektsioonil on peagi taas kavas üks teemaseminar. Olgu siin siis ära toodud osa minuni jõudnud kirjast:

Järjekordse teemaseminari üldnimeks võiks sedakorda olla “Lugeja pilk”. Kõnelema on kutsutud kolonelleitnant Toomas Boltowsky, kes annab ülevaate sõjaväelisest terminoloogiast: relvastus, sõduri riietus ja varustus, sõdurite liigid, auastmed, sõjaväeline infrastruktuur, taktika, toponüümid, kõike seda ka ajaloolises perspektiivis. Boltowsky on ise mõned ajalooalased raamatud toimetanud ja teiste tõlgitud raamatuid tähelepanelikult lugenud, mille kohta ta on teinud oma tähelepanekud, vt http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2808:t-lkeraamatute-h-da-ja-viletsus&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3099 ja http://www.postimees.ee/372387/viis-aastat-hiljem-kivi-endiselt-peos/
Teiseks kõnelejaks on palutud ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev, kes lubas rääkida erinevatest tõlkijate häältest, nii nagu nad läbi tõlgete lugejani kanduvad. Ja tõlkijast kui ideaalsest lugejast, seda omaenda teoste võõrkeelde ümberpanemise muljete põhjal. Viimasega seoses peatub ta ka 11. sajandi sõjapidamisega seotud terminitel.
Teemaseminar leiab aset 4. detsembril algusega kell 18.00 aadressil Harju 1, Soome instituudi ruumides.

Loetud: Arvutimaailm 11/2012
Vaadatud: Alcatraz (Kanal2), Süvahavva (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

Ilmunud raamatud: Edward Lucas. Pettus. Spioonid, valed ja kuidas Venemaa Läänt tüssab

Esmabased mõtted

Päev, mille kohta kõige tagasihoidlikumalt sobib öelda "täitsa perses". Algas see sellega, et mõtlesin enne tarkvara tõlkimise juurde asumist, mis ju tavaliselt esmaspäevane tegevus, süsteemi uuendada. Mis läks kenasti - kuni selle hetkeni, kui tegin taaskäivituse ja KDEsse taas sisse logisin. Siis selgus, et midagi on kapitaalselt mäda: tegumiriba justkui näitab kõiki rakendusi, mida seansihaldus korralikult on meeles pidanud ja uuesti sisselogimisel taastanud, aga ligi neile kuidagi ei saa - kirjele klõpsates ei juhtu midagi ja isegi akende läbilappamise käsk Alt+Tab ei näita, et midagi üldse olemas oleks. Küll proovisin nii ja proovisin naa, paneeli välja vahetada ja nii edasi, aga ikka ei midagi. Ei jäänud muud üle kui paigaldada mõni teine töökeskkond, milleks sai valitud kunagi ammustel aegadel silma jäänud kergekaaluline, aga siiski piisavate võimalustega Lxde (icewm on mul nagunii peal, aga see on nii minimaalne, et selle kasutamine muuks kui kõige lihtsamateks ülesanneteks on pigem raskendatud). Siis aga selgus, et tõlkimisrakendus Lokalize ei taha seal kuidagi eduliselt töötada: luges küll tõlkefailid kenasti sisse, aga mitte lõpuni, vaid jäigi seda 100% aina edasi tegema ning töötamine muutus hirmaeglaseks, näiteks lihtsa kopeerimise järel ilmus kopeeritav nähtavale umbes 10 sekundi järel ja siis kulus veel nii sekundit neli-viis, enne kui kursor ka ennast ilmutas ... Paar tundi proovinud, loobusin sellest - kuigi selgus ka ilmselt põhjus: miski oli neelanud kodukataloogis räigelt ruumi, seni vaba olnud kolmandik ehk umbes 60 GB oli nagu naksti kadunud. Ja päris lõpuni ma aru ei saanudki, mille alla täpselt (nähtavasti kurikuulus xsession-errors, aga päris kindel ma selles ei ole).

Niisiis pühendasin tänase päeva tavalisele tõlkimisele, mis enam-vähem sujus. Aga et sellele neetud päevale punkti panna, siis juba hilisõhtul või lausa öösel proovisin veel kord KDEsse sisse logida ja uurida, kas anomaaliad jätkuvad. Jätkusidki - kuni avastasin, et tegumihalduri seadistustes on linnuke märkekastis kirjaga "Ainult aktiivse tegevuse tegumite näitamine". Võtsin selle ära ja oligi kõik endises korras! Kuidas see säte täpselt sisse lülitatud oli või miks sisselogimisel taastatavaid rakendusi loeti teiste tegevuste alla kuuluvaks, jäi mulle küll arusaamatuks, aga sellest hoolimata oli hea, et keegi mind sel hetkel ei näinud - vähkpunasena häbist, et inimesena, kes on KDEd kasutanud hallidest aegadest saadik ja lausa ise seda tõlgib, nii et võiks üksipulgi ja läbi ja lõhki tunda, sattusin sellise valusa reha otsa ...


Loetud: Akadeemia 11/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV), Vaesus? Andke meile raha (ETV)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida sama tavapäraselt katkestas väljaskäik imeilusasse ja armsasse halli ja niiskust alla piserdava taevaalusega maailma eesmärgiga sooritada külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Mis sama tavapäraselt tähendas üht korralikku kõhutäit ja mõnusat peatäit, mille eest seekord hoolitses Meistriristiku vihik. Üllataval, aga rõõmustaval kombel hindas ema mu kaasaviidud jäätiselaari (selle endavalmistatud siis ikka) päris maitsvaks, nii et äkki olen tõesti leidnud enam-vähem optimaalse valmistamisviisi (pinnimisest hoolimata ei tundunud, et ta oleks kiidusõnu ainult lohutuseks jaganud :-) ). Meistriristik aga pakkus peamurdmist veel hiljemgi, juba kodus, ent vist küll esimest korda suutsin kohe esimese raksuga ära lahendada ka Pärnitsa Rauno keerulisemad mõistatused, nii selle pisut nomogrammi meenutava ülesande kui ka väikese eripäraga sudoku. Nähtavasti oli kuu, päikese ja muude planeetide seis parajasti hea :-)


Loetud: Akadeemia 11/2012
Vaadatud: Ajavaod: Legendi järg (ETV), ENSV (ETV)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegin pisukese pausi, et täita üks juba hapnema kippuv lubadus, nimelt see, mis puudutas väikese uudisnupu kirjutamist nüüdseks juba kümne päeva eest ilmavalgust näinud tulevase Mageia 3 kolmanda alfaväljalaske kohta. Siin see siis nüüd on.

Lisaks tegin ka õige kergelt tööd tarkvara tõlkimise kallal. Hea inimene Sander, kes erinevalt minust on ikka otseselt Mageia arendamisega seotud ja üldse tõsine persoon, avastas nimelt, et Mageia kontot registreerides (mida teatavasti saab teha aadressil identity.mageia.org) saadetakse selle kohta teade e-kirjaga, milles täpitähed on vähemalt Thunderbirdi kasutades moondunud vanadeks headeks tuttavateks krõnksudeks, mis arvatavasti tuttavad kõigile, kes muistsetel, aastakümnetetagustel aegadel e-posti kasutanud. Usutavasti ongi see va Thunderbirdi viga, aga eesti keel on õnneks piisavalt paindlik ja nii tegin neid teateid, mida e-kirjaga saadetakse, pisut ümber, selliseks, et neis enam ei esineks täpitähti ega muid ASCII-väliseid märke.


Loetud: Akadeemia 11/2012
Vaadatud. Jüri Üdi klubi (ETV), Salajane ladu 13 (TV6), Paranormaalne aktiivsus 2 (TV3), Hauatagune elu (TV11)

Ilmunud tõlked: Helen Walden: John või Jennifer? (Postimees, 24.11.2012)

Tarkvaratõlked: Mageia

Mageia 3 Alpha 3 väljas

Küll tugeva, kümnepäevase hilinemisega, aga lõpuks suutsin end kokku võtta, et kirjutada tulevase Mageia 3 uusimast arendusväljalaskest, järjekorras kolmandast alfast.

Nagu alfaväljalasete puhul tavaks, on väliselt üpris raske märgata erinevust Mageia 2-st, parimal juhul jäävad silma üksikud muutunud asjad ja needki nõuavad teravat silma. Siiski on mõned puudujäägid, mis võivad kergesti silma torgata. Etteruttavalt: proovisin LiveDVD-d ja seda VirtualBoxis, nii et mõned kogemused võivad erineda, kui proovida paigaldada ja kasutada, aga ilmselt mitte järgmised paar punkti.

Üks asi, mis silma torkas, oli see, et erinevalt teistest rakendustest avaneb Firefox esimesel käivitamisel ingliskeelsena. Et see eestikeelseks saada, tuleb menüüst avada Tools -> Addons ja seal siis rubriigis Languages eesti keel (Estonian) sisse lülitada ning seejärel vastavalt nõudmisele brauser taaskäivitada. Selle kohta on ka veateade tehtud ja loodetavasti see käitumuslik muudatus lõppväljalaske ajaks kaob. Teine silmatorkav (ja samuti raporteeritud ning loodetavasti enne lõplikku väljalaset kaduv) tõik oli muusikamängija Amarok sisuline mittetöötamine: rakendus küll üldjuhul käivitub, aga vähegi millegi tegemisel on tulemuseks krahh (ja mõnikord toob krahhi kaasa juba lihtsalt käivitamine).

Üks poolenisti visuaalsete ja taustamuudatuste vahele jääv asi on tarkvarapakettide liigituse muutmine, mis avaldub eelkõige tarkvarahalduris Rpmdrake. See ei ole veel lõpule jõudnud, mistõttu võib esineda imelikke gruppe ja/või pakettide esinemist mitmes või imelikes kohtades.

Mageia 3 Alpha 3 ingliskeelsena, pilt: http://ostatic.com/blog/magiea-3-is-shaping-up-with-alpha-3

Kui väliselt ei ole muutusi kuigi märgatavalt, siis sisemiselt on neid see-eest õige mitmeid, mis tuleks kindlasti ka siin ära märkida. Vahest kõige olulisem on algkäivituse ajal süsteemi tegeliku käitaja juures varasema SysVIniti asemel systemd kasutusele võtmine. Õieti oli see juba varemgi võimalusena olemas, aga nüüd on see üks ja ainus.

Selle kõrval on teine suurem sisemine muudatus nõndanimetatud usr-move, mis lihtsustatult lahtiseletatuna tähendab osade varem eraldi paiknenud süsteemsete kataloogide paigutamist kataloogi /usr alla. Selle üksikasjadest võib täpsemalt lugeda spetsiaalselt veebileheküljelt. See üleminek on praeguseks suhteliselt sujuvaks muutunud, aga igatahes on tegu ühe põhjusega, miks ei ole sugugi soovitatav praegu proovida uuendamist stabiilse süsteemi (s.t. Mageia 2) pealt alfaväljalaskele - see võib korda minna, aga sugugi ei pruugi. Muidugi, kui eesmärgiks ongi proovida just uuendamist, seda testida ja testimise tulemustest teada anda, siis küll ...

Kolmas asi, millest on palju juttu olnud, aga millega mul endal kokkupuutumist pole olnud, on ühe suhteliselt uudse failisüsteemi btrfs paranenud toetus. Nii palju kui ma olen aru saanud, avalduvad selle eelised eelkõige suuremahulistes süsteemides ehk siis üldjuhul mitte tavalise kodukasutaja korral. Igatahes teoreetiliselt peaks nüüd olema lihtsam ja kindlam seda failisüsteemi kasutada.

Nende huvides, kes soovivad paigaldada serverit või mis tahes muul põhjusel võimalikult väikest, nii-ütelda minimaalset süsteemi, on pakettide valiku etapis lisatud nupp "Tühista kõigi valimine".

Väidetavalt peaks olema mitmesugused asjad eriti paigaldamise juures, aga ka muude süsteemsete asjade puhul kiiremaks läinud, seda nii koodi optimeerimise kui ka muude võtete (näiteks pakkimisalgoritmi vahetamise tõttu) tõttu. Ma ise seda küll ei osanud tähele panna, aga mõne vastukaja kohaselt see tõesti nii olevat.

Nüüd on aeg üles lugeda ka olulisema tarkvara versioonid, mida Alpha 3 pakub:

• kernel 3.6.5
• systemd 195
• KDE 4.9.2
• GNOME 3.6.1
• LibreOffice 3.6.3
• Firefox 16

Ja lõpuks võib ka tõdeda, et eestinduse poolest on see väljalase endiselt nii heal tasemel, kui siinkirjutaja on suutnud seda tagada: ametlikult 100% tõlgitud, loodetavasti ka rahuldavalt. Praeguseks, selle uudisloo kirjutamise ajaks on tõlgitud ka varasem vajak ehk paigaldusaegne abi, aga see ei kajastu veel käesolevas alfaväljalaskes, jõudes loodetavasti sisse ja kasutajate ette juba järgmises, esimeses beetaväljalaskes.


Alusmaterjalid ja lisalugemist:

• Väljalasketeade
• Väljalaskemärkmed
• Teadaolevad vead (tasub eriti lugeda neil, kel on vaja või kes soovivad kasutada omanduslikke graafikadraivereid)