Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest küll haukasid oma tubli tüki täiendavad tööandjad, kelle tõttu tõlkisin lisaks kaks artiklit Postimehe ja umbes kolmandiku artiklist Diplomaatia hüvanguks (ülejäänud kaks kolmandikku, tähendab siis, jäi veel tõlkimata, mitte et ma ainult kolmandiku oleksingi pidanud tõlkima).

Tegelikult juba eile õhtul jäi silma Emakeele Seltsi keeletoimkonna uus katse ajaloosündmuste kirjutamises selgust saada ja selgust luua. Kuigi mulle nende suvine otsus kirjutada ajaloosündmusi edaspidi väiketähelisena (välja arvatud muidugi sündmuste nimetustes esinevad koha- või isikunimed) meeldis, siis nii mõnegi ajaloolase ja ilmselt ka mitteajaloolase meelest oli see lausväär seisukoht - mida, paistab, tundis ka keeletoimkond olevat kohustatud arvestama. Uus otsus, õigemini praegu veel selle eelnõu (aega arutamiseks on selle järgi jaanuari keskpaigani), sätestab niisiis, et kuigi reeglina kirjutatakse ajaloosündmuste nimetused väikese tähega, on reeglist ka erandid, nõndanimetatud "kinnistunud nimetused", mille näiteks on toodud järgmised sündmused: Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda. Noh, las ta siis olla, kui on kinnistunud, olgu peale. Aga tasub muidugi oodata jaanuarini - arvatavasti jõuab enne seda veel keegi sõna võtta, tõenäoliselt ikka põhireegli ehk väiketähe vastu ...

Üks asi, mis selles selgituses mulle vastukarva käib - õigemini, siin ei tule see nii palju välja, kui mõne teise otsuse puhul, aga siiski -, on rõhutamine, et muutusi või täpsustamisi on vaja eelkõige selleks, et kooliõpilased kannatada ei saaks, kui nad oma kirjandis või kus iganes peaksid kasutama vorme, mis on üldiselt käibel, aga mille kohta konkreetset otsust ei ole (nt mistahes mis tahes'i asemel, võibolla võib-olla asemel jne). Mu meelest on kuidagi olemuslikult vale ühe inimrühma huvides, olgu need siia kas või "elu õied" lapsed, teha muudatusi põhimõtteliselt kõigile järgimiseks mõeldud reeglites - või õigemini, hakata ühe rühma huvides kitsendama või laiendama üldisi reegleid. Pigem oleks mõttekam teha rohkem koostööd õpetajatega ning täpsustada metoodilisi ja hindamisjuhiseid ja mida iganes, millest õpetajad hindamisel lähtuvad. Aga noh, see on ka ainult selline mõtteräbal ja üldiselt ei ole mul keeletoimkonna otsuste kohta halbu sõnu öelda - kui ainult see põhjendus pentsiku ja vildakana ei tunduks ...


Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Täitsa lõpp (Kanal2), Haven (Yle2), Peeter Esimene. Testament (ETV2), Curiosity kills (ETV2), Eureka (TV6), Kättemaksukontor (TV3)