Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida alustas "varahommikul" ehk nii enam-vähem kohe pärast tõusmist väljaskäimist nõudev üritus, nimelt uhkelt Postimehe arvamusliidrite lõuna nime kandev koosviibimine. Siinkohal muidugi on kohane ka tänada kõiki Postimehe tellijaid, kelle kulul ma kõhu täis sain süüa :-) Selleaastane üritus oli pisut teistsugune: juhtimisstruktuuride mitmekesistumise tõttu oli esmatervitajaid trepil varasema kahe asemel juba kolm ja söögimeeleolu katkestajaid elik puldist tarkade sõnade puistajaid samamoodi tervelt kolm. Neiks olid siis Muti Mihkel, Kallase Siim ja Masso Iivi Anna, kelle sõnavõtte ma ei hakka siinkohal kommenteerima, aga mida ei olnud siiski sugugi paha toidukordade vahele ära kuulata. Traditsiooniline oli siiski "aasta arvamusliidri" väljakuulutamine, kuigi mu meelest kuju, mis selle tiitliga kaasnes, oli läbinud megavõimsa kaalustjälgijate kursuse ja kahanenud juba selliseks, mida on võimalik isegi ühe käega hoida. Nimetatud arvamusliidriks sai vähemalt mulle mõnevõrra üllatuslikult - Postimees võiks ju Jannseni kujuga autasustada pigem ikka kodumaiseid mõtlejaid ja mõtisklejaid - Edward Lucas. Teiselt poolt see muidugi rõõmustas, sest nähtavasti suurem osa tema eesti keeles ilmunud kirjatükke on tulnud minu tõlkekojast :-)


Loetud: Mitmekülgne konservatism
Vaadatud. Välisilm (ETV)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegi oma lünga sisse väljaskäik eesmärgiga külastada ema ja ta poiss-sõpra. Mis suurepäraselt ka õnnestus: teel oli võimalik nautida kena talveilma (kuigi minnes oli paraku veel too kollane jubedus taevas) ja kohal olles imehead tatraputru, mida ma pole enam tõesti aastaid saanud. Lisaks andis mu külastusele jumet hetk, mil koridoris tekkis äkitselt suur kihin-kahin ja mölin - selgus, et naaberkorteris oli käinud välk, pauk, hele laksatus ja veeavarii. Aga ausõna, mina ei teinud, too toru läks täitsa iseseisvalt katki! Tagasi koju jõudes võtsid veel veidi aega ema kaasa pandud paar ristsõnavihikut - jah, ka Kuma Kange on aastatega üha kangemaks läinud -, kuid ma siiski ei süüdista neid selles, et ma oma tõlkega täna valmis ei jõudnud, nagu olin kavatsenud...

Loetud: Mitmekülgne konservatism
Vaadatud: Ajavaod: Vägisi ja vabalt (ETV), ENSV (ETV)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.


Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Nöbinina (ETV), Põrgukoerad (TV6), Kin-dza-dza (PBK)

Ilmunud tõlked:
Stuart Sweenery. Pohmellis härra Pahur läheb Tartusse (Postimees, 28.01.2012)
Jelena Skulskaja: "tuleks võtta kured järelvalvele!" (Postimees, 28.01.2012)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Ka tänane Sirp oli päris loetav - juba teist nädalat järjest, mis ometi toimub, ega sellest tõepoolest hästi- ja paljuloetavat ajalehte ei saa? :-)

Üsna teoreetiline, aga huvitavate küsimustepaaridega oli arvamuskülje põhilugu Veebeli Viljari sulest Euroopa Liidu ja Eesti vahekordade teemal. Küsimused on igatahes mõtlemapanevad, eriti selles valguses, milliseid vastuseid neile on nii väga ühtsena näida ja esineda tahtvas Euroopa Liidus seni antud...

Eraldi keelelehele sedakorda ruumi polnud jagunud, küll aga oli tervelt kaks lehekülge otseselt keeleküsimuste all kinni, alustades Rannuti Mardi sapise (ja ühtlasi peaaegu marurahvusliku - on see sümptomaatiline, et need hoiakud pahatihti kipuvad kokku langema?) ülevaatega möödunudaastastest sündmustest (ja arengutest, tahaks lisada, aga miski hoiab tagasi :-) ). Teisalt, eks tal muidugi ole mitmeski mõttes õigus ka: keeleseadus sai tõepoolest kirik küll keset küla, aga enamik inimesi paraku on valglinnastunud, nii et neist jääb see kaugele...

Künstleri Aili jätkas visalt keele kitsaskohtadele osutamist, sedakorda siis tarbetute ja lausa võigaste konstruktsioonide peale, mille tunnuslikuks näiteks on mitmuslik "pädevused", mis, tuleb tunnistada, on tõepoolest sama kole nagu eespool targu kirjutamata jäetud "arengud"... Mitte et arengud, pädevused, tegevused ja muu selline ei saaks üldse mitmuses olla, aga neid kohti on ikka imevähe, kus see on õigustatud. Aga noh, inglise keel surub kangesti peale ja selles on jälle ka nende sõnade puhul mitmus täiesti loomulik, eelkõige ühildumissüsteemi jäikuse tõttu, mis eesti keeles on traditsiooniliselt palju vabam. Aga võib-olla ongi see järjekordne trend: on ju minevikuski lainetega see keel indoeuroopastunud ja ehk on nüüd käes uue laine aeg? Mine tea...

Päris põnev oli lugeda "Kevade" saja-aasta-juubeli puhust topeltlehekülge kirjandusõpetajate arvamustega, kui aktuaalne see teos tänapäeval on ja milline on üldse laste lugemisharjumused või -kombed. Eks ta ole, see on ilmselt õige, et tänapäeval on sajanditaguse "Kevadega" juba raskem haakuda eelkõige olude üsna põhjaliku muutumise tõttu. Ma mäletan oma lapsepõlvest, et mulle oli suureks abiks ka muidu igas mõttes eeskujuks olnud vanaonu, kes oli ise umbes samal ajal koolis käinud ja oskas väikesele poisile nii mõndagi pajatada, mis nii "Kevadet" kui ka teisi tolle aja teoseid mõistetavamaks tegi. Ent nüüdseks on sellised inimesed juba ammu meie seast lahkunud ja kuigi "Kevade" ehk pole kõige tugevamini ajastus kinni teos, oleks usutavasti uusväljaannetele lausa vaja väikest järelsõna või midagi, mis seda olustikku põgusaltki edasi annaks inimestele, kellele muidu - nagu ka Sirbi arvamustes osutatud - võivad üldse arusaamatuks jääda mitmed raamatus tegelikult olulised, aga otsesõnu väljaütlemata asjad, näiteks see, et õppetöö käis võõrkeeles. Aga eks seni peavad siis õpetajad selle töö ära tegema...

Tõlketeoreetilised küsimused ei anna ikka rahu: kui eelmises oli Cortázari juhtumile tuginedes pikalt juttu erinevatest tõlkimise võimalustest, siis arvustaja Kaintsi Holger, kelle arvamusest see arutelu lahti läks, ei jäänud teps mitte rahule ja avaldas nüüd pisikese vastulause, mis ilmutab taas täiesti teistsugust lähenemist küsimusele. Tegelikult on ta mure muidugi õigustatud, aga samas on ka eesti enda kultuuriruumis olnud piisavalt neid, kes on keelele, sealhulgas süntaksilegi, ikka mitu vinti peale keeranud (kohe meenuvad Laaban, Ehin, isegi Masing), nii et ma kipuks pigem jääma arvamuse juurde, et kui tõlkija, kes paistab olevat vähemalt hispaania keele ja kultuuri osas kõrgelt haritud, pidas paremaks emakeeleski väidetavalt keelepiire kompavat Cortázari just niimoodi edasi anda, ju tal siis selleks põhjust oli ja hukka mõista seda ehk ei tasuks. (Lõppeks on ju selliseid asju, millega tõlkija hätta satub või vähemalt peaks sattuma, muudeski, muidu suhteliselt tavapärastes teostes. Kohe meenub näiteks Douglas Adamsi surematust teosest mind kuude kaupa vaevama jäänud küsimus, kuidas oleks võimalik tõlkida järgmisi lauseid: "For a moment, nothing happened. Then, after a second or so, nothing continued to happen." Eestikeelses tõlkes oli vist lahendatud paraku erilise iluta...)

Väga mõtlemapaneva ja sisuka loo pealkirjaga "Infovaba infoühiskond" praegu nii päevakorda kerkinud infovabaduse (ja osaliselt intellektuaalomandi) teemal oli avaldanud Kikase Jaan, mis mõneti haakus juba möödunud nädalal intervjuus Hurumi Jørniga läbi käinud mõttega, et teadusajakirjad on tänapäeval muutunud teadusmõtte leviku vaenlasteks. See on mõistagi probleemipundar, kus segast on rohkem kui selgust, nii et on hea, et sellel teemal jätkuvalt trummi taotakse.

Viimase aja kirjaskandaalai valguses oli Soidro Mart päris põhjendatult meenutanud alles päris äsjast analoogset juhtumit, kus samasugusest asjast suuremat probleemi ei tehtud, nimelt Laari Mardi samuti eraviisilise kirjavahetuse avalikkuse ette toomist. Nojah, seekord vististi kirjavahetus avalikkuse ette ei jõudnud, võib-olla sellepärast tekkiski skandaal? :-)


Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Heroes (TV3), Emane (PBK), Der Sieg des Odysseus (RTL2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisikese vahelduse tööle hakanud paanikanupp, kui ma avastasin, et möödunudaastastel ristsõnade lahendamise meistrivõistlustel autasuks saadud Rahva Raamatu kinkekaardid on kasutamata ja vähemalt kirjade järgi on täna nende viimane pruukimispäev. Kohale jõudes küll müüja rahustas teatega, et tegelikult võtavad nad neid ka hiljem vastu (mis on muidugi loogiline - nad on nende eest küll juba raha saanud, aga vaid harva õnnestub täpselt sendipealt summa täis saada, nii et kauplus saab nii või teisiti neist veel kasu...). Et ma aga juba kohal olin, ei hakanud mõistagi enam tagasi tulema, et paremaid aegu oodata, vaid tegin ostud ära - just sellised raamatud, mida võib-olla nii-ütelda oma raha eest natuke kõhkleks osta või ootaks mõne aja, kuni nad ehk odavamaks muutuvad, aga mida "kingiks/autasuks" saada oleks ometi äraütlemata hea meel:

• O. Spengler. Õhtumaa allakäik I-II
• R. Blumberga, T. Mäkeläinen, K. Pajusalu. Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur
• Mitmekülgne konservatism

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest oma teatava osa võttis koguni kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Heroes (TV3)

Ilmunud tõlked: Aija Brasliņa: rahvaloendus on riigi jaoks tõehetk (Postimees, 25.01.2012)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud. Taevasina (ETV), Chuck (Kanal2)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Otsustasin seekord tarkvara tõlkimise vahele jätta, sest põhitöö tõlge on päris lõpusirgel ja tähtaegki hakkab juba ähvardavalt lähedale jõudma; samal ajal tarkvara osas midagi nii hirmsasti hetkel ei põle, et seda edasi lükata ei saaks.


Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Solomon Kane (Kanal 12), Välisilm (ETV), Iraak: Fallujah' lapsohvrid (ETV)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegi mõningase pausi väljaskäik ema ja ta poiss-sõbra väisamise eesmärgil. Üsna kena ilm ja imekombel ei olnud see kõrvaline Mooni tänav täna pärastlõunasel ajal täis üksteise järel voorivaid masinaid, nii et ei pidanudki väga palju lumes sumpama (see on mind alati hämmastanud, kuidas ka sellisel kellaajal, kus kõrval asuvatel suurtel Sõpruse ja Mustamäe teel on üsna hõre liiklus, jagub sinna Mooni tänavale nii palju masinaid, et õieti vahetki pole, aga ilmselt see on üks neid elu ja olu müsteeriume, mida inimesele polegi antud lahti mõtestada...).
Esimese vahetu mitte-ristsõnurist õnnesoovijana eilse saavutuse järel oli emal au mulle üle anda ka kommikarp tunnustuseks (mitte et nüüd sellest peaksid juhinduma kõik, kel on õnn ja rõõm mind füüsiliselt kohata, kuigi ma ju vastu ka ei oleks... :-) ) Sain talt ka paar lõpetamata ristsõnavihikut kaasa, aga eilse ponnistuse järel tundus näiteks Meistriristik ikka ületamatult raskena, nii et otsustasin selle jätta öiseks meelelahutuseks või isegi homseks, kui peaksin enne magama jääma - kui ikka ainult paar lihtsamat tähte suudad ära panna ja näiteks küsimus "kirjutaja (pr k)" tekitab ületamatuid raskusi, rääkimata sellest, et kroonikate võtmeristsõnas ükski siinse piirkonnaga otseselt seostumata küsimus sellist tunnetki tekitaks, et võiks vastust teada, siis on parem natuke vahet pidada ja lasta vaimse orgasmi võimsa purske järel saabunud marasmil taanduda...


Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Ajavaod: Mööbliga Euroopasse (ETV), Taevasambad (ETV), ENSV (ETV), Millennium. Purustatud õhuloss (ETV), Heroes (TV3)

Laubased mõtted

Väga väikese tööpanusega, aga see.eest rohkelt vaeva, pingutust, lusti ja lõbu pakkunud päev. Nimelt langes just tänasele päevale taas kord osalemine Eesti meistrivõistlustel ristsõnade lahendamises. Seekord võisteldi natuke muutunud süsteemi alusel. Kui varem anti baaspunktide arvuks 1000, lahendada oli 6 ristsõna ja aega 1 tund ning edasi arvutati nii, et iga minut, mis kulus lahendamiseks alla tunni, andis 3 plusspunkti ning iga täitmata ruut 1 ja iga valesti täidetud ruut 2 miinuspunkti, siis sel korral oli võistlus jagatud kahte vooru.

Baaspunktide arv oli endiselt 1000, aga esimeses voorus oli ainult 4 ristsõna ja aega pool tundi. Miinuspunkte arvestati seal samamoodi, aga aja eest saadavad plusspunktid olid topelt, see tähendab iga võidetud minut andis 6 plussi. Lisaks sai uuendusena plusspunkte ka täpsuse eest: kui kogu ristsõna oli veatult lahendatud, andis see 10 punkti juurde. Kohe järgnenud teine voor kestis tund aega, aga aeg tegelikult enam punktide mõttes rolli ei mänginud. Teises voorus oli ainult üks ristsõna, see-eest aga tunduvalt suurem, A3 formaadis lehel "ristsõnasalat" (kui keegi ei peaks teadma, siis see on selline ristsõna, kus on mitu eri tüüpi ristsõna kokku miksitud: ühes nurgas näiteks šifriristsõna, kuskile pillutatud maagiline ruut, mõnes kohas laiemad ruudud, kuhu tuleb kirjutada hoopis silp jne - sõnaga, üsna pingutav registrite vahetusega mõistatus). Küll kehtisid ka teises voorus omad miinused ja plussid: täitmata ruut 2 ja valesti täidetud ruut 4 miinuspunkti ning perfektselt õigesti täidetud ruudustik lausa 40 plusspunkti.

Mul õnnestus esimeses voorus neljast ristsõnast kaks täita veatult ning ka teises voorus läks õnneks kogu ruudustik puhtalt ära täita, mis kokkuvõttes tõi kaasa II koha. Esikoha saanud Kaldase Avele muidugi polnud erilist lootust järele jõuda - kui ikka inimene suudab teha ainult kahes ruudus vea, sedagi ilmselt rohkem kogemata, siis on selge, et konkurentidel on tagasihoidlikult öeldes ilmvõimatu esikohta ohustada... Aga olgu siis pika jutu peale enda hänna kergitamiseks ka pildike tunnustuseks saadust lisatud (pildil olevale lisandus ka veel 70 euro eest Rahva Raamatu kinkekaarte, mis on mõistagi eriti rõõmustav):

Sellega aga päeva põnevad osad veel ei lõppenud. Nimelt õnnestus mul vanadusest hoolimata ilmutada erilist osavust ning taksoga võistluskohta Tallinna ülikoolis sõites äraütlemata nutika ja paindliku liigutusega rahakott väljudes taksoistmele poetada. Mille puudumise ma avastasin muidugi üsna kohe, kui rõõmsa näoga tahtsin hakata osalemismaksu tasuma... Korraldajate vastutulelikkuse tõttu ei jäänud mul siiski osalemata, küll aga vaevas enne ja pärast võistlust mõte ees seisvast kadalipust kõigi rahakoti vahel olnud kaartide uuesti hankimise vaevast (võistluse ajaks õnnestus siiski need muremõtted välja lülitada ja keskenduda laual asetsevale ülesandele).

Pärast võistlust valvelauas järele pärides selgus, et taksojuht oli olnud väga aus inimene ja tulnud seda sinna pakkuma, aga valvelauatädi, nähtavasti teadmata, milliseid võõraid inimesi võib hoones viibida, oli leidnud, et ülikooli nimekirjas minunimelist ei ole (mis on ka täiesti õige), ega tahtnud seda sugugi vastu võtta. Taksojuht olla selle peale öelnud, et eks ta viib selle siis Lasnamäe politseijaoskonda - küllap see oli tal kodu või järgmise pealevõtukoha või millegi lähedal.

Politsei infoliin oli väga vastutulelik selgitama, kus see jaoskond asub ja isegi kuidas sinna saab, aga sellest hoolimata võttis õige koha ülesleidmine omajagu aega. Esimese hooga sattusin selle juurde nähtavasti valest küljest ja kuigi ma imestasin vist korraks, miks peaks keset Lasnamäed olema silotorn, ei pööranud ma sellele erilist tähelepanu. Lõpuks ei jäänud aga muud üle kui püüda "silotornile" läheneda ja teise külje pealt avastasingi, et tegemist on hoopis politsei võib öelda et täielise "fordiga" :-) Ja rahakott koos vahelolevaga ootaski mind seal ees, nii et pisuke närveldamist põhjustav äpardus möödus sedakorda õnnelikult. Ja mõistagi äärmiselt suur tänu taksojuhile, kelle nimi oli, kui ma just väga ei eksi, Mihhail Šupenko.


Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Nöbinina (ETV), Hord (TV6)

Ilmunud tõlked: John Lucas: poolihääli demokraatia kiituseks (Postimees, 21.01.2012)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänane Sirp oli, ehkki küll lehekülgede arvult täpselt sama, ometi tunduvalt paksem kui mitmed varasemad, vaat et üldse üks paksemaid viimaseid aastal, seda siis lugemist väärivate palade hulga poolest.

Kuigi ma riigiteadusi üldiselt väärt teadusharuks ei pea (tunnustades siiski ausust, et nimetatakse neid just riigiteadusteks, mitte hämavalt ja sisuliselt olematut mõistet kasutavalt ühiskonnateadusteks), oli siiski üsna huvitav lugeda vastava kõrgkooliõpiku valmimise lugu ja kõike, mis selle ja riigiteaduste enda ümber areneb ja kulgeb.

Tõlkijana olid mõistagi põnevamad temaatilised lood, esiteks vastsest Sallustiuse "Catilina vandenõust" Viidingu Kristi pilgu läbi, teiseks ja veel enam aga ajaleheveergudel üsna haruldase linnukesena tõlketeooriat puudutav lugu Ojametsa Oti ja Lotmani Aliine sulest, ajendatuna siis vähemalt mõningates lugejates segadust ja arusaamatust tekitanud Cortázari Julio tõlkest. See tõstatas mõistagi kõikide tõlkijate ees seisva probleemi: kas tõlkida võimalikult originaalilähedaselt või nii, et see kõlaks just tõlgitavas keeles omaselt ega tekitaks võõristust. Nojah, mul kui peaaegu eranditult aime/teaduskirjanduse tõlkijal on see probleem ehk pisut väiksem, kuigi näiteks auastmete vahendamise juures ja muudelgi juhtudel kerkib sama küsimus, aga eriti ilukirjanduses on see tõepoolest suur ja tegelikult lahenduseta probleemipundar. Cortázar, nagu aru võib saada, on tegelikult ehk selles mõttes erandlikki, et kuna ta ise samuti teadlikult keelega mängis, siis võib olla niisugune võimalikult originaalitruu tõlge pigem paremgi, kui ka see eestikeelse lugeja pinge ja paine alla paneb. Igatahes oli niisugust kainelt arutlevat artiklit rõõm ja nauding lugeda.

Tubli panuse tänase lehe mahukamaks muutmisel andis muinsuskaitsele pühendatud topeltlehekülg, mida sisustasid ühelt poolt Tamme Jaani murest ja lootusest pakatav artikkel muinsus-kiirabist, teiselt poolt aga Hansari Liliani kena, mõneti võrdlev ülevaade muinsuskaitsest Jaapanis, milles ei puudunud aga ka oma konkreetsed ettepanekud Eesti muinsuskaitse edendamiseks.

Üllataval kombel oligi selles Sirbis päris palju Jaapanit: mainitud muinsuskaitseartiklile järgnes veel topeltlehekülg Jaapani kirjandusest, esindatud kahe raamatuarvustuse ja ühe proosaluule tõlkevalimikuga. Kirjanduse vallast oli mulle siiski huvitavam pisike informatsioon Tartu kavandamisest UNESCO kirjanduslinnaks. Miskipärast oli see juba mõne aasta eest algatatud üritus kuidagi mu tähelepanu eest kõrvale jäänud, aga mõte on kindlasti hea. Tänapäeval ehk Tartu pole enam nii ülekaalukalt Eesti kirjanduse keskus nagu näiteks pool sajandit või enam tagasi, sest asjaolu, et Tallinnas elab oma veerand või kolmandik või isegi kaks viiendikku elanikest, tähendab ühtlasi seda, et puhtstatistiliselt peab siin juba elama ka palju kirjanikke, nagu neid ilmselgelt ka elab, ent küllap Tartus on seniajani neid "ebaproportsionaalselt" palju...

Päris huvitav oli lugeda ka Kultuurkapitali sihtkapitalide uute koosseisude juhtide arvamusi edasisest tegevusest. Mõneti küll tüütas leida kõigilt peaaegu stampväljend "asjad on mõnusalt korras ja revolutsiooni me tegema ei hakka", aga seda öelnud, käisid nad ometi välja mitmeid uuenduslikke, kui mitte just revolutsioonilisi, siis vähemalt tugevalt evolutsioonilisi ideid. Näiteks kirjanduse sihtkapitali puhul, mis mõistagi mulle kõikse enam huvi pakkus, idee muuta või kallutada kirjastusi muutma taotlusi nii, et honorariks saadav summa oleks suurem kui trükikuludeks saadav. Või ka mõningate "kaubanduslikult ebatasuvate" raamatusarjade püsitoetamine.

Päris mõnus lugemine oli intervjuu Hurumi Jørniga, kes mõne aasta eest sensatsiooniliselt teatas potentsiaalse "puuduva lüli" avastamisest inimeste eellaste seas. Ehkki see meediakampaania tekitas omajagu paksu verd, on Hurumil kahtlemata õigus selles, et nii mõnigi osa teadusmaailmast mingil seletamatul põhjusel on tõmbunud väga enesesse ja sisuliselt lausa varjab oma saavutusi muu maailma eest - tasub tsiteerida tema arvamust: "Sest tänapäeval on ainult teaduskirjastused ja pornosaidid kohad, kus tuleb millegi lugemiseks kasutada Visa kaarti." (Mis on ehk veidi liialdatud, sest pornosaitide järele võib viimastel aastatel lisada veel mõned meediaväljaanded ka näiteks Eestis :-) )

Veel üks kunagi isegi väga levinud, aga tänapäeval ajalehtede veergudele haruharva sattuv lugu, pikk lugu teadlase ja teaduse teest oli Maimetsa Toivo sule läbi pühendatud geneetika "isale" Thomas Hunt Morganile. Hea lahe ja tahe lugemine, selline teadmisi värskendav, ehkki sama artikkel, võib-olla väheste muudatustega, on juba varemgi ilmunud.

Ja mahuka lehe lõpetuseks vääris läbiuurimist ka Kultuurkapitali möödunud aasta viimase kvartali rahajaotuse leheke, kust tasus kõrva taha panna, et millalgi varsti on ilmumas sellised väärt teosed nagu Voltaire'i "Filosoofilised kirjad" ja kirgiiside eepos "Manas".


Loetud: Sirp, 20.01.2012
Vaadatud: NCIS kriminalistid (TV3), Heroes (TV6)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Umbkotid (Kanal2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida mõnevõrra kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: Imeline Ajalugu 1/2012; Akadeemia 1/2012
Vaadatud: Pagu (ETV2), Hirm (ETV2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Horisont 1/2012; Imeline Ajalugu 1/2012
Vaadatud: Taevasina (ETV), Chuck (Kanal2)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk siis tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Taas möödus see KDE tähe all, aga arvestades seda, et KDE 4.8 väljatulek on mõne päeva kaugusel, siis oli viimane aeg viia sisse mitmed parandused, mida ma ise olin tähele pannud, veel enam aga need, mida teised olid tähele pannud ja teada andnud. Ja seda ma tegingi, lisaks veel muidugi tavapärast arendusharus tegutsemist, kus formaalselt sai taas maru palju tööd ära tehtud failide arvu ja võib-olla isegi stringide arvu mõttes, aga tegelikult lihtsalt natuke kõpitsetud mitmeid asju - suured ja koledad kollid, nagu KMyMoney, Skrooge, Kdenlive ja veel mõned ootavad alles oma õudaega ees...

Tulemusrikka päeva varase alguse eest, lausa tugevasti uneaja arvelt küll, hoolitses täna Eesti Post, kelle kuller toimetas mulle koju kätte SERK-i/Varraku raamatupakikese, mille sisu olgu ka siinkohal ära mainitud:

• T. Snyder. Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel
• S.Sebag Montefiore. Jeruusalemm. Biograafia
• I, Kershaw. Saatuslikud valikud. Kümme otsust, mis muutsid maailma
• P. Englund. Sõja ilu ja valu. Esimene maailmasõda 241 lühipeatükis
• A. Reid. Leningrad. Piiramisrõngas linna tragöödia, 1941-1944

Loetud: Horisont 1/2012
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Nähtamatu sõda (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu veaparandused (märkekeel)
KDE arendusharu veaparandused (suur tänu vigadele osutamise eest Jaanusele, Valdurile, Laurile, Mihklile ja teistele)
KDE arendusharu tavatõlked

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegi oma mõnusa pausi ema ja ta poiss-sõbra väisamine, millega mõistagi kaasnes emale iseloomulikult luksuslik kostitamine ja samuti talle omaselt mõne ristsõnavihiku kaasasokutamine, mis hiljem võtsid veel pisut aega ja pakkusid naudingut (loodetavasti ka teatavat harjutamispraktikat ja ehk enesekindlustki nädalavahetusel eesseisvateks meistrivõistlusteks...)

Teekonnal sinna õnnestus põgusalt vaadelda ka maja kõrval peetavat paganlikku tuleriitust - tuli välja, et mõne päeva eest nähtu oli ilmselt siis peaproov või midagi. Aga eks ta ole nagu nii kaheksasaja aasta eest: praegu peetakse veel tuleriitust, peagi hakkavad seal ilmselt toimuma rohkem veeriitused...

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Taevasambad (ETV), ENSV (ETV), Millennium. Tüdruk, kes mängis tulega (ETV), Hr Eikeegi (TV6)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Taevasina (ETV), Nöbinina (ETV), Raua needmine. Tormis, RAM ja Metsatöll (ETV2), Battlestar Galactica - The Plan (RTL2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: mehepojad (Postimees, 14.01.2012)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõin vahvat tuisupoiste möllamist nautides veidi vaheldusrikkust elukohajärgse kaupluse külastamisega koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil. Teel sinna ja tagasi tabasin ennast mõttelt, kui õige on ikka see, et mõned kohad kohe on pühad, nii et neis peetakse mingeid riitusi, ehitatakse pühakodasid ja nii edasi - mõte, mida on muidugi korduvalt esitatud ja korduvalt täheldatud ja mida ma viimati kohtasin äsja läbitud Kõivupuu Marju raamatus "101 Eesti pühapaika". Nimelt kavatsetakse mu Tallinna-kodu kõrvale ehitada luteri kirik ja just samma kohta, kus nüüd juba õige mitu aastat on peetud mingit paganlikku riitust, mille nähtavaim osa on jõulu/uusaastapuude (tahaks kangesti öelda -kuuskede, aga selle peale tõuseksid ilmselt kõik botaanikud tagajalgadele...) põletamine... Varasematest usutalitustest sel kohal mul küll andmeid pole, aga küllap neidki peeti...

Tänane Sirp sisaldas üsna palju huvitavat. Haruldase juhtumina oli isegi juhtkiri seekord üsna mõistlik. Eks sellest natuke sellist jõuetut solvumist välja paistis, et kui kuskil on juhtunud midagi, millele kuidagi vastu ei saa, siis tuleb pihta anda millelegi muule, mida veel on rünnata võimalik. Aga samas, tähelepanu juhtimine sellele, et ka rahvusringhäälingu kanalites esineb küllaga "cartlandiseerumist", ei ole sugugi vale. Ehkki nii põhjalik ristiretk "meelelahutuse" vastu, nagu peatoimetaja seda tundub tahtvat, on rohkem mõttetu lahmimine - lõppeks on kultuur tervikuna üks suur meelelahutus, ka see "rahvuslik", mille alalhoidmist lausa põhiseadus sihiks seab. Mis muidugi ei tähenda, et brittide üsna hästi korraldatud meediainvasiooni (see ei puuduta loomulikult ainult Eestit, vaid iseenesest enam-vähem kogu maailma, kuigi sellest kõneldakse vähem kui USA "pehmest jõust" Hollywoodi ja muu sellise kujul) ei tasuks suhtuda mõistliku ettevaatusega ja hoolikalt valida, mida soodustingimustel või lausa tasuta jagatavast vastu võtta ja mida mitte.

Eelnevaga haakus Maiste Valle-Steni võimas ja sapine kogupauk istuva kultuuriministri pihta, mis samuti selle autori puhul haruldasena oli mu meelest üpris asjalikult kirjutatud. Tõsi, tema rünnak on ilmselgelt pigem ideoloogilistest jõujoontest ajendatud, aga sellest hoolimata oli seal õige mitmeid väärt mõtteid. Näiteks tõik, et kultuuriväljaannete väljund internetis pole just kõige parem. Tõsi, kui uurida lähemalt SA Kultuurileht saiti, siis selgub, et olukord pole ka nii tumedates toonides, nagu loost võib mulje jääda, ent tõepoolest, artiklis mainitud Akadeemia on tõesti väljaanne, mis avaldab ainult sisukordi... Ja see polnud muidugi ainuke artiklis olev mõte. Nii et kuigi sootuks teistelt alustelt, aga tuleb nõustuda lõppjäreldusega: "Kuid raamatukogude rolli sisulise tugevnemise ootuses tuleb praegune minister ja tema erakond lihtsalt nagu majanduskriiski üle elada ja ära kannatada. Raske on uskuda, et see poliitiline jõud oskab peale häälte, raha või millegi muu reaalselt kokku loetava ka midagi muud hinnata. Raamatukogude ja raamatukoguhoidjate töö tegelik väärtustamine ja heale järjele edendamine eeldab hoopis teistsugust poliitikat ja ministrit."

Kena oli ka vahetumalt raamatukogudega seotult "raamatukoguinimese" Ärtise Toivo loo avaldamine, mis, tõsi küll, Sirbi peatoimetajale saadetud kirja kujul levis internetimaastikul juba õige mitme kuu eest (näiteks siin).

Äärmiselt hea oli lugeda Made Vahuri pisikest repliiki Eesti orientatsioonide osas (mis oli mõistagi refleksioon mõne aja tagusele Lobjaka Ahto pikemale orientatsiooniloole) - isegi mitte niivõrd sisu pärast, kuivõrd seepärast, et ma olen alati vaimustunud peenest sarkasmist :-)

Nii-ütelda erialasest kretinismist oli loomulikult hea lugeda vanameistri Tarveli Ennu lööva ja silmiköitva pealkirjaga "Mõttesügav ajalooteos" arvustuslikku kirjutist mõne aja eest ilmunud Läti Henriku teemalisele koguteosele, mida Sirbis küll juba varemgi on arvustatud-kirjeldatud, aga rohkem koostajate seisukohalt, mistõttu Tarveli omamoodi kõrvaltvaataja pilk on mõnevõrra huvitavamgi.

Huvitava mõttearendusega teadusajakirjanduse teemal oli maha saanud Oleski Arko. Inimestel, kes teadusuudiseid jälgivad ja nende kvaliteedi (või ka kvantiteedi) üle muretsevad või ka rõõmustavad, on seda nähtavasti põhjust lugeda - lõppeks olla ta väidetavalt praegu ainuke Eestis, kelle nii omandatud eriala kui ka ametinimetus ongi "teadusajakirjanik" :-) Tõsi, mind veidi hämmastas, et selles loos oli küll ohtralt kõneldud teadusajakirjandusest, aga piiratud see üsna tugevalt ajalehtede ja internetiportaalidega. Samal ajal on ju olemas näiteks päris pikaajaline teadust populariseeriv väljaanne Horisont (on mõistagi ka teisi, aga need on enamasti olnud kas üsna lühiajalised, liiga teaduslikud ja seega mitte just "keskmisele" inimesele või siis viimasel ajal sootuks tõlkeväljaanded)...

Päris mõnuga loetav oli ka teaduskülgedel avaldatud intervjuu Saarma Mardiga, mis osaliselt haakus samuti teadusajakirjanduse teemaga - ikka päris masendav, kui geneetiliselt muundatud organismide vastu ollakse teadmisega, et looduslikult kasvavates kurkides ja kapsastes ju geene pole...

Ja rosinaks kogu selle pika lugemise peal oli Soidro Marti arvamus ühest hiljutisest telesaatest, kus stuudios istusid "gigandid" Aunaste ja Kersna. Selle loo kohta ei ole muud öelda, kui et - lugege ja te ei kahetse! :-)


Loetud: Sirp, 13.01.2012
Vaadatud: Heroes (TV6)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõin pisut vürtsi väikese väljaskäiguga tänasel mõnusalt libedal maastikul :-) Liikuise ajal tekkis iseenesest pähe kõlama Kivipalluri hääl, mis talle iseloomuliku tooniga teatas järjekordse tarkusetera: "Kui kraadiklaas näitab nulli kanti, siis pole väljas taarumiseks ja kõnnakus ebakindluse saavutamiseks vaja eelnevalt alkoholi tarvitadagi!" Teekond viis siis, nagu sageli, kohalikku kandekeskusse, kus mind ootas taas ees raamatupakike, mille sisu olgu siinkohal ka ära mainitud:

• I. Wood. The Missionary Life. Saints and the Evangelisation of Europe 400-1050
• W. Gallois. Time, Religion and History

Õhtupoolikul pakkus veel elu vürtsitavaid kogemusi vana sõber Starman, kel tuli tuju nii umbes kaheksaks tunniks või enamakski internetiühendus ära kaotada. Mis ei takistanud õnneks eriliselt töötegemist, sest parajasti käsil olev osa ei nõua väga palju igasugu pisiasjade üle- ja järelekontrollimist, aga häiris siiski. Näiteks jäi sellepärast osalemata just täna õhtul toimunud Mageia tõlkijate IRC-kohtumisel. Nüüd, mil õhtu hakkab juba lõppema ja internetiühendus automaagiliselt tagasi ilmunud, võis muidugi tõdeda, et ega seal kohtumisel väga palju midagi põnevat ei räägitud, rohkem sellised tõlkekorralduslikud pisiasjad, aga eks igaüks võib oma silmaga kaeda: kokkuvõte kohtumisest asub siin, täielik logi aga siin.

Õhtupoolikul ilmus ka Mageia kolmas alfaväljalase, aga eks ma sellest kirjutan homme või millalgi paar sõna pikemalt eraldi postituses.


Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Õndsus (ETV2), Jah, ta helistab (ETV2), Kes siis teab (ETV2), Heroes (TV3), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, aga üsna lühike, seda just eilse päeva ülemäära suure pikkuse tõttu, mis tingis tänasel päeval tubli magamise... Ja lisaks veel lõbu ja lustiga tegelemine - pühabane käik ema juurde tähendas ühtlasi pisikese portsjoni ristsõnavihikute kaasasaamist, mille lahendamisele (või õigemini lõpuni lahendamisele) ma täna hulk aega pühendasingi.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Sõelapõhjaks (Kanal2), Farscape (TV6)

Esmabased mõtted

Tavaline, kuigi väga pikaks veninud esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Taas möödus see puhtalt KDE tähe all, aga seekord said ka valmis kõik vajalikud asjad, mida ma soovisin. Kõigepealt tuli üht-teist ette võtta stabiilses harus, kuhu olid juurde tekkinud KDevelopi ja KTorrenti (mõlemad extragearis, niisiis mitte KDE põhikoosseisus) uued versioonid, milles miskipärast esines puuduvaid või ülevaatamist vajavaid tõlkeid (see merge käsk on ikka imeline, tundub...). Aga põhimahv kulus mõistagi arendusharu peale, kus nüüd on peatseks KDE SC 4.8 ilmumiseks valmis nii KDE SC osa ise kui ka veel mõned asjad, mille ilmumine on kavandatud umbes samale ajale (näiteks uue kiirsuhtlussüsteemi Telepathy komponendid). Ja muidugi kõige rõõmsam olen ma selle üle, et lõpuks õnnestus ka läbi närida neist Calligra vooskeemide rakenduse Flow neetud trafarettidest ehk šabloonidest! Et ma ennast nende osas siiski väga kindlalt ei tunne - juba valdkondi on kümnetes, millest paljudest on mu teadmised isegi tagasihoidlikult öeldes olematud -, laadisin vastava osa ka Google Docsi üles, kus asjahuvilised ja eriti asjatundjad saavad tõlget üle vaadata ja vajalikke parandusi teha. Dokument ise asub siis sellel aadressil.


Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: 2012 (Pro7), Välisilm (ETV), Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Farscape (TV6)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldusrikkust ja rõõmu nii ihule kui hingele külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Kui ma paari päeva või õigemini öö eest aknast avanevast vaatepildist hingeliselt liigutatuna ja puudutatuna Facebookis hõiskasin, et väljas valitseb imeilus jõuluõhtuilm ja ainult seapraad ja hapukapsas on veel vajaka, ei osanud ma muidugi arvata, et ema sõnal sabast ja sarvedest kinni asib ning just sellega täna meid kostitada kavatseb. Aga loomulikult ei öelnud ma ka pakkumisele ei, vaid olin üliväga rõõmus ja tänulik sellise võõrustamise eest!

Sellele rõõmsale ja elevale lõunale (või noh, personaalse ajakava järgi küll rohkem hommikule ja hommikusöögile...) pani õhtupoolikul töövälise tegevuse osas kena ja elamusrohke punkti televiisorist vaadatud esimene Millenniumi-film, too "Lohetätoveeringuga tüdruk". Ma tavaliselt ei suuda krimifilmidest (ega ka krimiromaanidest/juttudest) eriliselt vaimustuda, iseäranis siis, kui neisse on mõni väga klišeelik moment külge keevitatud, nagu selles filmis võika natsimineviku motiiv, aga see film oli sellest hoolimata väga hästi tehtud, elulähedane (või nii vähemalt tundus), mitte üle pakkuv ei realistlikkuse ega idealiseerituse poole pealt, isegi põnev (mis kipub krimiasjade juures tavaliselt kõige nõrgem element olema...), kuigi topelt-happy-end'ilik lõpp tõmbas veidi naudingumeetrit alla. Ma olen mõnelt inimeselt kuulnud ja lugenud, et ka raamatud, mille põhjal film on valmis vändatud, olla head ja tasemel ning seda võis filmi põhjal isegi oletada, nii et võib-olla tasuks kõrva taha panna ja kui peaks ette sattuma, siis isegi hankida ja ehk lausa läbi lugeda...


Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Kaadris. "Hukkunud alpinisti" hotell (ETV2), Taevasambad (ETV), Millennium. Lohetätoveeringuga tüdruk (ETV)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Artur ja nähtamatud (TV3), Nöbinina (ETV), Doktor Jekyll ja mister Hyde (TV6), Erkan & Stefan gegen die Mächte der Finsternis (RTL2)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegi pisikese lünga registreerimata elukoha lähedase kaupluse külastamine koduse toiduainevaru täiendamise eesmärgil.

Tänane Sirp mõneti üllatuslikult ei olnudki pühadejärgselt tühi, vaid lausa vastupidi, sisaldas õige mitu loetavat lugu, alates juba kolmandat ehk potentsiaalselt selle väljaande kõige tähtsamat lehekülge täitnud Alliku Jüri kirjutisega demokraatiast ja mesilastest - jah, kui selline kooslus tundub kummastav, siis tasub kindlasti see lugu läbi lugeda. Aga lugeda tasub seda ka muidu.

Mu kalduvusi ja tunge arvestades oli loomulikult nauditav ajalehest eest leida ajaloole pühendatud paarislehekülg. Kui Karjahärmi Toomase kirjutis Aitsami Mihkli lõpuks trükki jõudnud 1905. aasta raamatust oli lühem ja veidi akadeemilisem, siis Lusti Kersti pikem kirjatükk valgustas mitmeti (ja natuke nutuselt - kuigi õigustatult) laiemalt nii raamatut ennast kui ka temaatikat. Selles on tal kahtlemata õigus, et pärast õige mitut aastakümmet, mille kestel taoti otsekui kuvaldaga valimatult kõigile pähe klassivõitluse teooriat ja praktikat, tuli taasiseseisvumise järel järsk võnge vastassuunas ning näituseks mõisnike ja talupoegade vahekordi hakati suisa idülliliselt kujutama. Nojah, kahtlemata selliseid või sellelähedasi vahekordi ju episooditi ning vähemal või suuremal määral ka oli, aga ei saa vaielda, et nii saja või enama aasta tagustes kirjutistes väljendub täiesti selgelt mõlemal poolel teadmine, et ollakse erinevast maailmast, nimetatagu seda siis tagantjärele klassivaheks või toonases kõnepruugis seisuse- või kihierinevuseks.

Mõistagi pakkus huvi ka Tannbergi Tõnu arvustus hiljuti ilmunud Robertsi Andrew "Sõjatormi" kohta - nii seepärast, et ma seda teost õige mitut puhku sirvisin eelmise aasta sügiskuudel, kui ka seepärast, et selle sirvimise põhjuseks oli asjaolu, et ma ise parajasti sama temaatikat käsitlevat teost tõlkisin, mistõttu see arvustus läks veel enam korda :-) Võimalik, et selle kirjutise ja veel mõningate vahepealt silma ja kõrva jäänud tähelepanekute valguses tuleb käsikirjas mõningaid parandusi teha, kui see ringiga taas mu kätte jõuab...

Mõningat huvi pakkus ka Tiidu Ene-Margiti kirjutis praegu käivast rahvaloendusest, millest ma leidsin kinnitust tasapisi tekkinud arvamusele, et lisaks sellele, et rahvaloendust on vaja korraldada nii-ütelda rahvusvahelise kompatiibluse huvides, on selle üks olulisemaid eesmärke täita seda lünka, mida ilmselt nii mõnegi võimukandja või ka lihtsalt inimese arvates on tekitanud "sissekirjutuse" kaotamine (kuigi see "elukoha registreerimise" kujul on nõrgemalt siiski ju tagasi tulnud). Ehk siis - eri registrite põhjal on ju tegelikult üsna suure täpsusastmega teada nii elanikud/kodanikud kui ka eluruumid, aga nende omavaheline kokkuviimine on problemaatiline. Eks see ole ilmselt siiski rohkem Eesti väheste "suurlinnade" probleem, kes oma elanike üle järge ei jõua pidada .- väiksemates kohtades, on mul alust arvata, on enamasti väga pisikese kõikumisega (püsi)elanike arv ja asupaik teada. Ja sellega võib ka muidugi nõus olla, et vähegi arvestatavat teavet murrete kõnelemise kohta naljalt muud moodi ei saa kui niisuguse võimalikult kõiki hõlmava küsitlusega.

Köitvat lugemist sisaldas ka Käsperi Kalle lugu Remarque'i maailmast, ajendatuna hiljuti ilmunud "Tagasitee" uustõlkest. Remarque ei ole küll kuulunud mu suurte lemmikute hulka, aga need mõned romaanid, mida ma lugenud olen, on siiski jätnud sügava mulje, mistõttu selline ligemale leheküljepikkune kirjutis haakus kenasti veel meeles elamustega ning kinnistas neid ja andis tausta.

Ja lõpetuseks. See on Sirbil hea komme, et nad avaldavad ka oma aastasisukorra. Ikkagi tegemist küllaltki mahuka ajalehega, kus ei peljata avaldada ka pikemaid kirjutisi. Aga paraku on nad seda selgi aastal teinud kohe täiesti valesti, ajalehe enda veergudel. Või noh, mis ma siin nüüd hukkamõistja olen, aga siiski oleks palju etem, kui see oleks vähemalt keskmistel lehtedel või täiesti eraldi lisalehena (umbes nagu igakvartalilised Kultuurkapitali rahaeraldiste lisad), et seda oleks võimalik kasutada ka eraldiseisva (trükitud) andmebaasina. Praegusel juhul tuleb aga kas vastavad (üksik)lehed välja rebida või lõigata või siis kogu ajaleht alles jätta, mis kumbki ei ole vähemalt mu mätta otsast vaadatuna hea mõte...


Loetud: Sirp, 06.01.2012; M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Spiderwicki kroonika (TV3)

Neljabased mõtted

Valdavalt tavaline tööpäev, millesse tõi meeldivat vaheldust väljaskäik, mille sihtmärk oli Buffalo kõrts ja eesmärk osaleda igakuisel Mageia-sõprade koosviibimisel, mis seegi kord seniajani veniva elik varjusurmas ametliku ühenduse asutamise tõttu oli lihtsalt mõnus jõmisemine eri teemadel, mille keskmes ehk seisiski Mageia, aga mis hargnesid sellest igas mõeldavas suunas. Huvitaval kombel oli sedakorda kogunenud tavapärase(ma) kolme asemel lausa viis inimest, nii et tundub, et mingi huvi siiski olemas on... Ja noh, paistis, et vähemalt üks kohalolnu sai oma teadmisi kui mitte Mageiast, siis vähemalt arvuti tõhusama kasutamise alal omajagu täiendatud, nii et kasulik oli see ka...

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Vikerkaar 12/2011; [digi] jaanuar 2012
Vaadatud: Kosmos '68 - Legendid Vol 1 (ETV), Heroes (TV3), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldusrikkust esiteks ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiseks väike väljaskäik, mis seisnes jalutuskäigus sinna ja tagasi praeguses enam-vähem täiel rinnal nauditavas virvatalveilmas ehk elukohajärgse kandekeskuse külastamises, kus mind ootas ees, tõsi, mõnevõrra üllatuslikult alles pärast kohe õige mitmest inimesest koosneva järjekorra äraootamist, paar saadetist, sealhulgas üks raamatupakike Krisostomuselt, mille sisu olgu ka siinkohal ära mainitud:

• E. James. Europe's Barbarians AD 200-600

Loetud: Vikerkaar 12/2011
Vaadatud: Disko ja tuumasõda (ETV), Taevasina (ETV), Insel des Terrors - Das Massaker von Utøya (RTL2), Farscape (TV6)

Esmabased mõtted

Tagasi jälle tükiks ajaks unarule jäänud rutiini juures, mille kohaselt esmaspäevane päev oli pühendatud tarkvara tõlkimisele. Kogu aru läks seekord taas ja jälle KDE arendusharu peale, kus olid ka paar üksikut uut või ülevaatamist vajavat asja juurde tulnud tulevase KDE 4.8 tõlgetesse, aga peamiselt kulus aeg ja jõud siiski extrageari asjade peale, mis said, nood juba varasemast teada vähesed erandid (KMyMoney, Skrooge, Partitionmanager, Kmid ja uuena Kdenlive) välja arvata, ka igati korda, ning veel enam samuti omaette seisva Calligra peale. Need vooskeemide rakenduse Flow trafaretid on ikka üks tõeline piin ja kadalipp... Umbes 500 oli enne tänast tõlkimata ja umbes 100 jäi neid veel vaja läbi hekseldada. Aga nojah, see-eest tean ma jälle natuke, kuigi üsna natuke rohkem keemialaborite sisustusest, elektriskeemidest, optikast, ehitusest, elussüsteemidest, lavavalgustusest, serveriruumidest, elektroonikaskeemidest, otsuse- ja organisatsiooniskeemidest ja nii edasi ja nii edasi :-) Loodetavasti suutsin ma neist kõigist piisavalt suure suutäie haugata, et nonde skeemidele asetatavate trafarettide tõlked vähegi vett ja kriitikat vastu peavad...


Loetud: Tehnikamaailm 1/2012, TM Kodu ja ehitus 1/2012, Vikerkaar 12/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Farscape (TV6)

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Eilses sissekandes äramainimist leidnud pikale veninud rõõmsa aastavahetuse tõttu jäi tänane päev üpris lühikeseks ja oli täidetud suhteliselt rohke kudemisega, kuid siiski, nähtavasti rohkem kohusetundest või puhtast inertsist, tegin natuke töödki ja lisaks andsin Eesti Vabariigi riigikitsetallekesele suurepärase ja kasutamist leidnud võimaluse ennast ja oma eluruume ära ja üle ja läbi lugeda.

Loetud: Tehnikamaailm 1/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Laubased elik aastalõpused mõtted

Eks ta nüüd kohatult juba uude aastasse jääb, see postitus nimelt, aga mis teha, kui ärasaatmine ja vastuvõtmine ja üldse pidutsemine üle nii igasuguse piiri läheb, et enne pidama ja kirjutama ei saa, kui see va uus juba sügavalt ja poolepõlvini käes on...
Ma tegelikult mõtlesin algul, et aastavahetus läheb nii nagu ikka ehk siis töise tähe all, aga see haiguseidu sees süvendas kuidagi mõtet, et võiks midagi teistmoodi teha... Miska väljusingi õhtu hakul kodunt ja veetsin aastavahetuse meeldivas selts- ja õhkkonnas sootuks mujal eemal - võib-olla ei olnud sellise kergelt käriseva hääle ja poolkinnise ninaga ise kõige parem seltskondlane, aga see-eest nautisin täiega teisi... no ja muidugi ka korralikule masu ületanud "ühiskonnale" iseloomulikku ligemale pooletunnist käristamist ja müristamist ja välgutamist maapinnast taevalaotuseni, mis oli nii suhteliselt täpselt rihitud siinkandi aastavahetuse hetkele ja selle ümber. Tõsi, nii kaugel siiski viibisin olulistest punktidest, et ei hiidhaloneni rinda löödud mõõgapära ega hiidansipit ei silmanud, ehkki pingutasin küll kõigest väest punnitada ja kiigata... aga noh, eks neid jõuab veel näha...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: televiisorit