Eks ta nüüd kohatult juba uude aastasse jääb, see postitus nimelt, aga mis teha, kui ärasaatmine ja vastuvõtmine ja üldse pidutsemine üle nii igasuguse piiri läheb, et enne pidama ja kirjutama ei saa, kui see va uus juba sügavalt ja poolepõlvini käes on...
Ma tegelikult mõtlesin algul, et aastavahetus läheb nii nagu ikka ehk siis töise tähe all, aga see haiguseidu sees süvendas kuidagi mõtet, et võiks midagi teistmoodi teha... Miska väljusingi õhtu hakul kodunt ja veetsin aastavahetuse meeldivas selts- ja õhkkonnas sootuks mujal eemal - võib-olla ei olnud sellise kergelt käriseva hääle ja poolkinnise ninaga ise kõige parem seltskondlane, aga see-eest nautisin täiega teisi... no ja muidugi ka korralikule masu ületanud "ühiskonnale" iseloomulikku ligemale pooletunnist käristamist ja müristamist ja välgutamist maapinnast taevalaotuseni, mis oli nii suhteliselt täpselt rihitud siinkandi aastavahetuse hetkele ja selle ümber. Tõsi, nii kaugel siiski viibisin olulistest punktidest, et ei hiidhaloneni rinda löödud mõõgapära ega hiidansipit ei silmanud, ehkki pingutasin küll kõigest väest punnitada ja kiigata... aga noh, eks neid jõuab veel näha...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: televiisorit
hiidhaloneni ja muud näed siit:
ReplyDeletehttp://www.youtube.com/user/CatapultFilms?feature=watch
Ee, nojah, seda ma tegelt nägingi, aga ma üritasin neid ka reaalmaailmas lokaliseerida, aga nähtavasti asusin liiga kaugel, et mõõganuppu või hiidansipi kaabut silmata...
ReplyDelete