Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegi pisikese lünga registreerimata elukoha lähedase kaupluse külastamine koduse toiduainevaru täiendamise eesmärgil.

Tänane Sirp mõneti üllatuslikult ei olnudki pühadejärgselt tühi, vaid lausa vastupidi, sisaldas õige mitu loetavat lugu, alates juba kolmandat ehk potentsiaalselt selle väljaande kõige tähtsamat lehekülge täitnud Alliku Jüri kirjutisega demokraatiast ja mesilastest - jah, kui selline kooslus tundub kummastav, siis tasub kindlasti see lugu läbi lugeda. Aga lugeda tasub seda ka muidu.

Mu kalduvusi ja tunge arvestades oli loomulikult nauditav ajalehest eest leida ajaloole pühendatud paarislehekülg. Kui Karjahärmi Toomase kirjutis Aitsami Mihkli lõpuks trükki jõudnud 1905. aasta raamatust oli lühem ja veidi akadeemilisem, siis Lusti Kersti pikem kirjatükk valgustas mitmeti (ja natuke nutuselt - kuigi õigustatult) laiemalt nii raamatut ennast kui ka temaatikat. Selles on tal kahtlemata õigus, et pärast õige mitut aastakümmet, mille kestel taoti otsekui kuvaldaga valimatult kõigile pähe klassivõitluse teooriat ja praktikat, tuli taasiseseisvumise järel järsk võnge vastassuunas ning näituseks mõisnike ja talupoegade vahekordi hakati suisa idülliliselt kujutama. Nojah, kahtlemata selliseid või sellelähedasi vahekordi ju episooditi ning vähemal või suuremal määral ka oli, aga ei saa vaielda, et nii saja või enama aasta tagustes kirjutistes väljendub täiesti selgelt mõlemal poolel teadmine, et ollakse erinevast maailmast, nimetatagu seda siis tagantjärele klassivaheks või toonases kõnepruugis seisuse- või kihierinevuseks.

Mõistagi pakkus huvi ka Tannbergi Tõnu arvustus hiljuti ilmunud Robertsi Andrew "Sõjatormi" kohta - nii seepärast, et ma seda teost õige mitut puhku sirvisin eelmise aasta sügiskuudel, kui ka seepärast, et selle sirvimise põhjuseks oli asjaolu, et ma ise parajasti sama temaatikat käsitlevat teost tõlkisin, mistõttu see arvustus läks veel enam korda :-) Võimalik, et selle kirjutise ja veel mõningate vahepealt silma ja kõrva jäänud tähelepanekute valguses tuleb käsikirjas mõningaid parandusi teha, kui see ringiga taas mu kätte jõuab...

Mõningat huvi pakkus ka Tiidu Ene-Margiti kirjutis praegu käivast rahvaloendusest, millest ma leidsin kinnitust tasapisi tekkinud arvamusele, et lisaks sellele, et rahvaloendust on vaja korraldada nii-ütelda rahvusvahelise kompatiibluse huvides, on selle üks olulisemaid eesmärke täita seda lünka, mida ilmselt nii mõnegi võimukandja või ka lihtsalt inimese arvates on tekitanud "sissekirjutuse" kaotamine (kuigi see "elukoha registreerimise" kujul on nõrgemalt siiski ju tagasi tulnud). Ehk siis - eri registrite põhjal on ju tegelikult üsna suure täpsusastmega teada nii elanikud/kodanikud kui ka eluruumid, aga nende omavaheline kokkuviimine on problemaatiline. Eks see ole ilmselt siiski rohkem Eesti väheste "suurlinnade" probleem, kes oma elanike üle järge ei jõua pidada .- väiksemates kohtades, on mul alust arvata, on enamasti väga pisikese kõikumisega (püsi)elanike arv ja asupaik teada. Ja sellega võib ka muidugi nõus olla, et vähegi arvestatavat teavet murrete kõnelemise kohta naljalt muud moodi ei saa kui niisuguse võimalikult kõiki hõlmava küsitlusega.

Köitvat lugemist sisaldas ka Käsperi Kalle lugu Remarque'i maailmast, ajendatuna hiljuti ilmunud "Tagasitee" uustõlkest. Remarque ei ole küll kuulunud mu suurte lemmikute hulka, aga need mõned romaanid, mida ma lugenud olen, on siiski jätnud sügava mulje, mistõttu selline ligemale leheküljepikkune kirjutis haakus kenasti veel meeles elamustega ning kinnistas neid ja andis tausta.

Ja lõpetuseks. See on Sirbil hea komme, et nad avaldavad ka oma aastasisukorra. Ikkagi tegemist küllaltki mahuka ajalehega, kus ei peljata avaldada ka pikemaid kirjutisi. Aga paraku on nad seda selgi aastal teinud kohe täiesti valesti, ajalehe enda veergudel. Või noh, mis ma siin nüüd hukkamõistja olen, aga siiski oleks palju etem, kui see oleks vähemalt keskmistel lehtedel või täiesti eraldi lisalehena (umbes nagu igakvartalilised Kultuurkapitali rahaeraldiste lisad), et seda oleks võimalik kasutada ka eraldiseisva (trükitud) andmebaasina. Praegusel juhul tuleb aga kas vastavad (üksik)lehed välja rebida või lõigata või siis kogu ajaleht alles jätta, mis kumbki ei ole vähemalt mu mätta otsast vaadatuna hea mõte...


Loetud: Sirp, 06.01.2012; M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Spiderwicki kroonika (TV3)