Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldusrikkust ja rõõmu nii ihule kui hingele külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Kui ma paari päeva või õigemini öö eest aknast avanevast vaatepildist hingeliselt liigutatuna ja puudutatuna Facebookis hõiskasin, et väljas valitseb imeilus jõuluõhtuilm ja ainult seapraad ja hapukapsas on veel vajaka, ei osanud ma muidugi arvata, et ema sõnal sabast ja sarvedest kinni asib ning just sellega täna meid kostitada kavatseb. Aga loomulikult ei öelnud ma ka pakkumisele ei, vaid olin üliväga rõõmus ja tänulik sellise võõrustamise eest!
Sellele rõõmsale ja elevale lõunale (või noh, personaalse ajakava järgi küll rohkem hommikule ja hommikusöögile...) pani õhtupoolikul töövälise tegevuse osas kena ja elamusrohke punkti televiisorist vaadatud esimene Millenniumi-film, too "Lohetätoveeringuga tüdruk". Ma tavaliselt ei suuda krimifilmidest (ega ka krimiromaanidest/juttudest) eriliselt vaimustuda, iseäranis siis, kui neisse on mõni väga klišeelik moment külge keevitatud, nagu selles filmis võika natsimineviku motiiv, aga see film oli sellest hoolimata väga hästi tehtud, elulähedane (või nii vähemalt tundus), mitte üle pakkuv ei realistlikkuse ega idealiseerituse poole pealt, isegi põnev (mis kipub krimiasjade juures tavaliselt kõige nõrgem element olema...), kuigi topelt-happy-end'ilik lõpp tõmbas veidi naudingumeetrit alla. Ma olen mõnelt inimeselt kuulnud ja lugenud, et ka raamatud, mille põhjal film on valmis vändatud, olla head ja tasemel ning seda võis filmi põhjal isegi oletada, nii et võib-olla tasuks kõrva taha panna ja kui peaks ette sattuma, siis isegi hankida ja ehk lausa läbi lugeda...
Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Kaadris. "Hukkunud alpinisti" hotell (ETV2), Taevasambad (ETV), Millennium. Lohetätoveeringuga tüdruk (ETV)
No comments:
Post a Comment