Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänane Sirp oli, ehkki küll lehekülgede arvult täpselt sama, ometi tunduvalt paksem kui mitmed varasemad, vaat et üldse üks paksemaid viimaseid aastal, seda siis lugemist väärivate palade hulga poolest.

Kuigi ma riigiteadusi üldiselt väärt teadusharuks ei pea (tunnustades siiski ausust, et nimetatakse neid just riigiteadusteks, mitte hämavalt ja sisuliselt olematut mõistet kasutavalt ühiskonnateadusteks), oli siiski üsna huvitav lugeda vastava kõrgkooliõpiku valmimise lugu ja kõike, mis selle ja riigiteaduste enda ümber areneb ja kulgeb.

Tõlkijana olid mõistagi põnevamad temaatilised lood, esiteks vastsest Sallustiuse "Catilina vandenõust" Viidingu Kristi pilgu läbi, teiseks ja veel enam aga ajaleheveergudel üsna haruldase linnukesena tõlketeooriat puudutav lugu Ojametsa Oti ja Lotmani Aliine sulest, ajendatuna siis vähemalt mõningates lugejates segadust ja arusaamatust tekitanud Cortázari Julio tõlkest. See tõstatas mõistagi kõikide tõlkijate ees seisva probleemi: kas tõlkida võimalikult originaalilähedaselt või nii, et see kõlaks just tõlgitavas keeles omaselt ega tekitaks võõristust. Nojah, mul kui peaaegu eranditult aime/teaduskirjanduse tõlkijal on see probleem ehk pisut väiksem, kuigi näiteks auastmete vahendamise juures ja muudelgi juhtudel kerkib sama küsimus, aga eriti ilukirjanduses on see tõepoolest suur ja tegelikult lahenduseta probleemipundar. Cortázar, nagu aru võib saada, on tegelikult ehk selles mõttes erandlikki, et kuna ta ise samuti teadlikult keelega mängis, siis võib olla niisugune võimalikult originaalitruu tõlge pigem paremgi, kui ka see eestikeelse lugeja pinge ja paine alla paneb. Igatahes oli niisugust kainelt arutlevat artiklit rõõm ja nauding lugeda.

Tubli panuse tänase lehe mahukamaks muutmisel andis muinsuskaitsele pühendatud topeltlehekülg, mida sisustasid ühelt poolt Tamme Jaani murest ja lootusest pakatav artikkel muinsus-kiirabist, teiselt poolt aga Hansari Liliani kena, mõneti võrdlev ülevaade muinsuskaitsest Jaapanis, milles ei puudunud aga ka oma konkreetsed ettepanekud Eesti muinsuskaitse edendamiseks.

Üllataval kombel oligi selles Sirbis päris palju Jaapanit: mainitud muinsuskaitseartiklile järgnes veel topeltlehekülg Jaapani kirjandusest, esindatud kahe raamatuarvustuse ja ühe proosaluule tõlkevalimikuga. Kirjanduse vallast oli mulle siiski huvitavam pisike informatsioon Tartu kavandamisest UNESCO kirjanduslinnaks. Miskipärast oli see juba mõne aasta eest algatatud üritus kuidagi mu tähelepanu eest kõrvale jäänud, aga mõte on kindlasti hea. Tänapäeval ehk Tartu pole enam nii ülekaalukalt Eesti kirjanduse keskus nagu näiteks pool sajandit või enam tagasi, sest asjaolu, et Tallinnas elab oma veerand või kolmandik või isegi kaks viiendikku elanikest, tähendab ühtlasi seda, et puhtstatistiliselt peab siin juba elama ka palju kirjanikke, nagu neid ilmselgelt ka elab, ent küllap Tartus on seniajani neid "ebaproportsionaalselt" palju...

Päris huvitav oli lugeda ka Kultuurkapitali sihtkapitalide uute koosseisude juhtide arvamusi edasisest tegevusest. Mõneti küll tüütas leida kõigilt peaaegu stampväljend "asjad on mõnusalt korras ja revolutsiooni me tegema ei hakka", aga seda öelnud, käisid nad ometi välja mitmeid uuenduslikke, kui mitte just revolutsioonilisi, siis vähemalt tugevalt evolutsioonilisi ideid. Näiteks kirjanduse sihtkapitali puhul, mis mõistagi mulle kõikse enam huvi pakkus, idee muuta või kallutada kirjastusi muutma taotlusi nii, et honorariks saadav summa oleks suurem kui trükikuludeks saadav. Või ka mõningate "kaubanduslikult ebatasuvate" raamatusarjade püsitoetamine.

Päris mõnus lugemine oli intervjuu Hurumi Jørniga, kes mõne aasta eest sensatsiooniliselt teatas potentsiaalse "puuduva lüli" avastamisest inimeste eellaste seas. Ehkki see meediakampaania tekitas omajagu paksu verd, on Hurumil kahtlemata õigus selles, et nii mõnigi osa teadusmaailmast mingil seletamatul põhjusel on tõmbunud väga enesesse ja sisuliselt lausa varjab oma saavutusi muu maailma eest - tasub tsiteerida tema arvamust: "Sest tänapäeval on ainult teaduskirjastused ja pornosaidid kohad, kus tuleb millegi lugemiseks kasutada Visa kaarti." (Mis on ehk veidi liialdatud, sest pornosaitide järele võib viimastel aastatel lisada veel mõned meediaväljaanded ka näiteks Eestis :-) )

Veel üks kunagi isegi väga levinud, aga tänapäeval ajalehtede veergudele haruharva sattuv lugu, pikk lugu teadlase ja teaduse teest oli Maimetsa Toivo sule läbi pühendatud geneetika "isale" Thomas Hunt Morganile. Hea lahe ja tahe lugemine, selline teadmisi värskendav, ehkki sama artikkel, võib-olla väheste muudatustega, on juba varemgi ilmunud.

Ja mahuka lehe lõpetuseks vääris läbiuurimist ka Kultuurkapitali möödunud aasta viimase kvartali rahajaotuse leheke, kust tasus kõrva taha panna, et millalgi varsti on ilmumas sellised väärt teosed nagu Voltaire'i "Filosoofilised kirjad" ja kirgiiside eepos "Manas".


Loetud: Sirp, 20.01.2012
Vaadatud: NCIS kriminalistid (TV3), Heroes (TV6)