Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse mahtus siiski ka tubli annus jalgpalli. Lisaks juba hilisõhtusele USA kõrgliigale ehk täpsemalt New Yorgi Red Bullsi täna erakordselt haledale ja armetule, 0:2 kaotusega lõppenud mängule tekkis soov vaadata ka olümpiajalgpalli (mõistagi siis naiste oma, sest mingil põhjusel on meeste jalgpallile olümpial vanusepiirang peale pandud, nii et mängivad ainult poisikesed, kelle kui lootustandvate tähtede mängu võiks ju muidu mõnikord olla isegi huvitav vaadata, aga paraku pole praegu nii palju aega).

Selgus aga, et olümpiajalgpalli jälgimine polegi nii lihtne. Loomulikult oli esimene mõte kaeda ETV spordisektsioone, sest mulle oli meelde jäänud, et olümpiaülekannete õigus Eestis on just rahvusringhäälingul. Aga midagi lohutavat ma sealt ei leidnud: emba-kumba, kas hangitud ongi ainult need alad ja ajad, mida ka ekraanil näidatakse, või siis hoitakse ülejäänut avalikkuse ees salajas ja nauditakse omakeskis. Abi ei olnud ka Londoni olümpia ametlikust leheküljest, sest nii palju kui seal video näitamise kohta midagi oligi, viis see ikka BBC-sse ehk taas tupikusse täiesti mõistetava teatega "teie piirkonnas meie saateid ei näe". Mõningase vaevanägemise peale õnnestus siiski leida üks prantsuskeelse kommentaariga saateid edastav internetisait (vististi sealse telekommunikatsioonihiiglase Orange halduses või nendega koostöös või midagi sellist), kus ka mänge näha sai.

Konkreetsemalt siis kaht mängu. USA-Uus-Meremaa mäng kulges üsna oodatavas sängis: uusmeremaalannad olid küll südid ja visad, aga ameeriklannad olid lihtsalt igast asendist paremad, nii et 2:0 tulemus oli igati oodatav. Teine mäng Brasiilia ja Jaapani vahel pakkus aga korraliku üllatuse. Seda teadsin nii mina kui ka teised, et jaapanlannad on väga heal tasemel (FIFA edetabelis praegu kolmandad) ja et brasiillannad (edetabelis praegu viiendad) ei pruugi neile tingimata vastu saada - kuigi võivad samal ajal kergesti ka võita. Aga selles mängus olid mõlemad pannud tugeva rõhu kaitsele ja kuigi palju võimalusi kummalgi ei tekkinudki. Olulisem vahe oli selles, et nappidest võimalustest suutsid jaapanlannad kaks ära kasutada - sealhulgas teine värav oli tõeliselt ilus, ehe näide, kuidas kaitse üle mängida ja isegi juba lootusetuna tunduvast olukorrast ometi pall väravasse saata -, brasiillannad aga ei ühtegi. Ja seda, et Brasiilia kuivalt kaotab, poleks juba küll uskunud. Ent tõeks see sai ... Kindlasti tuleb Jaapani-Prantsusmaa poolfinaal üsna põnev, aga ei välistaks üldse, et finaal tuleb nagu möödunudaastasel MMil taas Jaapani ja USA vahel. Esimestele oleks muidugi suureks plussiks maailmameistri tiitlile lisada ka olümpiavõitja oma.

Tänane Sirp algas peatoimetaja juba tavapäraseks saanud, kuidas öelda, dekonstruktiivse (et mitte öelda lahmiva) avapauguga (või peaks ütlema sajatusega?), millele seekord olid ette jäänud olümpiamängud. Mul ei ole küll olümpiamängudega seoses mingeid erilisi tundeid ja küllap on pajatuses kõlanud kriitikal oma õigustus olemaski, aga õigupoolest ootaks siiski tolles kolumnis midagi positiivset, loovat, millegi väljapakkumist, mida, kui kõrvale jätta mõned mõnitamisi-irvhambul esitatud ettepanekud, pole mu meelest juba pikemat aega olnud ...

Kursaõde Piirimäe Eva oli kirjutanud sümpaatse tasakaalustatud arvustuse Schöpflini George'i hiljuti ilmunud poliitikaalasele raamatule, mida ma lugesin huviga nii seepärast, et kirjutise autor on teada, kui ka seepärast, et olen samust Schöpflinit sattunud ise tõlkima ja leidnud tal nii mõningaidki huvitavaid mõtteid. Nähtavasti on seegi raamat selliste tekstide seast. Märksa ühepoolsem, täpsemalt kriitilisusse kalduv oli Mertelsmanni Olafi arvustus mõne aja eest ilmavalgust näinud dokumendikoguminule "Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat", aga tundus, et ka omajagu põhjendatult. Nojah, ega kõik dokumendikogumikud, eriti teemal, mis on nagunii päris palju lahti ja läbi kirjutatud, isegi kui selles esineb seniajani nii kerget seisukohtade erinevust kui ka valgeid laike, peagi tingimata sisaldama eelnevat või järgnevat teemakäsitlust, nagu Mertelsmann paistab soovivat, aga kahju see muidugi ei teeks.

Päris huvitav oli lugeda Kotjuhi Igori ülevaadet ta enda Tallinna keskraamatukogus korraldatud kirjanike-lugejate-huviliste kohtumiste sarjast "Lehekuu lood". Küll ise neil käimata, kuulsin siiski kõrvalt, et need olla päris huvitavad olnud ja loetu andis selgust, miks ja mille poolest.

Hea lugemine oli ka Kaintsi Holgeri mõtisklus Otsa Loone raamatu "Mustamäe valss" teemal, mis polnud ehk nii palju arvustus, kui just mõttearendus, teataval määral debattki või omapoolse vaatenurga esitamine (nagu autor ise artiklis ütleb, ega mälestusraamatutega teisiti saagi, sest neis ju pole ega saagi olla üldist absoluutset tõde, vaid ikka ja ainult ühe konkreetse inimese absoluutne tõde). See on üks neist raamatutest, mis seisab mul lugemist ootavate teoste jadas üsna esiotsa lähedal. peamiselt seetõttu, et olen mingit väikest tükikest pidi ju ka ise juba tosin aastat mustamäelane (kuigi elu siin linnaosa piiri peal on nähtavasti sootuks teistsugune kui seal Mustamäe südames, kus iganes see siis ka ei asuks). Mis tähendab üsna kindlalt ka seda, et minu "mälestused" erinevad tunduvalt nii raamatu kui ka mõtiskluse autori omadest ...

Tänase numbri kahtlemata parim ja põhjalikem kirjutis oli aga Kuuba Raineri sulest ja käsitles see, peamiselt küll võro keelest lähtudes, murrete/keelevariantide olukorda nii praegu kui ka üldse. Väga hea kirjatükk, mida tasuks lugeda ka neil, kellele murded suurt korda ei lähe, aga eesti keele pärast ometi südant valutavad või aju pingutavad. Pikemalt sellel peatumata tahaksin esile tõsta ühe tsitaadi, mis sisu poolest pole küll midagi uut, aga mida peaks ometi pidevalt meeles pidada, eriti enne seda, kui hakata jälle ja taas hädakella lööma eesti keele viletsuse ja hädaoru üle:

Märkimisväärne on seegi, et sageli kuuleme juttu eesti keele väiksuse ja ohustatuse kohta. Ometi on teada, et eesti keel kuulub kõnelejate arvult maailmas 5% kõnelduimate keelte hulka. Meil on kõik meedia vormid, kõik hariduse astmed ja kogu riiklik asjaajamine eesti keeles, tänu millele on eesti keel palju paremas seisus nii mõneski muust keelest, mille kõnelejaid on palju rohkem. Seega pole eesti keel ohustatud mitte objektiivse tegelikkuse, vaid just hoiakute tõttu stiilis „eesti keel on väike”.

Loetud: Sirp, 03.08.2012

Vaadatud. Salajane ladu 13 (Universal), OM jalgpall: USA - Uus-Meremaa, OM jalgpall: Brasiilia-Jaapan, USA jalgpalli kõrgliiga: Houstoni Dynamo - New Yorgi Red Bulls (TV12)