Tänane Sirp sisaldas ehk üllatavaltki palju huvitavat lugemist. Nii muigena võib mainida, et kui eelmises peatoimetaja veerus oli raha veel pelk mõõtühik, mille üle pole mõtet verd valada ega piike murda, siis tänases numbris oli see ometi taas tõusnud oluliseks elemendiks seoses Kultuurkapitali teemaga :-)
See selleks, aga kindlasti on üks autoreid, keda on alati huvitav lugeda, Laidre Mikael. Kahju ainult, et ta nii harva üldse kirjutab (mis nähtavasti on rohkem seotud tema tööga kui millegi muuga). Igatahes ühe tänapäeva maailma lahti harutada püüdva raamatu tutvustus-analüüs tema sulest oli nauditav lugemine, isegi kui ilmselgelt oli sellele natuke napilt ruumi antud. Nojah, talle meeldib keskajast kirjutada ja mulle meeldib keskajast lugeda, selge see, et siis meeldib ka artikkel, mis rangelt võttes pole küll keskajast, aga selle ümber ometi omajagu keerleb ja tiirleb. Kindlasti tasub lugeda - nagu küll ka aineseks olevat raamatut, mõistagi.
See-eest pikalt oli ruumi saanud Alliku Jaak, aga tundub, et põhjusega: tema ülevaade Grafi Mati taasiseseisvumist käsitlevast raamatust oli päris põnev lugeda, ehkki sinna oli sisse mahtunud ka mõningaid autoripoolseid kommentaare, mille hinnangulisus võib olla vahest natuke vaieldav. Ent teisest küljest, mis see arvustusliku kallakuga artikkel siis ikka muud on kui eelkõige enda hinnangu andmine, lootuses, et samamoodi arvajaid leidub teisigi ... Kui sinna kõrvale lisada veel Valge Jaagu raamatuarvustus, mis ehk oli isegi veel enam (poliitiliselt) kallutatud, kuigi sootuks teisele poole,. siis sai igatahes minu ajaloo/poliitikahuviline hing täiega rahuldatud.
Nagu juba mainitud, oli peatoimetaja veerg pühendatud Kultuurkapitalile ja mitte ilma põhjuseta, vaid ikka seepärast, et terve Sirbi keskmine osa oli sellele pühendatud. Uljase Jüri põhjalik ja pikk (kokku lausa neljale leheküljele (kuigi neist kahel kõigest õhukese ribana) paigutatud, mis mäletamist mööda on üle päris-päris tüki aja sellise ulatuse saanud lugu) ülevaade selle asutuse ajaloost algusest peale kuni tänase päevani sisaldas äärmiselt palju pisikesi detaile, mida ma varem ei teadnud. Muu hulgas tuletas see meelde, et praegu mõnigi kord ahhetama panevad ministrite väljaütlemised pole midagi erakordset - mahlakat kõnepruuki on ikka poliitikud aegajalt kasutada armastanud, näituseks haridusminister 1922. aastal sõnadega, et Eestis pole "sarnaseid kirjanikke, keda toetada võiks. On ainult "lendavaid sigu"" - mis, kui ma õigesti mäletan kunagi sirvitud toonaseid ajalehti, tekitas samuti väga suurt vastukaja ... Vähemalt sama huvitav oli lugeda intervjuud Kultuurkapitali lahkuva juhatajaga, millest jäi küll mulje, et ehkki mõtteid senise korralduse muutmiseks on, siis niipea neist asja ei saa.
Lõbusat vahelugemist pakkus Kareva Dorise ülevaade hiljaaegu Alatskivi kandis aset leidnud Eesti aasta parima kirjaniku valimisest ja eriti selle juurde käiv intervjuu tolle häppeningi õhtujuhi Kunnuse Mihkliga. Milles leidus mitmeid häid, lausa tsiteerimist väärivaid mõtteid või tähelepanekuid, näituseks:
Näiteks selleks, et neljaline õpilane ei peaks end kahelisest õpilasest kaks korda targemaks, otsustas ülikool mõni aeg tagasi minna täisarvuliselt hindamiselt tähelisele hindamisele – B-d juba D-ga nii naljalt ei kõrvuta. Tähed on erinevad, aga võrdsed ning nii on hea ja demokraatlik ja humanistlik.Kena oli näha, et Sirp hoiab end endiselt rahvaloenduse lainel või siis vähemalt tuleb vastu pearahvaloendaja soovile enda tegevust avalikkuses tutvustada, seekord kirjeldusega sellest, kuidas on kavas toime tulla tõigaga, et osa inimesi jäi kohe kindlasti üle ja ära lugemata. Mitte ainult autori Laane Aleksandri nime, vaid ka esmapilgul kummastava pealkirja "Biofilm: elu nagu filmis" pärast lugesin seda artiklit hoolikalt ja selgus, et kõneldakse üsna huvitavat lugu meie sees tegutsevatest väikeeluritest. Kuigi pealkiri jäi edasigi kummitama: ma ju tean küll, et sõnal film on ka see teine tähendus, mis peaaegu puhtalt võõrkeelest üle võetud ja mille vasteks siinses kontekstis sobib kile, aga ikkagi see miskipärast häiris veidi.
Kahtlemata kuuluvad tähelepanu väärivate kirjutiste hulka veel Jõesaare Andrese ahastav-satiiriline appihüüe Raadio 2 tumeda tuleviku pärast ning lõpulugu Loogi Alvari sulest raske- ja muu metallimeeste suurüritusest Wackeni festivalist.
Loetud: Sirp, 24.08.2012
Vaadatud. Eureka (TV6), Salajane ladu 13 (Universal), The Rise and Fall of Estonia (ETV)
No comments:
Post a Comment