KDE muudab oma brändi

Eriti Linuxi maailmas tuntud töökeskkond KDE võttis lõppenud nädalal pärast enam kui aasta kestnud arutelusid ette otsustavad sammud oma kuvandi muutmiseks ja nii-öelda ümberbrändimiseks. Kui varem tuligi KDE-d tõlgendada kui "K töökeskkonda" (K Development Environment), siis nüüdsest enam KDE-d lahti ei kirjutata ja see hakkab lihtsalt tähendama kolmetähelise väljendi taha kogunenud rahvusvahelist kogukonda.

Täpsemalt sisaldab brändi muutmise plaan järgmisi punkte:

• Kasutatakse lihtsalt väljendit KDE, ilma seda laiendamata
• KDE tähendab ainult ja ainult kaht asja: a) kogukond, mis loob vaba tarkvara, b) tarkvara, mis on loodud selle kogukonna poolt
• Varem üldiselt KDE-ks nimetatud tarkvara hakkab jagunema mitmeks allbrändiks:

1. KDE töötsoone nimetatakse vastavalt KDE Plasma Desktop'iks ja KDE Plasma Netbook'iks
2. Rakenduste loomisel kasutatavat tehnoloogiat nimetatakse KDE Platform'iks
3. KDE rakendusi nimetatakse endiselt samamoodi (KDE Applications)

• Toode, mida KDE välja annab ja mis praegu kannab nimetust "KDE 4.3", kujutab endast sisuliselt tarkvarakogu (töötsoonid, rakendused, platvorm), mistõttu juba järgmine väljalase tuleb nimetuse all "KDE Software Compilation 4.4"

Seda aitab vahest lahti mõtestada järgmine pilt:





Nagu pildilt näha, käib näiteks muusikamängija Amarok küll KDE rakenduste alla, aga et see kasutab omaette väljalasketsüklit, siis ei kuulu ta kompleksselt teatava perioodi tagant väljaantavasse KDE tarkvarakogusse. Samuti on näha, et võib leiduda ka selliseid allbrände, nagu pildil näidatud "KDE Edu" (mis koondab õpirakendusi) või ka näiteks KOffice - esimene neist kuulub KDE tarkvarakogusse, teine on samuti iseseisva arendus- ja väljalasketsükliga.

Kõik eelöeldu ei puuduta just kuigi palju tavalisi KDE kasutajaid selles mõttes, et usutavasti nad oma töölaual ei hakka midagi eriliselt uut nägema. Rohkem on see mõeldud just brändimiseksja seepärast võiks olla kasulik ka teada uue brändi sisu, et veebis või trükisõnas leiduvas reklaamtekstis või tutvustuses ära tunda, mis on mis.

Uudise allikas: Repositioning the KDE Brand

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev. Eilne silmavalu oli kadunud, ainult tavaline tuikamine, nagu ikka, ja et ma magasin ka päris korralikult, lausa üle seitsme tunni, on ilmselt selge, et tegemist oli tõepoolest väsimusest tingitud nähuga. Igal juhul on hea, et see asi kiiresti üle läks, sest tööd on veel palju ja samal ajal kirjastus juba raevumas...

See nädal oli Vana Maailma sõjaväejuhtidele korraliku puistamise aeg: korraga kahes suures riigis tagandati või astus ise tagasi terve hulk kindraleid ja tippametnikke. Saksamaa on muidugi pea pretsedenditu: sisuliselt korraga lahkusid ametist sõjaväeülem ja kaitseministeeriumi kantsler ning tagatipuks ka veel kaitseminister, tõsi küll, praeguseks juba endine, sest ta oli vahepeal jõudnud saada uue ministrikoha. Sellist asja ei juhtu sageli isegi sõja ajal ja praegu on ometi põhimõtteliselt rahuaeg. Kuigi, eks ta ole, tagasiastumiste rida sai alguse ju sõjast, sellest, mida teiste seas ka sakslased praegu Afganistanis peavad. Ehkki samas on see, kas ja kuivõrd nüüd just tagasi astunud isikud ja üldse sakslased kogu selles Kunduzi jamas süüdi olid, ikka veel omajagu segane, kõigist juurdlustest hoolimata (õigemini, segane pole mitte see, KES on süüdi, vaid see, KEDA tuleks süüdistada, et kogu asi läks nii, nagu läks). Aga igal juhul näitab see, et Saksamaal valitseb päris tugev ja tõhus tsiviilkontroll ning demokraatia ehk rahva tahte avaldumine (nojah, veidi erinev vahest sellest tänapäeva mainstream'ist elik angloameerika demokraatiast oma märgatavalt tugevama korporatiivsuse poolest, aga siiski ka juba pikkade ja nagu näha, korralikult juurdunud juurtega demokraatia, mille arengusse viimase sajakonna aasta jooksul ainult üks napakas austerlane suutis lühiajalise katkestuse tekitada...). Lumepalliefektina toob see ilmselt kaasa ka edasisi erruminekuid-tagasiastumisi, nagu on ka juba varem toonud.
Umbes sama massiivne laine käis üle Venemaa sõjaväe, kus samuti kaotasid koha kõrged sõjaväelased, ehkki mitte just päris nii kõrged kui Saksamaal. Muidugi, Venemaal olid asjaolud teistsugused, kindralid kaotasid ameti sisemaise jama ehk ohvriterohkete plahvatuste tõttu. Mis ühest küljest näitab üsna santi seisu, sest kui üht ohvriterohket plahvatust võib ju pidada väga halvaks juhuseks, siis kohe otsa teine samasugune osutab juba millelegi tõsisemale, süsteemsemale. Ilmselt sellesamuse "tõsisema" pärast on ka Venemaa raudse järjekindlusega püüdnud asuda sõjaväereformi teele, mis aga ikka ja jälle takerduma kipub kord ühe, kord teise asja taha. Kõrvaltvaatajana on tegelikult isegi hea meel seda näha, et Venemaa on sõjaliselt suurriikide seast endiselt väljas. Peetakse ju (sõjalise) suurriigi üheks, vahest isegi tähtsaimaks tunnuseks suutlikkust lisaks oma maa kaitsmisele ka vajaduse korral edukalt väljaspool piire tegutseda. Seda ei ole Venemaa viimased sada aastat suutnud, mis on loonud ka soodsad tingimused Eesti iseseisvumiseks ja selle iseseisvuse hoidmiseks. Nojah, Teist maailmasõda võib pidada erandiks, aga see oli rohkem asjaolude kokkulangemine ja õigupoolest ei tulnud ka toona Venemaal see väljaspool piire sõdimine just väga edukalt välja (aga, noh, ainsa silmapaistva asjana pärast Vene-Türgi sõda 130 aasta eest on see muidugi andnud põhjuse üldse millegi üle uhkust tunda, mistõttu ka Venemaa nii ägedalt seda oma "ajaloo võltsimise" vastast võitlust peab). Hiljem on Ungari, Tšehhoslovakkia, Afganistan ja viimati Gruusia näidanud, et midagi pole paremaks läinud, vaid hoopis veel kehvemaks. Muidugi, piirkondlikult on ta siiski sõjaliselt tugev ja sestap ka potentsiaalselt ohtlik.

Keeletoimetuse ajaveebis oli vahva, kuigi paraku lühike ülevaade nii vajaliku, kuigi sageli autorite poolt mitte just palavalt armastatud keeletoimetaja ameti ajaloo kohta. Päris huvitav oli lugeda, kuidas selle ameti tähendus on läbi aja muutunud. No ja muidugi tuleb häbiga tunnistada, et ma ei teadnud, et see amet on Eestis 80 aastat vana...

Sattusin ka huvitava artikli peale, mis tutvustas KDE4-ga kaasa tulnud uue "tegevuste" kontseptsiooni edasisi arendamiskavasid. Ma ei ole küll leidnud isiklikku vajadust mingeid "tegevusi" kasutada, nagu ei ole mul ka olnud tungi pruukida virtuaalseid töölaudu, aga ilmselt paljudel selline tarvidus on, olen ma aru saanud, ning Chani ajaveebis kirjeldatud tulevik oli igatahes päris huvipakkuv.

Loetud: Go reisiajakiri 5/2009
Vaadatud: Meenutades tulevikku (FoxLife), Ärapanija (Kanal2), Batman alustab (Kanal2), 300 (Pro7)

Laubased mõtted

Hädavaevu tööpäev. Päeval käis ema külas, nad olid koos poiss-sõbraga käinud mu vennatütrele kingitust ostmas. Kuid kogu päevale jättis jälje räige silmavalu: nägemisorganid tulitasid ja jooksid muudkui vett, just selline tunne oli, nagu oleks sattunud ilma prillideta ereda päikese kätte. Sestap üritasin suure osa päevast kas kinnisilmi lamada või tegelda millegagi, mille juures silmad pole väga olulised. Nähtavasti oli see jama tingitud üleväsimusest, sest mingeid muid tunnuseid mõne haiguse kohta, millega see võinuks kaasneda, nagu polnud. Igatahes nii ägedalt pole mul varem silmavalu päikesepaistevälistes tingimustes esinenud...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Keelatud kuningriik (ETV)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Loetud: Tuna 2/2009, Sirp 27.11.2009, Go reisiajakiri 5/2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)

Neljabased mõtted

Täiesti tavaline tööpäev, mistõttu pole ka mingeid mõtteid. Ainuke rutiini lõhkuv sündmus oli kaupluse väisamine toiduvarude täiendamise eesmärgil, kus ma muu hulgas nägin ka midagi eriti rõvedat: rohelise tehis-jõulukuuse kõrval pakuti ka hõbevalget analoogi, mis samuti kandis "jõulupuu" nime... Mõnel pool on muidugi hõbenulud või muud sarnased asjandused moes (kuigi nähtu oli ka nendest erinev, ikka päris selline hõbedane ja ebaloomulik), aga mulle tundus see küll päris võigas...

Loetud: Tuna 2/2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Jürgen Veberi imeline teekond (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Sisäpiiri (Yle1), Jäljetult kadunud (TV3)

Kolmabased mõtted

Nii poolenisti tavaline tööpäev. Algas küll imelikult: ilmselt olid naabermaja elanikud suutnud kuidagi välja nuhkida mu pärastlõunased plaanid ning korraldanud nende nurjamiseks enda maja juures veeavarii. Mis (või vähemalt mille parandamine) kohakaasluse alusel jättis veeta ka selle maja, kus ma juhtun elama... Et mul nimelt oli pärastlõunal kavas väljaskäik, siis oli vett hädasti vaja, et end pügada ja nii-ütelda ilusaks teha. Aga naabermaja elanike kaval nüke läks luhta, sest ma leidsin, et sama hästi võin ma kasutada seda vett, mis voolab mu ema ja tema poiss-sõbra korteris... ja selle peale nad ei olnud ilmselgelt tulnud, sest seal oli vesi täiesti olemas!

Igatahes järgnes neile võõrpinnal ette võetud veeprotseduuridele sõit Sakusse, kus meid pidi ees ootama lõunasöök. Ma olen teadaolevalt Sakus ainult ühe korra elus käinud ja sellestki on äärmiselt hägused mälestused, sestap kulus veidi aega seal orienteerumiseks ja Pruulikoja nime kandva asutuse ülesleidmiseks. Teiselt poolt pole Saku muidugi ka nii suur koht, et nende kolme-nelja hoone vahel liiga kaua ekselda, niisiis jõudsime kenasti kohale.

See lõunasöök oli õieti mu ema teene, kellele oli langenud tohutu "loosiõnn" koos temaga kaheksale isikule pakutava lõunasöögi kujul. Mõistagi oli loosijaks firma, kes ei lähtunud altruistlikest kaalutlustest pakkuda raskel masu ajal inimestele võimalust kas või kuidagi kõhtu täita, vaid söögi kõrvale ja peale pidime ära kuulama ja näidata laskma firma toodete demonstratsiooni. Õieti on mul raske aduda, kas üldse või kuidas selline müügistrateegia ennast saab õigustada, aga et niimoodi talitatakse, ju siis see ära tasub. Mõnes mõttes on see ju ukselt uksele käivate müügimeeste tegevuse moodi, ainult et antud juhul on uks müügimehe oma ja ta hoopis kutsub potentsiaalsed kliendid selle ukse juurde...

Igatahes toit oli korralik ja sedakorda asjakohaste kööginõude demonstratsioon ka väga enesekindlalt esitatud, nii et asjaga võis rahule jääda. Tõsi, sedakorda langesid firma õlule ainult kulud, sest keegi meist ei kippunud mitmeid tuhandeid maksvaid potte-panne ja muid seadmeid ostma. Minu puhul avaldas müügiproua imestust, kui ma väitsin, et mul on juba eluaegne pann, kuid oli sunnitud möönma, et mul on arvatavasti õigus, kui ma selgitasin, et pann on mul nii kaheksa aastat juba ja ma olen seda tervelt nii kaheksa korda kasutanud. Selge see, et niimoodi tema statistikasse ei jõua, mille kohaselt pann pidada parimal juhul paar aastat, enamasti aga vaid aasta vastu pidama, pidi ka tema tõdema...

Aga no igatahes kõhu sai täis, mis oli hea, ning lisaks andis ema kogu selle operatsiooni käigus üle paar ristsõna, sealhulgas Meistriristiku, mis oli veel parem.

Kõige selle kõrval jäi internetiavarustel, õigemini küll taas Keeletoimetuse ajaveebis, silma üks kena sissekanne näitega kantseliidist tiine vastuskirja pealkirjast, mis on just parasjagu nii pikk, et see siin ära tuua:

Teade taotluse menetlemise peatamise kohta seoses lisainformatsiooni vajalikkusega taotluse sisulise hindamise jätkamiseks

Jaah, ega sellele ei ole tõesti midagi lisada. Igatahes tõi see ühtlasi meelde eilses sissekandes ära mainitud Marek Tamme Varraku raamatublogisse tehtud sissekande, kus üks autorile äraütlemise vorme kõlas üsna lähedaselt, aga siiski veidi inimlikumalt. Seda üle vaadates avastasin kommentaaridest viite Tänapäeva Raamatupalatile, kus kevadel on kenasti kirja pandud mõningad mõtted, mida inimesed, kes kirjastuse poole pöörduvad, võiksid hoolega tähele panna.

Loetud: Tuna 2/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Heroes (TV3)

KOffice 2.1 väljas

Täna anti ametlikult teada KOffice 2.1 ilmumisest. See ei erine väga palju KOffice 2.0-st, millest ma olen juba varem kirjutanud: peamiselt on vahepeal parandatud vigu, asju viimistletud, aga siiski ka lisatud uusi omadusi ja võimalusi, osaliselt (kas samal või täiustatud kujul) neid, mis olid olemas KOffice 1 ajal ja mis seni ei olnud uude versiooni veel jõudnud, osaliselt ka uusi. Aga kõigest allpool lähemalt.

NB! KOffice'i arendajad hoiatavad endiselt, et nende toodang ei ole veel päris valmis üleüldiseks muretuks kasutamiseks - eelkõige on ka 2.1 mõeldud ikka veel arendajatele ja testijatele, n-ö tavakasutajatel soovitatakse tungivalt seda kasutada ainult tutvumiseks, mitte esmase töövahendina. Samas on arendajad teinud möönduse graafikarakendustele Krita ja Karbon, mis nii nende kui ka vähemalt mõne asjatundliku kasutaja arvates on valmis igasuguseks kasutamiseks, olgu tutvumiseks, kodukasutajale või ka professionaalile.

2.0 ja 2.1 vahele jääva ajaga on töökorda saanud ja nüüdsest saadaval valemikujund (KFormula). Plaanis oli ka andmebaasirakendus Kexi, kuid nüüd on teada antud, et selle kaasamise tähtajaks on 2.2. Endiselt on hämar vooskeemide rakenduse Kivio saatus, millel pole hooldajat ja mille kallal seepärast ka keegi vaeva ei näe.

Üldises plaanis on senisest veel etem ühilduvus ODF standardiga. Selles osas on eriti suurt vaeva nähtud loendite kallal, mille teostus teatavasti on eri kontoritöö pakettides (isegi kui nad kasutavad ühtmoodi ODF standardit, ainult tõlgendavad seda omamoodi...) üsna erinev ja mille ühilduvuse saavutamine paistab olevat päris keeruline töö.
Samuti on ühilduvusele nii-öelda muu maailmaga tugevasti kaasa aidanud see, et Nokia on otsustanud oma Maemo-põhistes nutifonides hakata kasutama dokumendinäitaja aluspõhjana just KOffice'it (mis on tingitud mõistagi sellest, et Nokia omandas mõne aja eest Norra firma Trolltech, mille toodanguks on Qt nime kandev toolkit, mis on aluseks nii KDE-le kui ka KOffice'ile ning mida Nokia hakkab nähtavasti edaspidi oma mitmesugustes mobiilseadmetes põhilisena kasutama). Sellest johtuvalt on väga suurt tööd tehtud eelkõige ühilduvuse nimel .doc- ja .ppt-vormingutega (ehk siis Microsoft Office'i tekstidokumentide ja esitlustega).
Ja mõistagi on võimsalt vaeva nähtud nii üksikute rakenduste kui ka nende raamistiku silumisega tervikuna, eesmärgiga tagada võimalikult probleemideta ja ajasäästlik töö - ma võin ka ise kinnitada, et töökiirus tundub olevat kohe omajagu parem.

Konkreetsemalt uuendustest üksikutes rakendustes:

• KWordis on tugevasti vaeva nähtud tabelitega, mille käsitsemine ja käitumine peaks nüüd olema tunduvalt parem (üle mitme lehe ulatuvad tabelid, tabel tabelis ja muud võimalused). Teine märkimisväärne uuendus on muudatuste kuvamise, loomise, redigeerimise ja muu sellise toetus, mis kahtlemata on professionaalsele tekstitöötlusrakendusele hädavajalik asi.
• KSpreadis märkimisväärseid uusi omadusi-võimalusi pole, küll on parandatud ära suur hulk vigu.
• KPresenteris on samuti parandatud palju vigu, kuid lisatud ka mõningaid uusi omadusi, näiteks niinimetatud lõputu lõuend. Kõige enam aga on mainitud Nokia algatuse tõttu vaeva nähtud MS Powerpointi import/eksportfiltrite täiustamisega, mis väidetavalt peaksid nüüd olema juba üpris korralikud, s.t. võimaldama eriliste probleemideta Powerpointi esitlusi nii avada kui ka sellesse vormingusse salvestada.
• KPlato on saanud väga palju parandusi ja täiendusi ning arendajate kinnitusel sobib see nüüd juba kenasti korralikuks projektihalduseks.
• Karboni puhul tuuakse välja uut SVG filtriefektide pluginat, mis mõningate professionaalsete kasutajate kinnitusel võimaldab väga hästi SVG-faile töödelda, kuigi sealt olevat puudu mõningad harvemini vaja minevad võimalused. Lisatud on veel mõningaid filtreid, samuti on nüüd olemas võimalus importida PDF-faile.
• Krita on lisaks arvukatele parandustele saanud juurde mõned uued "pintslid", näiteks pihusti ja 3D visualiseerimise. Ka Krital on nüüd eespool nimetatud "lõputu lõuendi" võimalus, samuti niinimetatud dyna-tööriist, mis võimaldab hiirt eri kiirusega liigutades matkida survetundlike seadmetega joonistamist.
• Diagrammi-, pildi- ja tekstikujundid (või -pluginad) on saanud hulganisti parandusi ning nagu juba mainitud, on tagasi valemikujund.
• Veel üks vahest oluline uuendus puudutab õigekirja kontrollimist, mis oli varem päris katki, et mitte öelda olematu. Nüüd peaks see olema taas korras. Tõsi, vaikimisi on õigekirja kontroll välja lülitatud, nii et kasutajatel tuleb see ise sisse lülitada, kui nad seda soovivad. (Ma ei ole ise saanud veel praktikas seda järele proovida, nii et eelnevad laused on sestap veidi teoreetilised, aga loodetavasti vastavad tõele...)
• (Täpsustus: õigekirja kontroll igatahes ei tööta; väidetavalt oli see kõigest hoolimata ikka veel nii vigane, et otsustati 2.1 puhul üldse välja lülitada... Loodame siis, et ta millalgi ikkagi tagasi jõuab)
  

KOffice on saadaval Linuxile, Windowsile ja Macile, lubatud on ka peatset Solarise versiooni.


Uudise põhiallikas: KOffice 2.1 väljalasketeade
Allalaadimisjuhised
Kodulehekülg

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Sain täna teada, et mu suurtöö on pärast mõningat viibimist toimetaja käes tagasi toimetusse jõudnud ja ootab nüüd pikisilmi, et ma vajalikud parandused ja mõningad toimetajaga suhtlemisel välja selitunud täiendused sisse kannaksin. Ilmselt lükkab see käsilolevat tööd oma nädala või paarigi võrra edasi, aga midagi pole teha... Tuleb nähtavasti veel kord ka kogu tekst läbi lugeda: ma olin omapoolsete märkuste panemisel üpris tagasihoidlik, sest teos on ikkagi päris teaduslik ja sellena arvatavasti ka oma formaalselt populaarteaduslikust vormist hoolimata üsna kitsale lugejate ringile "pealeminev", kes selliseid märkusi kuigi palju ei vaja, aga võib-olla tuleks neid siiski mõõdukalt lisada, et "populistlik" olla... :-)

Vastu õhtut helistas üks tuttav ja esitas küsimuse, mida ma oma vabakutselise tõlkija karjääri jooksul olen õige mitu korda kuulnud: kas ma olen FIE või firma või mis? Ja ka tema oli veidi jahmunud, kui ma vastasin, et pole ma mingi FIE ega firma, vaid Marek Laane :-) - nii jahmunud, et küsis lausa üle! Aga jah, nii see on, minu ainuke iseloomulik "äriline" tunnus on nimi ja ei midagi muud. Vestluses klaarus ka välja, et ainuke reaalne asi, mis sellise staatuse puhul võib negatiivne olla, on tervisekindlustuse puudumine ehk teisisõnu ei saa vajadusel arstiabi järele isegi mitte loota Haigekassa abile ja toetusele. Mulle kui iatrofoobile (hmm, see pole päris õige sõna, aga mul ei tule paremat hetkel pähe) sobib see kenasti ja hästi, aga kindlasti on palju neid, kellele on Haigekassa kaart olulise tähendusega ja kes ei tahaks sugugi elada nii nagu mina...

Varraku raamatublogisse oli Marek Tamm kirjutanud ühe huvipakkuva loo kirjastuste sisemaailmast, nimelt sellest, kuidas on võimalik kõiksugu pakkumisi, olgu kodumaiste autorite/tõlkijate või välismaiste autorite esindajate poolt, tagasi lükata. Küll veidi teise kultuuri seest toodud näidetega, mis tuginesid ühe kanadalase kogemustele, andis see kena mõtteainet tegelikult ka selles suunas, kuidas üldse mis tahes pakkumisi tagasi lükata. Minagi vist olen pea kõiki seal toodud tüüpe kõikvõimalikes tõrjumistes ära kasutanud... "napp" ja "sarkastiline" on muidugi lemmikud :-)

Loetud: Tuna 2/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Merejalaväelane (TV3), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Hommikul uuendasin ka arvutis tarkvara ja etskae, väike ime lausa juhtus: vist küll esimest korda avati taas KDE-sse sisse logides OpenOffice.org Writer nii, et enne väljalogimist avatud dokument oli taas kenasti ees ja õiges kohas pealekauba - varem oli ainuke asi, millega toime tuldi, Writeri tühja akna avamine. See on ilmselt tingitud sellest, et äsja lisati ka OOo KDE-ga lõimimise pakett, mis lisaks mainitud kenale seansihaldusele on toonud ka OOo-sse kaunid ja mujal KDE-s kasutatavad Oxygeni ikoonid ja üldses "kdeliku" välimuse - mitte et OOo teised teemad oleks koledad, aga kena ju, kui rakendused, eriti sellised, mida igapäevaselt kasutad, näevad ülejäänud töökeskkonnaga kooskõlaliselt välja.

Üks pisike stringike oli ka Mandriva tõlgetesse juurde ilmunud, kuid valdavalt kulges päev ikka KDE tõlkimise tähe all ja peamiselt just arendusharus (ehk tulevases 4.4-s). Kasutajaliidese poole pealt tunduvad asjad enam-vähem korras olema: peamine aur kulub rohkem "kahtlase" oleku kõrvaldamisele, mis on tingitud sellest, et tekstide kallale on asunud inglise keele korrektorid - enamasti nende tegevus oluliselt tõlget ei mõjuta, aga muidugi tähendab see, et nad muudavad originaalstringi, ühtlasi seda, et tõlge muutub "pooleliolevaks" elik ülevaatamist vajavaks. Aga see on rohkem selline nipe-näpe ja tegelikult isegi kasulik, sest selle käigus võivad jääda ja sageli jäävadki silma mõned kõrvalised asjad, kus on kas kirjaviga sisse juhtunud või kehvapoolne sõnastus või midagi muud, mida annab siluda ja kenamaks muuta.

Täna jõudsin siis lõpuks ka KDE dokumentatsiooni juurde. Failide arvult sai suhteliselt palju ära tehtud, aga enamik neist olid pisikesed failid ja muudatusigi vaid nii mõne stringi jagu. See on seotud ühe pisikese, aga ebameeldiva puudusega, mis tõlkerakendust Lokalize hetkel vaevab: see kasutab failide statistika kogumiseks indekseerijat Strigi, millel aga on mingi iseäralik piirang peal, nii et ta teatavast suurusest suuremaid faile ei indekseerigi! Loodetavasti on see viga nüüdseks parandatud ja peagi jõuab uuendus ka Mandriva tarkvarapaketi kujul minu arvutisse - igatahes vastav veateade on juba suletud ja loodetavasti lahendab see kui mitte igaveseks, siis vähemalt pikemaks ajaks probleemi. Muidugi, iseenesest see ju tõlkimist ei takista, sest tõlkefaile saab Lokalizes ikkagi avada ja tõlkida, aga see on üsna ebamugav, kui neid pole statistikas ehk niinimetatud projekti ülevaates näha, sest siis peab neid sealt puuduvaid ükshaaval lappama ja vaatama, mis seisus nad on. Nii et dokumentatsiooni puhul jäid täna suuremad failid, kus vähemalt osades on ka omajagu "pooleliolevaid" või lausa uusi stringe, lihtsalt radaripildilt välja. Aga no paar kuud on veel aega ja hirmus palju nüüd ka neid uuendusi ei ole, nii et väga muretseda ei tasu, loodetavasti jõuab ka 4.4 ajaks seisu, kus nii kasutajaliides kui ka dokumentatsioon on 100% tõlgitud (iseasi, kas neid mitmel korral mainitud muid, n-ö süvalokaliseerimisega seotud asju jõuab, aga eks näeb...)

Täna sattusin Keeletoimetuse ajaveebist lugema üht kena tutvustust, kuidas tuleks õigesti kirjutada e-kirja. See on isegi kummaline, et kuigi minu teada koolides õpetatakse seniajani kirjade kirjutamist ja päris paljud ka kirjutavad enam või vähem korrektselt, kui nad mingil põhjusel peavad tõepoolest kirja paberil kirja panema, siis e-kirja kirjutamisel justkui vajuvad need teadmised kuhugi äärmiselt pimedasse soppi, nii et mõnikord on isegi raske aru saada, mida või kuidas öelda on tahetud (kirjavahemärkide puudumine, lausete kokkujooksmine ja teab veel millised hädad, mis tunduvalt raskendavad tolle põhilise oa ülesleidmist). Ja seda mõnikord isegi ühe ja sama inimese puhul: paberkiri - kena, e-kiri - jama ruudus. Ilmselt mõjub arvuti või elektrooniline suhtlemine nagu vodka: mida rohkem "paned", seda kõvemini "sakib"...

Loetud: Tuna 2/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Gorod grehov (Pervõi)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev algusest lõpuni, sestap ka ei mingeid mõtteid...


Loetud: Akadeemia 11/2009
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Spiderman 3 (Pro7), Lichnyj nomer (Pervõi)

Laubased mõtted

Üldiselt tavaline tööpäev, mida katkestas mõneti erandlikult ema külaskäik. Visiidi elik pojaraasukese ülevaatamise päeva võrra ettepoole nihutamise põhjus oli tegelikult proosaline: tema poiss-sõbra nooremal sugulasel oli vaja üht raamatut kohustusliku kirjandusena läbi lugeda ja et ta seda ise kuskilt ei leidnud ning mu ema on raamatukogutöötaja, siis oli selge, kelle poole pöörduda. Ema oli andmebaasist leidnud, et see teos on äärmiselt nõutav ja leidub Tallinnas ainult ühes raamatukogus veel üks eksemplar, mis ei ole välja laenutatud. See tuli eilses telefonivestluses juhuslikult jutuks ja siis sai ta oma rõõmuks teada, et loomulikult on ka minul Vonneguti "Tapamaja" olemas. Selle järgi siis ta peamiselt tuligi. Õieti oli see ka mulle hea, sest kuigi raamat läks välja, tõi see mulle meelde, et mul on koguhalduris Tellico seniajani lahtine, kuidas tõlkida ingliskeelset mõistet check-in. Väikese arupidamise emaga leidsin siis nüüd ka vaste, mis oli varemgi peas tiirelnud, aga mida ma seni ei olnud siiski söandanud kirja panna.

Ma ei jätnud muidugi ühtlasi kasutamata võimalust vanainimesi halastamatult ekspluateerida ja ära kasutada: kandekeskuses oli ootamas oma kümnekilone pakike, mida kahtlemata on autoga mõnusam koju tuua kui omaenda seljas... Olgu siin siis ka ära toodud selle sisu:

• Ajalugu. Täpne ja täielik teejuht tsivilisatsiooni koidikust tänapäevani
• P. Matyszak, J. Berry. Roomlaste elulood
• C. Gold. Kuningannad, keisrinnad ja konkubiinid
• Märgid ja sümbolid
• J. Chang, J. Halliday. Esimees Mao. Rääkimata lugu
• S. Marriott. Haldjad. Kunst, ajalugu, uskumused

Õhtul vaatasin, nagu usutavasti paljud, kõmu tekitanud filmi "Riigireetur". Ega selle kohta midagi palju öelda ei ole - suurem osa sellest, mis mul pähe kerkis, on ära öeldud eilses Sirbis ilmunud arvustuses. Ainuke asi, mis nähtavasti kinolinal ja telepildis erines, oli viimase üsna kehv graafiline teostus selles mõttes, et pildipealised olid ikka tublisti liiga väikesed, nii et nende lugemiseks pidi tublisti silmi pingutama ja ka siis oli parem, kui telenäo isik oli teada, nii et võis juba ette umbes oletada, mida sinna kirja pannakse.

Täna tõenäoliselt oleks pidanud Postimehes ilmuma järjekordne Vello Vikerkaare tõlge, aga noh, Postimees on nagu on, viimasel ajal üha kinnisem selle, mis paberlehes ilmavalgust näeb, internetis kajastamisega, nii et kindlat aimu mul ei ole, kas see üldse ilmus. Eks nad ise teavad, kui jätavad (vabalt kättesaadava) veebi-Postimehe ainult lühikeste uudisnuppude jaoks - rahvahariduslik pale on ju nagunii mitte ainult Postimehelt, vaid üldse ajalehtedelt liikunud parimal juhul ajakirjade, aga veel enam internetimaastiku kätte (mis on ka loomulik, sest esimesed võimaldavad asju pikemalt lahti kirjutada, mis tänapäeva ajalehtedes on ju ilmvõimatu, ning teised lisaks veel potentsiaalselt piiramatul hulgal lisamaterjali linkida); kui ajalehtede veebipale (mida ju veebi-Postimees vältimatult on, olgu nende omavahelised juriidilised seosed millised tahes) aga toodab vaid uudisnupukesi, mille puhul väheste eranditega pole erilist vahet, kust neid lugeda, siis, ma pelgan, mõjutab see küll ka vastava ajalehe mainet - võib-olla mitte järsult, aga veidi pikemas perspektiivis siiski.

Täiendus: niisiis, sain teada, et Vello Vikerkaare tõlge siiski ilmus, seega on põhjust lisada silt "ilmunud tõlked".

Teine täiendus: väga pika viivitusega ilmus see lugu lõpuks ka veebi-Postimehesse.


Loetud: Akadeemia 11/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Riigireetur (ETV)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: plekk pükstel (Postimees 21. 11.2009)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millest pole palju kõnelda.

Eilse sissekande peegeldus Facebookis sai üllatavalt palju vastukaja ja just inimestelt, kes ühte või teist pidi tihedamalt keeleasjadega seotud. Paistab, et kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus "peale" ja "pärast" kohta on juba kuu aega tagasi langetatud (ja arutusele võetud juba poole aasta eest), ei ole mitmed inimesed, kellele see kuidagi võiks korda minna, sellest midagi kuulnud. Mis on tegelikult paha: meeldigu need otsused ja soovitused või mitte, võiks nad siiski olla laiemalt teada juba enne, kui äkitselt nagu talv Eesti linnadesse ilmub õigekeelsussõnaraamat või mõni muu norminguid sisaldav teos...

Rahvusvahelises meedias oli endiselt üheks suuremaks kõneaineks Euroopa uus president ja välisminister. Võib-olla on isegi hea, et neiks valiti sellised suhteliselt vähetuntud isikud: kui oleks valitud mõni kuulsus, näiteks palju kõneldud Tony Blair, oleks see võinud jääda vahest teisejärguliseks uudiseks, aga nüüd olid kõik lausa sunnitud tutvustama uusi tegelasi ja arutlema selle üle, mida ja mismoodi ja kas ja kuidas see endaga kaasa toob. Selline "musta hobuse" roll paneb samas neile suurema surve õlule ennast näidata...

Idapoolsemas meedias oli aga selle kõrval ja sellest märksa enam tähelepanu keskpunktis hoopis järjekordselt Venemaa peaminister Putin, kes arutas Jaltas Julija Tõmošenkoga kahe riigi suhteid, eriti igihaljast gaasiteemat, aga ei mallanud jätta suud avamata ka muudel teemadel. Tema "soe soovitus" Ukraina presidendile Juštšenkole jätta kohtumisel lõunalaua taga Saakašviliga lips kaela panemata, sest viimane võib seda närima hakata, ületas ikka igasugused diplomaatilised piirid, mida vähegi on võimalik ületada...

Õhtul vaatasin, nagu ikka, "Kelgukoeri", mis oli sedakorda päris, lausa üllatavalt huvitav. Isegi veel eelmisel nädalal kavas olnud esimese osa lõpul poleks osanud oodata, et krimisarjale selline müstiline vunk peale keeratakse. Kusjuures mu meelest päris andekalt oli asi lahendatud. Iseenesest pole ju ei jumalapoja maa peale tulemine, Jumal kui naisterahvas, paradiis kui koht, mis ei vasta just tavapärasele ettekujutusele, Jumala ja Saatana malemäng maailma saatuse otsustajana ja veel mitmed elemendid, mis seal olid, midagi enneolematut, aga tavaliselt esinevad nad koos filmides, mida võiks nimetada pigem "müstilisteks thriller'iteks". Krimifilmis ja niimoodi lahendatuna tundus igatahes väga värskendava lähenemisena (seda enam, et mitmed põhiliiniga suhteliselt vähe seotud episoodid aitasid just piisaval määral põnevust üleval hoida ning pakkusid samal ajal võimalust veidi seedida äsja nähtud põhiliini järgmist hüpet).

Loetud: Sirp 20.11.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Warlock - Satans Sohn (Pro7)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna sai siis Euroopa endale nii-ütelda päris ehtsa presidendi ja välisministri. Nii et kui varem oli Kissingeril segadus, kellele iga kuue kuu tagant muudkui vahetuva eesistumise puhul helistada, kui ta tahab "Euroopaga" rääkida, siis nüüd peaks need raskused olema murtud. Et presidendiks valiti Belgia "rahustaja" Herman Van Rompuy, polnud vahest väga imestada. Võimalikke kandidaate oli ju palju, aga selge oli ka see, et mõnda väga tugevat liidrit etteotsa ei taheta: tugevad liidrid on üldiselt tugevalt seotud ka oma päritolumaaga ja olgu siis britt, sakslane, prantslane või kes tahes, tekitab see teistes ikka pelgust, et selline president hakkaks liigselt eelistama või rõhutama oma rahvuslikke huve. Belgia on selles mõttes hea kompromiss, et tegemist on suhteliselt väiksema riigiga, mis asub mitme suurema jõu vahel ja on sestap üsna huvitatud tasakaalu hoidmisest. Ning Van Rompuy on suutnud ennast tõestada "tasakaalustajana" kodumaal pärast nii aasta aega väldanud täielist poliitilist kaost. Euroopa Liidu "tasakaalustamine" on võib-olla mõneti isegi lihtsam kui Belgias, aga võib samas osutuda palju raskemaks, sest paari "kogukonna" asemel on tuleb tegelda nii oma veerandsajaga... ja see ei pruugi olla sugugi lihtne, nagu on näidanud Iirimaa, Taani, Tšehhi, Poola ja kohati teisedki riigid...
Küll oli vähemalt mulle üllatuseks välisministri ametisse valitud paruness Catherine Ashton. Ma usun, et ma olen seda nime varem isegi näinud, tõenäoliselt seoses Euroopa Komisjoniga, kus ta praegu kaubandusvoliniku ametit täidab, aga ma usun samuti, et ma polnud ainuke, keda see valik kulmu kergitama pani ja kiiresti teavet otsima. Mingeid erilisi välispoliitilisi saavutusi ei paista tal olevat, kui selleks mitte pidada kaubandusläbirääkimisi, nii et ilmselt jääb siis näha, milliseks tema "valitsemisaeg" kujuneb. Ilmselt mängis ka parunessi puhul rolli märgitud pelgus tugeva isiksuse ees ning tegemist oli mitmes mõttes kompromisskandidaadiga.

Teine suurem uudis tänasest päevast tuli Google'ilt, kes kergitas saladusloori oma kavandatavalt operatsioonisüsteemilt (ametlik teadaanne leidub siin ja spetsiaalse ajaveebi sissekanne, kus on ka päris lahe tutvustav video, siin). Nagu juba kunagise esmaavalduse põhjal võis oletada, on asja keskmes veebilehitseja, siis see Google'i enda looming Chrome. Tegelikult üsna loogiline valik, sest Google on ju aastatega ka ise kasvanud palju enamaks kui pelgalt otsimootoriks, ning vahest pole vale öelda, et suure osa asju, mida tavaliselt vaja läheb, saab juba praegu Google'i toodete abil ära teha (lisaks Chrome'ile Gmail, Google Docs, Google Groups, Google Reader, Google Books ja veel palju-palju muud, sealhulgas Eestis nii populaarne Orkut).
Aga huvitav oli kogu asja juures just see, mis selgus alles täna: nähtavasti on Google mõistnud, et väga raske oleks tungida olemasolevale operatsioonisüsteemide turule ja asuda võistlema eelkõige Microsofti, aga ka teistega. Nende lahendus: luua operatsioonisüsteem koos spetsiaalselt seda käitavate masinatega (umbes Apple'i eeskujul, kes ka ju pikka aega valmistas riist- ja tarkvara üheskoos). Arvestades seda, et lubatud on välkkiiret käivitumist ning sama välkkiiret tegutsemist nii interneti olemasolul kui ka selle puudumisel, siis võib see isegi päris edukaks kujuneda.
Kui kõrvale jätta riist- ja tarkvara kokkusobitamise mured, mis tõenäoliselt ei ole sugugi ületamatud, siis kasutaja poolt vaadates on kõige suurem probleem see, kas uus operatsioonisüsteem pakub ikka rakendusi, mida tõepoolest vaja läheb. Kommentaaridest on juba läbi kõlanud, et peaaegu kindlasti peavad AutoCADi ja muude selliste selgelt ja kiivalt suletud koodi eelistavate rakenduste kasutajad leppima oma lemmikrakenduste puudumisega uues OSis. Muidugi, AutoCAD on tühise ja ebaolulise vähemuse lemmik, kellega arvestada ei pruugi. Samas - ma ei ole küll ise Google Docsi pea üldse kasutanud, aga ma olen kuulnud, et nii mõnedki on väljendanud rahulolematust, et seal puuduvad mitmed asjad, millega nad on kas Microsoft Office'i või OpenOffice.org-i kasutajatena harjunud. Muidugi, seegi võib puudutada vähem tähtsaid võimalusi, sest minu äärmiselt napid kogemused tekstidokumentidega ei ole midagi sellist paljastanud, mida mul vaja oleks ja mida Google Docs ei paku (aga need on olnud ka tõesti väga lihtsad dokumendid, nii et see pole kuigi representatiivne hinnang).
Väga hea võimalus on loomulikult Google Translate, mis ilmselt põimitakse ka tulevasse operatsioonisüsteemi sisse, kuid eesti keele koha pealt on see seni ikka tõeline lonkur - milles ilmselt ei saa ainuüksi Google'i süüdistada, kuivõrd nende süsteem on üles ehitatud tekstikorpustele, mille puhul ongi loomulik, et kõige paremini toimib tõlge lähedaste keelte puhul: näiteks soome keelest eesti keelde tõlgib Google Translate pea veatult, aga indoeuroopa keelte puhul tekib terve rida kentsakusi (mõningaseks erandiks saksa keel, mis on tegelikult ju küllaltki lähedane eesti keelele, sest eesti keele grammatika on ikka päris suurel määral sellest mõjutatud; samuti vene keel, mis omakorda on väga tugevasti mõjutatud soomeugri keeltest).
Nii et ilmselt tuleb (nagu ka eespool mainitud Euroopa "välisministri puhul) Chrome OS-i puhul oodata reaalseid tulemusi, praegune teave on veidi vähene sellele mingi hinnangu andmiseks.

Avastasin täna muu hulgas, et Emakeele Seltsi keeletoimkond on vahepeal arutanud sõnade "peale" ja "pärast" kasutamist ning jõudnud järgmisele järeldusele-soovitusele:

Nii kaassõna peale kui ka pärast kasutamine ajatähenduses (nt peale koosolekut ~ pärast koosolekut) on kirjakeeles sobilik. Kaassõnaga „peale” kasutatakse ajatähenduses osastavat käänet, mis võimaldab teda eristada kaassõna teistest tähendustest (vrd peale koosoleku ja peale koosolekut).

Põhjendused paistavad olevat mõistlikud, nii et ilmselt järgmises õigekeelsussõnaraamatus on juba praegune "peale" kui ajalise kaassõna taunimine kadunud (muidugi mainitud otsuses esitatud klauslitega). Eks ta ole, keelemasina kivikesed jahvatavad aeglaselt, aga ükskord saavad nad peale pikka ragistamist ka kena jahuportsukese ootusvalmite peopesade peale puistatud :-)

Loetud: Navigaator 2/2009; Osale. Ütle, kui mõtled!
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas põgus kaupluse külastamine toiduvarude täiendamiseks. Ilm oli õnneks väga kena, temperatuur paras ja et päikeseratta tiirud on üürikeseks jäänud, siis ka mõnusalt hämar (kuigi muidugi linnas on raske leida hetke ja kohta, kus saaks täiel rinnal pimedust nautida...)

Sattusin täna lugema huvipakkuvat sissekannet Keeletoimetuse ajaveebis, mis käsitles algajate tõlkijate sagedast viga kippuda tõlkima ka asju, mille peale poleks tegelikult vaja oma kallist aega ja ajurakukesi raisata - ehk siis asju, mis on juba tõlgitud. Kohe tuli meelde ka enda kogemus kohe oma, ütleme et praeguse tõlkijakarjääri alguses, kui käsil oli Robert Kaplani "Tulekul on anarhia" (õieti olin ma ju varemgi tõlkinud ja isegi mõned raamatud ilmunud, aga sellest teosest sai alguse järjepidev, seniajani kestev tõlkijatöö). See tõlgitu mittetõlkimise vajadus oli mul muidugi teada juba toonagi ja tolles raamatuski oli mitu kirjakohta, millest ma sain tänu varasemate eestindajate suurele panusele hõlpsamalt üle. Sestap isegi üllatas mind veidi, kui toimetaja juhtis tähelepanu, et ühes essees aluseks võetud Joseph Conradi teos on ka eesti keeles olemas, ning küsis, kas mul oli tungiv põhjus seda mitte kasutada.
Sealtpeale olen püüdnud väga hoolikalt kõigi osutatud ja ka osutatamata, kui vaid ära suudan tunda, tsitaatide puhul kontrollida eestinduse olemasolu, mis on päris kasuks tulnud (ehkki samas toonud ka mu raamatukokku teoseid, mis sinna ilmselt muidu poleks jõudnud, kui tõlgitav autor poleks pidanud heaks neid osundada). Kuigi jah, alati ei õnnestu varasemat tõlget päris täpselt rakendada, sest maailmas on palju keeli, kus pole käändeid ega pöördeid või on neid oluliselt vähem või avalduvad nad teisiti kui eesti keeles, nii et tsitaat, mis originaalis (ja ka tõlkes) on teatava kindla kujuga, tuleb asetada hoopis mõnda muusse käändesse-pöördesse.
Nagu ka Keeletoimetuse sissekande kommentaaride mainitakse, tekib mõnikord ka probleeme juhul, kui mõlemal puhul on tegemist tõlkega, nt pühakirjade puhul: King Jamesi ja eestikeelse Piibli tõlge võib mõneski aspektis erineda, seda ma olen ise pidanud kogema ja nuputama, kuidas hundid saaksid vatsa täis, aga lambukesed ka edasi võiksid kepsutada. Ühel juhul küll ka rikkusin seda varasema tõlke kasutamise tava, muutes sõnastust päris märkimisväärselt, aga selle puhul on vahest vabandavaks asjaoluks see, et tegemist oli mu enda tõlkega :-) , millega ma ülelugemisel ei saanud kuidagi enam rahul olla.
Muidugi, teadus- ja aimekirjanduse tõlkijal (nagu ma ju valdavalt olen) on selles mõttes lihtsam, et reeglina on sellistes teostes ka enam-vähem korralik viiteaparatuur. Ilukirjanduse puhul on asi märksa raskem: kui vahest Piibli ja Shakespeare'i, millest sissekandes juttu oli, tunneb isegi algaja tõlkija ära, siis on ometi loendamatul hulgal autoreid, kelle puhul võib õigetele jälgedele jõuda ainult siis, kui mingil põhjusel tekib tunne, et midagi on nagu (originaal)tekstis valesti, s.t. tunne, et tegemist võib olla laenuga kuskilt või viitega kuhugi... Aga noh, eks juhtub ka nii, nagu sissekande ühes kommentaaris viidatud:

Ühes Agatha Christie jutus oli kellegi kohta öeldud, et nad olid nagu Noomi ja Rutt, tõlkes olid need siis jäänud Naomi ja Ruth ja all märkus: “Ilmselt viitab miss Marple siin St Mary Meade’i elanikele”.

Õhtul sattusin Järva Teatajast lugema, et Türil (mida ma ikka endiselt pean oma kodulinnaks, kuigi ma tegelikult pole seal kunagi elanud - aga vähemalt oli see sünnikodule lähim linn...) on tekkinud õige omapärane mõte leida "tunnusõunakook"! :-) Igatahes väga andekas ja nutikas plaan, isegi kui see pole võib-olla päris originaalne (mulle meenub kuskilt mälusopist, et ma olen kas mingis filmis või seriaalis näinud, et mingil kohal oli oma tunnuslik, vist samuti õunakook - kui mu mälu ei peta, oli tegemist mingi õudukaga või millegi muu jubedaga ja sel koogil oli oma pahaendeline osa...) Aga vähemalt Eestis on see vist küll ainulaadne idee ning sealjuures meeldiv ja kindlasti maitsev ka! :-)

Uues Arvutimaailmas oli sümpaatne näha taas tähelepanu pööramist Linuxile, täpsemalt siis sedakorda Estobuntule. Siiski oli seal käsitletud mitte uusimat versiooni, vaid kevadist. Ja kuigi selline tähelepanu osutamine oli iseenesest kena, siis artikkel ise oli suht kehvapoolne mu meelest, rohkem selline ninnu-nunnutamine, et vaadake, selline vahva asi on ka olemas ja polegi midagi üle mõistuse rasket, proovige järgi ja kaege ise, kui lahe see on! Iseäranis Arvutimaailmas tundus see kummastav, sest enamik artikleid on seal ikka sellised tõsise tooniga ja asjalikud.

Loetud: Arvutimaailm 11/2009, Diplomaatia 10-11/2009
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Teadmata kadunud: Oceanicu kuuiku lugu (Kanal2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millest pole pikemalt midagi kõnelda.

Kirjanduse ja keele ajaveebi oli tekkinud mitu uut huvitavat artiklikest keeleküsimustes, millest üks puudutas otseselt ka mu enda tegemisi, nimelt see, mis kõneles "lahtiühendamisest" - see on ka mõiste, mida pahatihti tarkvaratõlgetes ette tuleb ja mida, ma kardan, olen vist ka ise paaril korral kogemata sisse lasknud lipsata. Igatahes nii hästi kirjutatud nupuke oli, et tasub reprodutseerida siin selle lõpetus:

Varese saba ja nokaga vanasõna kõlaks moodsal kujul ilmselt nii: Nokk lahti ühendatud, saba kinni lahutatud; nokk kinni lahutatud, saba lahti ühendatud!

Paistab, et üks Mandrivaga seotud viga või õigemini sooviavaldus, millest ma mõne kuu eest kirjutasin, on nüüd lahenduse leidnud. See puudutas siis seda, et Mandriva allalaadimisleheküljelt sai ka siis, kui valida riigiks Estonia, Live CD n-ö põhivariandi ehk selle, millel eesti keelt peal ei ole. Nüüd on lehekülg üle elanud väikese värskenduskuuri ning seal saab otsekohe ka riigi kõrval keele valida, mis peaks tagama automaatselt õige ISO-faili allalaadimise, olgu siis sooviks saada eestikeelset või kas või jorubakeelset Mandrivat. Kena, et see probleem lõpuks lahendatud sai - kindlasti muudab see Mandriva mõnevõrra atraktiivsemaks, kui potentsiaalne kasutaja saab ikka kohe kätte selle, mida soovib, mitte ei pea nuputama, mida ja kuidas.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Ämblikmees 2 (Kanal2), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3), Kaks ja pool meest (Kanal2), Meedium (Kanal2)

Esmabased mõtted

See päev jääb vahele.

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust kaks asja. Esiteks üks pisike tõlge Postimehele - džiizas, küll on nad ikka sel nädalal palju tahtnud! :-) (Mul muidugi hea, et on vaheldust ja veel makstakse ka selle eest...) Teiseks ema külaskäik, nagu enamasti pühapäeviti. Ta tõi ka kaks ristsõna, aga ka seekord oli ta väga korralik olnud ja tikutulega pidi neid üksikuid ruute taga otsima, mida täita... õnneks ei ole ta vähemalt sudokudega veel heale jalale saanud. Muidugi, Miniristik ja Superkuma on ka päris lihtsad asjad... Ema oli päris elevil, kui kuulis, et õhtul on teles kavas tema elukutsele pühendatud film - pole ju sugugi nii sage juhus, et raamatukoguhoidjaid kuidagi avalikult ära märgitakse ja eriti veel suures ja menukas mängufilmis... :-) Igatahes ta vaatas filmi ka, nagu ma välja selgitasin, kuigi päris lõpuni vastu ei pidanud. TV3 peaks vahest mõtlema selle peale, et pühapäevaõhtused pikad filmid veidi ettepoole tuua, sest tööinimesed peavad ju esmaspäeva hommikul jälle usinate sipelgatena välja sibama...

Loetud: Akadeemia 11/2009
Vaadatud: Meenutades tulevikku (FoxLife), Ärapanija (Kanal2), Das Bourne Ultimatum (RTL), Kiirtee 60 (TV1000)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mistap pole mingeid mõtteid.

Loetud: Horisont 6/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Nõiutud (Kanal2), Die Unicorn und der Aufstand der Elfen (RTL)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: loete raamatuid? Ja häbi ei olegi? (Postimees 14.11.2009)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, sestap ka ei ühtegi mõtet...

Ahjaa, eilses sissekandes kurdetud mure KDE pärast lahenes tegelikult vaid mõni minut pärast sissekande tegemist. Tuli mõte, et prooviks mõnda KDE rakendust käivitada käsurealt ja vaadata, milles siis tõrge seisab. Veateade tuligi, mis ei öelnud suurt midagi, aga seal sees oli midagi tuttavlikku, osis "qtcurve", mis tundus kuidagi tuttavana. Võtsin lahti tarkvarahalduri ja nägingi, et on paigaldatud pakett kde4-style-qtcurve. Eemaldasin selle, proovisin uuesti sama rakendust käsurealt käivitada ja voilà, käima ta läkski! Seepeale logisin LXDEst välja ja KDEsse sisse ning seni, niisiis ööpäeva jagu, tundub kõik korras olevat (eestindusega on muidugi nagu on, sest KDE 4.4 arendusversiooni tõlkepakette pole veel uuendatud, aga sellega olen ma ju harjunud, et pidevalt arendusversioone kasutades on mu enda töölaud ja rakendused kohati tõlkimata).

Loetud: Sirp 13.11.2009, Horisont 6/2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev ja teatavate asjaolude tõttu üsna produktiivne. Selleks asjaoluks oli mulle omane tormakus ja riskivalmidus, mis ajendas mind hommikul ette võtma süsteemi uuendamist. Paraku selgus, et KDE 4.4 eelversioon ei ole veel siiski nii palju uuendamist üle elanud, et see oleks kasutatav: ma küll nägin seda, aga täpselt nii palju, et aru saada, et asi on kokku jooksnud. Muidu läks uuendamine kenasti ja õnneks on ju olemas ka teised töökeskkonnad, näiteks LXDE, mille ma kohe ka kasutusele võtsin. See jamamine võttis veidi aega, aga et LXDE ei paku kõiki neid mugavusi, mida KDE (põhimõtteliselt peaksid ju KDE rakendused töötama ka teistes keskkondades ja kindlasti töötavadki, aga et nad mul parajasti sellised räbaldunud ja katkised olid, siis muidugi ei läinud ükski neist käima), sundis see rohkem pöörama tähelepanu just põhitööle ja jätma igasuguse tilu-lilu kõrvale (nojah, selle alla kuulub ka uudiste lugemine, mida ma olen juba väga ära harjunud tegema RSS-i vahendusel, mitte enam aega raiskavalt veebis kolades - eks tuleb siis, kui KDE loodetavasti võimalikult kiiresti lähipäevil või -tundidel terveneb, jälle veidi rohkem aega leida, et ennast selliste uudistega kurssi viia, mis muidu n-ö suurde meediasse ei jõua...) Eks see natuke harjumatu oli teises töökeskkonnas tegutseda, aga mu põhitöövahendid ehk OpenOffice.org Writer ning Firefox töötavad ju keskkonnast sõltumatult, nii et ega väga suurt vahet ei olnud peale selle, et, nagu öeldud, tilu-lilu puudus.

Jõudsin täna lõpule Vikerkaare viimase numbriga. Algus ehk ilukirjandus ja lõpp ehk arvustused olid sedakorda väga tühjad, piisas vaid pilgust peale, et leida, et pole lugemist väärt. Aga see-eest keskmine osa oli küll väga asjalik ja tuumakas. Märt Väljataga on Varraku raamatublogis ilmunud numbri tutvustuses enam-vähem kõik lahti kirjutanud, seepärast piirdun vaid nentimisega, et Eik Hermanni skeptitsismi käsitlus oli erakordselt huvitav, peamiselt vahest seetõttu, et ma varem neist just väga palju ei teadnud - ja nagu lugemisel selgus, olid needki vähesed teadmised omajagu nihkes, võib-olla ka sellepärast, kuidas skepsist ja skeptitsismi enamasti n-ö tavakäsitluses võtma kiputakse. Igatahes äratas see huvi, võib-olla tasuks lausa mõne antiikaja skeptiku teos hankida, et ühtlasi oma nõtra vanakreeka keelt veidi turgutada...

Samas Varraku raamatublogis oli Kai Aareleiult väga vahva kirjutis tõlkijate, kuidas öeldagi, praktilisest elust, täpsemalt sellest, kuidas on füüsiliselt organiseeritud tõlkimisprotsess tõlkija töölaual: mida kasutada tõlgitava raamatu lahtihoidmiseks, kuidas see raamat või ka sagedamini vaja minevad abimaterjalid asetada ja nii edasi. Kunagi sai ühel Varraku tõlkijate peol samast asjast veidi räägitud, sestap oli nüüd hea seda ka kirjas lugeda :-) Ma ise ei ole küll pea kunagi raamatualust kasutanud, pole nagu vajadust olnud, töötool ja laud, kus tõlgitav raamat asetseb, on just sellise kõrgusevahega, et tuleb vaid pilk vasakul "maas" hoida. Samas kõrval on ka vajaliku keele sõnaraamat alati lahti (tavaliselt inglise, aga mõnikord ka mõne muu keele, kui tuleb ette õnnelik juhus ka mõnest muust keelest tõlkida) ning selle taga veidi vähem, aga siiski sageli ära kuluvad ÕS, võõrsõnade leksikon, maailma kohanimede raamat, Piibel ja Koraan. Mõnikord panen käeulatusse ka mõningaid teisi teatme- või muid teoseid, aga üldiselt ma eelistan pigem toolilt tõusta ja astuda mõned sammud vajaliku riiuli juurde - seda ei saa vahest just eriliseks füüsiliseks koormuseks pidada, aga oma lisa igatunnisele pisikesele puhkepausile ikka annab...

Vend andis täna teada, et ta on nüüd ka Youtube'is ja koguni vähemalt kahe videoesitusega :-) Üks neist näitab, kuidas ta rinnalt surumises Eesti meistriks tuli, teine on mingi suvalisem kangitõste. Päris parajate raskustega pistab mu jõutõstjast vennaraas seal rinda :-) ja tahab veel rohkem!

Loetud: Vikerkaar 10-11/2009, Horisont 6/2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida lühiajaliselt katkestas järjekordse tõlkeartikli valmispunumine Postimehele. See nädal tuleb neilt soove nigu Vändrast neidsamuseid... :-) Aga hea ongi: see raamatutõlkimine edeneb (ilmselt kirjastaja tohutuks raevuks...) visalt ning väike vahepala pigem aitab kiiremini edasi minna, annab uut indu.

Ulmelistis puhkes täna huvitav arutelu teemal "Millist raamatut soovitaksid Sina põhikooliealise noore ulmekirjanduse juurde meelitamiseks?" Maru palju asju käis läbi, mis pole paraku mu "radarile" seni mahtunud. Igatahes päris huvipakkuv arutelu oli, millest nii mõndagi tasub kõrva taha panna. (Paraku ei saa huvilistele erilist linki anda, sest olemasolev listi arhiiv on tagasihoidlikult öeldes raskesti käsitsetav... ütleme nii, et kel on visadust, leiab vastavad kirjad siit.)

Loetud: Vikerkaar 10-11/2009, Horisont 6/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Vahelevõtja (Kanal2), Heroes (TV3)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: mustad mehed ja eesti naised: kogu tõde (Postimees 11.11.2009)

Teisibased mõtted

Nagu eile otsustatud, oli siis täna tarkvara tõlkimise päev. Mitmesuguste siinkohal lahti seletamata jäävate põhjuste tõttu polnud see just väga edukas, aga üht-teist KDE rindel siiski õnnestus ära teha. Kõigepealt mõned uued/muutunud sõned stabiilses harus (4.3) ning ühtlasi sai ära vormistatud mõnedvahepeal laekunud parandusettepanekud. Samad ettepanekud läksid muidugi ka arendusharru (tulevane 4.4) sisse. Samuti jõudsin arendusharus taas KDE baaskomplekti enam-vähem korda (vahepeal oli sinna ikka üsna märkimisväärselt uut juurde tulnud, näiteks kalendrisõpradele kopti ja etioopia kalendri kasutamise võimalus :-) , ning kui vaadata kataloogi kdereview sisu, tuleb ilmselt veelgi juurde, enne kui freeze peale algab) ja natuke ka digiKami tõlkega edasi minna, aga rohkemaks aega ei jagunudki. Nii et dokumentatsiooni juurde jõuan loodetavasti siis alles järgmisel nädalal.

Tõenäoliselt ilmus eile tehtud Putini intervjuu refereering tänases Postimehes siiski ära, aga et ma paberlehte ei pruugi ning veebis seda näha ei ole, siis päris kindel ma ei ole, mistõttu silti "ilmunud tõlked" sedakorda panna ei saa... (kuigi, nojah, refereering polegi õieti enam päris tõlge, juba midagi natuke omaloomingu suunas - no vähemalt sidesõnad :-) )

Täiendus: ahaa, sain teada, et see refereeringunupuke oligi paberlehes kenasti olemas!

Loetud: Vikerkaar 10-11/2009
Vaadatud: Pärast müüri langemist 1/2 (ETV), Teadmata kadunud (Kanal2), Pärast müüri langemist 2/2 (ETV2), Lahingulaev Galaktika (TV6), Palais royal! (ETV2), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)

Ilmunud tõlked: Müür pidi langema (Postimees 10.11.2009)

Esmabased mõtted

Algselt oli mul plaanis teha tavaline esmaspäevane tööpäev, millele lisada väike poeskäik toiduvarude täiendamiseks. See viimane sai ka teoks. Ilm on praegu väga kena, kuigi mingid sulamärgid olid paraku siiski õhus. Aga edasi... Nojah, nagu öeldakse: mees mõtleb, aga... Ehk teisisõnu, kui tavaliselt on töörütmi segipaiskajaks Diplomaatia oma nappidele päevadele või lausa tundidele koonduvate ja kuhjuvate tõlgetega, siis sedakorda suutis üllatada Postimees :-) Kaks ühikut neile ühe päevaga on igal juhul rohkem kui tavaliselt. Samas see teine ühik (mis ajaliselt oli õigupoolest esimene) oli mõnes mõttes isegi vahva: refereerisin Putini intervjuud Berliini müüri langemise aastapäeva puhul, mis veidike meenutab juba n-ö päris-ajakirjanikutööd.

Igal juhul võtsid kõik need kolm asja piisava hulga aega, et ma otsustasin sujuvalt muuta ülejäänud osa päevast tavaliseks tööpäevaks, s.t. pühendada selle raamatutõlkimisele. Tarkvara jääb ootama homset.

Sattusin vastu õhtut huvitava teabekillu peale: nimelt on Distrowatchi andmetel viimase seitsme päeva populaarseim distributsioon olnud Mandriva! Uue väljalaske ilmumisel on mõningane populaarsuse kasv muidugi üsna loomulik, aga esikohale jõudmine ei ole muidu esikümne lõpuosas liikuva Mandriva puhul just väga tavaline, seda enam, et alles äsja ilmus ju ka muidu ikka tavaliselt esimeste seas olev Ubuntu. Distrowatchi andmed näitavad, et selle trend on langev. Kas tõesti oli nende viimane väljalase siis millegi poolest kehv? Pole küll nagu väga kuulda olnud... (Ja pealegi on ka Mandriva viimasel väljalaskel mõned sellised väga selgelt kõigile nähtavad vead, mis pigem võiksid populaarsust kahandada.) Imelik igatahes, kuigi Mandriva kasutajana muidugi ka rõõmustav. Ahjah, see teabekild jõudis minuni ühe ajaveebi vahendusel, millele oli lisatud terve rida uut Mandriva väljalaset tutvustavaid videoid.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2009
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Palais royal! (ETV2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Umberto Eco: kes on idioot? (Postimees 09.11.2009)

Pühabased mõtted

Suuremalt osalt tavaline tööpäev. Väikese vahelduse tõi sisse külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Ema kutsus mind muidugi lihtsalt lõunale, aga varasemate aastate kogemusest ma juba teadsin, et tegelikult on see mitte lihtsalt lõuna, vaid suurel määral pidusöök tema poiss-sõbrale kui mitme-lapse-isale spetsiaalselt pühendatud tähtpäeva puhul. Sellele arvamusele andsid kinnitust ka teel nähtud arvukad riigilipud, mis tänase päeva puhul vardasse olid tõmmatud. No ja nii oligi: süüa, juua ja näksida oli tohutus koguses, rahvast õnneks mitte väga palju, aga siiski piisavalt. Igatahes mind tabas mõningane üllatus, kui ema ulatas mulle lahkumise eel kingi: ta oli küll juba varem öelnud, et vend on mulle kingi teinud ja tema kätte andnud, aga mul oli see kuidagi mälus tagaplaanile nihkunud. Kena nuga oli kingituseks, minu nimi tupe peale lastud teha ja puha. Mõtlesin sellest isegi siia pildid üles panna, aga paraku paistab, et mind on tabanud see viga, millest Mandriva veateadetes viimastel päevadel on palju juttu olnud, ning USB kaudu ühendatud fotomasina tundis arvuti küll isegi lõpuks ära, aga ei suvatsenud üldse aru saada, et seal ka midagi leiduda võiks... Võib-olla kunagi hiljem lisan, kui see USB-seadmete probleem laheneb... Emalt sain kaasa ka paar ristsõna, mis võttis õhtust veel natuke aega, aga mitte kuigi palju, sest esiteks olid need ka lihtsamat sorti vihikud (Ristik ja Suured Ruudud) ning teiseks oli ema olnud erakordselt visa ja tubli ning jätnud mulle vaid mõned ruudukesed...

Pika viivituse järel ehk 2010. aasta jaanuarikuu kuuendamal päeval siis ka paar pilti sellest nimelisest noast:

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Meenutades minevikku (FoxLife), Põletada pärast lugemist (Kanal2)

Laubased mõtted

Poolenisti tavaline tööpäev. Päeva esimese poole hõlmas suuresti esinemine IT kolledži korraldatud Vaba Tarkvara Üritusel ja sellega seonduv. Üritus oli ilmselt nagu ikka - ma pole neil nagu eriti käinud, sestap ei oska hästi võrrelda. Ise muretsesin eelnevalt veidi, et kas ettenähtud pooleks tunniks juttu ikka jätkub, aga selgus, et juttu jätkus rohkemaks... :-) kuni kolmveerand tunni möödudes korraldaja juba tõsiselt näpuga randmele osutama hakkas :-) Tegelikult jutuga (mille teatavaid raame võib näha mõne päeva tagusest sissekandest "Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale") jäin isegi täiesti kenasti kavandatud aja raamidesse, sest tõlkimine on ju selline asi, millest võib rääkida kas kaks ööpäeva jutti või ka ainult kaks minutit, ühtmoodi targaks saab jutu peale ikka :-) Aga praktilise tõlkimise näide läks veidi pikemaks: esiteks on sülearvutid mu meelest väga ebamugavad, just klaviatuuri mõttes - nad ei ole nii väikesed, et sees võiks käia see klõps, mis lülitab sõrmed ümber, aga ka mitte nii suured, et nende peal saaks korralikult tegutseda. Ja muidugi olid ka mõned tarkvaralised iseärasused, mis asja veidi pikendasid. Aga igatahes sai üks pisike täiendus Fedora üsna armetus olukorras tõlgetesse ära tehtud ja võib-olla oli kellelegi sellisest praktilisest demonstratsioonist isegi kasu...

Ma ei olnud muidugi ainuke esineja. Minu järel kõneles Margus Ernits virtuaalsetest laboritest. See teema jäi mulle küll väga võõraks: ma sain isegi enam-vähem aru, mis asjad need on ja milleks neid võib vaja minna, aga on äärmiselt väheusutav, et ma ise nendega kunagi kokku puutuksin. Seejärel tutvustas põhikorraldaja Lauri Võsandi Nokia tuttuut, vist veel poelettidelegi mitte jõudnud N900 nimelist, hmm, asjandust. See kasutab Maemo nime kandvat tarkvaraplatvormi, mis on ka minu kõrvu päris palju jõudnud: et Nokia ostis mõne aja eest ära norralaste Trolltechi, mille toodanguks on Qt, millele omakorda baseerub KDE, ning selles uues N900-s on juba ka see Qt sees ja kasutusel, siis on ka päris paljud KDE rakendused võtnud ette enda kohandamise Maemo vajadustele. Aga üldiselt jättis see seade mind suhteliselt külmaks: tore, et sellega ka helistada saab, aga nii pisikest asja arvutina kasutada... no see nõuab ikka erilist ajuehitust, mida mul ei ole - juba klaviatuur, ehkki normaalse klaviatuuri moodi, mitte mobiiltelefonide laadne, on nii pisike, et sellega ei saa nagu midagi ette võtta või on see äärmiselt tülikas (see on muidugi mu isiklik seisukoht, kindlasti on inimesi, kellele see raskusi ei valmista, nagu võis ka esitlusel näha...). Samas muidugi paljud asjad saab puuteekraaniga ära teha, mis on ju päris mõnus, nii et jah...

Ettekannetele järgnes siis "installfest" ise, millel ma väga pikalt ei viibinud, seda enam, et ma ise seal millegi paigaldamisega ei hakanud tegelema - peamiselt oli see Estobuntu inimeste ettevõtmine ja nemad seal ka õiendasid. Küll sai selle käigus arutatud mõningaid tõlkimisega seotud asju. Diskussioon oli huvitav ja võimalik, et annab ka mõningaid nähtavaid tulemusi. Aga et tegemist oli veel rohkem teoreetiliste aruteludega, siis ei ole põhjust siinkohal ja praegu sellel pikemalt peatuda.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Mu pruudil on mälukas (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: ellujääjad (Postimees 07.11.2009)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi lühiajaliselt veidi vaheldust ühe artiklikese tõlkimine Postimehele.
Täna lundas juba päris korralikult, nii et kogu maa paistis valge olevat. Mõnes mõttes on see hea: kui ma käin köögis teed keetmas, ei pea enam tuld süütama, lumivalgus tagab piisava nägemisulatuse. Aga mingi tunderäbalake kõhusopis ütleb, et poolt aastat see lumivalgus nüüd järjest küll vastu ei pea...


Loetud: Sirp 06.11.2009, Vikerkaar 10-11/2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Nullkahtlusalune (Kanal2)

Ilmunud tõlked:
Fjodor Lukjanov. Washingtoni ja Moskva suhted Obama ajastul (Diplomaatia 10-11/2009)
Lilija Ševtsova. Liberaalne pilk Vene välispoliitikale (Diplomaatia 10-11/2009)
Vjatšeslav Morozov. Venemaa ja Lääs: mäng reeglite järgi? (Diplomaatia 10-11/2009)
Rein Müllerson. Pragmaatilise välispoliitika ja riiklike huvide järgimise kasust (Diplomaatia 10-11/2009)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Käisin korraks väljas, selgus, et midagi valkjat on maha tulnud. Vähe, aga siiski. Ilmselt on talv tulekul... Sügis, see ilusaim aastaaeg, on nii neetult lühike...


Loetud: [digi] november 2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Räpane seksikas raha (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest pole palju rääkida. Eelnenud nädalavahetuse pinge andis ennast nüüd lõpuks tunda ja nii ärkasin ma küll juba päris varakult, olles vaid kolm tundi maganud, aga siis tundsin, et nii ei saa, ja lamasin õndsas teadvusetuses veel oma seitse tundi... Nii et see mõnevõrra kärpis tööpäeva pikkust, aga õnneks mitte väga oluliselt.

Täna potsatas postkasti uus tulija Eesti ajakirjandusturul, raamatuajakiri Lugu. Mõtlesin algul sellest siin veidi kirjutada, aga mõtteid kogunes nii mitu, et pidasin paremaks sellele pühendada eraldi sissekande.

Loetud: Lugu 1/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)

Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: NATO lõpp? (Postimees, 03.11.2009)

Lugu "Lugust"

Täna pärastlõunal postkasti juurde kõmpides tabas kenakene üllatus - ehkki oli teada, et see ilmub novembri algul, olin ma vahepeal jõudnud juba meelest poetada, et masutiinele Eesti ajakirjaturule soovib tungida uus ajakiri ehk nagu ta ennast ise nimetab, "kvartaalne raamatuajakiri" pealkirjaga Lugu.

Aga täna oli ta siis kohal ja kui jätta välja minu nime kandev otsepostituskleebis, oli juba esikaas päris sümpaatne, eriti samuse kleebise kohal põrnitsev kiisu, kelle kõrvale oli end poseerima sättinud ilmselt praeguse Eesti suurim elav kirjanik Jaan Kaplinski.

Sümpaatia püsis ja isegi tugevnes sisuga tutvudes. Üks vahest tugevamaid põhjuseid oli see, et ehkki tegemist on uue ajakirjaga, ei olnud ilmselgelt ponnistatud millegi erilise ja erutava nimel ning iga hinna eest ennast üles haibitud. See tavalisus võimaldas ajakirja kätte võtta kui vana tuttava ja see on ikka hea tunne - nii mõnegi ajakirja (nimesid nimetamata) avanumbri puhul on just tohutu enesereklaam kippunud eemale peletama, kuigi edasised numbrid on osutunud päris asjalikuks.

Nii kirjutajate valik kui ka selle valik, millest kirjutati, oli päris esinduslik: intervjuud mainitud elava klassiku Jaan Kaplinski, ilmselt samuti tuntud näitlejanna Elisabet Tamme, eestikeelse ulmekirjanduse suurkuju Indrek Hargla, asjaliku kirjandusinimese ja praegu ka pooleldi ametniku Krista Ojasaare ning tõlkija Triin Taelaga, rääkimata mitmest päris korralikust artiklist Gabrile García Márquezi, sõjandusraamatute ja lasteraamatute kohta ning muidugi veel terve hulk lühemaid artikleid, mis tõukusid mõnest konkreetsest raamatust, kuid tingimata ei piirdunud sellega.

Et minu lemmikteemad ulme ja sõjandus olid kaetud, on selge, et see ajakiri tabas minu puhul kindlasti märki. (Seda sellest hoolimata, et ma olin Õie-Mari Aasmäe artiklit tegelikult juba paari päeva eest lugenud Entsüklopeediakirjastuse ajaveebis - aga eks see nii vist olegi, et kui palju loed, juhtud ikka sattuma samade või vähemalt sarnaste asjade otsa: öeldakse ju küll, et maailmas ilmuv kirjasõna on hoomamatu, aga see on pigem statistiline väljendus... Isegi minul, kes ma pole veel päris 50 raamatutki tõlkinud, on olnud juba võimalus kasutada tõlkimisel ära oma varasemat tööd ja vähendada vaeva kopeerimise-asetamisega, mis siis rääkida veel eestikeelsest kirjavarast, mida on ju nagunii suures kirja-maailmameres parimalgi juhul vaid nii Sargasso mere sopi jagu...)

Kaplinski oli samuti väga hea valik avanumbri jaoks. Ma küll ei saa teda hinnata kirjanikuna, sest isikliku füüsilise puude tõttu ei ole mul võimalik pidada luulet - ja luuletaja eelkõige ju Kaplinski on - millekski väärtuslikuks ning see jääb minu silmis kirjandusväliseks asjaks, aga tema mõtteavaldusi on mulle alati meeldinud lugeda-kuulata, isegi kui tema mõtted liiguvad mõnikord minu jaoks võõrastel ja võõristust tekitavatel radadel. Nii ka seekord: väga huvitav ja ajurakukesi agaralt sebima panev oli tema lühike mõtelus üldmõistete teemal ja muidugi ka päris huvitavad olid Kaplinski kirjeldused külastatud maadest (eriti lõbus oli muidugi mälukild Arani saarelt: "...midagi ta seal siis näitab ja räägib juurde iiri stiilis: "Siit lääne poole on meri, aga kui võtad viski, siis hakkab nägema Ameerika rannikut, võtad veel teise, siis hakkab juba Boston paistma..."")

Sellise ajakirja iseloomulikuks tunnuseks on muidugi kümned lühikesed või ka veidi pikemad raamatututvustused ning need olid üldiselt hästi kirja pandud. Veidi kõhklusi tekitasid pikemate artiklite kõrval ära toodud raamatuloendid. Kui Kaplinski ehk kaanepersooni puhul jäi mulje, et on ära toodud võimalikult esinduslik valik (rõhutan sõna "valik", mis oli ka vastava veeru liigendamiseks kasutatud alapealkirjades kasutatud), siis näiteks Márquezi ja Taela juures olevad loendid olid nagu kuidagi puudulikud. Márquezi loend kandis lausa pealkirja "Meil ilmunud", aga ei sisaldanud kõiki neidki, mis olid tekstis ära mainitud; sama võib öelda Taela loole lisatud loendi kohta. Ma ei vaevunud küll kontrollima, aga kerkis pähe mõte, et kuivõrd ajakirja väljaandjaks on Apollo, siis võib-olla on esile tõstetud just neid, mida parajasti ka müügilt leida saab. (See, muide, ei ole öeldud halvustamiseks: sellise varjatud reklaami vastu (kui see tõepoolest on nii) pole mul tegelikult midagi, sest nagunii teavad tõsisemad huvilised teed bukinisti juurde.)

Aga kogu seda äärmiselt positiivset üldpilti kippus omajagu rikkuma üks pisiasi nimetusega kujundus. Värvilise, võiks öelda et klantsajakirja puhul on muidugi pildirohkus ja muu selline päris loomulik ja õigupoolest kenagi, kuid minu meelest jättis kujundus siiski veidi soovida.

Esimest korda tabas mind üllatus 18. leheküljel, kus ma kahtlustasin, et on aset leidnud väike "küljendusime" ning parempoolse veeru lõpus osa teksti ära kadunud. Alles päris mitu hetke hiljem sain aru, et tekst läheb edasi kõrvalleheküljel, aga mitte visuaalselt kõrval asuvas veerus, vaid visuaalselt samamoodi paremas servas asuval veerul. Samas kümmekond lehekülge hiljem (28-29) oli jälle vastupidi: vasakpoolse lehekülje vasak veerg jätkus parempoolse lehekülje parempoolses veerus. Veel keerulisem oli järge taga ajada lk 42-43, kus vasakpoolse lehe alumist poolt täitev tekst jätkus parempoolse lehekülje ülaosa parempoolses veerus. Mõni lehekülg edasi (46-47) võis aga jälle leida esimese variandi: vasakpoolse lehekülje parem veerg jätkumas parempoolse lehekülge parempoolses veerus. Muidugi, kõigil neil lehekülgedel võis tegelikult seda järge ka värvide järgi taga ajada: mainitud lühitutvustuste veerud olid tavalised, must kiri valgel taustal, nende vahele asetatud artiklid aga värvilisel taustal. Siiski jättis see hakitus (selles mõttes polnud ju ka pikemad lood palju paremad - ka neid oli visuaalselt püütud hakkida sisselõigete ja fotodega) veidi tõrvase meki muidu meega ärahellitatud suhu. Võimalik küll ka, et ma olengi selline vanamoeline ja tahan rohkem lineaarsemat teksti ning kujundust, kus tekst ja graafilised elemendid oleks väga selgelt eristatud, mitte niimoodi "voolamas" (sest ausalt öeldes on üks mu lemmikuid Eesti ajakirju Akadeemia, kus on ju ka pildid, aga need ei sega vähimalgi määral just teksti nautimast, ning ajalehti Sirp ja vähemal määral Diplomaatia, mis samuti püüavad hoida teksti ja graafilised elemendid võimalikult lahus).

Aga tegemist oli ka esimese numbriga ja võib ju vähemalt loota, et järgmised tulevad ka kujunduslikult sellised, mis mu maitsele rohkem ja paremini vastavad ning selle vaevutabatava tõrvamaitse ära pühivad. Sest, nagu öeldud, sisu poolest pole ajakirjale midagi ette heita, hoopis vastupidi - 50 lehekülje peale on mahutatud ohtralt huvitavat teavet, mida tasub kindlasti lugeda kõigil raamatusõpradel. Pealegi sain ma tagakaane siseküljelt teada millesti, mida ma varem ei teadnud, nimelt Björkkvisti raamaturiiulitest, mis seetõttu, et mul seisab peagi nagunii ja vältimatult ees raamatute mahutamise vahendite hankimine, äratas suurt huvi. Nii et isegi reklaamimüük on vastsel ajakirjal vähemalt mind silmas pidades täppi läinud.



P.S. Ajaveebis sellele sissekandele silte lisades kirjutasin esimese hooga sinna "raamatuarvustused" - ja jäin siis mõttesse. Tegemist on ju ikka ajakirjaga... aga teemaks on raamatud. Ja kuigi ajakiri on selline tüübilise ajakirja formaadiga ning klantspildiline ega vasta kuidagi raamatu kui sellise mõistele, pidasin siiski paremaks jätta silt muutmata, sest Lugu on sisu poolest kahtlemata kõige raamatulikum ajakiri üldse, mida mu silmad on taasiseseisvunud Eestis näinud.

Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale

Eestindamise ajaloost

Sander Lepik, «Firefoxi ja vabavara tõlkimisest Eestis!»: http://sander85.com/download/vaba_tarkvara_tolkimine_eestis.pdf

Mida tõlkida – praegune seis

Distributsioonid:

• Mandriva: http://mdk.jack.kiev.ua/stats/gui/trunk/team/et/
• Fedora: https://translate.fedoraproject.org/languages/et/
• openSUSE: http://i18n.opensuse.org/stats/trunk/et/
• Ubuntu: https://translations.launchpad.net/ubuntu/karmic/+lang/et
• Debian: http://www.debian.org/international/l10n/po/et

Töökeskkonnad:

• KDE: http://i18n.kde.org/stats/gui/trunk-kde4/team/et/
• GNOME: http://l10n.gnome.org/teams/et
• LXDE: http://pootle.lxde.bsnet.se/et/lxde/
• Xfce: https://translations.xfce.org/languages/et/
• Moblin: http://translate.moblin.org/languages/l/et/

Omaette tuleb ära mainida Translation Project, mille raames tõlgitakse valdavalt n-ö süvatarkvara, peamiselt siis käsureal töötavaid programme: http://translationproject.org/team/et.html

Millega tõlkida

• Spetsiaalsed rakendused: Lokalize, Virtaal, Poedit, gtranslator
• Sobivad ka korralikumad tekstiredaktorid: Kate, gedit
• Leidub ka veebis tõlkimise keskkondi, tuntuim on ilmselt Ubuntus kasutatav Launchpad

Kuidas tõlkida – abimehed

• KDE stiilijuhend Hasso Tepperilt: http://hasso.linux.ee/doku.php/eesti:kde:stiilijuhend

Sõnaraamatud:

• Vallaste e-teatmik: http://www.vallaste.ee/
• Keeleveebis http://www.keeleveeb.ee/ V. Hansoni ja A. Tavasti «Arvutikasutaja sõnastik», «IT terministandardi projekti sõnastik» ning L. Liikane ja M. Kesa «Arvutisõnastik»

• Senitõlgituga võrdlemisel on abiks Open-tran: http://et.open-tran.eu/index.shtml

Kontaktid

• KDE eestindamise postiloend: http://lists.linux.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/kde-et/
• GNOME eestindamise postiloend: http://lists.linux.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/gnome-et

• IRC kanal nimetusega «antud kanal on see ainus ja õige KDE, GNOME, Xfce, LXDE, OpenOffice.org-i, Mandriva, openSUSE, Firefoxi ja Thunderbirdi tõlkimise kanal»: openoffice.et Freenode serveris

Teisibased mõtted

Üsna tavaline tööpäev, millest pole palju rääkida.

Täna nägi siis ilmavalgust Mandriva Linux 2010 ametlik väljalase, millest tegin ka oma ajaveebi lühiülevaate. Võtsin vaevaks ka paigaldada kõik veel vahetult enne väljalaset uuendatud tarkvarapaketid ning proovisin ära selle uue asja nimetusega külaliskonto. Selle üks eesmärk oli kontrollida, kas Jaanuse ja Sanderi täheldatud tõlgete puudulikkus esineb või mitte (et külaliskonto puhul on tegemist n-ö puhtalt lehelt startiva kasutajaga, siis saab selle puhul välistada mõne vana seadistuse mõju, mis võib esineda juba varasema kasutaja, s.t. näiteks mu enda puhul). Igatahes mingeid nende moodi anomaaliaid ma ei täheldanud: kõik see, mis pidi olema tõlgitud, ka tõlgitud oli. Jääb siis loota, et need jamad esinesid ainult nende masinates ning väljalaske paigaldajad on muidu sellest vabad ja võivad nautida nii head eestindust, kui seda vähegi pakkuda on.

Veidi aega veetsin ka laubaseks esinemiseks teemal "KDE ja Mandriva tõlkimine" valmistudes, pannes kirja mõningad asjad, mida on nähtavasti mõtet paberi peal levitada. Andsin sellele nimeks "Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale" ning sedagi võib lugeda ka siitsamast ajaveebist.

Täna sain ka teada, et ma ei ole ainuke, kes on pead murdnud universumi suurimate lahendamata saladuste üle - seda teevad ka tunnustatud ja nimekad teadlased, kes on lõpuks ometi välja selgitanud, kust tuleb tolm! Suur-suur aitäh, Arizona ülikooli teadlased!

Ajalehes Washington Post reflekteeris Maša Lipman sellesama president Medvedevi kõne üle, mille kohta ma reedel mõningaid mõtteid kirja panin. Ta jõudis enam-vähem samale järeldusele: kõne oli hea, aga stalinismi rehabiliteerimise või isegi ennistamise katsetele ei tule Venemaal enne lõppu, kui kõnes esinenud mõtteid hakatakse ka tegelikkuses realiseerima.


Loetud: Tehnikamaailm 11/2009, Tuna 2/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Seep (ETV), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)

Mandriva Linux 2010 väljas

Ettenähtud ajal nägi ilmavalgust Mandriva Linux 2010, mida hellitavalt nimetatakse ka Adelie'ks. Järgnevalt võtan kokku väljalaske tähtsamad uuendused võrreldes eelmise kevadväljalaskega 2009.1.

Välimus
Kõige silmatorkavam on arvatavasti, nagu ikka, uus kujundus. See ei erine väga radikaalselt senisest, pigem on selle edasiarendus. Lisan ka näite teksti lõppu. Kuid peale Mandriva enda kunstnike anti sel korral võimalus oma panus taustapiltide rohkendamisse teha ka teistele, milleks kuulutati välja avalik konkurss. Võitjate tööd leiab paketist mandriva-theme-extra. Hea meel on tõdeda, et võitjate sekka mahtus ka eestlane Tauno Erik, kelle taustapilti võib samuti näha teksti lõpus.

Paigaldamine
Paigaldamisprogrammis on mõningaid silmaga nähtavaid uuendusi, mille seast tasub ära mainida visuaalselt parandatud partitsioneerimise osa ja määratud parooli tugevuse (või teisti öeldes lahtimurtavuse) kontrollimist, samuti seda, et vaikimisi on loodavate partitsioonide failisüsteemiks nüüd ext4.
Veel üks uuendus on külaliskonto (guest) loomine, mis võimaldab lasta näiteks sõbral veenduda Mandriva headuses ilma enda andmeid ohtu seadmata või sobib ka näiteks lastele kasutada anda. Külaline saab kasutada kõiki masina pakutavaid võimalusi, aga et ta ise tegutseb vaid ajutiseks kasutamiseks mõeldud spetsiaalses süsteemis (tmpfs), kaovad nii tema kodukataloog kui ka igasugused andmed selle kohta, mida ta on ette võtnud, pärast väljalogimist, nii et süsteemile sisulist kahju ta tekitada ei saa (kuigi pole muidugi välistatud, et osavnäpud sellega ehk ka toime tulevad, aga pole ju tungivat vajadust tunnustatud küberkurjameid füüsiliselt oma masina kallale lasta... ).

Uuendamine
Uuendamine ühelt väljalaskelt teisele on, nagu ikka, mõnevõrra riskantne ettevõtmine, mistõttu soovitatav on vähemalt oluliselt andmed enne seda varundada.
* Kui kellelgi juhtus 2009.1 (või ka mõne varasema väljalaske) ajal veel kasutusel olema KDE3, siis nüüdsest on KDE3-st täielikult loobutud ning süsteemi uuendamisel käivitub automaatne migreerumisabiline, mis peaks kõik KDE3 failid, kirjad, seadistused ja muu sellise ümber kantima KDE4 all kasutatavaks.
* Lisaks on arvestades väljalaske uuendamisega kaasnevat suurt mahtu nüüd võimalik sisse lülitada valik, mille puhul kõigepealt laaditakse kõik uuendused alla ja alles siis need paigaldatakse. See peaks vähendama ohtu, et ühenduse kadumisel või muudel uuendamisprotsessi katkestavatel põhjustel tekib kasutuskõlbmatu süsteem.
* Veel ühe uuendusena hoiatab süsteemisalves istuv uuendusaplett nüüd, kui kasutusel oleva väljalaske toetusperiood (s.t periood, mille kestel tuleb väljalaskele uuendusi) lõpeb, ning pakub võimalust uuendada süsteem toetatud väljalaske peale.
* Samuti käivitatakse uuendamise lõpul automaatselt X'i serveri seadistamise tööriist XFdrake, mis kontrollib, kas süsteemis kasutusel olev graafikakaart on ikka endiselt draiverite poolt toetatud - nimelt on vahepeal mõnedki kaarditootjad lõpetanud teatavate kaartide toetamise - ja kui ei ole, seadistab süsteemi ümber kommertsdraiveri kasutamise pealt avatud lähtekoodiga draiveri kasutamise peale.

Süsteem
Kogu süsteemi puudutavatest uuendustest on põhjust ära märkida järgmisi:
* graafilise alglaadimiskeskkonnana on nüüd kasutusel Plymouth, mis küll tavakasutaja seisukohalt ei too kaasa mingit silmaga nähtavat vahet varasemaga, kuid võimaldab loodetavasti arendajatel paremini tegutseda selle kohandamisel.
* Kasutusel on kernel 2.6.31, mis, nagu ikka, tähendab rohkemate seadmete paremat toetust ja kõike muud head.
* Kasutusel on X.org 7.5 ja X server 1.6.5, mis peaks tähendama varasemast palju paremat Inteli graafikakaartide toetust.
* Toetatud on Poulsbo draiverid, mida läheb vaja eelkõige väikesülearvutite kasutajatel.
* Huvi võivad pakkuda veel järgmiste asjade uued versioonid: VirtualBox 3, bash 4.0, gcc 4.4.1, glibc 2.10.1.

Mandriva tööriistad
* X'i serveri seadistamise tööriist võimaldab nüüd valida, kas serveri lähtestamiseks mõeldud kiirklahv Ctrl+Alt+Backspace on kasutatav või mitte. Taustaks: X.org-i arendajad leidsid, et seda võimalust ei tohiks vaikimisi pakkuda, nii et sellise valiku pakkumine on vastutulek kasutajatele, kes soovivad saada ise võimalust otsustada.
* Uue tööriistana on lisatud varasemat AppArmorit asendava turberaamistiku Tomoyo seadistamistööriist.
* Põhjalikult kirjutati ümber võrguprofiilide haldamine. Nüüd on senisest palju lihtsam panna paika erinevad profiilid (kodus, tööl, metsas) ja seostada neid vastavate teenustega (näiteks et metsas kasutataks alati ühendust üle mobiiltelefoni ja nii edasi).
* Tunduvalt töötati ümber ka võrgu jälgimise tööriist, mis lisaks on nüüd ka eraldi paigaldatav. See eraldamine oli tingitud eelkõige sellest, et ka töökeskkonnad pakuvad oma võrgu jälgimise vahendeid ning nüüd on kasutajal võimalik valida, millist kasutada. Paraku tundub, et selle eraldamise käigus juhtus midagi tõlgetega - vähemalt mul endal ja veel mõnel on monitori tekstid ingliskeelsed, ehkki tegelikkuses on nad tõlgitud; nähtavasti on kuidagi ununenud tõlkefailid ümber tõstmata.
* Tarkvara paigaldamise/eemaldamise tööriist Rpmdrake pakub nüüd võimalust otsida ka pakettide täielikus nimes, see tähendab näiteks ka versioonide järgi ja nii edasi. Samuti on võimalik otsingus kasutada regulaaravaldisi. Lisaks on minu arvamuse kohaselt omajagu kasvanud tööriista kiirus käivitumisel ehk siis pakettide andmebaasi sisselugemine ja analüüsimine.
* Uuendamisaplett mdkonline võimaldab nüüd määrata, kui sageli uuenduste olemasolu kontrollitakse. Teine uuendamisega seotud asjaolu puudutab kerneleid: kui varem paigaldati uus kernel alati n-ö eraldi, ilma vanemaid kerneleid vähimalgi määral puutumata, mis intensiivsema kerneli uuendamise puhul tekitas vajaduse ruumi kokkuhoiu nimel vanemaid käsitsi eemaldama hakata, siis nüüd vanemad kernelid eemaldatakse automaatselt, jättes alles ainult kaks viimast (selle mõte on see, et kui uus kernel mingil põhjusel ei peaks töötama, oleks alles ka see kernel, mis ju kindlasti töötas).

Töökeskkonnad
* KDE versioon on nüüd 4.3.2. Seda pole põhjust hakata siinkohal lähemalt tutvustama, mainin ära vaid mõned asjad. Nagu mainitud, on lisatud tööriist, mis automaatselt migreerib varasema KDE3 pealt KDE4 peale. Mandriva tubli lisandusena on jõuliselt sisse toodud niinimetatud semantiline töölaud Nepomuk, muu hulgas ka asi nimetusega Tasktop, mis peaks võimaldama töölauda korralda ülesannetepõhiselt. Aga see on veel väga uus asi, sestap ei oska ma selle tegelike kasutamisvõimaluste kohta väga palju lähemat öelda. KDE-ga seotud tarkvarast võib ära mainida järgmised uued versioonid: Amarok 2.2, digiKam 1.0 beta5, KMess 2.0.0, KOffice 2.0.82. KMyMoney osutus veel liiga ebastabiilseks, mistõttu selle asemel on lisatud üldiselt enam-vähem samu, kuid siiski vähemaid võimalusi pakkuv Skrooge.
* GNOME versioon on nüüd 2.28.1
* Täiesti uue töökeskkonnana on sisse toodud Moblin. See on eelkõige mõeldud väikesülearvutitele

Rakendused
Rakendused on suuremalt osalt kõik sellise seisu ja versiooniga, nagu neil oli umbes paari-kolme nädala eest, see tähendab maksimaalselt uued. Nimetame siin mõned uued versioonid:
* Mozilla Firefox 3.5
* OpenOffice.org 3.1.1
* Moovida, mis varem kandis nimetust Elisa ja kujutab endast multimeediakeskust
* SageMath 4.1 matemaatikatarkvara süsteem
* Wine 1.1.32
* Trükkimissüsteem CUPS 1.4
* apache 2.2.12
* php 5.3.0
* Python 3 - siiski vaid lisatarkvarana; üleminekuajal ühilduvuse tagamiseks on põhitarkvarana kasutusel endiselt 2.6

Teadaolevad vead
Kindlasti tasub tähelepanu pöörata ka teadaolevatele vigadele, mille nimekirja leiab siit. Vahest kõige silmatorkavam võib olla suutmatus USB-seadmeid automaatselt ühendada, millel on praegu teadaolevalt kaks lahendust: kas keelata käivitamisel kiirendamine (kernelile lisavõti speedboot=no) või anda administraatori õigustes käsk service -f haldaemon.


Uudise allikas: Mandriva Linux 2010 väljalaskemärkmed
Lisavaatamist: Mandriva Linux 2010 visuaalne ülevaade
Lisateavet: Mandriva Linux 2010 teadaolevad vead

Mandriva Linux 2010 One (Live-CD) vaikimisi kujundus

Tauno Eriku võitjate hulka pääsenud taustapilt

Esmabased mõtted

Täna oli siis põhimõtteliselt tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimise päev, aga muidu suhteliselt vastik päev. Vastikuse põhjuseks oli kaks asjaolu. Esiteks oli see intensiivtõlkemaraton nädalavahetusel (neli artiklit Diplomaatiale ja üks Postimehele) ikka päris väsitav. Teine põhjus oli veel hullem: tolle küttesüsteemi rekonstrueerimise ma väga loodan et lõppvaatusena tuli täna keerata radiaatorite regulaatorid põhja, et saadaks ette võtta miski, mida nimetati süsteemi tasakaalustamiseks. Ma ei tea, kuidas see õnnestus, aga igatahes kõrbeliha maitse oli kogu päeva suus ja pidevalt oli kuumarabanduse tunne. See ei ole ikka enam üldse kohe õige asi, kui temperatuur üle 20 kraadi hakkab kiskuma - ja täna oli ta sellest päris tublilt üle juba...

Aga sellest hoolimata sai KDE tõlkimise rindel üht-teist ära tehtud. Stabiilses harus mingeid muutusi pole olnud, sestap oli käsil arendusharu. Natuke oli sinna midagi juurde tulnud, aga mitte väga palju, nii et selle niinimetatud baaskomplekti sai põhimõtteliselt nüüd ära tehtud. Eks lähinädalatel võib veel veidi muutusi tulla, sest KDE 4.4 message freeze on lähedal ja veel lähemal on feature freeze ning mõlema eel läheb tavaliselt arendajatel kiireks :-)
Kuulsin mõne päeva eest, et koos KDE 4.4-ga ilmub ka esimene ametlik KDevelop4 väljaanne, nii et võib-olla tuleb ka selle kallal vaeva näha. Aga eks vaatab, enne tuleks tolle baaskomplekti dokumentatsioon korda saada. Jäi ju KDevelop ka KDE3 ajal viimaseks suuremaks asjaks, mille tõlkimise kallale sai asuda. Ma ei ole kindel, kui palju on üldse Eestis neid, kes KDeveloppi kasutavad, aga ma kahtlustan, et neistki paljud kasutavad seda nagunii inglise keeles, sest programmeerimine käib ju nagunii põhmõtteliselt inglise keele baasil.
Üks uus asi ilmus ka KDE hoidlatesse, nimelt Smb4k ehk siis rakendus, mis tegeleb silla loomisega Linuxi ja Windowsi vahele. Aga ilmselt jääb see veel tükiks ajaks tõlkimata, sest enne ootavad ees muud asjad. Tänagi jõudsin ära teha "säutsujatele" mõeldud Choqoki tõlke ning veidi puudutada digiKami tõlget. Ja ootamas on veel terve rida finantsrakendusi... (ahjaa, ka nende sekka tuli üks uus asi või õigemini tuli vana asi tagasi, nimelt arvete ja müügipakkumiste ja muu sellisega õiendamiseks mõeldud Kraft)

Loetud: Tehnikamaailm 11/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)

Pühabased mõtted

See nädal kohe ei olnud raamatutõlkimiseks mõeldud :-( - ka tänane päev kulus Diplomaatia peale, millele lisandus veel üks artikkel Postimehele. Ilmselt liikus minu tähemärk viimasel seitsmel päeval kindlalt ja püsivalt Ämbri tähtkujus... Pealegi tuli kogu see massiiv peale väga lühikese aja jooksul ning sooviga veel kiiremini tõlget saada, nii et ma mõnevõrra kahtlen, kui kvaliteetsed need tõlked välja kukkusid... No loodame parimat, vahest väga hullu midagi ei juhtunud.

Päeval käis ema külas. Oli teine just Kunglast tulnud, ikka veel viimaseid kündmisi ja lõikamisi tegemast. Kurtis, et endiselt on jama kanalisatsiooniga: pesumasinat pidada saama tööle panna ja voolab kenasti ära, aga vaat peldik on täiesti kasutuskõlbmatu. Nad olid natuke uurinud ka settekaevu ja püüdnud seda puhastada, aga seal on ikka vaja korralikku masinaga puhastamist ja ilmselt survepesu ja muid selliseid asju, mida nagu käsitsi naljalt ei tee. Ma mäletan veel ajast, kui ma püsivalt Kunglas elasin, et sellega esines aeg-ajalt jamasid, aga nüüd paistab ikka päris kapitaalselt rikkis olevat.

Jaanuse kannatuste rada Mandrivaga paistab jätkuvat: täna tegi ta veel kaks veateadet, mõlemad ikka endiselt tõlgete kohta. Väga tahaks loota, et see osade tõlgete mittekasutamine on mingil seni selgitamata põhjusel ainult teda ja Sandrit puudutav viga, sest kui see peaks olema midagi laiemat, olgu kas või kõigest eesti keelt puudutav, siis tuleb sedakordne Mandriva väljalase, mis peaks juba teisipäeval ilmavalgust nägema, ikka päris õnnetu oma poolikute tõlgetega. No vähemalt loodame parimat, päevake on veel kindlasti aega, et Mandriva arendajad saaksid asjas selgusele jõuda ja kui midagi tõesti on, siis veel viimasel hetkel asja parandada.

Loetud: Tehnikamaailm 11/2009
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Jack Hunter: Taevatäht (TV3), Stirb langsam 4.0 (RTL)

Laubased mõtted

Nagu arvata oli, jätkus tänane päev Diplomaatia lainel ja muuks aega õieti ei jäänudki, sestap pole ka sellest suurt midagi rääkida.

Üht huvitavat intervjuud sattusin siiski Eesti Ekspressist lugema, kellegi filosoofi Andres Luurega, kellest mul varem aimugi polnud, aga kes jättis selle põhjal väga sümpaatse mulje - just seepärast, et nii palju sarnasusi on (kuigi ka erinevusi): entsüklopeediliste teadmiste lembus (kuigi mina ei julge oma teadmisi nii heaks ega põhjalikuks pidada, et neid niimoodi avalikkuse ette paisata), paljude keelte passiivne oskus (ka mind hämmastab alati, et keele oskamise all mõeldakse ikka rääkimist, mitte lugemist, ehkki kirjaoskus on juba aastatuhandeid tuntud nähtus, aga arusaam keeleoskusest on jäänud ikka kirjaeelsesse aega...), n-ö sahtlisse tõlkimine (taas pean möönma, et minu "sahtlis" olevad asjad on sellised, mis pole kas lõpetatud või mida ma ei hinda sellisel tasemel olevaks, et neid võiks avalikkusele pakkuda). Aga eks ta ole, tema on julgenud ja temast kirjutatakse, minust (õnneks) veel mitte... :-)

Loetud: Tuna 2/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Vampiirikütid (TV3)