Suuremalt jaolt tavaline tõlkeülelugemisepäev. Jah, see ei käi nii kiiresti kui keeletoimetaja paranduste sisseviimine, nii et valmimine jääb ilmselt jõulupäevisse (valmimine siis selles mõttes, et vähemalt enne sisutoimetajate arvamusi ei oska mina enam midagi paremaks teha...)
Hommikul uuendasin tarkvara, millest olulisim oli KDE 4.4 beeta2. Mitte et see iseenesest midagi erilist oleks, aga sedakorda oli pakendatud ka keeletoetus, nii et sai näha, kuidas kõik eestindatu ka tegelikkuses välja näeb - sest isegi kui tõlkimise ajal mõnele rakendusele vägisi eestindus külge pookida, on enamasti siiski tervikus rohkem komponente kui see üks rakendus, ning selleks ongi hea näha kõike kooskõlalisena. Esialgu ei ole midagi väga ekslikku silma jäänud, aga eks seda saab veel lähema kuu aja jooksul uurida. Ühtlasi paistab, et selle uuendusega kadusid kõik vahepealsed probleemid: dbus-daemon ei ole enam ohumärke näidanud (kuigi võib-olla on veel vara hõisata, ikkagi vaid ööpäev möödas alles) ja ka Kopete oli taas töökorras.
Päeval tegin ka väikese väljaskäigu poodlemise eesmärgil. Tegelikult isegi kaks. Esimene viis samas kõrval asuvasse poodi, et rahuldada iidseid küti-korilase instinkte ja veidi toitu hankida. Seejärel aga haarasin jõuliselt päkapikkude käest kinni ja marssisin koos nendega Mustika ostukeskusse, et neile selgelt ära näidata, mida minu meelest tuleks kinkida inimestele, kellele ma midagi kinkida tahan. Ei saa ju seda ainult nende enda otsustada jätta, siis tekib veel teab mis tüsistusi: ütled näiteks neile, et sellele ja sellele on vaja suurt assortiikarpi, aga nemad kuulevad, et suurt sprotikarpi... Igatahes on hea elada kohas, kus otse pisukese jalgade liigutamise vaeva kauguses on kolm suurt ja veel mitu pisemat mõõtu ostukeskust/super-hüper-megamarketit: kui ka ühes ei juhtu vajalikku ja soovitud asja olema, siis teises või äärmisel juhul viiendas ikka leidub. Nagu eile läkski.
Lugesin eile vaimustavalt kena ja head aastalõpumõtisklust praost Tanel Otsalt, mis keskendus eesti keelele ja kultuurile. Tõepoolest, need on ka suures osas minu mõtted: eesti keelel ja kultuuril ei ole suurt midagi häbeneda ja eriti veel põdeda väiksuse tõttu - jah, me oleme väiksemad kui need kõike suuremad, aga meist väiksemaid on kohe väga palju rohkem kui meist suuremaid.
Sellepärast on ääretult kahju, et nii elementaarset ja enesestmõistetavana tunduvat asja nagu kultuur kiputakse ikka ära unustama ja tagaplaanile suruma. Nagu kirjutas Jürka Saaremaa lehes avaldatud kolumnis, võib raamatukogude komplekteerimistoetuste päris ränk kahandamine avaldada emakeelsele kultuurile üsna ränka mõju. Selge see, et "masu" ajal kiputakse lõikama, kust võimalik, ja kultuur tundub ilmselt kohana, kust on kergem kokku hoida kui muude funktsioonide pealt, aga eks ta ole - see otsus paistab selle valguses, et järgmine aasta on valitud lugemisaastaks, üsna pahaendeline (isegi kui ma poleks nii pessimistlik nagu Jürka ja ei arvaks nii utreeritult, et ees ootab "kirjaoskamatu tulevik"). Ohumärgid on muidugi õhus: käesoleva, n-ö ametliku masuaasta elasid kultuurivaldkonna tegijad suurel määral üle, aga selle tulemused võivad ennast hakata avaldama järgmisel aastal.
Loetud: Arvutimaailm 12/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Heroes (TV3)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: kes juhib mängu? (Postimees 23.12.2009)
No comments:
Post a Comment