Teisibased mõtted

Veel üks tõlkeülelugemisepäev, aga sedakorda selgelt eelviimane. Jõudsin enne seda, kui silmad lootusetult kinni vajusid, just nii kaugele, et homme on veel viimased leheküljed lugeda ja siis leitud asjad teksti sisse kanda, nii et vähemalt selle asja saab enne aastalõppu kaelast ära (et ta siis ilmselt järgmisel aastal, pärast sisutoimetajate käest läbikäimist, ilmselt uuesti tagasi tuleks...)

Päeval sattusin lugema, et pärast Mandriva tegevdirektori Hervé Yahi lahkumist - õieti juhtus see juba poolteist kuud tagasi, aga ega firma juhtkonna asjad õieti tavalist distributsiooni kasutajat suurt ei puuduta, vähemalt tavaliselt mitte, nii ei teadnudki sellest - on mõned inimesed pead kokku pannud ja esitanud uuele juhtkonnale avaliku kirjana ettepanekud, mida ja kuidas paremaks muuta. Kõik need üheksa punkti on üsna asjalikud ja mõistagi osutavad Mandriva positsioonile - ehkki neilt tuleb mitmeid väga huvitavaid algatusi, ei kipu need kuidagi laiema avalikkuse ette jõudma - vähemalt mitte selles mõttes, nagu on nt Ubuntu või SUSE või isegi veel mõned väiksemad tegijad jõudnud avalikkuse ette väike- või muude sülearvutite vaikimisi opsüsteemina ja nii edasi.

Tarkvara vallast jäi silma ka see, et KMyMoney suutis ettenähtud ajaks valmis saada oma esimese KDE4 peal töötava beetaversiooni. Nagu näha pikemast sissekandest ühe põhiarendaja ajaveebis, kavatsevad nad veel järgmisel aastal jõuda ka ametliku väljalaskeni. Beetaversioon on ka selles mõttes hea, et loodetavasti ilmub KMyMoney nüüd uuesti distributsioonide tarkvaravaramutesse, kust see arendajate soovi kohaselt mõne aja eest eemaldati kui liiga algfaasis ja ebastabiilne. See võimaldab millalgi ka selle tõlkimise ette võtta, mis on päris mahukas: pea 3000 sõnet kasutajaliideses ja palju vähem pole ka käsiraamatus. Samas rakendus ise tundub olevat huvitav - nagu ma vaatasin, polegi kuigi palju finantstarkvara, mis oleks eelkõige suunatud isiklike rahaasjade haldamisele, ikka pööratakse pilk eelkõige asutustele. KMyMoney sobib vist ka viimaseks, vähemalt teataval määral (ehkki vist ei võistle isegi mitte vabatarkvaraliste lahendustega selles osas, rääkimata kõvasti juurdunud kommertstarkvarast), aga eelkõige paistab olevat siiski suunatud n-ö kodukasutajale.

Õhtul avastasin, et Kanal2 hakkab näitama sarja Fringe. Ma vaatasin seda pea aasta tagasi Pro7 pealt ja väga meeldis, sestap otsustasin vaadata uuesti üle, eelkõige muidugi jälle selleks, et näha, kuidas teletõlkijad tööd teevad. Isegi mõningase üllatusega tuli tunnistada, et küllaltki nõudlik tekst oli kenasti edasi antud. Vähemalt selles mõttes, et midagi otseselt kõrva-silma ei lõikunud. Ainuke etteheite moodi asi käib pealkirja kohta, aga see ei ole ju enam tõlkijate rida... "Ülisalajane" muidugi sobib ka, kuigi ma ise oleks pigem lähtunud originaalpealkirjast ja eelistanud "Piiri peal" või midagi sinnapoole, mis nagu vastaks paremini sarja sisule, kus ju põhiteemaks ongi reaalse teaduse kaugetel rajamaadel toimuva võimalikkus - mis seepärast on muidugi ka "ülisalajane", aga see pole mu meelest just peamine tunnus... Aga igal juhul kena, et see sari nii suhteliselt kiiresti ka Eesti telepilti jõudis.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Angela pilk (TV3)