Neljabased mõtted

Põhimõtteliselt tavaline tööpäev. ehkki otseselt tõlkimisega ma ei tegelenudki. Otsustasin hoopis oma viimase suurteose, mis hiljuti keeletoimetaja käest laekus, ette võtta ning parandused sisse kanda. Tõepoolest, väga helde oli toimetaja sedakorda olnud: vähimagi vaevata õnnestus 900-leheküljelisest pakist pea kaks kolmandikku tänasega läbi vaadata! Täiesti harjumatu, et oli arvukalt lehekülgi, kus polnud ühtegi kriipsukestki. Paratamatu optimistina ma muidugi usun, et seda enam on öelda sisutoimetajatel või vähemalt neil, kes seda millalgi lugema satuvad - ei saa ju olla, et kõik ongi hästi, et midagi polegi valesti ja halvasti ja nihu - see hakkaks juba mu optimistliku maailmavaate aluseid kõigutama...


Hommikul uuendasin tarkvara, sealhulgas ka Firefoxi ja OpenOffice.org-i. See oli igati hea: esimesel oli uue versiooniga ära kadunud väga tüütu komme ennast plaksti sulgeda, kui mõne avatud kaardi sulgesid, ning teisel oli tagasi ilmunud tekstis otsimise võimalus. Tundub, et Firefoxile ilmus küll ühtlasi teine halb omadus, nimelt mitte salvestada avatud aknaid ning taaskäivitamisel avada lihtsalt tühi lehekülg sõltumata sellest, kuidas sätetes on määratud, aga kui arvestada, et nüüd on teda võimalik pikalt lahti hoida, ilma et ta iseenesest sulguks, siis on see suhteliselt köömen - korra nädalas või nii võib ju ikka uuesti need kümmekond kaarti käsitsi uuesti avada, mis mul tavaliselt lahti on.

Õhtupoolikul vaatasin Võrno juhitud "aastat kokkuvõtva" saate "Ilus ja valus 2009" viimast osa. Võrreldes esimesega, mille puhul ma pidin kurtma, et kui isegi uudistevalikuga enam-vähem rahule jääda, siis eriti need otsekommentaatorid olid valdavalt mõttetud ning stuudiokülalistele anti häbematult vähe sõna, ehkki just nemad oleks võinud midagi asjalikku öelda, olid kaks järgmist saadet juba selles mõttes paremad, et stuudio sai tõepoolest rohkem sõna. Aga tervikuna jättis see kolmeosaline asjandus ikkagi ausalt öeldes sita maitse suhu - no kohe ei olnud kuidagi hea. Ma olen ise aastakokkuvõtteid koostanud ja tean, kui paganama keeruline on asju ritta seada. Millalgi, võib-olla isegi eelmine aasta, aga pigem varem, vististi samuti Võrno juhtimisel oli eetris samalaadne saade, kus asjad olid jagatud plokkideks: mis juhtus poliitikas, mis meelelahutuses, mis majanduses ja nii edasi. See tundus olevat täiesti "söödav", mida aga ei saa seekordse esituse kohta kuidagi öelda. No selge see, et Kanal2 saade ja seepärast sai ka see suhteliselt suure kajastuse. Selge isegi see, et saatejuht ei unustanud ennast pildile panemast (ma ei vaadanud küll ise toda "Luurekeskust", aga vahest oli see ka mainimist väärt). Aga riburada pidi Läniku koera matuste ja seagrippi surnute läbikammimine ei jätnud küll kohe mingit muljet. Õigemini, vahest oleks jätnud, kui saadet oleks hoopis teisiti esitletud ja tehtudki - see oleks võinud olla nendesamade uudistega saade, kus stuudiokülalised oleks tollest valikust kommenteeritult välja noppinud asjad, mis tõepoolest väärivad sündmuste nime, Praegu aga oli tegemist nii eklektilise valikuga, et seda sõna otseses mõttes ei oska "kommentaarida". Ja stuudiokülalised, kellest vähemalt kolm on igati auväärsed ja tublid isikud (neljandat ma lihtsalt ei tunne ega tea, sestap ei oska öelda, aga küllap on seda temagi), jäid praeguse formaadi puhul rolli, kus nad jätsid endast kohe palju tobedama mulje, kui nad vähegi väärinuks (no ma saaks aru, kui see oleks selline ärapanejalik peatoimetajate mõnitamise saade olnud, aga seda see ilmselt ju polnud...).

Sain täna ka ühe tööpakkumise ja kangesti tahaks seda vastu võtta, sest raamat on äärmiselt huvitav, nii autori kui ka teema poolest, aga paraku... paraku on mul ajad kinni nii 2011. aasta kevadeni ja mõistagi tahetakse selle pakutava teose tõlget oluliselt varem...


Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)