Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millest küll väikese tüki lõikas pesu pesemine. Õieti oli mul kavas seda teha juba enne jõule, aga siis läks väga kiireks ja ega siis pesu jänes ei ole, kannatab teine küll vajaduse korral kuu-paar või rohkemgi oodata... :-)

Täna anti siis ametlikult teada KDE SC 4.4 esimese RC ilmumisest (seesama, mille "bräntšimisest" ma paari päeva eest kirjutasin). See on küll natuke ebatavaline, et ka pärast seda tuleb veel uut tõlkimismaterjali juurde (antud juhul siis eelkõige dokumentatsiooni kujul), aga kõik vähegi aktiivsemad tõlkijad, ma ise nende hulgas, andsid sellele põhimõttelise heakskiidu, nii et tuleb ilmselt ümber harjuda - ja ega seda uut materjali nüüd nii hirmus palju ka ei ole ning tegelikult on isegi kasuks, et dokumentatsiooni ikka uuendatakse, sest seniajani on päris palju ikka endiselt KDE3 aegses seisus, mis paraku ei vasta sugugi alati enam sellele, mida tegelikult näha võib.

Kirjanduse ja keele ajaveebis oli täna looke, mis pani pahaks väljendi "nõukaaeg" kasutamist. Üldiselt ma olen sealkirjutaja seisukohtadega nõus, küll aga pani imestama, et kui ma seda lugu Facebooki linkisin, siis seal tekkis suhteliselt elav arutelu sel teemal, kusjuures oli ka neid, kes "nõukaaega" vaat et pooldasid (ühel neist, nimelt Jyrkal, oli kahtlemata ka täiesti õigus - "nõuka-" on tõepoolest hea vaste venekeelsele "sovokile", samamoodi slängilik ja lausa tabav).

Täna tuli üle pika aja ka Sirp ja etskae, kõige muu seas, mida ma enda seisukohast tahaks kangesti "pahnaks" nimetada :-), oli seal lausa üle kahe lehekülje mitmikintervjuu "Tõe ja õiguse" prantsuse keelde tõlkijatega. Seda oli päris huvitav lugeda, eriti selles valguses, et kevadisel tõlkijate koolitusel sai üht neist, Ollivryd, ka kuulatud, kui ta kõneleski peamiselt "Tõe ja õiguse" tõlkimisega kaasnevatest probleemidest. See on muidugi ka teos, mis lisaks tõlkeraskustele eduka tõlkimise korral annab mu arvates põhjalikule ja süvenemisvalmile lugejale väga hea ja asjaliku arusaama, mis need eestlased siis ikkagi on - tegemist on kahtlemata eesti kirjanduse suurteosega, millegi sellisega, mis jääb ilmselt veel pikaks ajaks püsima. Mis tuletab meelde, et ma olen seda küll juba kaks korda lugenud, aga ilmselt peaks millalgi lähiaastatel veel kord ette võtma, sest sellist mammutteost tulebki nii iga 10-15 aasta järel üle lugeda, et uusi emotsioone saada... Aga Sirbi loo lõpetus oli väga äkiline ja ootamatugi, tõstatades ühe iseäraliku tõlkeprobleemi:

„Mees, kes teadis ussisõnu” on minu arvates parim raamat, mis on viimastel aastatel – vähemalt niipalju, kui mina olen lugenud – prantsuse, hispaania ja eesti keeles ilmunud. Kuid Kivirähale on Prantsusmaal raske kirjastajat leida, sest kui Tammsaaret saab veel Zolaga võrrelda, siis kellega võrrelda Kivirähka?

Veel üks huvitav asi oli Sirbi vahel olev Kultuurkapitali rahade jaotuse leht, mida mul on kombeks alati uurida, muidugi eelkõige mind huvitavaid osi. Sedakorda ootas seal ka pisike üllatus: tõlketoetuse jagamine ühele hiinlasele eesti muinasjuttude tõlkimiseks. See on vist Hiina kontekstis pea sama hea nagu Prantsusmaa kontekstis "Tõde ja õigus", sest kuigi ma pole päris kindel, kui palju Hiinas eesti kirjasõna ja rahvapärandit tuntakse, kipun ma kahtlustama, et väga kõrgel tasemel see just ei ole...

Ma ei olnud mõnda aega RKK veebileheküljele vaadanud, aga täna sattus ette ja nägin, et detsembrikuine suur ja kiire tõlketöö on neile ka veebi üles jõudnud (viide allpool "ilmunud tõlgete" all).


Loetud: Vikerkaar 12/2009, Akadeemia 1/2010, Sirp 08.01.2010
Vaadatud: Harry Potter ja tulepeeker (Kanal2)


Ilmunud tõlked: Ivan Suhhov. Abhaasia 2009. aasta presidendivalimised:mineviku osaline kordus (tõlgitud 10.-11.12.2009)