Nii, pmst valmis see tõlke ülelugemine sai. Kuigi mitte päris, sest vahele sõitis üks väike tõlge Postimehele. See ei võtnud muidugi just väga palju aega ja oli iseenesest pisike - või õigemini, kui sul on ees 1000-leheküljeline tõlge, siis tundub iga muu asi nii tilluke ja kröömike... :-) Aga siiski piisavalt, et viimane viimistlustegevus jäi tegemata. Ja see viimane on, nagu ikka, õige nõme tegevus, tingitud nähtavasti mingist tarkvaraveast. Nimelt läks registri moodustamise ajal mingil põhjusel nii, et suure osa (aga miskipärast mitte kõigil) tekstis olevate registrimärkide järgne lause või lauseosa läks kaldkirja. Otsinguga leiab muidugi kõik selle kenasti üles, aga paraku ei saa tuima asendust tavalisse kirja teha, sest nii mujal tekstis kui isegi nende kaldkirja läinud tekstiosade sees on ka selliseid sõnu ja väljendeid, mis täiesti õiguspäraselt peavadki kaldkirjas olema... Sõnaga, paras nokkimine. Aga no mis teha, ära tuleb see teha ja pole ka kedagi selles süüdistada - või õigemini oleks küll, aga see tähendaks liigset kaldumist (sado)masohhismi ja võib-olla isegi skisofreeniasse, kui ma tolle süüdlasega karmilt pragama hakkaksin...
Nii et ka lahkuva aasta viimsest päevast kulub veel omajagu selle megatõlke viimistlemisele, enne kui saab asja uuesti teele panna juba nii lõplikuna, kui ma oskan seda näha... enne sisutoimetajate oodatavat märkustelaviini... Igatahes on kogu see ülelugemine võtnud oodatust kauem aega - peaaegu sama palju kulus kui esimesel ülelugemisel vahetult pärast tõlke valmimist (nüüd nädal, toona kümmekond päeva). Sestap leidsin, et see nädal on mõistlikum tarkvara tõlkimise päev üldse ära jätta ja keskenduda allesjäänud osal nagunii ajahädas raamatutõlkimisele. Võib-olla võtan järgmine nädal siis tarkvarale kaks päeva järjest, saakski vahest n-ö hoo sisse ja rohkem ära teha. Eks näeb.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Heroes (TV3)
31.12.09
30.12.09
Teisibased mõtted
Veel üks tõlkeülelugemisepäev, aga sedakorda selgelt eelviimane. Jõudsin enne seda, kui silmad lootusetult kinni vajusid, just nii kaugele, et homme on veel viimased leheküljed lugeda ja siis leitud asjad teksti sisse kanda, nii et vähemalt selle asja saab enne aastalõppu kaelast ära (et ta siis ilmselt järgmisel aastal, pärast sisutoimetajate käest läbikäimist, ilmselt uuesti tagasi tuleks...)
Päeval sattusin lugema, et pärast Mandriva tegevdirektori Hervé Yahi lahkumist - õieti juhtus see juba poolteist kuud tagasi, aga ega firma juhtkonna asjad õieti tavalist distributsiooni kasutajat suurt ei puuduta, vähemalt tavaliselt mitte, nii ei teadnudki sellest - on mõned inimesed pead kokku pannud ja esitanud uuele juhtkonnale avaliku kirjana ettepanekud, mida ja kuidas paremaks muuta. Kõik need üheksa punkti on üsna asjalikud ja mõistagi osutavad Mandriva positsioonile - ehkki neilt tuleb mitmeid väga huvitavaid algatusi, ei kipu need kuidagi laiema avalikkuse ette jõudma - vähemalt mitte selles mõttes, nagu on nt Ubuntu või SUSE või isegi veel mõned väiksemad tegijad jõudnud avalikkuse ette väike- või muude sülearvutite vaikimisi opsüsteemina ja nii edasi.
Tarkvara vallast jäi silma ka see, et KMyMoney suutis ettenähtud ajaks valmis saada oma esimese KDE4 peal töötava beetaversiooni. Nagu näha pikemast sissekandest ühe põhiarendaja ajaveebis, kavatsevad nad veel järgmisel aastal jõuda ka ametliku väljalaskeni. Beetaversioon on ka selles mõttes hea, et loodetavasti ilmub KMyMoney nüüd uuesti distributsioonide tarkvaravaramutesse, kust see arendajate soovi kohaselt mõne aja eest eemaldati kui liiga algfaasis ja ebastabiilne. See võimaldab millalgi ka selle tõlkimise ette võtta, mis on päris mahukas: pea 3000 sõnet kasutajaliideses ja palju vähem pole ka käsiraamatus. Samas rakendus ise tundub olevat huvitav - nagu ma vaatasin, polegi kuigi palju finantstarkvara, mis oleks eelkõige suunatud isiklike rahaasjade haldamisele, ikka pööratakse pilk eelkõige asutustele. KMyMoney sobib vist ka viimaseks, vähemalt teataval määral (ehkki vist ei võistle isegi mitte vabatarkvaraliste lahendustega selles osas, rääkimata kõvasti juurdunud kommertstarkvarast), aga eelkõige paistab olevat siiski suunatud n-ö kodukasutajale.
Õhtul avastasin, et Kanal2 hakkab näitama sarja Fringe. Ma vaatasin seda pea aasta tagasi Pro7 pealt ja väga meeldis, sestap otsustasin vaadata uuesti üle, eelkõige muidugi jälle selleks, et näha, kuidas teletõlkijad tööd teevad. Isegi mõningase üllatusega tuli tunnistada, et küllaltki nõudlik tekst oli kenasti edasi antud. Vähemalt selles mõttes, et midagi otseselt kõrva-silma ei lõikunud. Ainuke etteheite moodi asi käib pealkirja kohta, aga see ei ole ju enam tõlkijate rida... "Ülisalajane" muidugi sobib ka, kuigi ma ise oleks pigem lähtunud originaalpealkirjast ja eelistanud "Piiri peal" või midagi sinnapoole, mis nagu vastaks paremini sarja sisule, kus ju põhiteemaks ongi reaalse teaduse kaugetel rajamaadel toimuva võimalikkus - mis seepärast on muidugi ka "ülisalajane", aga see pole mu meelest just peamine tunnus... Aga igal juhul kena, et see sari nii suhteliselt kiiresti ka Eesti telepilti jõudis.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Angela pilk (TV3)
Päeval sattusin lugema, et pärast Mandriva tegevdirektori Hervé Yahi lahkumist - õieti juhtus see juba poolteist kuud tagasi, aga ega firma juhtkonna asjad õieti tavalist distributsiooni kasutajat suurt ei puuduta, vähemalt tavaliselt mitte, nii ei teadnudki sellest - on mõned inimesed pead kokku pannud ja esitanud uuele juhtkonnale avaliku kirjana ettepanekud, mida ja kuidas paremaks muuta. Kõik need üheksa punkti on üsna asjalikud ja mõistagi osutavad Mandriva positsioonile - ehkki neilt tuleb mitmeid väga huvitavaid algatusi, ei kipu need kuidagi laiema avalikkuse ette jõudma - vähemalt mitte selles mõttes, nagu on nt Ubuntu või SUSE või isegi veel mõned väiksemad tegijad jõudnud avalikkuse ette väike- või muude sülearvutite vaikimisi opsüsteemina ja nii edasi.
Tarkvara vallast jäi silma ka see, et KMyMoney suutis ettenähtud ajaks valmis saada oma esimese KDE4 peal töötava beetaversiooni. Nagu näha pikemast sissekandest ühe põhiarendaja ajaveebis, kavatsevad nad veel järgmisel aastal jõuda ka ametliku väljalaskeni. Beetaversioon on ka selles mõttes hea, et loodetavasti ilmub KMyMoney nüüd uuesti distributsioonide tarkvaravaramutesse, kust see arendajate soovi kohaselt mõne aja eest eemaldati kui liiga algfaasis ja ebastabiilne. See võimaldab millalgi ka selle tõlkimise ette võtta, mis on päris mahukas: pea 3000 sõnet kasutajaliideses ja palju vähem pole ka käsiraamatus. Samas rakendus ise tundub olevat huvitav - nagu ma vaatasin, polegi kuigi palju finantstarkvara, mis oleks eelkõige suunatud isiklike rahaasjade haldamisele, ikka pööratakse pilk eelkõige asutustele. KMyMoney sobib vist ka viimaseks, vähemalt teataval määral (ehkki vist ei võistle isegi mitte vabatarkvaraliste lahendustega selles osas, rääkimata kõvasti juurdunud kommertstarkvarast), aga eelkõige paistab olevat siiski suunatud n-ö kodukasutajale.
Õhtul avastasin, et Kanal2 hakkab näitama sarja Fringe. Ma vaatasin seda pea aasta tagasi Pro7 pealt ja väga meeldis, sestap otsustasin vaadata uuesti üle, eelkõige muidugi jälle selleks, et näha, kuidas teletõlkijad tööd teevad. Isegi mõningase üllatusega tuli tunnistada, et küllaltki nõudlik tekst oli kenasti edasi antud. Vähemalt selles mõttes, et midagi otseselt kõrva-silma ei lõikunud. Ainuke etteheite moodi asi käib pealkirja kohta, aga see ei ole ju enam tõlkijate rida... "Ülisalajane" muidugi sobib ka, kuigi ma ise oleks pigem lähtunud originaalpealkirjast ja eelistanud "Piiri peal" või midagi sinnapoole, mis nagu vastaks paremini sarja sisule, kus ju põhiteemaks ongi reaalse teaduse kaugetel rajamaadel toimuva võimalikkus - mis seepärast on muidugi ka "ülisalajane", aga see pole mu meelest just peamine tunnus... Aga igal juhul kena, et see sari nii suhteliselt kiiresti ka Eesti telepilti jõudis.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Angela pilk (TV3)
29.12.09
Esmabased mõtted
Ebatavaline esmaspäev selles mõttes, et lükkasin tarkvara tõlkimise edasi, kuni tõlke ülelugemine valmis saab. Viimane siis sisustaski päeva - ja ometi ei jõudnud ma lõpule, vähemalt üks päev kulub veel. Ehh, pole see mõtestatud lugemine nii lihtne midagi :-)
Väikese pausina käisin korraks ka väljas, eile mainitud ristsõnavihikute aastakuponge postitamas. Otsustasin lähima postkasti asemel teha veidi pikema jalutuskäigu, et vaadata üle ka Magistrali kolinud postkontor. See asub seal ikka üsna pisikeses uberikus - õigemini, uberik polegi nii pisikene, aga teeninduslett hõlmab sellest ainult väikese osa. Ja mingil veidi arusaamatul põhjusel on postkast paigutatud nii, et kui uksest sisse astuda, tuleb jõuda leti teise otsa, läbi kõigi selle ees seisvate inimeste...
Jalutuskäik ise oli muidu vahva - eilseks olid nähtavasti kujunenud just parajad tingimused lumememmede meisterdamiseks, nii et kogu mu teed Magistrali ja tagasi palistasidki kas juba valmis või valmivad lumeskulptuurid. Neid oli kohe tõega palju, tundus, et lausa iga piirkonna trepikoda oli pidanud vajalikuks oma lumememme püsti panna...
Uudiseid lugedes sattusin ühe vahva projekti peale, mis on võtnud mureks jäädvustada aina kiirenevalt kaduvate keelte pärandit. Tundub olevat üllas asi, eriti kui pidada silmas väga tõsiselt võetavat ohtu, et sajakonna aasta pärast on valdav osa praegu kõneldavatest keeltest kadunud (eks muidugi tekib keeli ka juurde, aga nähtavasti väga oluliselt vähem kui kaob). See meenutab mõneti omaaegset Jakob Hurda tegevust, kuigi karta on, et kui tema talitamised aitasid eesti keelel hoopis tugevneda ja püsima jääda, siis see "suulise kirjanduse" projekt seda ei suuda või parimal juhul suudab samalaadse efekti tekitada ainult üksikute keelte puhul.
Keelevallast jäi silma veel teinegi uudis, mis kajastab juba kitsamalt eesti keelt, täpsemalt siis võimalust testida oma eesti keele oskusi veebis. See sõeltest seal on päris kena pingutus: eesti keele oskajale muidugi mitte midagi eriliselt rasket, aga päris hoolikalt tuleb vaadata variante, millest mõned on naljakad, aga mõned ka sellised üsna osavalt eksitavad. Ja aega polegi väga palju. Aga igatahes on vahva, et neid saab kenasti ka veebis harjutada.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Väikese pausina käisin korraks ka väljas, eile mainitud ristsõnavihikute aastakuponge postitamas. Otsustasin lähima postkasti asemel teha veidi pikema jalutuskäigu, et vaadata üle ka Magistrali kolinud postkontor. See asub seal ikka üsna pisikeses uberikus - õigemini, uberik polegi nii pisikene, aga teeninduslett hõlmab sellest ainult väikese osa. Ja mingil veidi arusaamatul põhjusel on postkast paigutatud nii, et kui uksest sisse astuda, tuleb jõuda leti teise otsa, läbi kõigi selle ees seisvate inimeste...
Jalutuskäik ise oli muidu vahva - eilseks olid nähtavasti kujunenud just parajad tingimused lumememmede meisterdamiseks, nii et kogu mu teed Magistrali ja tagasi palistasidki kas juba valmis või valmivad lumeskulptuurid. Neid oli kohe tõega palju, tundus, et lausa iga piirkonna trepikoda oli pidanud vajalikuks oma lumememme püsti panna...
Uudiseid lugedes sattusin ühe vahva projekti peale, mis on võtnud mureks jäädvustada aina kiirenevalt kaduvate keelte pärandit. Tundub olevat üllas asi, eriti kui pidada silmas väga tõsiselt võetavat ohtu, et sajakonna aasta pärast on valdav osa praegu kõneldavatest keeltest kadunud (eks muidugi tekib keeli ka juurde, aga nähtavasti väga oluliselt vähem kui kaob). See meenutab mõneti omaaegset Jakob Hurda tegevust, kuigi karta on, et kui tema talitamised aitasid eesti keelel hoopis tugevneda ja püsima jääda, siis see "suulise kirjanduse" projekt seda ei suuda või parimal juhul suudab samalaadse efekti tekitada ainult üksikute keelte puhul.
Keelevallast jäi silma veel teinegi uudis, mis kajastab juba kitsamalt eesti keelt, täpsemalt siis võimalust testida oma eesti keele oskusi veebis. See sõeltest seal on päris kena pingutus: eesti keele oskajale muidugi mitte midagi eriliselt rasket, aga päris hoolikalt tuleb vaadata variante, millest mõned on naljakad, aga mõned ka sellised üsna osavalt eksitavad. Ja aega polegi väga palju. Aga igatahes on vahva, et neid saab kenasti ka veebis harjutada.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
28.12.09
Pühabased mõtted
Veel üks ja paraku mitte viimane tõlkeülelugemisepäev. Siiski on lugemine "iisim" tegevus kui tõlkimine, mistõttu võtsin vastu ema ahjuprae lubaduse taha varjatud küllakutse. Nende juurde jõudmine polnud siiski lihtne, tavapärase paarikümne minuti asemel kulus oma pool tundi tõsist rassimist. See on muidu suurepärase elukoha - vaikuse ja rahu oaas keset pulbitsevat elu - mõnetine miinus: kui neil pulbitseva elu soontel liiguvad mitmesugused, valdavalt vedelkütusel töötavad ning vastavalt valmistaja spetsifikatsioonile sahaga või luuaga varustatud lumekoristuselemendid, siis siin on parimal juhul ainult neid viimaseid ning neidki vaid piiratud tsoonides tegutsemas. Aga teisest küljest on muidugi täitsa isiklikul lumme süvistatud rajal (või, kui nüüd ausam olla, siis neil augukestel lumekattes, mida mu pätajalad suutsid jätta...) ka oma positiivsed emotsionaalsed eelised.
Igatahes kohale ma jõudsin ja kõhugi sain täis maitsvat ahjupraadi ja kõike muud head-paremat. Lisaks selgus, et päkapikkudel oli taas midagi segi läinud ning mingil põhjusel olid nad ühe mulle kingiks mõeldud raamatu hoopis ema juurde toimetanud. Olgu see ka ära nimetatud:
See ei olnud aga ainuke asi, millega ma sealt lahkusin. Õieti oligi üks põhjus, miks ma nii altilt küllakutse vastu võtsin, see teine asi, nimelt aasta viimase Meistriristiku kättesaamine. Sellest johtuvalt veetsin tubli osa õhtust ristsõnade maailmas, sedakorda mitte küll lahendamise kujul, vaid hoopis aasta jooksul kogunenud ristsõnavihikute vinjette välja lõigates ja neid kleepides, et lootusrikkalt osaleda usinate lahendajate (hmm, või oleks õigem öelda ristsõnavihikute ostjate? :-) ) suurvõitude loosimistes. Muidugi, aastatega kogunenud kogemus ütleb, et kõigi nende sadade miljonite eestlaste seas, kes samasuguseid kaardikesi aasta lõpus teele panevad (nähtavasti on juba ammu neid tuhandeid kordi rohkem kui mingeid jõulu- või uusaastakaarte), löögile pääseda on veel lootusetum kui Viking Lotto peavõitu saada... Tõsi, kõlakad ju kõnelevad, et isegi lotoga on mõned inimesed lausa miljoneid võitnud, aga nojah, eks samamoodi kõneldakse ju ka inimestest, kes on kohe päris oma silmaga näinud lumeinimest või aldebaraanlast või mõnda muud müütilist tegelast... No vähemalt saab kord aastas rahuldada sügavas sisemuses peituva äraütlemata vastupandamatu lõikumis- ja kleepimistungi.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Igatahes kohale ma jõudsin ja kõhugi sain täis maitsvat ahjupraadi ja kõike muud head-paremat. Lisaks selgus, et päkapikkudel oli taas midagi segi läinud ning mingil põhjusel olid nad ühe mulle kingiks mõeldud raamatu hoopis ema juurde toimetanud. Olgu see ka ära nimetatud:
- E. Reinvaldt, T. Kint. Soomusrong nr 2 Vabadussõjas. Soomusronglaste mälestused
See ei olnud aga ainuke asi, millega ma sealt lahkusin. Õieti oligi üks põhjus, miks ma nii altilt küllakutse vastu võtsin, see teine asi, nimelt aasta viimase Meistriristiku kättesaamine. Sellest johtuvalt veetsin tubli osa õhtust ristsõnade maailmas, sedakorda mitte küll lahendamise kujul, vaid hoopis aasta jooksul kogunenud ristsõnavihikute vinjette välja lõigates ja neid kleepides, et lootusrikkalt osaleda usinate lahendajate (hmm, või oleks õigem öelda ristsõnavihikute ostjate? :-) ) suurvõitude loosimistes. Muidugi, aastatega kogunenud kogemus ütleb, et kõigi nende sadade miljonite eestlaste seas, kes samasuguseid kaardikesi aasta lõpus teele panevad (nähtavasti on juba ammu neid tuhandeid kordi rohkem kui mingeid jõulu- või uusaastakaarte), löögile pääseda on veel lootusetum kui Viking Lotto peavõitu saada... Tõsi, kõlakad ju kõnelevad, et isegi lotoga on mõned inimesed lausa miljoneid võitnud, aga nojah, eks samamoodi kõneldakse ju ka inimestest, kes on kohe päris oma silmaga näinud lumeinimest või aldebaraanlast või mõnda muud müütilist tegelast... No vähemalt saab kord aastas rahuldada sügavas sisemuses peituva äraütlemata vastupandamatu lõikumis- ja kleepimistungi.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
27.12.09
Laubased mõtted
Tavaline tõlkeülelugemisepäev. Ei lähe see nii kiiresti, kui tahaks, aga midagi pole teha, egas iga päev ka tuhandeleheküljelisi raamatuid ei pea läbi järama. Vigu siiski leidub suhteliselt palju, nii 600 lehekülje peale olen neid pea 60 avastanud. Isegi paar sisulisemat asja on olnud, mida tasuks parandada või ka ühtlustada. Karta on muidugi, et kui veel mõne kuu pärast üle loeks, leiaks ikkagi veel ja veel ka neid kõige lihtsamaid kirjavigu seest...
Asmus oli Washington Posti kirjutanud jõuluaegselt mureliku pisikese arvamusloo Venemaa ja Euroopa suhetest. Eks ta ole, praegusele USA administratsioonile, kelle prioriteedid kipuvad kangesti paiknema kõikjal mujal, tuleb ikka aeg-ajalt meelde tuletada, et kuigi Euroopa võib tunduda igipüsiva elemendina, ei pruugi see nii jääda. Eriti arvestades praeguse Venemaa agressiivsust. Asmus tõi seal hea näite oma kogemuste põhjal, küll kümmekond aastat vana, aga iseloomustab kenasti ka praegust olukorda: kui jutt käis ühtsest Euroopast, siis Venemaa ametnik heitis pilgu joonisele, tõmbas sinna joonekese ja lausus: "Aga vaat see teie pool on suurem ja meie oma väiksem." Arusaam, et pole meie ega teie poolt, vaid üks tervik, on ikka seal väga visa juurduma, isegi kui nad viisakalt kaasa noogutavad (et siis nagu muu seas lisada: aga vaat see teie pool on ikka suurem ja see ei meeldi meile üldse...).
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: King Kong (RTL), Apokalypse Eis: Der Tag, an dem die Welt erfriert (RTL)
Asmus oli Washington Posti kirjutanud jõuluaegselt mureliku pisikese arvamusloo Venemaa ja Euroopa suhetest. Eks ta ole, praegusele USA administratsioonile, kelle prioriteedid kipuvad kangesti paiknema kõikjal mujal, tuleb ikka aeg-ajalt meelde tuletada, et kuigi Euroopa võib tunduda igipüsiva elemendina, ei pruugi see nii jääda. Eriti arvestades praeguse Venemaa agressiivsust. Asmus tõi seal hea näite oma kogemuste põhjal, küll kümmekond aastat vana, aga iseloomustab kenasti ka praegust olukorda: kui jutt käis ühtsest Euroopast, siis Venemaa ametnik heitis pilgu joonisele, tõmbas sinna joonekese ja lausus: "Aga vaat see teie pool on suurem ja meie oma väiksem." Arusaam, et pole meie ega teie poolt, vaid üks tervik, on ikka seal väga visa juurduma, isegi kui nad viisakalt kaasa noogutavad (et siis nagu muu seas lisada: aga vaat see teie pool on ikka suurem ja see ei meeldi meile üldse...).
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: King Kong (RTL), Apokalypse Eis: Der Tag, an dem die Welt erfriert (RTL)
26.12.09
Reedesed mõtted
Tänane päev algas varase ärkamisega venna juures. Erilise aukülalisena oli mind paigutatud magama halli, kus ma siis silmad lahti teinuna võisin imetleda vaheldumisi nii viie-kuue meetri kaugusel paiknevat ventilaatoriga lage või vaadet, mis avaneb aknast, läbi mille on võimalik korraga välja visata mitukümmend minu mõõdus inimest... Millalgi hakkasid ka teised välja ilmuma ning igasuguste asjadega tegelema, millega ikka pidupäeva järgsel päeval tegeldakse. Üks suuremaid tegevusi oli muidugi jätkuv jõululaua väisamine, mis otsekui lauake-kata-end ei tahtnud kuidagi ammendumise märke ilmutada. Millalgi andsid endast märku ka ema ja Raivo, kes teatasid, et hommikuks oli Kunglas ka vesi liikuma hakanud. Eks näeb, kuidas talv edasi läheb, vahest ei külmugi enam kinni.
Igatahes mingil hetkel hakkasime siis venna juurest liikuma, et viia lõpule Eestimaa ringreisi teine pool. Ma ei olnud enam ammu Tartu-Jõhvi maanteed mööda liikunud, vähemalt mitte nii kaugele, ja mingil põhjusel oli täiesti mälust kustunud, et see satub oma kulgemise vältel ka otse Peipsi kõrvale. Nii et uudistamist autoaknast jagus. Iisaku oli siis konkreetsem sihtkoht, kus me väisasime ema poiss-sõbra sugulasi, ja hüppasime läbi ka tema kodukohast seal lähedal. Muidugi, sealgi kiputi kangesti hoolitsema saabunud külaliste kõhu eest, kuid vähemalt mina püüdsin võimalikult vähe vastu tulla, sest sisemuses valitses juba tunne, et kui sinna veel midagi panna, omandab keha ümara kuju asemel nurgelise, kui veidi nõrgema koega maoseina osad hakkavad ihust välja sopistuma... Ka Iisakul sai surnuaial ära käidud, kus samuti paistsid välja rahvastikuplahvatuse mõjud: algselt ilmselt künkatipul või nii paiknenud matuseplatsid olid mööda küngast igas suunas alla valgunud, nii et ma ei imestaks, kui mõne haua juurde pääsemiseks läheks lausa vaja mägironimise varustust...
Igatahes millalgi hämardumise kandis hakkasime sealt tagasi Tallinnasse sõitma, kuhu ka õhtupoolikul jõudsime. Kodus ootasid juba ees vahepeal laekunud sajad e-kirjad ja uudised, mille läbihekseldamine võttis omajagu aega, kuid õhtu sisustasin siiski juba tagasipöördumisega tõlke ülelugemise juurde.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Igatahes mingil hetkel hakkasime siis venna juurest liikuma, et viia lõpule Eestimaa ringreisi teine pool. Ma ei olnud enam ammu Tartu-Jõhvi maanteed mööda liikunud, vähemalt mitte nii kaugele, ja mingil põhjusel oli täiesti mälust kustunud, et see satub oma kulgemise vältel ka otse Peipsi kõrvale. Nii et uudistamist autoaknast jagus. Iisaku oli siis konkreetsem sihtkoht, kus me väisasime ema poiss-sõbra sugulasi, ja hüppasime läbi ka tema kodukohast seal lähedal. Muidugi, sealgi kiputi kangesti hoolitsema saabunud külaliste kõhu eest, kuid vähemalt mina püüdsin võimalikult vähe vastu tulla, sest sisemuses valitses juba tunne, et kui sinna veel midagi panna, omandab keha ümara kuju asemel nurgelise, kui veidi nõrgema koega maoseina osad hakkavad ihust välja sopistuma... Ka Iisakul sai surnuaial ära käidud, kus samuti paistsid välja rahvastikuplahvatuse mõjud: algselt ilmselt künkatipul või nii paiknenud matuseplatsid olid mööda küngast igas suunas alla valgunud, nii et ma ei imestaks, kui mõne haua juurde pääsemiseks läheks lausa vaja mägironimise varustust...
Igatahes millalgi hämardumise kandis hakkasime sealt tagasi Tallinnasse sõitma, kuhu ka õhtupoolikul jõudsime. Kodus ootasid juba ees vahepeal laekunud sajad e-kirjad ja uudised, mille läbihekseldamine võttis omajagu aega, kuid õhtu sisustasin siiski juba tagasipöördumisega tõlke ülelugemise juurde.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Neljabased mõtted
Pisikese reisu ja jõuluõhtu päev. Algas nagu algas, maru vara tegelikult, juba kell 11 oli määratud väljasõiduks ehk siis veel enne kukke ja koitu... aga tegelikult olen ma viimastel päeval nagunii seetõttu, et olen lugemisse süüvinud, maganud väga ebakorrapäraselt, nii ei olnud ka see kellaaeg väga eriliselt vara ega hilja, vaid just parajal ajal. Pisike massin oli küll igasugu kraami ja nänni täis topitud, aga kuidagi sai ennast sinna ära mahutatud ja nii see sõit Türi poole algas. Ilmajaama ähvardusena välja käidud tuisu ja tormi ja raskete teeolude võimalust ei õnnestunud küll näha ei otseteed (s.t Rapla kaudu) Türile sõites ega ka hiljem sealt Tartu poole kimades ja isegi lund oli suhteliselt tagasihoidlikult, vähemalt nende hirmu- ja õudusejuttude taustal, mille kohaselt kogu Eestimaast vaevalt veel Munamägi välka paistvat...
Samas, kadunud sugulaste haudadel Türi surnuaedades käies oli siiski näha, et lumekatet on ikka parasjagu - ilmselt siis teedevalitsused on osanud väikest hookuspookust teha, et teel sõites jääks asjast parem mulje kui tegelikult... Jõululaupäevale tunnuslikult oli surnuaedades üsna palju inimesi näha, aga ega me seal väga palju aega ei veetnud, väike mälestamine, küünla asetamine, siis teisele surnuaiale, sama rituaal uuesti ja siis juba tädi juurde. Sellel oli õieti topeltfunktsioon: ühelt poolt tema kaasavõtmine, sest ta soovis ka venna juurde jõuluõhtule tulla, teiselt poolt sai talle üle anda siis uus sülearvuti (või õieti küll vana elik kasutatud, nagu ma mõne aja eest mainisin, aga tema jaoks muidugi uus). Paistis, et algõppest oli talle päris kasu olnud, üsna enesekindlalt asus toimetama, nõudes küll igaks juhuks asjade ette- või ülenäitamist. Aga ega ju arvuti kasutamine midagi keerulist ei olegi tegelikult, kui just mingil põhjusel mõistetamatut hirmu selle ees ei ole. Vanaema küll ei tahtnud hästi nõusse jääda, et edaspidi kohalikku lehte paberkandja tellimise asemel arvutist lugema hakata, aga ma ei imestaks, kui järgmine kord ta seda juba teeks...
Türilt edasi läks teekond juba koos tädiga Kunglasse. Seal oli lund veel vähem: kui Türi surnuaedades võis seda olla nii paarikümne sentimeetri ringis, siis Kunglas maja ümbruses tundus teist olevat alla kümne sentimeetri. Kunglas oli mõistagi kõik külm ja vesigi traditsiooniliselt kinni külmunud, aga ahjud sai kohe kütte pandud, nii et enne ärasõitmist oli juba mingit soojavirvendust või vähemalt selle aimdust õhus tunda. Vett küll lahti ei saanudki, aga me ei olnud ka seal väga kaua ja torude sulatamine on ikka tavaliselt selline pika vinnaga tegevus ju. Mina läksin sinna õieti kahe asja pärast, millest üks õnnestus ka tuvastada ja kätte saada, teine aga jäigi leidmata. Kusjuures esimene oli pisike paber ja teine raamat... Samas on need tuhanded raamatud seal praeguseks kohati üsna kaootiliselt asetunud, nii et kui ma kohast, kus mu meelest ta igasuguse loogika kohaselt pidanuks olema, seda ei leidnud, ega siis osanudki väga enam otsida... Aga egas midagi, tuleb see raamat kuidagi teisiti hankida...
Venna juurde jõudes ootas ees juba pooleldi lookas laud ja ei kulunud kuigi palju aega, kui look täiega lauale maandus. Eks jõululaud peabki nagu äke välja nägema... Siis tuli aga üllatus. Ma miskipärast arvasin, et sel aastal vahest jõuluvana ei tulegi: inimeste arv maakeral on ikka nii kohutavalt kasvanud, et need vähearvulised jõuluvanad ei kipu enam kuidagi kõikjale jõudma. Aga rahvastikuplahvatust trotsides kõlas õhtul siiski koputus uksele ja etskae, astuski sisse jõuluvana. Muidugi, kas seesama suur koormus või siis äsjane masu või veel teab mis oli ka jõuluvanale mõjunud, nii et see meie juurde laekunud isend oli üsna pisike ja kokku kuivanud. Nähtavasti ka mainitud rahvastikuplahvatusega seotud kiirustamise tõttu, aga võib-olla ka mingi uuendusliku nõksuna, ei nõutud sedakorda luuletuse lugemist. Küll aga kõmistas jõuluvana pärast iga kingi kätteandmist kõrgel kiledal häälel: "KAS MEELDIS?" Keegi ei riskinud vastata eitavalt ja ega polnud ka põhjust, sest kellegi näol polnud näha pettumuse varje. Ainuke, kes sel aastal jõuluvanarõõmust napilt ilma jäi, oli vennatütar, keda veidi enne oli jõululaua taga tabanud mingi kõhuhäda, nii et ta oli sunnitud pikalt peldikus viibima. Aga temagi nägu lõi särama, kui ta sealt kurnatult lõpuks väljus ja ees ootavat kingihunnikut nägi. Üks paljastav pildike ka jõuluvanast ja siinkirjutavast kingisaajast mu ema kaamera läbi:
Kui kinkidest rääkida, siis need päkapikud olid oma näivalt mõttetuna tunduva sebimisega suutnud ometi hämmastavalt hästi välja raalida mu soovid ning nii oli minu kingipakkides täieliku üllatusena leida suurteos "Eesti keele seletav sõnaraamat" ja väga tore pildiraamat "Eesti kirikud läbi sajandite", viimane kusjuures veel lausa autori autogrammiga!
Õhtul istusime veel kaua laua taga ja käisime ka saunas. Mu viimane kord oligi venna juures eelmisel aastal, sest vahepeal pole sattunud kuhugi, kus oleks saun. See on ikka imeliselt puhastav kogemus. Vend demonstreeris ka oma uut väikesülearvutit, mis paistis päris kena olevat. Palus ka mult veidi abi OpenOffice.org-i pealepanekul (see hirmutamine võõrastest kohtadest allalaadimisega on ikka olnud efektiivne :-) ), aga kui see tehtud, siis teatas, et see talle ikka ei meeldi kohe üldse, välimuse poolest just... Nojah, ju ta on selle sillerdava (ja minu arvates visuaalselt ülekoormatud) MSO 2007-ga siis nii ära harjunud... Ööseks jäin venna juurde, nagu ka teised, välja arvatud ema ja Raivo, kes mingil selgusetuks jäänud põhjusel ihkasid kangesti minna karge õhuga Kungla majja.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Samas, kadunud sugulaste haudadel Türi surnuaedades käies oli siiski näha, et lumekatet on ikka parasjagu - ilmselt siis teedevalitsused on osanud väikest hookuspookust teha, et teel sõites jääks asjast parem mulje kui tegelikult... Jõululaupäevale tunnuslikult oli surnuaedades üsna palju inimesi näha, aga ega me seal väga palju aega ei veetnud, väike mälestamine, küünla asetamine, siis teisele surnuaiale, sama rituaal uuesti ja siis juba tädi juurde. Sellel oli õieti topeltfunktsioon: ühelt poolt tema kaasavõtmine, sest ta soovis ka venna juurde jõuluõhtule tulla, teiselt poolt sai talle üle anda siis uus sülearvuti (või õieti küll vana elik kasutatud, nagu ma mõne aja eest mainisin, aga tema jaoks muidugi uus). Paistis, et algõppest oli talle päris kasu olnud, üsna enesekindlalt asus toimetama, nõudes küll igaks juhuks asjade ette- või ülenäitamist. Aga ega ju arvuti kasutamine midagi keerulist ei olegi tegelikult, kui just mingil põhjusel mõistetamatut hirmu selle ees ei ole. Vanaema küll ei tahtnud hästi nõusse jääda, et edaspidi kohalikku lehte paberkandja tellimise asemel arvutist lugema hakata, aga ma ei imestaks, kui järgmine kord ta seda juba teeks...
Türilt edasi läks teekond juba koos tädiga Kunglasse. Seal oli lund veel vähem: kui Türi surnuaedades võis seda olla nii paarikümne sentimeetri ringis, siis Kunglas maja ümbruses tundus teist olevat alla kümne sentimeetri. Kunglas oli mõistagi kõik külm ja vesigi traditsiooniliselt kinni külmunud, aga ahjud sai kohe kütte pandud, nii et enne ärasõitmist oli juba mingit soojavirvendust või vähemalt selle aimdust õhus tunda. Vett küll lahti ei saanudki, aga me ei olnud ka seal väga kaua ja torude sulatamine on ikka tavaliselt selline pika vinnaga tegevus ju. Mina läksin sinna õieti kahe asja pärast, millest üks õnnestus ka tuvastada ja kätte saada, teine aga jäigi leidmata. Kusjuures esimene oli pisike paber ja teine raamat... Samas on need tuhanded raamatud seal praeguseks kohati üsna kaootiliselt asetunud, nii et kui ma kohast, kus mu meelest ta igasuguse loogika kohaselt pidanuks olema, seda ei leidnud, ega siis osanudki väga enam otsida... Aga egas midagi, tuleb see raamat kuidagi teisiti hankida...
Venna juurde jõudes ootas ees juba pooleldi lookas laud ja ei kulunud kuigi palju aega, kui look täiega lauale maandus. Eks jõululaud peabki nagu äke välja nägema... Siis tuli aga üllatus. Ma miskipärast arvasin, et sel aastal vahest jõuluvana ei tulegi: inimeste arv maakeral on ikka nii kohutavalt kasvanud, et need vähearvulised jõuluvanad ei kipu enam kuidagi kõikjale jõudma. Aga rahvastikuplahvatust trotsides kõlas õhtul siiski koputus uksele ja etskae, astuski sisse jõuluvana. Muidugi, kas seesama suur koormus või siis äsjane masu või veel teab mis oli ka jõuluvanale mõjunud, nii et see meie juurde laekunud isend oli üsna pisike ja kokku kuivanud. Nähtavasti ka mainitud rahvastikuplahvatusega seotud kiirustamise tõttu, aga võib-olla ka mingi uuendusliku nõksuna, ei nõutud sedakorda luuletuse lugemist. Küll aga kõmistas jõuluvana pärast iga kingi kätteandmist kõrgel kiledal häälel: "KAS MEELDIS?" Keegi ei riskinud vastata eitavalt ja ega polnud ka põhjust, sest kellegi näol polnud näha pettumuse varje. Ainuke, kes sel aastal jõuluvanarõõmust napilt ilma jäi, oli vennatütar, keda veidi enne oli jõululaua taga tabanud mingi kõhuhäda, nii et ta oli sunnitud pikalt peldikus viibima. Aga temagi nägu lõi särama, kui ta sealt kurnatult lõpuks väljus ja ees ootavat kingihunnikut nägi. Üks paljastav pildike ka jõuluvanast ja siinkirjutavast kingisaajast mu ema kaamera läbi:
Kui kinkidest rääkida, siis need päkapikud olid oma näivalt mõttetuna tunduva sebimisega suutnud ometi hämmastavalt hästi välja raalida mu soovid ning nii oli minu kingipakkides täieliku üllatusena leida suurteos "Eesti keele seletav sõnaraamat" ja väga tore pildiraamat "Eesti kirikud läbi sajandite", viimane kusjuures veel lausa autori autogrammiga!
Õhtul istusime veel kaua laua taga ja käisime ka saunas. Mu viimane kord oligi venna juures eelmisel aastal, sest vahepeal pole sattunud kuhugi, kus oleks saun. See on ikka imeliselt puhastav kogemus. Vend demonstreeris ka oma uut väikesülearvutit, mis paistis päris kena olevat. Palus ka mult veidi abi OpenOffice.org-i pealepanekul (see hirmutamine võõrastest kohtadest allalaadimisega on ikka olnud efektiivne :-) ), aga kui see tehtud, siis teatas, et see talle ikka ei meeldi kohe üldse, välimuse poolest just... Nojah, ju ta on selle sillerdava (ja minu arvates visuaalselt ülekoormatud) MSO 2007-ga siis nii ära harjunud... Ööseks jäin venna juurde, nagu ka teised, välja arvatud ema ja Raivo, kes mingil selgusetuks jäänud põhjusel ihkasid kangesti minna karge õhuga Kungla majja.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
24.12.09
Kolmabased mõtted
Suuremalt jaolt tavaline tõlkeülelugemisepäev. Jah, see ei käi nii kiiresti kui keeletoimetaja paranduste sisseviimine, nii et valmimine jääb ilmselt jõulupäevisse (valmimine siis selles mõttes, et vähemalt enne sisutoimetajate arvamusi ei oska mina enam midagi paremaks teha...)
Hommikul uuendasin tarkvara, millest olulisim oli KDE 4.4 beeta2. Mitte et see iseenesest midagi erilist oleks, aga sedakorda oli pakendatud ka keeletoetus, nii et sai näha, kuidas kõik eestindatu ka tegelikkuses välja näeb - sest isegi kui tõlkimise ajal mõnele rakendusele vägisi eestindus külge pookida, on enamasti siiski tervikus rohkem komponente kui see üks rakendus, ning selleks ongi hea näha kõike kooskõlalisena. Esialgu ei ole midagi väga ekslikku silma jäänud, aga eks seda saab veel lähema kuu aja jooksul uurida. Ühtlasi paistab, et selle uuendusega kadusid kõik vahepealsed probleemid: dbus-daemon ei ole enam ohumärke näidanud (kuigi võib-olla on veel vara hõisata, ikkagi vaid ööpäev möödas alles) ja ka Kopete oli taas töökorras.
Päeval tegin ka väikese väljaskäigu poodlemise eesmärgil. Tegelikult isegi kaks. Esimene viis samas kõrval asuvasse poodi, et rahuldada iidseid küti-korilase instinkte ja veidi toitu hankida. Seejärel aga haarasin jõuliselt päkapikkude käest kinni ja marssisin koos nendega Mustika ostukeskusse, et neile selgelt ära näidata, mida minu meelest tuleks kinkida inimestele, kellele ma midagi kinkida tahan. Ei saa ju seda ainult nende enda otsustada jätta, siis tekib veel teab mis tüsistusi: ütled näiteks neile, et sellele ja sellele on vaja suurt assortiikarpi, aga nemad kuulevad, et suurt sprotikarpi... Igatahes on hea elada kohas, kus otse pisukese jalgade liigutamise vaeva kauguses on kolm suurt ja veel mitu pisemat mõõtu ostukeskust/super-hüper-megamarketit: kui ka ühes ei juhtu vajalikku ja soovitud asja olema, siis teises või äärmisel juhul viiendas ikka leidub. Nagu eile läkski.
Lugesin eile vaimustavalt kena ja head aastalõpumõtisklust praost Tanel Otsalt, mis keskendus eesti keelele ja kultuurile. Tõepoolest, need on ka suures osas minu mõtted: eesti keelel ja kultuuril ei ole suurt midagi häbeneda ja eriti veel põdeda väiksuse tõttu - jah, me oleme väiksemad kui need kõike suuremad, aga meist väiksemaid on kohe väga palju rohkem kui meist suuremaid.
Sellepärast on ääretult kahju, et nii elementaarset ja enesestmõistetavana tunduvat asja nagu kultuur kiputakse ikka ära unustama ja tagaplaanile suruma. Nagu kirjutas Jürka Saaremaa lehes avaldatud kolumnis, võib raamatukogude komplekteerimistoetuste päris ränk kahandamine avaldada emakeelsele kultuurile üsna ränka mõju. Selge see, et "masu" ajal kiputakse lõikama, kust võimalik, ja kultuur tundub ilmselt kohana, kust on kergem kokku hoida kui muude funktsioonide pealt, aga eks ta ole - see otsus paistab selle valguses, et järgmine aasta on valitud lugemisaastaks, üsna pahaendeline (isegi kui ma poleks nii pessimistlik nagu Jürka ja ei arvaks nii utreeritult, et ees ootab "kirjaoskamatu tulevik"). Ohumärgid on muidugi õhus: käesoleva, n-ö ametliku masuaasta elasid kultuurivaldkonna tegijad suurel määral üle, aga selle tulemused võivad ennast hakata avaldama järgmisel aastal.
Loetud: Arvutimaailm 12/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Heroes (TV3)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: kes juhib mängu? (Postimees 23.12.2009)
Hommikul uuendasin tarkvara, millest olulisim oli KDE 4.4 beeta2. Mitte et see iseenesest midagi erilist oleks, aga sedakorda oli pakendatud ka keeletoetus, nii et sai näha, kuidas kõik eestindatu ka tegelikkuses välja näeb - sest isegi kui tõlkimise ajal mõnele rakendusele vägisi eestindus külge pookida, on enamasti siiski tervikus rohkem komponente kui see üks rakendus, ning selleks ongi hea näha kõike kooskõlalisena. Esialgu ei ole midagi väga ekslikku silma jäänud, aga eks seda saab veel lähema kuu aja jooksul uurida. Ühtlasi paistab, et selle uuendusega kadusid kõik vahepealsed probleemid: dbus-daemon ei ole enam ohumärke näidanud (kuigi võib-olla on veel vara hõisata, ikkagi vaid ööpäev möödas alles) ja ka Kopete oli taas töökorras.
Päeval tegin ka väikese väljaskäigu poodlemise eesmärgil. Tegelikult isegi kaks. Esimene viis samas kõrval asuvasse poodi, et rahuldada iidseid küti-korilase instinkte ja veidi toitu hankida. Seejärel aga haarasin jõuliselt päkapikkude käest kinni ja marssisin koos nendega Mustika ostukeskusse, et neile selgelt ära näidata, mida minu meelest tuleks kinkida inimestele, kellele ma midagi kinkida tahan. Ei saa ju seda ainult nende enda otsustada jätta, siis tekib veel teab mis tüsistusi: ütled näiteks neile, et sellele ja sellele on vaja suurt assortiikarpi, aga nemad kuulevad, et suurt sprotikarpi... Igatahes on hea elada kohas, kus otse pisukese jalgade liigutamise vaeva kauguses on kolm suurt ja veel mitu pisemat mõõtu ostukeskust/super-hüper-megamarketit: kui ka ühes ei juhtu vajalikku ja soovitud asja olema, siis teises või äärmisel juhul viiendas ikka leidub. Nagu eile läkski.
Lugesin eile vaimustavalt kena ja head aastalõpumõtisklust praost Tanel Otsalt, mis keskendus eesti keelele ja kultuurile. Tõepoolest, need on ka suures osas minu mõtted: eesti keelel ja kultuuril ei ole suurt midagi häbeneda ja eriti veel põdeda väiksuse tõttu - jah, me oleme väiksemad kui need kõike suuremad, aga meist väiksemaid on kohe väga palju rohkem kui meist suuremaid.
Sellepärast on ääretult kahju, et nii elementaarset ja enesestmõistetavana tunduvat asja nagu kultuur kiputakse ikka ära unustama ja tagaplaanile suruma. Nagu kirjutas Jürka Saaremaa lehes avaldatud kolumnis, võib raamatukogude komplekteerimistoetuste päris ränk kahandamine avaldada emakeelsele kultuurile üsna ränka mõju. Selge see, et "masu" ajal kiputakse lõikama, kust võimalik, ja kultuur tundub ilmselt kohana, kust on kergem kokku hoida kui muude funktsioonide pealt, aga eks ta ole - see otsus paistab selle valguses, et järgmine aasta on valitud lugemisaastaks, üsna pahaendeline (isegi kui ma poleks nii pessimistlik nagu Jürka ja ei arvaks nii utreeritult, et ees ootab "kirjaoskamatu tulevik"). Ohumärgid on muidugi õhus: käesoleva, n-ö ametliku masuaasta elasid kultuurivaldkonna tegijad suurel määral üle, aga selle tulemused võivad ennast hakata avaldama järgmisel aastal.
Loetud: Arvutimaailm 12/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Heroes (TV3)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: kes juhib mängu? (Postimees 23.12.2009)
23.12.09
Teisibased mõtted
Põhimõtteliselt tavaline tööpäev, kuigi mitte otseselt tõlkimisega seotud. Nimelt võtsin siis ette toimetatud ja parandatud suurteose ülelugemise, et veel kord kaaluda, kas mõningaid asju saaks paremini tõlkida. Paranduste sissekandmine läks mahtu arvestades üllatavalt kiiresti: kaks kalendripäeva, sisuliselt aga üks päev (esimese teine ja teise esimene pool). Ka ülelugemine sujub küllaltki eduliselt, ehkki vist nii kiiresti hakkama ei saa. Ja nagu ikka, leiab ikka veel ka lihtsaid kirjavigu, esimese 100 lk kohta tervelt 6, mis olid ääretu nutikuse ja osavusega suutnud vältida nii mu enda kui ka keeletoimetaja pilku. Aga sisuliste muutuste vajalikkust ei ole ma seni osanud veel täheldada. Mis võib tähendada küll ka vaid seda, et ma olen ikka veel tekstis liiga kinni. Ah, kuidas mõnikord tahaks, et ka mulle oleks antud anne asju unustada! Aga ikka piisab vaid pilgu pealeheitmisest, kui tulevad kohe meelde ka kõik üksikasjad, millal ja kuidas ja miks see või teine lause sai just nii tõlgitud ja nii edasi. Selleks on ikka võõrast pilku vaja, nii et ma loodan ja kardan, et sisutoimetaja käest laekub käsikiri märksa punasemana... Samas - lugemine on mõnus tegevus, isegi kui on tegemist enda tõlgitud asjaga :-)
Marek Tamm oli Varraku raamatublogisse kirjutanud huvitava lookese eesti ilukirjanduse statistikast lõppeva aasta kohta. See mind ei üllatanud, et meeste osakaal on luuleraamatute seas naiste omast suurem, seda ma olen ka ise tähele pannud. Küll aga oli veidi üllatav, et umbes sama proportsioon on ka proosateoste seas. Puhtkogemuslikult on mul viimastel aastatel jäänud mulje, et naiste osakaal on tunduvalt suurem (ja järjepanu suurenemas), aga ju ma siis olen mingil põhjusel sattunud rohkem silmama naiste ja vähem meeste teoseid... :-) Igal juhul näitab see statistika kindlalt seda, et arvamused eesti kultuuri mandumisest ja viletsast seisust on üsna alusetud: kultuur, milles ilmub aastas paarsada või rohkemgi algupärast ilukirjandusteost, on kahtlemata väga elujõuline.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Angela pilk (TV3)
Marek Tamm oli Varraku raamatublogisse kirjutanud huvitava lookese eesti ilukirjanduse statistikast lõppeva aasta kohta. See mind ei üllatanud, et meeste osakaal on luuleraamatute seas naiste omast suurem, seda ma olen ka ise tähele pannud. Küll aga oli veidi üllatav, et umbes sama proportsioon on ka proosateoste seas. Puhtkogemuslikult on mul viimastel aastatel jäänud mulje, et naiste osakaal on tunduvalt suurem (ja järjepanu suurenemas), aga ju ma siis olen mingil põhjusel sattunud rohkem silmama naiste ja vähem meeste teoseid... :-) Igal juhul näitab see statistika kindlalt seda, et arvamused eesti kultuuri mandumisest ja viletsast seisust on üsna alusetud: kultuur, milles ilmub aastas paarsada või rohkemgi algupärast ilukirjandusteost, on kahtlemata väga elujõuline.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Angela pilk (TV3)
22.12.09
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, niisiis tarkvara tõlkimise päev, mis möödus vaid KDE arendusharu tähe all. Kasutajaliidese poole pealt väga palju uut ei olnud, seepärast võtsin ette ka ühe playgroundi rubriigi, arvatavasti olulisima (playground-base), ja tegin sellegi ära. Selle arvel jäi võib-olla käsiraamatute jaoks veidi vähem aega, kui tegelikult oleks kohane olnud, aga et ka käsiraamatute osas on asjad üsna lõpukorral, siis polnud see tegelikult väga oluline. Ei riski väga ennustada, aga täiesti võimalik, et lisaks kasutajaliidesele võib tulevase KDE 4.4 "tarkvarakomplekti" ka käsiraamatute osas isegi juba sel aastal tõlgituks kuulutada või äärmisel juhul uue aasta esimestel nädalatel, nii et selles mõttes on asjad üsna kenasti korras. Siis jäävadki põhimõtteliselt veel vaid suured ja võimsad extrageari ja playgroundi asjad: Krusader, KMyMoney, Skrooge, Smb4k, mis muidugi nõuavad päris rängalt tööd, eriti need rahandusrakendused, sest nende osas on mu teadmised sellised napivõitu... esialgu... :-)
Täna anti ka ametlikult teada uue digiKam 1.0 väljatulekust, aga sellest ma tegin pisikese eraldi sissekande.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Täna anti ka ametlikult teada uue digiKam 1.0 väljatulekust, aga sellest ma tegin pisikese eraldi sissekande.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
digiKam 1.0 on väljas
Kuid kestnud pingsa arendustöö tulemusel oli fotohalduri digiKam arendajatel eile rõõm teatada uue, numbrit 1.0.0 kandva väljalaske ilmumisest. Viimane ametlik väljalase ilmus aasta alguses ja oli veel KDE3 baasil. Nüüdne väljalase on juba KDE4 baasil ning saanud eelmisega võrreldes juurde ohtralt kas päris uusi või tublisti uuendatud ja parendatud omadusi ning iseenesest mõista on tohutul hulgal parandatud vigu.
digiKamiga samal ajal tuli välja ka KIPI pluginate (mis teatavasti laiendavad tunduvalt digiKami enda, aga ka teiste neid pluginaid kasutavate pildirakenduste kasutamisvõimalusi) versioon 1.0.0, mis samuti tõi kaasa hulgaliselt uuendusi ja parandusi.
Alljärgnevalt mõned, vahest tähtsamad uuendused.
Lisaks loetletutele on mõistagi veel üsna palju uut - öeldatavasti on uusi omadusi 30 ning vigade parandusi 485, nii et erinevus senisest versioonist peaks olema üsna silmatorkav.
Mida ametlikud teadaanded loomulikult ei märgi, aga antud uudise lugejale võib oluline olla, on see, et digiKam on täielikult eesti keelde tõlgitud, samuti KIPI pluginad. Lisaks sellele on eestindatud ka digiKami käsiraamat, mis nii laiaulatusliku ja vähemate kogemustega kasutajale võib-olla kohati raskesti mõistetava rakenduse puhul kulub arvatavasti marjaks ära.
Lisaks oma algupärast tulenevalt on digiKam Linuxi distributsioonide kasutajate kõrval kättesaadav ka Windowsi ja Mac OS-i pruukijatele.
Uudise allikas: väljalasketeade; mõningate piltidega LinuxCrunchi teadaanne
Allalaadimise ja paigaldamise võimalustest kõneldakse siin.
digiKamiga samal ajal tuli välja ka KIPI pluginate (mis teatavasti laiendavad tunduvalt digiKami enda, aga ka teiste neid pluginaid kasutavate pildirakenduste kasutamisvõimalusi) versioon 1.0.0, mis samuti tõi kaasa hulgaliselt uuendusi ja parandusi.
Alljärgnevalt mõned, vahest tähtsamad uuendused.
- Uus esmakäivituse nõustaja, mis aitab kenasti paika panna mitmed vajalikud asjad, nagu piltide asukohad, toorfailide käitlemise ja veel mõned asjad, mis on mõttekas sätestada juba enne seda, kui rakendus tegelikult tööle asub.
- Uus hulgijärjekorrahaldur, mis võimaldab korraga paljude failidega mitmesuguseid toiminguid ette võtta.
- Uus sisutundlik piltide suuruse muutmise (Liquid Rescale) tööriist
- OpenStreetMapi toetus piltide geolokatsiooni juures.
- Põhjalik värvihalduse koodi ümberkirjutamine.
- Metaandmete mallid, mis on eriti vajalik professionaalsetele fotograafidele, kes saavad sel moel paika panna oma fotode metaandmete baasi (lisaks enda nimele organisatsiooni, kõikvõimalikud autoriõiguste sätted ja muu sellise).
Lisaks loetletutele on mõistagi veel üsna palju uut - öeldatavasti on uusi omadusi 30 ning vigade parandusi 485, nii et erinevus senisest versioonist peaks olema üsna silmatorkav.
Mida ametlikud teadaanded loomulikult ei märgi, aga antud uudise lugejale võib oluline olla, on see, et digiKam on täielikult eesti keelde tõlgitud, samuti KIPI pluginad. Lisaks sellele on eestindatud ka digiKami käsiraamat, mis nii laiaulatusliku ja vähemate kogemustega kasutajale võib-olla kohati raskesti mõistetava rakenduse puhul kulub arvatavasti marjaks ära.
Lisaks oma algupärast tulenevalt on digiKam Linuxi distributsioonide kasutajate kõrval kättesaadav ka Windowsi ja Mac OS-i pruukijatele.
Uudise allikas: väljalasketeade; mõningate piltidega LinuxCrunchi teadaanne
Allalaadimise ja paigaldamise võimalustest kõneldakse siin.
21.12.09
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas ema külaskäik. Sai veidi arutatud eelseisvate pühadega seotud plaane ja midagi ka kokku lepitud. Nad olid täna mu pool tavalisest veidi kauem, väites, et soovivad kirikusse kontserdile minna. Pärast selgus, et polnud see mingi õige kontsert, vaid tund aega oligi keegi Koikson lõõritanud ja kõik. Nii vähese ajaga ei jõua ju tekkida isegi tunnet, et oled kuhugi üritusele jõudnud... Aga selle pikema siinviibimise ajal soovisid nad ka telerit vaadata, kus mingid suusatajad ägedalt vehkisid. Ma ei olnud pea aasta aega sellist nalja näinud, päris lõbus oli. Ühtlasi sai vanainimestele selgitatud, kuidas spordis asjad tegelikult käivad. Nad olid ikka kurvad, et Veerpalu nii kaugele jäi, aga ma võisin neid lohutada, et varsti läheb paremaks. Asi on ju selles, et eesti meestel on säilinud sellised vanad viisakuskombed, mis mujal maailmas võrdõiguslikkuse ja muude selliste siltide taha varjudes üldse on ära unustatud: no näiteks eesti mees ikka väga sageli annab ka tänapäeval naisterahvale teed, teeb ukse lahti ja laseb sisse või välja - tegevus, mille eest "poliitiliselt korrektses" maailmas parimal juhul sõimata saab, kui otse kohtusse ei kaevata... Aga eesti mehed on vanamoeliselt viisakad ja sellepärast nad ei olegi viimasel ajal võitnud, nüüd aga hakkavad taas pingutama, sest Šmigun on ju jälle tagasi võistlemas.
Tegelikult on see spordivärk ikka lihtne: piisas vaid vaadata korra ekraanile ja võis kohe ära öelda, mitmendaks eesti mehed tulevad. Tulidki. No Mae tuli koht kehvemaks, aga see jäi lubatud vea piiresse. Muidugi, Rehemaa vedas täiega alt - talle on ju kinnistatud võistlustel 52. koht, aga sedakorda hoopis katkestas vaene mees, kuigi võistlejaid oli piisavalt, et ta oleks selle kohta kätte saanud küll (ta peaks ju katkestama ikka siis, kui võistlejaid on vähem, et mitte asja eest, teist taga kõrget kohta saada...)
Arvutiga on endiselt jamasid. Selgus, et see viimane uuendamine siiski toda dbus-daemoni probleemi ei lahendanud ja õhtul tuli jälle töökeskkonnale taaskäivitus teha. Selle käigus uuendasin tarkvara, nii et Firefox taas töötab. Vahepeal olin kasutanud Chromiumit, millel pole ka väga viga ja mis välimuselt on isegi Firefoxist etem, aga millel on siiski kaks viga, mis kasutamist veidi pärsivad. Esimene on see, et lehekülge uuendades ei jäta Chromium meelde, kui lehekülge on näiteks allapoole keritud, ning värskendab nii, et taas on ees lehekülg ülaservast alates. Seda teeb Firefox paremini, jättes kenasti ka asukoha meelde. Teine viga on see, et uute kaartide avamisel olemasoleval kaardil paiknevale lingile klõpsates avatakse need vahetult selle kaardi järel, mitte kaardirea lõpus, nagu ma olen harjunud, lüües sel moel kenasti järjestatud jada segamini. Ja seda ei paista kuidagi saavat ka muuta... Tõsi, see viga on erinevalt varasemast nüüd viimases versioonis (mul praegu siis 3.6 Beta5) ka Firefoxil küljes. Ma väga loodan, et see on ajutine.
Aga muus osas tuleb ilmselt mõni päev oodata, kuni KDE 4.4 Beta2 üles jõuab - see dbus-daemoni viga, mille taga ma tugevasti kahtlustan akonadi nimelist muidu väga kena asja (tüüpiliselt tekib probleem nii, et kõigepealt muutuvad KMail ja Akregator maru aeglaseks ning siis top'i vaadates on näha, kuidas korraks võtab akonadi-server tubli portsu protsessorist enda alla ning seejärel teeb sedasama juba püsivalt dbus-daemon, mis muudab vähemalt kogu KDE sisuliselt ebafunktsionaalseks - isegi kui klõpsad, mõjub see nii minuti viie või kümne pärast alles... samal ajal näiteks OpenOffice'is või ka Firefoxis saab kenasti edasi töötada), ilmus koos KDE 4.4 Beta1-ga ja vahest läheb Beta2-ga minema - kui mitte, tuleb ilmselt taas veateade teha, ehkki ma pelgan, et sellest ei pruugi tingimata väga palju kasu olla, sest tõenäoliselt soovitatakse mul proovida uue kasutajaga, aga et too dbus-daemoni vea ilmnemine võtab nii ööpäeva või veidi rohkem aega, on mul tugevad kahtlused, et niisugust aega pole mul kuskilt võtta...
Õhtul vaatasin filmi "Kõuekärgatus". Õieti ma olen seda millalgi varem juba näinud, aga saksa pealt, ja nii otsustasin, nagu ikka paremate filmide puhul, vaadata ka eesti kanalilt, et näha, kuidas see on tõlgitud. Film ise, nagu öeldust võiks selge olla, on piisavalt hea, et seda teist korda vaadata - mitte vahest mingi tippteos, sest ainese pealt oleks saanud palju etemagi ekraaniteose valmistada (õigus on neil, kes panevad pahaks filmi eriefekte; eriti nõmeda mulje jättis suhteliselt lõpus esinenud vee-elukas, kes nii mõttetult aeglaselt tegutses, et igale rumalalegi oli selge, et midagi halba ei saagi juhtuda...), aga igal juhul ülevaatamiseks küllalt kobe. Tõlge aga valmistas tõsise pettumuse. Seda peaks vahest lindistuse pealt lausa üle vaatama, aga mu meelest olid päris paljud laused üldse tõlkimata. Ja seda mitte mõistetaval põhjusel, et subtiitrid läheksid sünkroonist välja või midagi, vaid n-ö täiesti tühja koha pealt: keegi kõneleb neli-viis lauset, mille kohta ilmub alla paar lauset, ees, vahel ja järel piisavalt pausi, et oleks võinud ka need ülejäänud laused kenasti ära mahtuda.
Nii et kui arvestada, et samuse filmi ajal avastasin ka selle, et KDE on tolle dbus-daemoni tõttu sisuliselt kokku jooksnud, siis polnud just hea õhtu... Eriti veel seetõttu, et isegi pika kalendri uurimise järel ja endaga tõsiselt aru pidades leidsin, et paari päeva eest mainitud tööpakkumist ei saa kuidagi vastu võtta, ehkki tahaks, tahaks küll... Tuli niisiis vastata: "Sellepärast peangi sõna otseses mõttes veritseva südamega teatama, et ma ei saa pakkumist vastu võtta, kuna olen praeguse seisuga hõivatud nii umbes 2011. aasta kevadeni"...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kõuekärgatus (Kanal2)
Tegelikult on see spordivärk ikka lihtne: piisas vaid vaadata korra ekraanile ja võis kohe ära öelda, mitmendaks eesti mehed tulevad. Tulidki. No Mae tuli koht kehvemaks, aga see jäi lubatud vea piiresse. Muidugi, Rehemaa vedas täiega alt - talle on ju kinnistatud võistlustel 52. koht, aga sedakorda hoopis katkestas vaene mees, kuigi võistlejaid oli piisavalt, et ta oleks selle kohta kätte saanud küll (ta peaks ju katkestama ikka siis, kui võistlejaid on vähem, et mitte asja eest, teist taga kõrget kohta saada...)
Arvutiga on endiselt jamasid. Selgus, et see viimane uuendamine siiski toda dbus-daemoni probleemi ei lahendanud ja õhtul tuli jälle töökeskkonnale taaskäivitus teha. Selle käigus uuendasin tarkvara, nii et Firefox taas töötab. Vahepeal olin kasutanud Chromiumit, millel pole ka väga viga ja mis välimuselt on isegi Firefoxist etem, aga millel on siiski kaks viga, mis kasutamist veidi pärsivad. Esimene on see, et lehekülge uuendades ei jäta Chromium meelde, kui lehekülge on näiteks allapoole keritud, ning värskendab nii, et taas on ees lehekülg ülaservast alates. Seda teeb Firefox paremini, jättes kenasti ka asukoha meelde. Teine viga on see, et uute kaartide avamisel olemasoleval kaardil paiknevale lingile klõpsates avatakse need vahetult selle kaardi järel, mitte kaardirea lõpus, nagu ma olen harjunud, lüües sel moel kenasti järjestatud jada segamini. Ja seda ei paista kuidagi saavat ka muuta... Tõsi, see viga on erinevalt varasemast nüüd viimases versioonis (mul praegu siis 3.6 Beta5) ka Firefoxil küljes. Ma väga loodan, et see on ajutine.
Aga muus osas tuleb ilmselt mõni päev oodata, kuni KDE 4.4 Beta2 üles jõuab - see dbus-daemoni viga, mille taga ma tugevasti kahtlustan akonadi nimelist muidu väga kena asja (tüüpiliselt tekib probleem nii, et kõigepealt muutuvad KMail ja Akregator maru aeglaseks ning siis top'i vaadates on näha, kuidas korraks võtab akonadi-server tubli portsu protsessorist enda alla ning seejärel teeb sedasama juba püsivalt dbus-daemon, mis muudab vähemalt kogu KDE sisuliselt ebafunktsionaalseks - isegi kui klõpsad, mõjub see nii minuti viie või kümne pärast alles... samal ajal näiteks OpenOffice'is või ka Firefoxis saab kenasti edasi töötada), ilmus koos KDE 4.4 Beta1-ga ja vahest läheb Beta2-ga minema - kui mitte, tuleb ilmselt taas veateade teha, ehkki ma pelgan, et sellest ei pruugi tingimata väga palju kasu olla, sest tõenäoliselt soovitatakse mul proovida uue kasutajaga, aga et too dbus-daemoni vea ilmnemine võtab nii ööpäeva või veidi rohkem aega, on mul tugevad kahtlused, et niisugust aega pole mul kuskilt võtta...
Õhtul vaatasin filmi "Kõuekärgatus". Õieti ma olen seda millalgi varem juba näinud, aga saksa pealt, ja nii otsustasin, nagu ikka paremate filmide puhul, vaadata ka eesti kanalilt, et näha, kuidas see on tõlgitud. Film ise, nagu öeldust võiks selge olla, on piisavalt hea, et seda teist korda vaadata - mitte vahest mingi tippteos, sest ainese pealt oleks saanud palju etemagi ekraaniteose valmistada (õigus on neil, kes panevad pahaks filmi eriefekte; eriti nõmeda mulje jättis suhteliselt lõpus esinenud vee-elukas, kes nii mõttetult aeglaselt tegutses, et igale rumalalegi oli selge, et midagi halba ei saagi juhtuda...), aga igal juhul ülevaatamiseks küllalt kobe. Tõlge aga valmistas tõsise pettumuse. Seda peaks vahest lindistuse pealt lausa üle vaatama, aga mu meelest olid päris paljud laused üldse tõlkimata. Ja seda mitte mõistetaval põhjusel, et subtiitrid läheksid sünkroonist välja või midagi, vaid n-ö täiesti tühja koha pealt: keegi kõneleb neli-viis lauset, mille kohta ilmub alla paar lauset, ees, vahel ja järel piisavalt pausi, et oleks võinud ka need ülejäänud laused kenasti ära mahtuda.
Nii et kui arvestada, et samuse filmi ajal avastasin ka selle, et KDE on tolle dbus-daemoni tõttu sisuliselt kokku jooksnud, siis polnud just hea õhtu... Eriti veel seetõttu, et isegi pika kalendri uurimise järel ja endaga tõsiselt aru pidades leidsin, et paari päeva eest mainitud tööpakkumist ei saa kuidagi vastu võtta, ehkki tahaks, tahaks küll... Tuli niisiis vastata: "Sellepärast peangi sõna otseses mõttes veritseva südamega teatama, et ma ei saa pakkumist vastu võtta, kuna olen praeguse seisuga hõivatud nii umbes 2011. aasta kevadeni"...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kõuekärgatus (Kanal2)
20.12.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millest üldiselt pole midagi rääkida. Siiski vaatasin õhtul 1,15 filmi, mis tõid mõningaid mõtteid pähe. Esimene, see 0,15 film oli Kanal2 näidatud "Kiiksuga jõulud". Mul soovitati seda vaadata ja nii ma talitasingi, aga see ei olnud tõega film, mida ma suudaks pikemalt vaadata, kui vähegi midagi muud teha on - ja praegu kindlasti on. Aga ühe mõtte sain sealt siiski kõrva taha panna: kui kavatsed jõuluõhtu tähistamisega alustada kell 20, siis on kell 16 ikka päris lootusetult hilja. Ja kuna ma erinevalt teatavast tuntud Eesti poliitikust, kelle nime ei tohi välja öelda, sest Peeter Oja pistab kohe kisama "Käed eemale!", olen kindlal arvamusel, et kui peale iseenda tähelepanu ja kohaloleku kellelegi midagi ainelist ja käegakatsutavat ka kinkida, tuleb see ikka oma käega välja valida ja mitte jätta päkapikkude ning jõuluvana enda otsustada, keda pealegi on jõuluõhtul kell 16 nagunii pea lootusetu kätte saada ja õigele rajale suunata, siis tuleb ilmselt juba homme mõnest hästivarustatud poest läbi astuda, et saada sealt kätte need asjad, mis praegu tunduvad nii mõttetult riiulil seisvat ega oska kahtlustadagi, et mu vaimupildis on neile juba oma kindel koht ette nähtud.
Õhtul aga vaatasin TV3 pealt filmi "Tume vesi". Telekava põhjal ei osanud palju oodata, aga film oli päris hea, selline masendavalt sünge ja painav. Isegi imestasin veidi, aga kui pärast üle kaesin ja teada sain, et tegemist on Jaapani filmi Ameerika töötlusega, siis läks kõik paika. Jaapani õudukad, nii vähe kui ma neid näinud olen, ongi sellised painajalikud ja muserdava tooniga ning isegi kui nad on värvilised, jätab kõik ikka mulje, nagu oleks nad mustvalged, kusjuures valget on just nii palju, et must paremini esile tungiks... Huvitaval kombel meenutavad need mulle kuidagi eesti filme, eriti neid veidi vanemaid nõukogudeaegseid, kus ka nagu sageli oli, küll mitte õuduse vormis (kas Eestis on üldse õudusfilmi tehtud?), selline masendav-muserdav foon. Ilmselt oleks ka eesti õudusfilm, kui selliseid tehtaks, jaapanlastega samas tonaalsuses - isegi kui tegijad neist midagi kuulnudki poleks... (lähinaabritel rootslastel peaks ka mingeid selliseid painajalikke asju olema, ma nagu olen vist isegi kunagi näinud ühte või kahte, kuigi praegu ei suuda pealkirju meelde tuletada).
Ahjaa, juba eilsesse päeva jäi teade, et Mandrival on välja tulnud uus, pisike ja kainus operatsioonisüsteem. Õieti siis ikka Mandriva, aga tugevasti kohandatud just pisiseadmetele, kõigile neile väikesülearvutitele ja nutifonidele ja muudele sellistele jubinatele. Tegin selle kohta ka ajaveebi spetsiaalse sissekande.
Varraku raamatublogis oli Maarja Kangro kirjutanud päris huvitava lookese sellest, miks ja kuidas inimesed ropendavad. Valdavalt refereeris ta psühholoog Steven Pinkerit, kelle nimi on minugi kõrvu ulatunud. Ega seal midagi otseselt väga uut ja üllatavat ei olnud, kui vahest välja arvata see konkreetne sidumine ajuosadega, aga väga kenasti oli igatahes asi kokku võetud, nii et ärgitas ka Pinkeri nime meeles pidama - vahest tasuks ka endal mõne ta teosega lähemalt tutvuda...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Dracula 3: pärand (TV6), Tume vesi (TV3)
Ilmunud tõlked: Liina Vikerkaar. Räägib Liina: Vello analüüs (Postimees 19.12.2009)
Õhtul aga vaatasin TV3 pealt filmi "Tume vesi". Telekava põhjal ei osanud palju oodata, aga film oli päris hea, selline masendavalt sünge ja painav. Isegi imestasin veidi, aga kui pärast üle kaesin ja teada sain, et tegemist on Jaapani filmi Ameerika töötlusega, siis läks kõik paika. Jaapani õudukad, nii vähe kui ma neid näinud olen, ongi sellised painajalikud ja muserdava tooniga ning isegi kui nad on värvilised, jätab kõik ikka mulje, nagu oleks nad mustvalged, kusjuures valget on just nii palju, et must paremini esile tungiks... Huvitaval kombel meenutavad need mulle kuidagi eesti filme, eriti neid veidi vanemaid nõukogudeaegseid, kus ka nagu sageli oli, küll mitte õuduse vormis (kas Eestis on üldse õudusfilmi tehtud?), selline masendav-muserdav foon. Ilmselt oleks ka eesti õudusfilm, kui selliseid tehtaks, jaapanlastega samas tonaalsuses - isegi kui tegijad neist midagi kuulnudki poleks... (lähinaabritel rootslastel peaks ka mingeid selliseid painajalikke asju olema, ma nagu olen vist isegi kunagi näinud ühte või kahte, kuigi praegu ei suuda pealkirju meelde tuletada).
Ahjaa, juba eilsesse päeva jäi teade, et Mandrival on välja tulnud uus, pisike ja kainus operatsioonisüsteem. Õieti siis ikka Mandriva, aga tugevasti kohandatud just pisiseadmetele, kõigile neile väikesülearvutitele ja nutifonidele ja muudele sellistele jubinatele. Tegin selle kohta ka ajaveebi spetsiaalse sissekande.
Varraku raamatublogis oli Maarja Kangro kirjutanud päris huvitava lookese sellest, miks ja kuidas inimesed ropendavad. Valdavalt refereeris ta psühholoog Steven Pinkerit, kelle nimi on minugi kõrvu ulatunud. Ega seal midagi otseselt väga uut ja üllatavat ei olnud, kui vahest välja arvata see konkreetne sidumine ajuosadega, aga väga kenasti oli igatahes asi kokku võetud, nii et ärgitas ka Pinkeri nime meeles pidama - vahest tasuks ka endal mõne ta teosega lähemalt tutvuda...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Dracula 3: pärand (TV6), Tume vesi (TV3)
Ilmunud tõlked: Liina Vikerkaar. Räägib Liina: Vello analüüs (Postimees 19.12.2009)
19.12.09
Mandriva sünnitas kiire pisipoja
Mandriva andis eile teada uuest, eelkõige pisiseadmetele (väikesülearvutid, nutitelefonid jne.) mõeldud operatsioonisüsteemist Mandriva InstantOn.
Tegemist on 9,90 eurot maksva operatsioonisüsteemiga (kui osta koos 2GB mälupulgaga, lisandub veel 15 eurot), mille peamiseks esimesena silmatorkavaks tunnuseks on väga kiire käivitumine - alla 10 sekundi -, mis on pisiseadmete puhul muutunud üldiselt eeldatavaks nõudeks. OS on kasutatav nii teiste operatsioonisüsteemide kõrval ja peal kui ka iseseisvalt, niisiis nii Live CD-na või live-mälupulgana kui ka arvutisse paigaldatuna. Ruumi vajab uus OS 1,4 GB jagu.
Väidetavalt tugevalt optimeerituna suhteliselt vähe ressursse nõudev ning väga hea WiFi ja 3G toetuse tõttu kenasti reisikaaslaseks sobiv OS pakub mõistagi võimalust ka live-versioonis ära kasutada kõvakettal leiduvaid ressursse. Rakendustest tasub ära märkida Firefox 3.5.5 (Flashi ja Java pluginatega), Thunderbird 2.0.0.23, Pidgin, Skype, Rhythmbox, Totem, Evince, mis peaksid katma suurema osa mobiilse inimese vajadusi. Vajaduse korral on loomulikult kättesaadavad ka nood ülejäänud paarkümmend tuhat tarkvarapaketti, mida Mandriva mis tahes versioonis oma kasutajatele pakub.
Mõningaseks miinuseks võib pidada asjaolu, et OS ei paista toetavat veebikaameraid, samuti mitmesuguseid talveune ja "suspendimise" režiime. Ka RAID ja LVM paistavad olevat toetamata.
Et InstantOnist on valmistatud ka OEM versioon, võib seda vahest isegi kunagi näha pisiseadmete vaikimisi operatsioonisüsteemina - aga eks seda näitab tulevik, praegu ei tundu olevat ühtegi tootjat, kes seda kasutaks või oleks lubanud kasutada.
Mandriva InstantOni ostuteabe leiab siit, täpsemat teavet koos piltidega näeb aga siit.
Tegemist on 9,90 eurot maksva operatsioonisüsteemiga (kui osta koos 2GB mälupulgaga, lisandub veel 15 eurot), mille peamiseks esimesena silmatorkavaks tunnuseks on väga kiire käivitumine - alla 10 sekundi -, mis on pisiseadmete puhul muutunud üldiselt eeldatavaks nõudeks. OS on kasutatav nii teiste operatsioonisüsteemide kõrval ja peal kui ka iseseisvalt, niisiis nii Live CD-na või live-mälupulgana kui ka arvutisse paigaldatuna. Ruumi vajab uus OS 1,4 GB jagu.
Väidetavalt tugevalt optimeerituna suhteliselt vähe ressursse nõudev ning väga hea WiFi ja 3G toetuse tõttu kenasti reisikaaslaseks sobiv OS pakub mõistagi võimalust ka live-versioonis ära kasutada kõvakettal leiduvaid ressursse. Rakendustest tasub ära märkida Firefox 3.5.5 (Flashi ja Java pluginatega), Thunderbird 2.0.0.23, Pidgin, Skype, Rhythmbox, Totem, Evince, mis peaksid katma suurema osa mobiilse inimese vajadusi. Vajaduse korral on loomulikult kättesaadavad ka nood ülejäänud paarkümmend tuhat tarkvarapaketti, mida Mandriva mis tahes versioonis oma kasutajatele pakub.
Mõningaseks miinuseks võib pidada asjaolu, et OS ei paista toetavat veebikaameraid, samuti mitmesuguseid talveune ja "suspendimise" režiime. Ka RAID ja LVM paistavad olevat toetamata.
Et InstantOnist on valmistatud ka OEM versioon, võib seda vahest isegi kunagi näha pisiseadmete vaikimisi operatsioonisüsteemina - aga eks seda näitab tulevik, praegu ei tundu olevat ühtegi tootjat, kes seda kasutaks või oleks lubanud kasutada.
Mandriva InstantOni ostuteabe leiab siit, täpsemat teavet koos piltidega näeb aga siit.
Reedesed mõtted
Üldiselt tavaline tööpäev, mida katkestas väike väljaskäik. Selle käigu esimene ots viis mind kesklinna uude ostukeskusse, tollesse seal Estonia vastas, millest nii palju on kõneldud. Arvestades, et seda on reklaamitud mingi kultuurikeskusena, jättis asi üpris ebameeldiva mulje, kuigi samas tüüpilise ostukeskusena kõigi teiste hüper-, super- ja megamarketite kõrval pole talle midagi ette heita: üsna tavaline või isegi keskmisest veidi kenam müügibokside kogum. Aga negatiivseks muutis asjaolu, et mul oli asja sealsesse Apollo raamatupoodi ja see oli tõesti halb kogemus. Ei, mitte poe enda või töötajate poolest - selles osas mul Eestis õieti negatiivsed kogemused puuduvad: ilmselt on raamatupoodidesse mingil arusaamatul põhjusel alati sattunud asjatundlikud töötajad, kes ka poe enda meeldivaks muudavad. Nii ka selles poes. Kui üldse miski poe enda juures veidi häiris, siis see, et riiulite teemasildid olid veidi kehvasti märgatavad ja pealegi püsti asetatud, s.t. kirjaga alt üles, mis sunnib pead kallutama. Aga see oli pisiasi poe asukoha kõrval, mis oligi ebameeldivuse põhjuseks. Ma usun, et see on tingitud raskest majanduslikust olukorrast, ja loodan, et kui ajad paremaks lähevad, muutub ka midagi selles osas. Ah et mis siis? Teekond Apollosse viis läbi mitmesuguste söögikohtade, mille lõhn jäi ninna veel tükiks ajaks ka poes endas. Mul ei ole midagi põhimõttelist burgerite ja vorstikeste ja teab mille muu toidu vastu ja ühte ostukeskusse nad ju päris sobivad, aga üks koht, kuhu nad kuidagi ei sobi, on raamatupood. Kohvi hõrk lõhn, vahest ka värskelt valminud saiakeste lõhnaviirudega tepitud - jah, aga kindlasti mitte mingite rasvaste-õliste toitude vine. Õnneks oli vähemalt pood ise nii suur, et tahapoole jõudes see vine veidi vaibus (väidetavalt pidada otse raamatupoe kõrval olema ka mingi kohvik, aga selle lõhnad miskipärast mu ninna ei jõudnud...), kuid tagasi ettepoole tüürides lõid need taas üle pea kokku. Kui ma õigesti aru sain, siis samal tasandil asuvad vist ka kino ja kontserdisaal. Ma väga loodan, et need on piisavalt hästi isoleeritud, et niisugused rõvedad lõhnad sinna ei jõua... sest ma ei suuda kuidagi ette kujutada näiteks tšeburekilõhnalist tšellokontserti - või õigemini suudan, aga ei taha...
Igatahes sain oma asjad seal siis kiiresti ära aetud ja käigu teine ots viis mind juba kodulähedasse kandekeskusse, kus ootas ees üks pisike raamatusaadetis Krisostomuselt:
Käisin samuti läbi samas kõrval asuvast, mulle kõige lähemast suurest mõttetu-kauba-poest Koduextra, aga isegi teatava üllatusena ei suutnud ma sealt leida midagi, mida ma otsisin. Tuleb ilmselt külastada muid sarnase profiiliga kohti - kuskil peab ju olema ka see mõttetu jubin, mida ma otsin :-)
Arvutiga esineb ikka mingeid probleeme. Viimaste uuenduste järel tekkis KDE-ga raskusi, ei püsinud teine üle ööpäeva enam üleval, mingi dbus-daemoni nimeline asjandus läks lolliks ja sundis jõuga taaskäivitust tegema. Tegin siis veel kord tarkvara uuendamise läbi ja seejärel käivitasin lausa arvuti uuesti. Praegu tundub, et see võis lahendada dbus-daemoni probleemi ja panna üldse asjad paremini tööle, kuid eks igal asjal ole hind: taas puudub täielikult heli. Kohe üldse pole teist, mitte mingil kujul ega vormis, ning ka seni teadaolevad nipud ei paista aitavat. Paistab, et asi on mingites õigustes sedakorda, nii et ilmselt tuleb lihtsalt oodata, kuni selle kallal midagi ette võetakse - saaks ilmselt ka ise susida, aga minusugusele arvutivõhikule on see liiga hirmutav ettevõtmine...
Google teatas täna oma translitereerimismootori "turuletoomisest". See tundub olevat üsna kasulik asi: mul tuleb ikka aeg-ajalt ette sõnu (ingliskeelses tekstis), mille puhul tekib vajadus teada, milline on see originaalis, kas või juba seepärast, et nii mõnelgi juhul ei pruugi inglise ja eesti transliteratsioonid kokku langeda (hea näide on araabia keel, mille puhul on õige mitu transliteratsioonisüsteemi, aga sama probleemi võib esineda ka teiste keelte puhul) ja mõnikord on keeruline ise asja tagasi teisendada. Iseasi muidugi, kui palju see just igal konkreetsel juhul abiks on, aga vähemalt mingi võimalus siiski vähemalt lähemale jõuda algsõnale.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Meenutades tulevikku (FoxLife), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Igatahes sain oma asjad seal siis kiiresti ära aetud ja käigu teine ots viis mind juba kodulähedasse kandekeskusse, kus ootas ees üks pisike raamatusaadetis Krisostomuselt:
Käisin samuti läbi samas kõrval asuvast, mulle kõige lähemast suurest mõttetu-kauba-poest Koduextra, aga isegi teatava üllatusena ei suutnud ma sealt leida midagi, mida ma otsisin. Tuleb ilmselt külastada muid sarnase profiiliga kohti - kuskil peab ju olema ka see mõttetu jubin, mida ma otsin :-)
Arvutiga esineb ikka mingeid probleeme. Viimaste uuenduste järel tekkis KDE-ga raskusi, ei püsinud teine üle ööpäeva enam üleval, mingi dbus-daemoni nimeline asjandus läks lolliks ja sundis jõuga taaskäivitust tegema. Tegin siis veel kord tarkvara uuendamise läbi ja seejärel käivitasin lausa arvuti uuesti. Praegu tundub, et see võis lahendada dbus-daemoni probleemi ja panna üldse asjad paremini tööle, kuid eks igal asjal ole hind: taas puudub täielikult heli. Kohe üldse pole teist, mitte mingil kujul ega vormis, ning ka seni teadaolevad nipud ei paista aitavat. Paistab, et asi on mingites õigustes sedakorda, nii et ilmselt tuleb lihtsalt oodata, kuni selle kallal midagi ette võetakse - saaks ilmselt ka ise susida, aga minusugusele arvutivõhikule on see liiga hirmutav ettevõtmine...
Google teatas täna oma translitereerimismootori "turuletoomisest". See tundub olevat üsna kasulik asi: mul tuleb ikka aeg-ajalt ette sõnu (ingliskeelses tekstis), mille puhul tekib vajadus teada, milline on see originaalis, kas või juba seepärast, et nii mõnelgi juhul ei pruugi inglise ja eesti transliteratsioonid kokku langeda (hea näide on araabia keel, mille puhul on õige mitu transliteratsioonisüsteemi, aga sama probleemi võib esineda ka teiste keelte puhul) ja mõnikord on keeruline ise asja tagasi teisendada. Iseasi muidugi, kui palju see just igal konkreetsel juhul abiks on, aga vähemalt mingi võimalus siiski vähemalt lähemale jõuda algsõnale.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Meenutades tulevikku (FoxLife), NCIS: Kriminalistid (TV3)
18.12.09
Neljabased mõtted
Põhimõtteliselt tavaline tööpäev. ehkki otseselt tõlkimisega ma ei tegelenudki. Otsustasin hoopis oma viimase suurteose, mis hiljuti keeletoimetaja käest laekus, ette võtta ning parandused sisse kanda. Tõepoolest, väga helde oli toimetaja sedakorda olnud: vähimagi vaevata õnnestus 900-leheküljelisest pakist pea kaks kolmandikku tänasega läbi vaadata! Täiesti harjumatu, et oli arvukalt lehekülgi, kus polnud ühtegi kriipsukestki. Paratamatu optimistina ma muidugi usun, et seda enam on öelda sisutoimetajatel või vähemalt neil, kes seda millalgi lugema satuvad - ei saa ju olla, et kõik ongi hästi, et midagi polegi valesti ja halvasti ja nihu - see hakkaks juba mu optimistliku maailmavaate aluseid kõigutama...
Hommikul uuendasin tarkvara, sealhulgas ka Firefoxi ja OpenOffice.org-i. See oli igati hea: esimesel oli uue versiooniga ära kadunud väga tüütu komme ennast plaksti sulgeda, kui mõne avatud kaardi sulgesid, ning teisel oli tagasi ilmunud tekstis otsimise võimalus. Tundub, et Firefoxile ilmus küll ühtlasi teine halb omadus, nimelt mitte salvestada avatud aknaid ning taaskäivitamisel avada lihtsalt tühi lehekülg sõltumata sellest, kuidas sätetes on määratud, aga kui arvestada, et nüüd on teda võimalik pikalt lahti hoida, ilma et ta iseenesest sulguks, siis on see suhteliselt köömen - korra nädalas või nii võib ju ikka uuesti need kümmekond kaarti käsitsi uuesti avada, mis mul tavaliselt lahti on.
Õhtupoolikul vaatasin Võrno juhitud "aastat kokkuvõtva" saate "Ilus ja valus 2009" viimast osa. Võrreldes esimesega, mille puhul ma pidin kurtma, et kui isegi uudistevalikuga enam-vähem rahule jääda, siis eriti need otsekommentaatorid olid valdavalt mõttetud ning stuudiokülalistele anti häbematult vähe sõna, ehkki just nemad oleks võinud midagi asjalikku öelda, olid kaks järgmist saadet juba selles mõttes paremad, et stuudio sai tõepoolest rohkem sõna. Aga tervikuna jättis see kolmeosaline asjandus ikkagi ausalt öeldes sita maitse suhu - no kohe ei olnud kuidagi hea. Ma olen ise aastakokkuvõtteid koostanud ja tean, kui paganama keeruline on asju ritta seada. Millalgi, võib-olla isegi eelmine aasta, aga pigem varem, vististi samuti Võrno juhtimisel oli eetris samalaadne saade, kus asjad olid jagatud plokkideks: mis juhtus poliitikas, mis meelelahutuses, mis majanduses ja nii edasi. See tundus olevat täiesti "söödav", mida aga ei saa seekordse esituse kohta kuidagi öelda. No selge see, et Kanal2 saade ja seepärast sai ka see suhteliselt suure kajastuse. Selge isegi see, et saatejuht ei unustanud ennast pildile panemast (ma ei vaadanud küll ise toda "Luurekeskust", aga vahest oli see ka mainimist väärt). Aga riburada pidi Läniku koera matuste ja seagrippi surnute läbikammimine ei jätnud küll kohe mingit muljet. Õigemini, vahest oleks jätnud, kui saadet oleks hoopis teisiti esitletud ja tehtudki - see oleks võinud olla nendesamade uudistega saade, kus stuudiokülalised oleks tollest valikust kommenteeritult välja noppinud asjad, mis tõepoolest väärivad sündmuste nime, Praegu aga oli tegemist nii eklektilise valikuga, et seda sõna otseses mõttes ei oska "kommentaarida". Ja stuudiokülalised, kellest vähemalt kolm on igati auväärsed ja tublid isikud (neljandat ma lihtsalt ei tunne ega tea, sestap ei oska öelda, aga küllap on seda temagi), jäid praeguse formaadi puhul rolli, kus nad jätsid endast kohe palju tobedama mulje, kui nad vähegi väärinuks (no ma saaks aru, kui see oleks selline ärapanejalik peatoimetajate mõnitamise saade olnud, aga seda see ilmselt ju polnud...).
Sain täna ka ühe tööpakkumise ja kangesti tahaks seda vastu võtta, sest raamat on äärmiselt huvitav, nii autori kui ka teema poolest, aga paraku... paraku on mul ajad kinni nii 2011. aasta kevadeni ja mõistagi tahetakse selle pakutava teose tõlget oluliselt varem...
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
Hommikul uuendasin tarkvara, sealhulgas ka Firefoxi ja OpenOffice.org-i. See oli igati hea: esimesel oli uue versiooniga ära kadunud väga tüütu komme ennast plaksti sulgeda, kui mõne avatud kaardi sulgesid, ning teisel oli tagasi ilmunud tekstis otsimise võimalus. Tundub, et Firefoxile ilmus küll ühtlasi teine halb omadus, nimelt mitte salvestada avatud aknaid ning taaskäivitamisel avada lihtsalt tühi lehekülg sõltumata sellest, kuidas sätetes on määratud, aga kui arvestada, et nüüd on teda võimalik pikalt lahti hoida, ilma et ta iseenesest sulguks, siis on see suhteliselt köömen - korra nädalas või nii võib ju ikka uuesti need kümmekond kaarti käsitsi uuesti avada, mis mul tavaliselt lahti on.
Õhtupoolikul vaatasin Võrno juhitud "aastat kokkuvõtva" saate "Ilus ja valus 2009" viimast osa. Võrreldes esimesega, mille puhul ma pidin kurtma, et kui isegi uudistevalikuga enam-vähem rahule jääda, siis eriti need otsekommentaatorid olid valdavalt mõttetud ning stuudiokülalistele anti häbematult vähe sõna, ehkki just nemad oleks võinud midagi asjalikku öelda, olid kaks järgmist saadet juba selles mõttes paremad, et stuudio sai tõepoolest rohkem sõna. Aga tervikuna jättis see kolmeosaline asjandus ikkagi ausalt öeldes sita maitse suhu - no kohe ei olnud kuidagi hea. Ma olen ise aastakokkuvõtteid koostanud ja tean, kui paganama keeruline on asju ritta seada. Millalgi, võib-olla isegi eelmine aasta, aga pigem varem, vististi samuti Võrno juhtimisel oli eetris samalaadne saade, kus asjad olid jagatud plokkideks: mis juhtus poliitikas, mis meelelahutuses, mis majanduses ja nii edasi. See tundus olevat täiesti "söödav", mida aga ei saa seekordse esituse kohta kuidagi öelda. No selge see, et Kanal2 saade ja seepärast sai ka see suhteliselt suure kajastuse. Selge isegi see, et saatejuht ei unustanud ennast pildile panemast (ma ei vaadanud küll ise toda "Luurekeskust", aga vahest oli see ka mainimist väärt). Aga riburada pidi Läniku koera matuste ja seagrippi surnute läbikammimine ei jätnud küll kohe mingit muljet. Õigemini, vahest oleks jätnud, kui saadet oleks hoopis teisiti esitletud ja tehtudki - see oleks võinud olla nendesamade uudistega saade, kus stuudiokülalised oleks tollest valikust kommenteeritult välja noppinud asjad, mis tõepoolest väärivad sündmuste nime, Praegu aga oli tegemist nii eklektilise valikuga, et seda sõna otseses mõttes ei oska "kommentaarida". Ja stuudiokülalised, kellest vähemalt kolm on igati auväärsed ja tublid isikud (neljandat ma lihtsalt ei tunne ega tea, sestap ei oska öelda, aga küllap on seda temagi), jäid praeguse formaadi puhul rolli, kus nad jätsid endast kohe palju tobedama mulje, kui nad vähegi väärinuks (no ma saaks aru, kui see oleks selline ärapanejalik peatoimetajate mõnitamise saade olnud, aga seda see ilmselt ju polnud...).
Sain täna ka ühe tööpakkumise ja kangesti tahaks seda vastu võtta, sest raamat on äärmiselt huvitav, nii autori kui ka teema poolest, aga paraku... paraku on mul ajad kinni nii 2011. aasta kevadeni ja mõistagi tahetakse selle pakutava teose tõlget oluliselt varem...
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
17.12.09
Kolmabased mõtted
Valdavalt tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks tõlke tegemine Postimehele. See ei olnud õieti väga raske, aga ajas masendusse - autor kasutas suhteliselt palju (lühikese artikli kohta) tsitaate ja ma pidin taas nukrusega meelde tuletama, et suurem osa mu raamatukogust, sealhulgas pea kogu ilukirjandus, on Kunglas... Ja minusuguse linnapelgliku inimese jaoks on ajaleheartikli tõlkimise tähtaeg tavaliselt liiga lühike, et jõuda raamatukokku tsitaate üle kontrollima...
Veidi lühema pausi tegi ka IRC-s esitatud märkus Amaroki praeguse versiooni ühe ebakõla kohta: menüüribal ilutseb teiste seas nimetus "Vaata", mis mõistagi sellisel kujul ei tohiks seal olla. Ma tegelikult olin seda märganud, aga oli ununenud üle vaadata, miks see nii on. Täna siis seda tegin ja selgus, et sellele kirjele oli lisatud kergesti eksitav märge, millest võis järeldada, et see esineb hoopis kas kontekstimenüüs või äärmisel juhul mõne menüü sees. Igatahes sai see nüüd kenasti "vaateks" ära parandatud.
Täna oli ka üks neist kenadest päevadest, mil ma ise ei pidanud lillegi (s.t. oma jäsemeid) liigutama, et hiir elik raamatupakk otse suhu elik lävepakule sibaks. Tegemist oli siis SERK-i pakikesega, mille sisu olgu ka internetiavarustele igaveseks ajaks jäädvustamiseks ette loetud:
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Heroes (TV3)
Veidi lühema pausi tegi ka IRC-s esitatud märkus Amaroki praeguse versiooni ühe ebakõla kohta: menüüribal ilutseb teiste seas nimetus "Vaata", mis mõistagi sellisel kujul ei tohiks seal olla. Ma tegelikult olin seda märganud, aga oli ununenud üle vaadata, miks see nii on. Täna siis seda tegin ja selgus, et sellele kirjele oli lisatud kergesti eksitav märge, millest võis järeldada, et see esineb hoopis kas kontekstimenüüs või äärmisel juhul mõne menüü sees. Igatahes sai see nüüd kenasti "vaateks" ära parandatud.
Täna oli ka üks neist kenadest päevadest, mil ma ise ei pidanud lillegi (s.t. oma jäsemeid) liigutama, et hiir elik raamatupakk otse suhu elik lävepakule sibaks. Tegemist oli siis SERK-i pakikesega, mille sisu olgu ka internetiavarustele igaveseks ajaks jäädvustamiseks ette loetud:
- R. G. Grant. Sõdurid
- S. Zetterberg. Eesti ajalugu
- R. Gellately. Lenin, Stalin ja Hitler
- Eesti väikesaared
- A, Kivirähk. Kaka ja kevad
- V. Lepassalu. Spioonimängud. Herman Simmi elu ja häving
- M. Siilivask, T. Kimmel. Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja Toometagune
- Seiklusmäng "Mees, kes teadis ussisõnu"
- Käisin üksi tähte valgel
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Heroes (TV3)
16.12.09
Teisibased mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev. Poolenisti seepärast, et võtsin siiski ette tolle digiKami käsiraamatu viimase, värvihaldust puudutava osa tõlkimise ja lõpule see ka jõudis. Kindlasti oleks hea, kui keegi fotograafiat paremini tundev isik üldse kogu digiKami tõlke, nii kasutajaliidese kui ka käsiraamatu, üle vaataks, aga seda on ilmselt palju loota... Parimal juhul jõuab kuskilt kauge kaarega kõrvu, et keegi kuskil ütles midagi halvasti... ;-)
Muidu oli terve päev üsna vastik olemine. Ilmselt eilse päeva päris suure pingutuse tõttu, mis ju täna edasi läks, hiilis salakavalalt kohale kenake peavalu ja vastu õhtut hakkas ka parem silm kangesti vett välja ajama, nii et sant olemine oli üldiselt. Aga ega kedagi pole süüdistada kui ikka sedasama, kes kunagi vanatühjal endal kõrvad üle maksa tõmbas (või kuda see vanarahva ütelus käiski).
Lugesin täna, et KOffice on asunud tõsisemalt mõtlema enda positsiooni üle ning kavatseb välja töötada kindlad mudelid, millest edasises arendustegevuses lähtuda. Selliste potentsiaalsete kasutajate ja nende vajaduste modelleerimine tuleb kindlasti kasuks - kohe meenub projekt, mille eesmärk oli muuta KOffice (kooli)lapsele meele- ja käepärasemaks, aga see on paljuski just selle pärast soiku vajunud, et algsele üldideele palju midagi ei järgnenud - selle kallal on küll edasi nokitsetud, aga mu meelest üsna vähese eduga.
Lugesin täna Akadeemias läbi ka selle Bukovski artikli, mis Varraku raamatublogis Maarja Kangrolt nii ägeda vastulöögi kaasa tõi. Minu arusaam sellest on küll sootuks teine ja kohe märgatavalt positiivsem. Juba sellest alates, et Bukovski lähtub tõsiselt parempoolsetest seisukohtadest ja mina anarhistina olen samuti parempoolne, nii äärmuslik kui vähegi olla saab :-) Lisaks on tal võrdõiguslikkuse küsimuses mu meelest ka filosoofilises plaanis õigus, eriti mis puutub kvootidesse. (Nojah, uuemate teadusuuringute valguses võib-olla isegi füsioloogilises plaanis: kui ma õigesti olen aru saanud, siis pole õige rääkida näiteks meestest ja naistest, vaid ainult inimestest, kellel parajasti on domineeriv geen, mis toob kaasa vastavalt mehe- või naisetunnuste ilmnemise...) Kvoodid, olgu nad nii heade kavatsustega välja mõeldud kui tahes, tekitavad paratamatult võrdõiguslikkuse asemel hoopis ebavõrdsust, seades ühed või teised inimesed ülejäänutega võrreldes eelissseisundisse (või, kui teiselt poolt vaadata, siis halvemusseisundisse). Kvoodisüsteemi ilmselt üks lähiajaloo klassikalisemaid näiteid on eriti 1930. aastatel levinud "korporatiivne riik", mis nähtavasti kõige kaugemale jõudis Itaalias, olles kena näide, milleni vasakpoolsete utoopiate (fašismi kujul) praktiline teostamine võib jõuda - mõistagi diktatuurini, sest kunstlikud kvoodid ju iseenesest alal ei püsi ehk nagu ütleb vanasõna: "tühi kott püsti ei seisa." (Muidugi, veel tuntumad hoiatavad näited vasakpoolsete ideede perverssest rakendamisest on Hitleri-Saksamaa ja Nõukogude Liit eriti Stalini ajal, mis aga mõlemad arenesid kvoodisüsteemist kaugemale, ainuvalitsejasliku süsteemini.) Nii et selles mõttes Bukovski õieti eksib, kui seab vasakpoolsuse võimsa leviku II maailmasõja järgsesse aega - siis lihtsalt jätkus see võidukäik, mis oli alanud nii 15-20 aastat varem. Bukovski mõistagi mõneski kohas utreerib tublisti ja seesama invaliidide kohta käiv väljaütlemine võinuks tõepoolest vahest olemata olla, kuigi põhimõtteliselt on tal selleski õigus - sunniviisiline invaliididele ligipääsuvõimaluste tekitamine kõikjale, kus see on riikliku vägivallaaparaadi abiga vähegi võimalik, on igal juhul taunitavm nagu ka kõik muud sunniviisilised sammud mis tahes eristatud inimrühma huvides.
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Välisilm (ETV), Teadmata kadunud (Kanal2), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
Muidu oli terve päev üsna vastik olemine. Ilmselt eilse päeva päris suure pingutuse tõttu, mis ju täna edasi läks, hiilis salakavalalt kohale kenake peavalu ja vastu õhtut hakkas ka parem silm kangesti vett välja ajama, nii et sant olemine oli üldiselt. Aga ega kedagi pole süüdistada kui ikka sedasama, kes kunagi vanatühjal endal kõrvad üle maksa tõmbas (või kuda see vanarahva ütelus käiski).
Lugesin täna, et KOffice on asunud tõsisemalt mõtlema enda positsiooni üle ning kavatseb välja töötada kindlad mudelid, millest edasises arendustegevuses lähtuda. Selliste potentsiaalsete kasutajate ja nende vajaduste modelleerimine tuleb kindlasti kasuks - kohe meenub projekt, mille eesmärk oli muuta KOffice (kooli)lapsele meele- ja käepärasemaks, aga see on paljuski just selle pärast soiku vajunud, et algsele üldideele palju midagi ei järgnenud - selle kallal on küll edasi nokitsetud, aga mu meelest üsna vähese eduga.
Lugesin täna Akadeemias läbi ka selle Bukovski artikli, mis Varraku raamatublogis Maarja Kangrolt nii ägeda vastulöögi kaasa tõi. Minu arusaam sellest on küll sootuks teine ja kohe märgatavalt positiivsem. Juba sellest alates, et Bukovski lähtub tõsiselt parempoolsetest seisukohtadest ja mina anarhistina olen samuti parempoolne, nii äärmuslik kui vähegi olla saab :-) Lisaks on tal võrdõiguslikkuse küsimuses mu meelest ka filosoofilises plaanis õigus, eriti mis puutub kvootidesse. (Nojah, uuemate teadusuuringute valguses võib-olla isegi füsioloogilises plaanis: kui ma õigesti olen aru saanud, siis pole õige rääkida näiteks meestest ja naistest, vaid ainult inimestest, kellel parajasti on domineeriv geen, mis toob kaasa vastavalt mehe- või naisetunnuste ilmnemise...) Kvoodid, olgu nad nii heade kavatsustega välja mõeldud kui tahes, tekitavad paratamatult võrdõiguslikkuse asemel hoopis ebavõrdsust, seades ühed või teised inimesed ülejäänutega võrreldes eelissseisundisse (või, kui teiselt poolt vaadata, siis halvemusseisundisse). Kvoodisüsteemi ilmselt üks lähiajaloo klassikalisemaid näiteid on eriti 1930. aastatel levinud "korporatiivne riik", mis nähtavasti kõige kaugemale jõudis Itaalias, olles kena näide, milleni vasakpoolsete utoopiate (fašismi kujul) praktiline teostamine võib jõuda - mõistagi diktatuurini, sest kunstlikud kvoodid ju iseenesest alal ei püsi ehk nagu ütleb vanasõna: "tühi kott püsti ei seisa." (Muidugi, veel tuntumad hoiatavad näited vasakpoolsete ideede perverssest rakendamisest on Hitleri-Saksamaa ja Nõukogude Liit eriti Stalini ajal, mis aga mõlemad arenesid kvoodisüsteemist kaugemale, ainuvalitsejasliku süsteemini.) Nii et selles mõttes Bukovski õieti eksib, kui seab vasakpoolsuse võimsa leviku II maailmasõja järgsesse aega - siis lihtsalt jätkus see võidukäik, mis oli alanud nii 15-20 aastat varem. Bukovski mõistagi mõneski kohas utreerib tublisti ja seesama invaliidide kohta käiv väljaütlemine võinuks tõepoolest vahest olemata olla, kuigi põhimõtteliselt on tal selleski õigus - sunniviisiline invaliididele ligipääsuvõimaluste tekitamine kõikjale, kus see on riikliku vägivallaaparaadi abiga vähegi võimalik, on igal juhul taunitavm nagu ka kõik muud sunniviisilised sammud mis tahes eristatud inimrühma huvides.
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Välisilm (ETV), Teadmata kadunud (Kanal2), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
15.12.09
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, mida katkestasin põgusa väljaskäiguga toiduvarude täiendamise huvides. Selgus, et vahepealsete päevadega on kõvasti lundamist toimunud ja maad kattis juba üsna ühtlane valge kiht. Samuti tuli välja, et temperatuur on hakanud mõnusamaks muutuma: kui uskuda arvutiilmateadet, oli parajasti -14 kraadi. Hämmastav, millised muutused võivad toimuda, kui paar päeva aknast välja ei vaata... ma ei imestaks, kui millalgi selguks uksest välja astudes, et vahepeal on maakera alt ära sõitnud ja hõljub vaevu märgatavana täpikesena kusagil kauguses...
Igatahes KDE arendusharu sai tänase seisuga täielikult tõlgitud - see käib siis selle "KDE tarkvarakogu", mitte kogu arendusharu kohta, mis sisaldab ju ka extrageari ja playgroundi. Päris mitusada muudetud stringi oli nädala ajaga tekkinud, aga nende tagasimuutmine tõlgituks ei olnud kuigi keeruline, sest string freeze'i mõningase leevendamise tõttu oli tegemist valdavalt pisiparandustega, enamasti originaalis olnud väikeste kirjavigade parandamisega, mis üldjuhul tõlget ei mõjutanud. Dokumentatsiooni poole pealt oli, nagu eelmine nädal arvasin - püüdsin digiKami käsiraamatu viimast tõlkimata osa, mis käsitleb värvihaldust, ära teha, aga arvatult ei jõudnud. Siiski läks see nii edukalt, et võib-olla pühendan sellele veel veidi aega, et kui uus digiKam nädala pärast ilmavalgust näeb, oleks ikka ka eestikeelne käsiraamat kenasti täielikult olemas. See tuleb ju digiKamil selline epohhaalne väljalase, ikkagi versiooninumbriga 1.0. Et see tuleb põhjalikult uuendatud ja täiustatud/täiendatud väljalase, mis muu hulgas peaks olema kättesaadav ka teistel platvormidel (loe: Windowsis), siis tahaks tegelikult, et asi näeks võimalikult hea välja ka eestindatud variandis. Aga eks näeb, kuidas järelejäänud aega jõuab ära kasutada...
Tundub, et see Google Docs on täiesti kasutatav dokumentide ühisloomisel. Igatahes täna sain tehtud töö, mis läbis siis kahe inimese filtri, kenasti ära saadetud. Noh, võib-olla kõik ei ole just päris nii, nagu ma esialgu arvasin (näiteks ma ei ole leidnud võimalust, et kui dokumendile määrata võimalus, et ka keegi teine saab seda muuta, et siis muutmise korral automaatselt teavitataks sellest näiteks kirja teel - samas see väga ei häiri, sest ilmselt ongi asi mõeldud nii, et Google Docs on kogu aeg avatud ja kui keegi muutma asub, siis see kajastub ju küll), aga igatahes toimib see asi küll. Liides võiks vahest olla veidi etem, nii võttis mul veidi aega, et üles leida võimalus vaadata dokumenti n-ö normaalselt, nagu tekstitöötlusrakenduses (Fixed-width page on selle asja nimetus seal), aga see vaade ei ole päris töökindel, kui tegemist on suurema dokumendiga, milles on hulk all- ja lõpumärkusi ja muid selliseid asju, kipub sel juhul vonklema ja visklema. Aga lihtsamate tekstide, näiteks ajakirjandusele tehtavate tõlgete jaoks sobib see kenasti, ja ega ma ei tahagi suuremaid tekste usaldada enda isiklikust arvutist põhimõtteliselt vähem turvalisema "pilve" kätte, enne kui see tekst on päris valmis ja nagunii mu käest juba ära läheb.
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: mitte muhvigi
Igatahes KDE arendusharu sai tänase seisuga täielikult tõlgitud - see käib siis selle "KDE tarkvarakogu", mitte kogu arendusharu kohta, mis sisaldab ju ka extrageari ja playgroundi. Päris mitusada muudetud stringi oli nädala ajaga tekkinud, aga nende tagasimuutmine tõlgituks ei olnud kuigi keeruline, sest string freeze'i mõningase leevendamise tõttu oli tegemist valdavalt pisiparandustega, enamasti originaalis olnud väikeste kirjavigade parandamisega, mis üldjuhul tõlget ei mõjutanud. Dokumentatsiooni poole pealt oli, nagu eelmine nädal arvasin - püüdsin digiKami käsiraamatu viimast tõlkimata osa, mis käsitleb värvihaldust, ära teha, aga arvatult ei jõudnud. Siiski läks see nii edukalt, et võib-olla pühendan sellele veel veidi aega, et kui uus digiKam nädala pärast ilmavalgust näeb, oleks ikka ka eestikeelne käsiraamat kenasti täielikult olemas. See tuleb ju digiKamil selline epohhaalne väljalase, ikkagi versiooninumbriga 1.0. Et see tuleb põhjalikult uuendatud ja täiustatud/täiendatud väljalase, mis muu hulgas peaks olema kättesaadav ka teistel platvormidel (loe: Windowsis), siis tahaks tegelikult, et asi näeks võimalikult hea välja ka eestindatud variandis. Aga eks näeb, kuidas järelejäänud aega jõuab ära kasutada...
Tundub, et see Google Docs on täiesti kasutatav dokumentide ühisloomisel. Igatahes täna sain tehtud töö, mis läbis siis kahe inimese filtri, kenasti ära saadetud. Noh, võib-olla kõik ei ole just päris nii, nagu ma esialgu arvasin (näiteks ma ei ole leidnud võimalust, et kui dokumendile määrata võimalus, et ka keegi teine saab seda muuta, et siis muutmise korral automaatselt teavitataks sellest näiteks kirja teel - samas see väga ei häiri, sest ilmselt ongi asi mõeldud nii, et Google Docs on kogu aeg avatud ja kui keegi muutma asub, siis see kajastub ju küll), aga igatahes toimib see asi küll. Liides võiks vahest olla veidi etem, nii võttis mul veidi aega, et üles leida võimalus vaadata dokumenti n-ö normaalselt, nagu tekstitöötlusrakenduses (Fixed-width page on selle asja nimetus seal), aga see vaade ei ole päris töökindel, kui tegemist on suurema dokumendiga, milles on hulk all- ja lõpumärkusi ja muid selliseid asju, kipub sel juhul vonklema ja visklema. Aga lihtsamate tekstide, näiteks ajakirjandusele tehtavate tõlgete jaoks sobib see kenasti, ja ega ma ei tahagi suuremaid tekste usaldada enda isiklikust arvutist põhimõtteliselt vähem turvalisema "pilve" kätte, enne kui see tekst on päris valmis ja nagunii mu käest juba ära läheb.
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: mitte muhvigi
14.12.09
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, sestap ka ei mingeid mõtteid.
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Meenutades tulevikku (FoxLife), Imelised (Kanal2), Ärapanija (Kanal2), Vaarao Tutanhamoni haua needus 2/2 (TV3), Jumper (Pro7)
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Meenutades tulevikku (FoxLife), Imelised (Kanal2), Ärapanija (Kanal2), Vaarao Tutanhamoni haua needus 2/2 (TV3), Jumper (Pro7)
13.12.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas ema külaskäik. Tal kipuvadki viimasel ajal laupäevale langema need miskipärast, aga kes olen mina, et tema ajastusi arvustada... :-) Nad olid näitamiseks kaasa võtnud ka tädile mõeldud sülearvuti. Tädi sai hiljaaegu esimesed kogemused arvutimaailmas ja leidis, et tal võiks ka mingi pill kodus olla, et natuke internetiga tutvust teha, suhelda ja muud sellist. Nad olidki siis talle leidnud ühe kasutatud Fujitsu-Siemensi. Tundus olevat täitsa korralik masin, töökorras, üsna kiire, ilma igasuguse tränita üle koormamata (nad olid omal algatusel pannud peale WLM-i, Skype'i ja OpenOffice.org-i, et n-ö põhivajadused ikka kaetud oleks). Ema tõi ka ristsõnu, aga Miniristik ja Megaristiku Talverõõm on ikka nii neetult lihtsad, rohkem selline läbilappamise ja ruutude täitmise vaev, ainult mingeid kassitõuge pidi paar korda järele vaatama.
Õhtul tegin ka ühe tõlke Postimehele, mille käigus sai ära katsetatud Google Docsi koostöövõimalused. Paistsid päris kenasti toimivat.
Samuti vaatasin Pro7 pealt tõeliselt head jõulufilmi. Eesti kanalid tulevad aina välja "Üksinda kodus" pidevate kordustega, aga "Santa's Slay" on nende kõrval ikka tõeline jõulufilm! Mis saaks veel parem olla, kui juba algab kõik kenasti: ilus jõululaud, kena pere selle ümber, kaminast ilmub jõuluvana, kes esimese asjana saadab tema peale haukuma hakanud koerakese tüseda jalahoobiga lae all keerlevasse ventilaatorisse, nii et verd ja koeraliha tükke üle toa pritsib!
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Sild Terabithiasse (Kanal2). Santa's Slay (Pro7)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: lend üle palati nr 6 (Postimees, 12.12.2009)
Õhtul tegin ka ühe tõlke Postimehele, mille käigus sai ära katsetatud Google Docsi koostöövõimalused. Paistsid päris kenasti toimivat.
Samuti vaatasin Pro7 pealt tõeliselt head jõulufilmi. Eesti kanalid tulevad aina välja "Üksinda kodus" pidevate kordustega, aga "Santa's Slay" on nende kõrval ikka tõeline jõulufilm! Mis saaks veel parem olla, kui juba algab kõik kenasti: ilus jõululaud, kena pere selle ümber, kaminast ilmub jõuluvana, kes esimese asjana saadab tema peale haukuma hakanud koerakese tüseda jalahoobiga lae all keerlevasse ventilaatorisse, nii et verd ja koeraliha tükke üle toa pritsib!
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Sild Terabithiasse (Kanal2). Santa's Slay (Pro7)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: lend üle palati nr 6 (Postimees, 12.12.2009)
12.12.09
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev sedakorda. See mu paari päeva tagune suur töö oli jõudnud levitatava tulemuseni - õigemini sellepärast see nii suur ja kiire oligi, et seda oli kiiresti vaja. Aga et see ei paista (veel?) olevat avalik/avalikustatud, siis jätan siinkohal siiski täpsustamata - võib-olla polegi see mõeldud n-ö laiale publikule.
Tänane Sirp oli eriti huvitav ja sisaldas äärmiselt palju lugemist. Kohe selline tunne oli, nagu oleks see aasta viimane, aga mingit sellekohast märget ei paistnud ja ajaliselt peaks ikka vähemalt üks number veel jõudma ilmuda. Äärmiselt huvitav oli intervjuu Rahvusraamatukogu direktrissiga, mis vähemalt mulle andis ka (küll osalise, aga siiski) vastuse, miks Europeanas ja mujal naljalt ei leia eestikeelset kirjandust, samal ajal kui siin kohapeal on seda veebis kui mitte lademetes, siis päris suurel hulgal ometi.
Vähemalt sama huvipakkuv oli tervelt neljaleheküljeline plokk (valdav osa Sotsiaalia rubriigist) pühendusega kadunud Indrek Jürjo mälestusele. Oli minulgi õnn omal ajal tema käe all Humanitaarinstituudis veidi kooliharidust saada ja ka muul moel põgusalt kokku puutuda ning kahtlemata oli ta väga tore inimene ja nii Eesti kui Baltikumi mastaabis ka silmapaistev teadlane.
Ja kõigele tipuks oli viimasele leheküljele mahutatud päris huvipakkuv ülevaade uurimusest Delfi kommentaaride keele kohta, mis vähemalt minu arusaami küll mõnevõrra kõigutas: minu mulje kohaselt leidub neis ikka üsna palju väärkeelsust, aga selle uurimuse kohaselt suhteliselt vähe, ehkki samas on palju kirja ümber pandud kõnekeelt. Võimalik, et uurijal on õigus, minu kogemused on ju rohkem juhuslikku laadi ja kui see punkt välja arvata, siis üldiselt langevad ka uurimuse seisukohtadega kokku.
Kui veel lisada samuti Sirbi vahel olnud Keele Infoleht ja Diplomaatia (mis sedakorda oli küll selline aastalõpu hõngu välja puhisev ja sestap vahest mitte nii sisukas, vähemalt minu meelest), siis oli lugemist üheks reede lõunaks küllaga ja rohkemgi.
Sellele lugemisele lisandus veel Paul Goble'i ajaveebist refereering vene ajakirjandusest mõne õppetunni kohta, mis Venemaa pidanuks saama eelmistest Tšetšeenia sõdadest, aga mis ei paista olevat seniajani omandatud. Üks asi oli seal raudselt õige: kogu Venemaa poliitika on näidanud, et tõepoolest ei leidu naljalt kedagi, kes saaks üldse kohalikust spetsiifikast aru. See ei ole muidugi ainult Venemaa probleem, ka teised asjahuvilised või mingil põhjusel piirkonna probleemidesse segatud jõud ilmutavad samasugust ignorantsust, rääkimata muidugi meediast, mis enamasti vahendab nimetatud (niigi valdavalt asjatundmatute) jõudude arvamusi. Kuigi loomulikult on ka erandeid... ajakirjanike seas rohkem paraku kui poliitikute seas...
Paistab, et tasapisi on hakanud idanemise asemel konkreetsemaid palgejooni võtma ka idee asutada mingi mittetulundusühing, mis ajaks vaba tarkvara propageerimise asja. On ju muidugi vanast ajast olemas MTÜ Eesti Linux, millele kuulub oma veebileht ja FTP-hoidla ja muu selline, aga eks see ikka üsna varjusurmas ole. Nüüd on siis uue Eesti Vaba Tarkvara Liidu põhikirja kavand kenasti avalikuks tehtud, nii et paistab, et asjad võiksid vahest liikuma hakata paremuse suunas. Jääb muidugi vaid loota, et kui EVATL lõpuks luuakse, jagub selle juhtidel jõudu ja jaksu rohkem kui omal ajal Eesti Linuxi eestvedajatel ning uuest organisatsioonist kasvab välja tegus ja aktiivne ühing.
Loetud: Sirp 11.12.2009, [digi] detsember 2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Tänane Sirp oli eriti huvitav ja sisaldas äärmiselt palju lugemist. Kohe selline tunne oli, nagu oleks see aasta viimane, aga mingit sellekohast märget ei paistnud ja ajaliselt peaks ikka vähemalt üks number veel jõudma ilmuda. Äärmiselt huvitav oli intervjuu Rahvusraamatukogu direktrissiga, mis vähemalt mulle andis ka (küll osalise, aga siiski) vastuse, miks Europeanas ja mujal naljalt ei leia eestikeelset kirjandust, samal ajal kui siin kohapeal on seda veebis kui mitte lademetes, siis päris suurel hulgal ometi.
Vähemalt sama huvipakkuv oli tervelt neljaleheküljeline plokk (valdav osa Sotsiaalia rubriigist) pühendusega kadunud Indrek Jürjo mälestusele. Oli minulgi õnn omal ajal tema käe all Humanitaarinstituudis veidi kooliharidust saada ja ka muul moel põgusalt kokku puutuda ning kahtlemata oli ta väga tore inimene ja nii Eesti kui Baltikumi mastaabis ka silmapaistev teadlane.
Ja kõigele tipuks oli viimasele leheküljele mahutatud päris huvipakkuv ülevaade uurimusest Delfi kommentaaride keele kohta, mis vähemalt minu arusaami küll mõnevõrra kõigutas: minu mulje kohaselt leidub neis ikka üsna palju väärkeelsust, aga selle uurimuse kohaselt suhteliselt vähe, ehkki samas on palju kirja ümber pandud kõnekeelt. Võimalik, et uurijal on õigus, minu kogemused on ju rohkem juhuslikku laadi ja kui see punkt välja arvata, siis üldiselt langevad ka uurimuse seisukohtadega kokku.
Kui veel lisada samuti Sirbi vahel olnud Keele Infoleht ja Diplomaatia (mis sedakorda oli küll selline aastalõpu hõngu välja puhisev ja sestap vahest mitte nii sisukas, vähemalt minu meelest), siis oli lugemist üheks reede lõunaks küllaga ja rohkemgi.
Sellele lugemisele lisandus veel Paul Goble'i ajaveebist refereering vene ajakirjandusest mõne õppetunni kohta, mis Venemaa pidanuks saama eelmistest Tšetšeenia sõdadest, aga mis ei paista olevat seniajani omandatud. Üks asi oli seal raudselt õige: kogu Venemaa poliitika on näidanud, et tõepoolest ei leidu naljalt kedagi, kes saaks üldse kohalikust spetsiifikast aru. See ei ole muidugi ainult Venemaa probleem, ka teised asjahuvilised või mingil põhjusel piirkonna probleemidesse segatud jõud ilmutavad samasugust ignorantsust, rääkimata muidugi meediast, mis enamasti vahendab nimetatud (niigi valdavalt asjatundmatute) jõudude arvamusi. Kuigi loomulikult on ka erandeid... ajakirjanike seas rohkem paraku kui poliitikute seas...
Paistab, et tasapisi on hakanud idanemise asemel konkreetsemaid palgejooni võtma ka idee asutada mingi mittetulundusühing, mis ajaks vaba tarkvara propageerimise asja. On ju muidugi vanast ajast olemas MTÜ Eesti Linux, millele kuulub oma veebileht ja FTP-hoidla ja muu selline, aga eks see ikka üsna varjusurmas ole. Nüüd on siis uue Eesti Vaba Tarkvara Liidu põhikirja kavand kenasti avalikuks tehtud, nii et paistab, et asjad võiksid vahest liikuma hakata paremuse suunas. Jääb muidugi vaid loota, et kui EVATL lõpuks luuakse, jagub selle juhtidel jõudu ja jaksu rohkem kui omal ajal Eesti Linuxi eestvedajatel ning uuest organisatsioonist kasvab välja tegus ja aktiivne ühing.
Loetud: Sirp 11.12.2009, [digi] detsember 2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
11.12.09
Neljabased mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev. Poolenisti siis seetõttu, et esimene pool kulus eile mainitud suure tõlkimis-refereerimistöö lõpetamiseks ja seejärel enda kurssi viimiseks maailma asjadega, millest see töö oli mind nii ööpäevaks eemale kiskunud. Aga ega see hilisem tavalise töö tegemine nii lihtne ei olnudki, väsimus oli ikka päris ränk. Pole ju sugugi lihtne teha kokkuvõte 30-leheküljelisest materjalist, milles sisuliselt iga sõna on oma kohal ja kannab olulist teavet (mis oli ka põhjus, miks ma kuidagi ei suutnud jääda nõutava ca 5 lk piiridesse, vaid ikka jõudsin nii oma 10 lk-ni... aga eks tellija teeb oma äranägemist mööda siis edasisi kärpeid).
Economistis oli huvitav arvamusartikkel peamiselt Balti riikide ja Venemaa teemal, mille võiks lühidalt kokku võtta nii: mõneti loogikavastaselt teeb Venemaa enda poolt kõik, et Ida-Euroopas kasvaks NATO mõju.
Teine huvitav lugemine oli KDE vallast, milles tutvustati veel kord selle suhteliselt uue "semantilise töölaua" Nepomuki olemust ja seda just Mandriva 2010 baasil. Põhimõtteliselt polnud seal midagi väga uut öeldud, mida poleks sõnatud juba varem mujal, aga kena kokkuvõte oli see sellegipoolest.
Osaliselt vaimsest väsimusest tingituna vaatasin õhtupoolikul uuesti üle telest tulnud filmi "Marss ründab". See on ikka paganama hea film, iga kord, kui uuesti näen, avastan mõne hea nükke, mis on varem kahe silma vahele jäänud või ununenud.
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Marss ründab (Kanal2), Jäljetult kadunud (TV3)
Economistis oli huvitav arvamusartikkel peamiselt Balti riikide ja Venemaa teemal, mille võiks lühidalt kokku võtta nii: mõneti loogikavastaselt teeb Venemaa enda poolt kõik, et Ida-Euroopas kasvaks NATO mõju.
Teine huvitav lugemine oli KDE vallast, milles tutvustati veel kord selle suhteliselt uue "semantilise töölaua" Nepomuki olemust ja seda just Mandriva 2010 baasil. Põhimõtteliselt polnud seal midagi väga uut öeldud, mida poleks sõnatud juba varem mujal, aga kena kokkuvõte oli see sellegipoolest.
Osaliselt vaimsest väsimusest tingituna vaatasin õhtupoolikul uuesti üle telest tulnud filmi "Marss ründab". See on ikka paganama hea film, iga kord, kui uuesti näen, avastan mõne hea nükke, mis on varem kahe silma vahele jäänud või ununenud.
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Marss ründab (Kanal2), Jäljetult kadunud (TV3)
10.12.09
Kolmabased mõtted
Kavandatud oli põhimõtteliselt tavaliseks tööpäevaks, aga sellest ei tulnud kohe mitte midagi välja, millest annab tunnistust ka see, et ma kirjutan seda sissekannet alles järgmisel päeval...
Niisiis, nagu ikka, kui miski kirves ripub juba kuskil ja lavaseinale on riputatud püss, siis peab see kirves ka langema ja pauk kõlama. Nii oligi. Kui eile sain tõrjuda ootamatu kiire tööpakkumise Varraku tõlkijate jõuluüritusel osalemisega, siis täna selle kordamise puhul mul enam seda head võimalust ei olnud ;-) Ja nii pidin ette võtma midagi, millega omal ajal ajakirjanikuna tegutsedes sai suhteliselt palju kokku puutuda, aga mida ma juba aastaid ei ole väga praktiseerinud: 115 ooo tähemärgisest materjalist teha tõlge-refereering nii umbes 20 000 tähemärgi ulatuses. Ja seda muidugi eelistatud tähtajaga eile... :-) Nojah, päris toime ma sellega ei tulnud, tegemine ulatus päris hilisesse öösse välja, nii et magama sain alles vastu varahommikut elik kella 8 paiku ning osa tegemist jäi veel isegi järgmisse päeva ja maht ulatus ka lõpuks 33 000 tähemärgini, aga tehtud ta sai. Kuigi hambaid krigistades, sest juba algne materjal oli nii ääretult tihe ja asjalik, et seda refereerida tundus lausa patuasi. Aga no kui on vaja, siis on vaja...
Võib-olla oleks küll ka jõudnud sama päevaga valmis, aga tegutsemist lükkas edasi üks algul kõhklevalt kokku lepitud, aga siis just eilsele maandunud üritus, nimelt Rahvusraamatukogus peetava raamatulaada külastamine. Ma väldin muidu nagu katku igasuguseid hulle päevi, tudish piipe, osturallisid ja muid kollaseid, punaseid ja rohelisi müügiüritusi, aga eks igal lambal pea oma oinapäev olema ja nii olengi ma enda shopping spree'ks valinud jõulueelse raamatulaada. Sel aastal oli küll see minu seisukohast veidi iseäralik: tavaliselt on nii, et kui ma olen parema tiiva läbi kamminud, siis vasakus tiivas tuleb juba hoolikalt rahakotti vaadata, et eelnevalt paika pandud eelarve piiridesse jääda, kuid sel aastal jäi 5000-lisest eelarvest isegi üle. Ju ma olen siis aasta jooksul korralikult osanud oma raamatukogu täiendada või on masu tõesti nii rängalt mõjunud, et kirjastustel pole jõulude eel enam jõudu palju uut turule paisata. Samas inimesi paistis olevat piisavalt palju ja mitte ainult uudistajaid, vaid ka ostjaid, nii et huvi raamatute vastu on kindlasti endiselt alles.
Aga olgu siis siin ka kirja pandud mu shopping spree tulemused omandatud raamatute kujul:
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Heroes (TV3)
Niisiis, nagu ikka, kui miski kirves ripub juba kuskil ja lavaseinale on riputatud püss, siis peab see kirves ka langema ja pauk kõlama. Nii oligi. Kui eile sain tõrjuda ootamatu kiire tööpakkumise Varraku tõlkijate jõuluüritusel osalemisega, siis täna selle kordamise puhul mul enam seda head võimalust ei olnud ;-) Ja nii pidin ette võtma midagi, millega omal ajal ajakirjanikuna tegutsedes sai suhteliselt palju kokku puutuda, aga mida ma juba aastaid ei ole väga praktiseerinud: 115 ooo tähemärgisest materjalist teha tõlge-refereering nii umbes 20 000 tähemärgi ulatuses. Ja seda muidugi eelistatud tähtajaga eile... :-) Nojah, päris toime ma sellega ei tulnud, tegemine ulatus päris hilisesse öösse välja, nii et magama sain alles vastu varahommikut elik kella 8 paiku ning osa tegemist jäi veel isegi järgmisse päeva ja maht ulatus ka lõpuks 33 000 tähemärgini, aga tehtud ta sai. Kuigi hambaid krigistades, sest juba algne materjal oli nii ääretult tihe ja asjalik, et seda refereerida tundus lausa patuasi. Aga no kui on vaja, siis on vaja...
Võib-olla oleks küll ka jõudnud sama päevaga valmis, aga tegutsemist lükkas edasi üks algul kõhklevalt kokku lepitud, aga siis just eilsele maandunud üritus, nimelt Rahvusraamatukogus peetava raamatulaada külastamine. Ma väldin muidu nagu katku igasuguseid hulle päevi, tudish piipe, osturallisid ja muid kollaseid, punaseid ja rohelisi müügiüritusi, aga eks igal lambal pea oma oinapäev olema ja nii olengi ma enda shopping spree'ks valinud jõulueelse raamatulaada. Sel aastal oli küll see minu seisukohast veidi iseäralik: tavaliselt on nii, et kui ma olen parema tiiva läbi kamminud, siis vasakus tiivas tuleb juba hoolikalt rahakotti vaadata, et eelnevalt paika pandud eelarve piiridesse jääda, kuid sel aastal jäi 5000-lisest eelarvest isegi üle. Ju ma olen siis aasta jooksul korralikult osanud oma raamatukogu täiendada või on masu tõesti nii rängalt mõjunud, et kirjastustel pole jõulude eel enam jõudu palju uut turule paisata. Samas inimesi paistis olevat piisavalt palju ja mitte ainult uudistajaid, vaid ka ostjaid, nii et huvi raamatute vastu on kindlasti endiselt alles.
Aga olgu siis siin ka kirja pandud mu shopping spree tulemused omandatud raamatute kujul:
- A. Silgailis. Läti leegion
- J. Tõrvand. Võitlustest I maailmasõjas ja kindral Kornilovi väes
- A. Kuperjanov. Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni
- R. Mallas. Sõdur Preisimaalt
- Soomusrongide diviis Vabadussõjas
- G. Agamben. Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu
- R. Pajusalu. Sõna ja tähendus
- E. Sapir. Keel
- Völsungite saaga
- M. Solonin,. Katastroofi anatoomia. 22. juuni 1941
- I. Põltsam-Jürjo. Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel
- V. Sorokin. Opritšniku päev
- B. Tuchman. Kauge peegel
- Sõnasse püütud minevik. In memorian Enn Tarvel
- Suetonius. Keisrite elulood
- N. Davies. Euroopa sõjas 1939-1945
- Eestlane - sõdur
- H. Ojalo. Rapa Nui
- H.-U. Rudel. Lahingupäevik
- H. Guderian. Ühe sõduri mälestused
- T. Kusnets. Hundipäikese aeg
- T. Kusnets. Hundipäikese aeg II
- M. Kohn. Mongoolia läbi aegade
- V. Lepassalu. Spioonimängud. Herman Simmi elu ja häving
- A. Itskok. Kiiksuga jõulusalmid
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Heroes (TV3)
9.12.09
Teisibased mõtted
Veidike sai täna ka argiste tööasjadega tegelda, aga peamine osa päevast oli seotud väljaskäiguga. Nimelt korraldas Varrak täna oma tõlkijate jõulupeo, mis juba traditsiooniliselt peeti maha Musta Lamba restoranis. Kaukaasia toidud on päris head, eriti kui neid korra aastas saab :-) Rahvast oli vist umbes sama palju kui eelmisel aastal või ehk vahest inimene-kaks vähem, aga seltskond oli mõistagi hea ja vahva ning jõmisemist jagus enam kui neljaks tunniks. See on nii tore, et kirjastus peab spetsiaalselt meeles ka tõlkijaid ja neile niisuguseid üritusi korraldab!
Muidugi ja nagu ikka alatuse seaduse ülima tõestusena, esitati just täna ja just vahetult enne seda, kui ma asusin Musta Lamba poole liikuma, soov kiiresti mu tõlketeenust kasutada, millest pidin sestap paraku loobuma. Aga kindlasti kaalus "saatusekaaslastega" kohtumine potentsiaalse tõlkenaudingu üles :-)
Tõlkimise ja tõlkijate rindelt tuli lisaks täna Euroopa Komisjonilt uudis, et ka nemad panevad oma tubli õla alla tõlkemagistrite programmile, aidates kaasa olemasolevate magistriõppeprogrammide võrgustiku kujundamisele. EK on muidugi ka varem juba puhtpraktilistest vajadustest johtuvalt tõlkijaile mitmeti abiks olnud, aga eks iga selline samm ole väike tatsatus vastastikuse parema mõistmise ja arusaamise suunas, nii et hea algatus igal juhul.
Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Afganistani dollarite jahil (ETV), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
Muidugi ja nagu ikka alatuse seaduse ülima tõestusena, esitati just täna ja just vahetult enne seda, kui ma asusin Musta Lamba poole liikuma, soov kiiresti mu tõlketeenust kasutada, millest pidin sestap paraku loobuma. Aga kindlasti kaalus "saatusekaaslastega" kohtumine potentsiaalse tõlkenaudingu üles :-)
Tõlkimise ja tõlkijate rindelt tuli lisaks täna Euroopa Komisjonilt uudis, et ka nemad panevad oma tubli õla alla tõlkemagistrite programmile, aidates kaasa olemasolevate magistriõppeprogrammide võrgustiku kujundamisele. EK on muidugi ka varem juba puhtpraktilistest vajadustest johtuvalt tõlkijaile mitmeti abiks olnud, aga eks iga selline samm ole väike tatsatus vastastikuse parema mõistmise ja arusaamise suunas, nii et hea algatus igal juhul.
Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Afganistani dollarite jahil (ETV), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
8.12.09
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimise päev. Endiselt läks see KDE arendusharu lainel. Veidi oli midagi uut ilmunud ka kasutajaliidese tõlgetesse, kuid peamine aur kulus mõistetavalt dokumentatsioonile. Vähemalt selle KDE "tarkvarakogu" käsiraamatud on nüüd valdavalt tõlgitud, mõned üksikud on veel teha - ehkki samas võib muidugi ka öelda, et neis üksikutes on suhteliselt palju tõlkida jälle... Ka digiKami dokumentatsiooniga jõudsin taas nii kaugele, et peale värvihalduse osa on kõik eestindatud; aga see värvihaldus on paganama tihe ja mahukas tekst, nii et kui arvestada, et sisuliselt on selle jaoks enne uue digiKami ilmumist aega vaid järgmine esmaspäev, siis on küll pea kindel, et see jääb eesti keelde panemata (ja poolikult/osaliselt tõlgitud faili paraku naljalt lisada ei saa, mis tähendab, et kui ma ka jõuan veidi edasi seal, siis see ei kajastu lõppkäsiraamatus kahjuks...). Aga no kui lähtuda sellest, et seniste kogemuste põhjal väga vähesed paistavad üldse käsiraamatuid kasutavat, siis pole vahest väga hullu midagi lahti.
Hommikul uuendasin ka tarkvara, mis tõi kaasa täiendavaid probleeme, täpsemalt kaks, mida suutsin täheldada: 1) Kopete ei suvatse MSN-i või õigemini WLM-i pluginat üldse laadida, niisiis pidin ajutiselt taas üle minema Pidginile; 2) Firefoxile tekkis vastik omadus ennast iga mõne tunni järel kinni panna - sama probleem oli veel mitmel ja nagu ma aru sain, on see seotud kaartide avamise ja sulgemisega, et kui seda ei tee, saab rahulikult elada, aga kui teed, siis, jah, pead leppima sellega, et mõne aja pärast saab Firefoxil isu täis su teenindamisest. Seansihaldus on muidugi Firefoxil korralik, nii et midagi kaotsi ei lähe, aga natuke tülikas on see siiski...
Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Hommikul uuendasin ka tarkvara, mis tõi kaasa täiendavaid probleeme, täpsemalt kaks, mida suutsin täheldada: 1) Kopete ei suvatse MSN-i või õigemini WLM-i pluginat üldse laadida, niisiis pidin ajutiselt taas üle minema Pidginile; 2) Firefoxile tekkis vastik omadus ennast iga mõne tunni järel kinni panna - sama probleem oli veel mitmel ja nagu ma aru sain, on see seotud kaartide avamise ja sulgemisega, et kui seda ei tee, saab rahulikult elada, aga kui teed, siis, jah, pead leppima sellega, et mõne aja pärast saab Firefoxil isu täis su teenindamisest. Seansihaldus on muidugi Firefoxil korralik, nii et midagi kaotsi ei lähe, aga natuke tülikas on see siiski...
Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
7.12.09
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest pole rohkem midagi kõnelda.
Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Meenutades tulevikku (FoxLife), Ärapanija (Kanal2), Vaarao Tutanhamoni haua needus 1/2 (TV3), Ghost Rider (Pro7)
Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Meenutades tulevikku (FoxLife), Ärapanija (Kanal2), Vaarao Tutanhamoni haua needus 1/2 (TV3), Ghost Rider (Pro7)
6.12.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema külaskäik. Ma peaaegu tahtsin juba kirjutada "mõneti ootamatult", aga siis turgatas pähe, et ta ongi viimasel ajal käinud üsna kaootiliselt, nii kuidas ema ise juhatab :-) kord laupäeval, kord pühapäeval, kord sootuks mõnel muul päeval... Igatahes lisaks "nälgiva" pojukese poputamisele hõrgutava kabatšokiroa ja suus sulavate juustukatteliste pirukatega tõi ta ka ristsõnu, sealhulgas iga-aastase n-ö hiti ehk Ristiku nr 12. "Hitt" on see muidugi seepärast, et traditsiooniliselt on selles sees ristsõnade lahendamise meistrivõistluste kvalifikatsioonitööd. Sel aastal mul küll poleks vaja neid lahendadagi, sest eelmisel korral õnnestus ennast platseerida koguni neljandale kohale, mis tagab automaatse kutse järgmiseks aastaks, aga ega siis saa jätta taipu proovile panemata. Igatahes oli ilmselt paljude õnneks loobutud eelmisele aastale tooni andnud Rauno Pärnitsa paigutamisülesandest või mõnest muust sellisest mõttetusest ja esitatud ikka korralikud ristsõnad. Polnudki üldiselt väga rasked, kuigi muidugi võitlustööle kohaselt oli ka küsimusi, mida pidi ikka järgi vaatama - no kust peaks üks haritud inimene teadma näiteks, et Eestis mängitakse korvpalli, et selles peetakse isegi meistrivõistlusi ja et võitjameeskonnas on X-i nime kandev mängija? ;-) Aga igatahes eriti rõõmustav oli leida ristsõnast omanimelist haigust - see on üldse üks igavesti hea haigus, sest pole ju palju neid elavaid inimesi, kes võivad uhkustada, et nende nimega on mõni tõbi ristitud, mina ja minu arvukad nimekaimud aga kuuluvad nende õnnelike sekka...
Sattusin lugema huvitavat artiklit selle kohta, et KOffice on saanud endale lisaks muule ka RDF-i toetuse. Väga lihtsustatult öeldes tähendab see mitte ainult dokumendist metaandmete väljakoukimist, vaid tänu KDE raamistikus olevatele tehnoloogiatele ka nende sidumist muude ressurssidega. Praktilise külje pealt tähendab see seda, et põhimõtteliselt (esialgu küll veel mitte, aga teostamine on käimas) võib näiteks KWordis või KSpreadis avatud dokumendis valida mõne nime ja näiteks talle helistada või näiteks lisada dokumendis mainitud kohtumise kohe oma kalendrisse ja nii edasi. Minu dokumendid sisaldavad küll enamasti ammu surnud isikuid, nii et vaevalt tekib soodsat võimalust skaipida Friedrich Barbarossa või Püha Colum Cillega või lisada nendega kohtumine oma järgmise nädala kalendrisse, aga kindlasti on kohe lausa valdav enamik KOffice'i kasutajaid inimesed, kelle dokumendid ongi seotud rohkem aktuaalse tööga ja kellele sestap sellised võimalused marjaks ära kuluvad.
Huvitava refleksiooni ühe viimases Akadeemias ilmunud artikli teemal (mida ma paraku ise ei ole veel jõudnud lugeda) oli Varraku raamatublogis avaldanud Maarja Kangro. Kui see ilmunuks mõne päevalehe veebiväljaandes või veel enam Delfis, siis oleks see nähtavasti kogunud juba sadu või lausa tuhandeid (peamiselt ja valdavalt mõttetuid) kommentaare... :-) Ma ei ole just päris ja igati samadel seisukohtadel, aga igatahes lugemist väärt oli see küll.
Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Kung Fu Hustle (Pro7)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: 2013 (Postimees 05.12.2009)
Sattusin lugema huvitavat artiklit selle kohta, et KOffice on saanud endale lisaks muule ka RDF-i toetuse. Väga lihtsustatult öeldes tähendab see mitte ainult dokumendist metaandmete väljakoukimist, vaid tänu KDE raamistikus olevatele tehnoloogiatele ka nende sidumist muude ressurssidega. Praktilise külje pealt tähendab see seda, et põhimõtteliselt (esialgu küll veel mitte, aga teostamine on käimas) võib näiteks KWordis või KSpreadis avatud dokumendis valida mõne nime ja näiteks talle helistada või näiteks lisada dokumendis mainitud kohtumise kohe oma kalendrisse ja nii edasi. Minu dokumendid sisaldavad küll enamasti ammu surnud isikuid, nii et vaevalt tekib soodsat võimalust skaipida Friedrich Barbarossa või Püha Colum Cillega või lisada nendega kohtumine oma järgmise nädala kalendrisse, aga kindlasti on kohe lausa valdav enamik KOffice'i kasutajaid inimesed, kelle dokumendid ongi seotud rohkem aktuaalse tööga ja kellele sestap sellised võimalused marjaks ära kuluvad.
Huvitava refleksiooni ühe viimases Akadeemias ilmunud artikli teemal (mida ma paraku ise ei ole veel jõudnud lugeda) oli Varraku raamatublogis avaldanud Maarja Kangro. Kui see ilmunuks mõne päevalehe veebiväljaandes või veel enam Delfis, siis oleks see nähtavasti kogunud juba sadu või lausa tuhandeid (peamiselt ja valdavalt mõttetuid) kommentaare... :-) Ma ei ole just päris ja igati samadel seisukohtadel, aga igatahes lugemist väärt oli see küll.
Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Kung Fu Hustle (Pro7)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: 2013 (Postimees 05.12.2009)
5.12.09
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, sestap ka ei mingeid mõtteid.
Loetud: Tuna 2/2009, Sirp 04.12.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Pakt der Druiden (Pro7)
Loetud: Tuna 2/2009, Sirp 04.12.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Pakt der Druiden (Pro7)
4.12.09
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev kahe väikese katkestusega. Esiteks väisasin kauplust toiduvarude täiendamiseks ja teiseks tuli õhtupoolikul vennaraas külla. Ta on seda ärisse sukeldumist ikka väga tõsiselt võtnud, omandab praegu turundamise, eriti veebis turundamise teadmisi hoogsalt, ja minu juureski käis osaliselt sellega seoses (rohkem küll, et panna proovile mu teadmisi ja oskusi veebilehe loomise alal :-) ). Aga igatahes sai temaga veidi muidki asju arutatud, sealhulgas mu kavatsust, hmm, kuidas seda nüüd öeldaksegi, sanitaarsõlme remontida või lausa ümber ehitada (lihtlabaselt öeldes siis peldik ja vannituba - või peaks ütlema dušituba, sest vanni ju seal pole?). Seoses hiljutiste jamadega, mille järel mul "dušitoas" enam sooja vett ei ole, on see aina akuutsemaks muutunud ja kui järgmise aasta avapäevadel kopsakas rahalaevuke kohale seilab, tulebki asi ära teha... No ja lisaks kõigele, olemata pikka aega külas käinud ja näinud mu uut ust, juhtis vennaraas mu tähelepanu ühele Youtube'i videole, kus näidatakse, milline on "tõeline turvauks", kui tootjaks on hiinlased ja mida kõike võib sellise uksega ette võtta kas või 13-aastane plikatirts :-) (hea, et mu uks samast seeriast ei ole...)
Nojah, väikeseks vahepalaks oli veel ka ühe artikli tõlkimine Postimehele taas. Et OpenOffice'i viimases versioonis, mida Mandriva pakub, on mõningaid tööd raskemaks tegevaid probleeme (mille seast kõige rängem ehk otsinguvõimaluse puudumine on osutatud vastavas veateates, aga on ka teine, mille alles äsja avastasin ja mille kohta võib-olla ka veateate teen, nimelt narr tõik, et uut dokumenti ei saa salvestada, sest OOo paneb ennast selle peale paugust kinni ega salvesta midagi - ainuke kaudtee on kopeerida tekst, salvestada see mõnes muus tekstitöötlusrakenduses ja siis avada uuesti OOo-s, mille järel, s.t. olemasolevasse dokumenti, saab juba teha igasuguseid muudatusi ja neid ka salvestada; no võimalik on muidugi ka luua tühi fail mõnes muus rakenduses ja siis seda töödelda, aga igatahes uue faili salvestamine ega ka teise nimega salvestamine praegu võimalik ei ole...), siis otsustasin proovida ära Google Docsi. Igatahes dokumentide loomine oli seal üsna lihtne, kuigi mõned asjad olid veidi harjumatud. Ja hea on muidugi, et seal saab ka dokumente kohe hoobilt jagada, ilma et peaks neid tingimata e-postiga saatma. Vähemalt teoorias peaks see kogu protsessi lihtsamaks muutma. Aga eks näib, kas teisele poolele elik siis antud juhul Postimehele ka see vastuvõetav on...
Huvitava artikli kirjastustest, suurtest ja väikestest ning nende võrdlustest, oli üllitanud Raamatupalat. See tõukus möödunud nädalal Päevalehes ilmunud artiklist, kus kiideti tugevasti isekirjastajaid ja pisikirjastusi. Tänapäev muidugi mahub Eesti mõistes ikka pigem nende "suurte" alla, mistõttu Raamatupalati artikkel oli pigem apoloogia "suurtele" (nojah, puhtalt arvude keeles pole ju Tänapäevgi kui firma vahest suur, aga vähemalt Eesti sadade kirjastuste seas on ta ikka mahu ja tuntuse elik "brändi" poolest üsna eesotsas kindlasti). Mõneti on muidugi mõlemal õigus ja ilmselgelt on kirjastusmaastikul oma koht nii suurtel kui väikestel (nagu tegelikult igal pool mujalgi, olgu äris või muus eluvaldkonnas...)
Õhtupoolikul vaatasin ka Kanal2 aastat kokkuvõtvat saadet "Ilus ja valus 2009". Üsna nigela mulje jättis. Sündmuste valik oli, noh, ütleme et enam-vähem. Aga kommentaatorid, kes neid uudiseid kommenteerisid... no võib-olla ma teen kellelegi liiga, aga Mari-Leen Kaselaan ja Peep Taimla? No ei ole kohe isikud, kes mu meelest üldse peaksid midagi kommenteerima... Mitte et Anu Saagim või ka Priit Pullerits ja Evelyn Sepp palju paremad oleks. Pigem oleks tahtnud rohkem kuulda stuudiosse palutud meediajuhtide arvamuso-hinnanguid, aga nende puhul oli sama, mis nende "klipisiseste" kommentaatorite puhul: parimal juhul lasti neil öelda nii kaks lauset ja kõik. Nii et mingi sündmuste aegrea vahest kokku sai, aga kommentaarid ei kõlvanud eriti just selle hakituse tõttu samuse hänna allagi...
Loetud: paraku mitte muhvigi
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
Nojah, väikeseks vahepalaks oli veel ka ühe artikli tõlkimine Postimehele taas. Et OpenOffice'i viimases versioonis, mida Mandriva pakub, on mõningaid tööd raskemaks tegevaid probleeme (mille seast kõige rängem ehk otsinguvõimaluse puudumine on osutatud vastavas veateates, aga on ka teine, mille alles äsja avastasin ja mille kohta võib-olla ka veateate teen, nimelt narr tõik, et uut dokumenti ei saa salvestada, sest OOo paneb ennast selle peale paugust kinni ega salvesta midagi - ainuke kaudtee on kopeerida tekst, salvestada see mõnes muus tekstitöötlusrakenduses ja siis avada uuesti OOo-s, mille järel, s.t. olemasolevasse dokumenti, saab juba teha igasuguseid muudatusi ja neid ka salvestada; no võimalik on muidugi ka luua tühi fail mõnes muus rakenduses ja siis seda töödelda, aga igatahes uue faili salvestamine ega ka teise nimega salvestamine praegu võimalik ei ole...), siis otsustasin proovida ära Google Docsi. Igatahes dokumentide loomine oli seal üsna lihtne, kuigi mõned asjad olid veidi harjumatud. Ja hea on muidugi, et seal saab ka dokumente kohe hoobilt jagada, ilma et peaks neid tingimata e-postiga saatma. Vähemalt teoorias peaks see kogu protsessi lihtsamaks muutma. Aga eks näib, kas teisele poolele elik siis antud juhul Postimehele ka see vastuvõetav on...
Huvitava artikli kirjastustest, suurtest ja väikestest ning nende võrdlustest, oli üllitanud Raamatupalat. See tõukus möödunud nädalal Päevalehes ilmunud artiklist, kus kiideti tugevasti isekirjastajaid ja pisikirjastusi. Tänapäev muidugi mahub Eesti mõistes ikka pigem nende "suurte" alla, mistõttu Raamatupalati artikkel oli pigem apoloogia "suurtele" (nojah, puhtalt arvude keeles pole ju Tänapäevgi kui firma vahest suur, aga vähemalt Eesti sadade kirjastuste seas on ta ikka mahu ja tuntuse elik "brändi" poolest üsna eesotsas kindlasti). Mõneti on muidugi mõlemal õigus ja ilmselgelt on kirjastusmaastikul oma koht nii suurtel kui väikestel (nagu tegelikult igal pool mujalgi, olgu äris või muus eluvaldkonnas...)
Õhtupoolikul vaatasin ka Kanal2 aastat kokkuvõtvat saadet "Ilus ja valus 2009". Üsna nigela mulje jättis. Sündmuste valik oli, noh, ütleme et enam-vähem. Aga kommentaatorid, kes neid uudiseid kommenteerisid... no võib-olla ma teen kellelegi liiga, aga Mari-Leen Kaselaan ja Peep Taimla? No ei ole kohe isikud, kes mu meelest üldse peaksid midagi kommenteerima... Mitte et Anu Saagim või ka Priit Pullerits ja Evelyn Sepp palju paremad oleks. Pigem oleks tahtnud rohkem kuulda stuudiosse palutud meediajuhtide arvamuso-hinnanguid, aga nende puhul oli sama, mis nende "klipisiseste" kommentaatorite puhul: parimal juhul lasti neil öelda nii kaks lauset ja kõik. Nii et mingi sündmuste aegrea vahest kokku sai, aga kommentaarid ei kõlvanud eriti just selle hakituse tõttu samuse hänna allagi...
Loetud: paraku mitte muhvigi
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
3.12.09
Kolmabased mõtted
Valdavalt tavaline tööpäev, mida katkestas väike linnaskäik. Selle esimene osa viis mind Toompeale, RKK-sse rahaasju õiendama. Toompea oli imeliselt puhas, täiuslik oleks vahest olnud, kui keegi oleks munakivid läikima ka veel löönud. Aga eks sügise hea omadus ongi see, et kogu see suvine tolmukõnts kaob ära... Teine osa viis Varrakusse keeletoimetaja käest tulnud suurteose järele. Kirjastus oli alatu nükke teinud: ronisin, nagu ikka, neljandale korrusele, kus ootas ees silt, et juhhei, me oleme kolinud seitsmendale! Nagu näha, masu ja muud asjad neid puudutanud ei ole, kui niimoodi lausa pilvedesse tõustakse... Aga õnneks on hoones ka lift olemas (sest seitsmes korrus on piisavalt kõrge, et mitte omal jalal turnida :-) ). Eesootav pakk oli ikka päris kopsakas: 1000-leheküljeline raamat pluss teist sama palju käsikirja. Isegi kui keeletoimetaja on olnud suhteliselt leebe, annab seda läbi närida...
Tagasi sõites nägin esimest korda ka sellist olevust nagu reisisaatja. Väga lahe selline hilisemas keskeas meesterahvas oli, muudkui astus vanatädide ja muude n-ö nõrgemate olevuste juurde ja soovis neid aidata istekoha leidmise või kompsude tassimise või muu sellisega. Palju ei puudunud, et oleks ühe viielapselise pere põnnegi hakanud isiklikult trollist maha tõstma, kui ema poleks vahele seganud ja selgitanud, et lapsed peavad ikka omal jalal ka hakkama saama :-) Igatahes lahe, et sellised tegelased olemas on - mulle meenuvad vanast ajast konduktori nime kandnud isikud, kes enamasti olid sellised morssis näoga. Aga võib-olla ka vedas, et just sellise reisisaatja peale sattusin, kes teab.
NYRoBis oli lugeda Ahmed Rashidilt üsna murelikus võtmes kirjutatud arvamus USA uue Afganistani-strateegia kohta. Tundus olevat päris asjalik, seda enam, et tegemist on mu meelest ühega vähestest massimeedias kirjutajatest, keda on põhjust tõsiselt võtta. Aga muidugi tuleb ka arvestada, et Obama väljaöeldu oli tõepoolest "strateegiline" selles mõttes, et konkreetsust oli selles üsna vähe. Eks näeb, kuidas see kõik hakkab reaalselt ellu jõudma...
Veel üks huvitav lugemine Saksa Marshalli Fondi leheküljel Balti riikide majandusprobleemide ja selle kohta, milline oli, on ja võib olla selles Euroopa Liidu ja Keskpanga roll.
Ja veel üks huvitav lugemine oli Paul Goble'i ajaveebis selle kohta, kuidas endistes NSVL maades ajalooõpikud näitavad Venemaad negatiivses valguses. Seal viidatud aruannet peaks tegelikult, kui aega tekib, lausa oma pilguga vaatama. Muidugi, nagu Goble ka märgib, oli tegemist Venemaa-poolse aruandega ning üsna samalaadne käsitlus iseloomustab ka Venemaa enda ajalooõpikuid, ainult et sel juhul on negatiivses rollis muidugi kõik teised...
Loetud: Tehnikamaailm 12/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Teadmata kadunud - teekond ajas (Kanal2), Heroes (TV3)
Tagasi sõites nägin esimest korda ka sellist olevust nagu reisisaatja. Väga lahe selline hilisemas keskeas meesterahvas oli, muudkui astus vanatädide ja muude n-ö nõrgemate olevuste juurde ja soovis neid aidata istekoha leidmise või kompsude tassimise või muu sellisega. Palju ei puudunud, et oleks ühe viielapselise pere põnnegi hakanud isiklikult trollist maha tõstma, kui ema poleks vahele seganud ja selgitanud, et lapsed peavad ikka omal jalal ka hakkama saama :-) Igatahes lahe, et sellised tegelased olemas on - mulle meenuvad vanast ajast konduktori nime kandnud isikud, kes enamasti olid sellised morssis näoga. Aga võib-olla ka vedas, et just sellise reisisaatja peale sattusin, kes teab.
NYRoBis oli lugeda Ahmed Rashidilt üsna murelikus võtmes kirjutatud arvamus USA uue Afganistani-strateegia kohta. Tundus olevat päris asjalik, seda enam, et tegemist on mu meelest ühega vähestest massimeedias kirjutajatest, keda on põhjust tõsiselt võtta. Aga muidugi tuleb ka arvestada, et Obama väljaöeldu oli tõepoolest "strateegiline" selles mõttes, et konkreetsust oli selles üsna vähe. Eks näeb, kuidas see kõik hakkab reaalselt ellu jõudma...
Veel üks huvitav lugemine Saksa Marshalli Fondi leheküljel Balti riikide majandusprobleemide ja selle kohta, milline oli, on ja võib olla selles Euroopa Liidu ja Keskpanga roll.
Ja veel üks huvitav lugemine oli Paul Goble'i ajaveebis selle kohta, kuidas endistes NSVL maades ajalooõpikud näitavad Venemaad negatiivses valguses. Seal viidatud aruannet peaks tegelikult, kui aega tekib, lausa oma pilguga vaatama. Muidugi, nagu Goble ka märgib, oli tegemist Venemaa-poolse aruandega ning üsna samalaadne käsitlus iseloomustab ka Venemaa enda ajalooõpikuid, ainult et sel juhul on negatiivses rollis muidugi kõik teised...
Loetud: Tehnikamaailm 12/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Teadmata kadunud - teekond ajas (Kanal2), Heroes (TV3)
2.12.09
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, sestap ei mingeid mõtteid.
Loetud: Tuna 2/2009, Tehnikamaailm 12/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
Loetud: Tuna 2/2009, Tehnikamaailm 12/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
1.12.09
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Alustasin tänagi kõigepealt tarkvara uuendamisega, mis, nagu enamasti, kulges probleemivabalt. KDE on nüüd versioonis 4.3.77 ehk siis põhimõtteliselt seesama Beta1, mis täna ära sildistati. Muu hulgas paigaldasin ka äsja Mandriva tarkvarahoidlasse jõudnud Chromiumi veebilehitseja ja proovisin ka seda. Päris sümpaatne tundus: väga lakooniline ja eelkõige sisule orienteeritud (s.t. vaikeseadistuses pole midagi segavat ja ekraaniruumi kasutatakse ikka päris maksimaalselt ära sisu jaoks). Ka mälukasutus oli suhteliselt tagasihoidlik, eriti võrreldes Firefoxiga, mis alates 3.5-st on ikka hirmsaks mäluröövliks muutunud.
Teine ja väga positiivne muudatus oli oodatud: tõlkerakendus Lokalize suudab oma "projekti ülevaates" taas korralikult näidata statistikat ja isegi paremini kui kunagi varem. See muutis mõistagi töötamise oluliselt lihtsamaks ning üsna palju saigi ära teha. KDE "tarkvarakogu", nagu uue brändinduse kohaselt seda nimetatakse, on nüüd põhimõtteliselt täielikult tõlgitud ja ilmselt selliseks ka jääb, sest möödunud nädalal jõudis ju kätte string freeze. Paar üksikut sõnet siiski on veel tõlkimata, mis on peamiselt seotud ühe uue asjaga, nimelt võimalusega paigutada aknaid n-ö kaartidena mis tahes aknasse. Selle juures on mõned efektid, mille olemust tuleb ilmselt füüsiliselt üle kontrollida, et leida neile viimastele puuduvatele stringidele korrektsed vasted. Mõnevõrra vähendas murekoormat ka tõsiasi, et KDevelopi arendajad leidsid, et nad ei suuda siiski KDE 4.4 ajaks oma tegemistega valmis saada, ning kõik sellega seonduv suunati sujuvalt extrageari. Dokumentatsiooni osas jõudsin samuti veidi edasi, aga seal on muidugi veel omajagu teha, seda enam, et täiendamist vajab mitte ainult "tarkvarakogu" dokumentatsioon, vaid ka mõnede extrageari rakenduste käsiraamatud, millel seisab peagi ees väljalase (ma pean eriti silmas digiKami käsiraamatut, kus, ma pelgan, värvihalduse osa jääb siiski tõlkimata lihtsalt selle päris võimsa mahu tõttu).
Loetud: Go Reisiajakiri 5/2009, Tuna 2/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Teine ja väga positiivne muudatus oli oodatud: tõlkerakendus Lokalize suudab oma "projekti ülevaates" taas korralikult näidata statistikat ja isegi paremini kui kunagi varem. See muutis mõistagi töötamise oluliselt lihtsamaks ning üsna palju saigi ära teha. KDE "tarkvarakogu", nagu uue brändinduse kohaselt seda nimetatakse, on nüüd põhimõtteliselt täielikult tõlgitud ja ilmselt selliseks ka jääb, sest möödunud nädalal jõudis ju kätte string freeze. Paar üksikut sõnet siiski on veel tõlkimata, mis on peamiselt seotud ühe uue asjaga, nimelt võimalusega paigutada aknaid n-ö kaartidena mis tahes aknasse. Selle juures on mõned efektid, mille olemust tuleb ilmselt füüsiliselt üle kontrollida, et leida neile viimastele puuduvatele stringidele korrektsed vasted. Mõnevõrra vähendas murekoormat ka tõsiasi, et KDevelopi arendajad leidsid, et nad ei suuda siiski KDE 4.4 ajaks oma tegemistega valmis saada, ning kõik sellega seonduv suunati sujuvalt extrageari. Dokumentatsiooni osas jõudsin samuti veidi edasi, aga seal on muidugi veel omajagu teha, seda enam, et täiendamist vajab mitte ainult "tarkvarakogu" dokumentatsioon, vaid ka mõnede extrageari rakenduste käsiraamatud, millel seisab peagi ees väljalase (ma pean eriti silmas digiKami käsiraamatut, kus, ma pelgan, värvihalduse osa jääb siiski tõlkimata lihtsalt selle päris võimsa mahu tõttu).
Loetud: Go Reisiajakiri 5/2009, Tuna 2/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Subscribe to:
Posts (Atom)