Algas tavalise tööpäevana, aga lõppes sellega, et helises telefon ja sealt kostus ettepanek veeta õhtu väljaspool kodu. Natuke järele mõelnud, leidsin, et miks ka mitte -ja etteruttavalt võib öelda, et otsus oli mõistagi õige :-)
Aga veel enne meeldiva õhtuveetmise juurde asumist sain teisegi telefonikõne, sedakorda ühelt innukalt turundajalt, mis muidu ei väärikski ehk erilist tähelepanu, kui ma poleks selle käigus saanud teada, kui võimas on ikka eesti keel - isegi kui võetakse tuimalt üle mõni võõrkeele sõna, väänatakse see kiiresti omakeelse rummi peal nii armsalt koduselt keerdu, et vähe pole. Konkreetne näide oli siis minu jaoks uus omadussõna "okei", mille kõnes tuvastatud võrdlusastmed olid "okeim" ja "kõige okeim"... Mina küll ei usu mingeid jutte eesti keele hääbumisest vähemalt senikaua, kuni selliseid nähtusi kohata võib!
Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: mitte muhvigi
No comments:
Post a Comment