Tavaline tööpäev, mida ma pisut kärpisin väljaskäiguga, mis viis mind naabruses asuvasse poodi, mõistagi taas toiduvarude täiendamise eesmärgil. Väheste päevadega on ikka paganama palavaks läinud - veel kuumus ei tapa ja rõõmustavalt on see kevad ka selline kuivapoolne, aga midagi head see muidugi ei ennusta, suvi kogu oma õõvastavas jubeduses tundub kohe ukse ees olevat...
Tänane Sirp sisaldas lausa üllatavalt palju väärt lugemist. Alustades esikaanest, mis oli pühendatud nobelist Mülleri Herta Eestisse saabumisele ja millele sedakorda oli tuge ka seespool pika, lausa kaheleheküljelise, ja väga huvitava portreeloo kujul, mis andis nii autorist kui ka tema loomingust tõesti väga kena ja arusaadava ülevaate. Selle nauditava lugemise kõrval oli lehes küll ka Wallensteni mõneti sobilikult rubriiki "Augutäiteks" paigutatud repliik, millel polnud õieti sabu ega sõrgu, aga mille läbivaks jooneks oli ometi mingi ajast ja arust ihalus sotsialistide ideaali, võrdsustatud ja ühetaolistatud ühiskonna järele. Nojah, ei saa ju muidugi pahaks panna, et mõnele inimesele meeldib või meeldiks näha teisi homogeense massina, sest nii on ju tõepoolest inimesi ja nende tegemisi eritleda või ka manipuleerida, ent ikkagi on raske mõista, kuidas mõtlev inimene saab eelistada kihistunud ja sellest tulenevate pingete tõttu arenemisvõimelisele ühiskonnale vähekihistunud või suisa kihistumata ühiskonda, mille ainuke tee on liikumine vähima ühisnimetaja ehk "soojussurma" suunas...
Märksa huvitavamad olid mõistagi ajaloole pühendatud artiklid, esimene neist Krulli Hasso arvustuselaadne tekst, mille aluseks oli mõne aja eest ilmunud ülevaade USA indiaanlaste ajaloost, selline ehk veidi naiiv-romantiline, aga väga kenasti kirjutatud ja kindlasti oma tugeva point'iga ("moraalne leppimatus" on tõepoolest väärt mõte, üks põhilisi tegureid, mis viib edasi ja sunnibki edasi liikuma nii iga inimest eraldi kui ka inimesi ühiskoos) lugu, ning päris hea intervjuu äsja poolesajanda verstapostini jõudnud ajalooajakirja Tuna peatoimetana Rauna Otiga, millest võis välja lugeda nii kava tuua ajakirja taas suuremal määral sisse ajaloofilosoofilisi tekste kui ka kindlat soovi ja tahet minna edasi senisel tugevteaduslikul tasemel (hea meenutusena oli seal ära mainitud "hoiatava" eeskujuna nõukogude ikke alt tärganud Eesti esimest nii-ütelda vaba ajalookirja Pilk, mille iseloomustuski oli täpne: "kus pool oli porno ja pool oli ajalugu" :-) ).
Väga mõtlemapanevad olid rubriiki "Keskkond" koondatud paar artiklit, millest esimene esitas tegelikult üsna põhjendatud küsimuse "kuhu peaks näiteks tallinlane jooksma, kui pealinnale toimuks õhurünnak". Nojah, võib ju muidugi lohutada ennast teadmisega, et Eesti on üks turvalisemaid kohti maailmas üldse, kus elada, ja sestap pole nii mõttetule asjale nagu tsiviilkaitse suurt mõtet ajukääre isegi kulutada mitte, aga oma sügav mõte "jätkusuutliku" elu tagamiseks sellelsinatsel maalapil on sellel küsimusel kohe kindlasti. Päris omapärane oli ka samasse kõrvale või õigemini alla paigutatud tühermaade kaitse- ja kiidukõne, mis vaatles asustusmudeleid üsna iseäraliku külje pealt.
Ja lõpuks oli kui rosin moosisaia peal Sirbi vahel Kultuurkapitali tänavuse esimese kvartali rahade jaotus. Alati on huvitav seda peenes kirjas kribu puurida ja näha, milliseid vahvaid projekte on kavas inimestel ette võtta, aga sedakorda leidsin sealt midagi väga südantsoojendavat, nimelt rahaeraldise taotlusele "reisistipendium poolelioleva romaani ühte tegevuspaika Põhja-Indias". Muidu jagab ju Kulka, vähemalt nii on mul mulje, raha ikka nii-ütelda kindla peale: on olemas konkreetne "projekt" igati selge, "aruandluskõlbliku" ja "käega katsutava" tulemusega, väikeseks erandiks võib-olla elutööpreemiad või ka aeg-ajalt läbilipsavad pikemaajalised "loometoetused", aga see oli vähemalt mu mäletamist mööda üks esimesi kordi, kus raha on eraldatud millekski, mille mõõtmine on raske, kui mitte lausa võimatu. Nojah, eks võib muidugi ilmselt romaanis, kui see kunagi valmib, näpuga taga ajada ridu, millest aimub, et neid pole saanud teisiti kirja panna kui midagi kohapeal nähes, aga, kui jätta välja muidugi reisitšekid, ei saa siiski selle taha panna linnukest samamoodi nagu näiteks taotluse "arvuti ostmine" või "luulekogu kirjastamine" taha. Loodetavasti ei jää see esimene pääsuke viimaseks ja niisuguseid "riskieraldisi" tuleb ka edaspidi, sest kui millestki Eestis puudu on, siis on seks just "proaktiivsed" loometoetused kogu selles "reaktiivsete" toetuste meres...
Loetud. Akadeemia 4/2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Sõnasõda (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked: Vjatšeslav Morozov: kas Venemaa lööb NSVList lahku? (Postimees, 15.04.2011)
No comments:
Post a Comment