Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida ilmestas kaks külaskäiku. Esimese neist sooritas postikuller, kes toimetas koju kätte mõned Ordist tellitud jubinad, mida läheb tarvis seoses jätkuva arvuti kasutamisega. Teise aga võttis ette ema koos oma poiss-sõbraga, kes mõneti enneaegselt jõudis tagasi Kunglast, kuhu ta oli nii suurte lootustega läinud, et ikka väsimatult künda, külvata ja kaevata, aga kus oli selgunud, et asjaolud on sootuks nigelamad ega lase tal ennast korralikult teostada - sealkandis olevat lumikate maapinna peal veel piisavalt kopsakas, et takistada igasuguseid põlluharimisega seotud välitöid. No ja ilmselt peletas osaliselt tagasi ka talvekahjude kokkuhindamine: katkikülmunud WC loputuskast ja eriti vastikuna ikka endiselt kuskilt läbi laskev katus... Nii et näiliselt hädalise poole katuse uuendamine ikka loodetud kasu ei toonud ja tuleb pingutada, et ka teine pool uueks saaks... Korraga jäiselt kõrguvatest lumekoormatest ja juba haihtuvast õhemast lumevaibast hoolimata olid kased kenasti puise ihu mahlad valla lasknud ja kuigi ehk veel mitte päris maitserikas, langes ema lahkusest ka mulle seda nautimisväärset jooki veidi osaks. See koos ema poolt külakostiks toodud, lapse- ja noorinimesepõlves tõeliseks lemmikuks olnud munapudruga andis täielise ja äärmiselt meeldiva nostalgialaksu.

Siiski, tänapäeva reaalsusse ja vajaduse juurde taas enda saba kohusetundlikult ja usinalt kergitama asuda tõi samuti ema poolt kaasa toodud ristsõnaajakirja Ristik uus number, milles oli avaldatud persoonilugu pealkirjaga "Mees metsast on Eesti parim meeslahendaja!", mis tutvustas samust siinkirjutajat ja tema arusaamisi ristsõnadest ja elust ja asjadest :-) (Tahaks muidugi sellele viidata, aga kui ma õigesti aru saan, on Ristiku kodulehekülg juba oma kolmveerand aastat täiesti uuendamata...) Tõsi, nad oli ka kurvastaval kombel mind omajagu daungreidinud, väites, et tegemist on metsmehega, "kes teist aastat viib koju ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistluste pronksmedali". Pilk laua kohale seinale tõendab, nagu kahtlemata mäletavad ka mu ajaveebi kõige tulihingelisemad ja kirglisemad lugejad, et tegelikult oli pronksmedal selleaastane, möödunud aastal aga ilules selle asemel lausa hõbedane. Aga noh, see selleks, kena oli igatahes näha, et keegi ei olnud hakanud mu vastustega "ajakirjandust" tegema, nagu nii-ütelda suures meedias on paraku kombeks intervjueeritavatega sageli teha, rebides välja meelevaldseid tsitaate või lausa üldse asju pea peale keerates...

Õhtusest Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisest ma paraku ei saanud osa võtta, olles sel ajal liigagi ülepeakaela hõivatud muu asjaga, aga nagu kohtumise logist selgus, siis väga paljust ma ka ilma ei jäänud: põhiliselt käis jutt endiselt Transifexi tõlkesüsteemist ja et teadaolevad probleemid (Transifexile endale spetsiifiline probleem, et tõlkefailides säilitatakse teave ainult viimase tõlkija kohta, mitte aga terve tõlkeajalugu, ning Mageiale spetsiifiline probleem, et seni pole võimalik veebis tõlgitut svn-i kanda, kust see siis ka reaalselt tarkvara sisse ja seeläbi kasutajate ekraanile jõuaks) pole veel lahendust leidnud, ei olnud just palju uut öelda - kui üldse vahest, siis veidi arutada meeskondadesisese töökorralduse üle, mis eesti "meeskonna" puhul on paraku äärmiselt lihtne: ise annan endale ülesande, ise ka selle täide viin :-) Igatahes võivad huviliste hordid tutvuda koosoleku kokkuvõttega siin ja põhjaliku logiga siin.


Loetud: Vikerkaar 3/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV)