Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna jäi silma rahvaraamatukogude juhtide murelik, avaliku kirjana vormistatud pöördumine, milles nad on tõsiselt mures selle üle, kas ja kuidas tulevikus raamatukogud saavad üldse oma kogusid komplekteerida, see tähendab uusi raamatuid ja muud raamatukogus inimestele väljalaenutamiseks vajalikku hankida. Et ma ise olen lõppeks esimesed kaksteist eluaastat sõna otseses mõttes raamatukogus elanud ja üles kasvanud ning ka hiljem raamatukogudega tihedalt kokku puutunud ja nende käekäik mullegi oluline, olgu see pöördumine ka siin täies mahus edasi antud:

AVALIK KIRI 11.03.2013
Rahvaraamatukogude direktorid peavad vajalikuks, et säiliks riigieelarveline toetus rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks
1998. aastal Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuseid heaks kiites pidas Riigikogu oluliseks selgesõnaliselt välja öelda: „Rahvaraamatukogusid toetatakse riigieelarvest teavikute soetamiseks võrdselt kohalike omavalitsuste poolt selleks määratud kulutustega.“ Seda põhimõtet ei leia aga dokumendist “Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020”, kuigi raamatukogude poolt koostatud ja Kultuuriministeeriumile saadetud sisendis oli vastav ettepanek kirjas.
Riigieelarvelises toetuses rahvaraamatukogude teavikute komplekteerimisele kajastub sisuliselt tellimus avalike raamatukogude võrgule: kindlustada kõigile võrdne ligipääs informatsioonile, sõltumata haridusest, varanduslikust seisust, elukohast, vanusest, rahvusest. Rahvaraamatukogu on nagu kool – riigi määratud põhifunktsiooniga munitsipaalasutus, mis täidab lisaks muid, lokaalsetest oludest ja inimestest sõltuvaid ülesandeid. Lisaks kultuuripoliitika 2020 dokumendile on kultuuriministeeriumi esindajad ka muus kontekstis rõhutanud, et soovitakse rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks riigieelarvest toetuse andmisest loobuda, seega loobuda ka ülalnimetatud riigi vastutusest informatsiooni võrdse kättesaadavuse tagamisel.
On ilmselge, et muud riiklikud programmid (kultuuripärandi ja koolides soovitusliku kirjanduse digitaliseerimine, kesksed ostud jne), mis küll võivad mingit valikut tekstidest oluliselt hõlpsamini juurdepääsetavaks teha, ei asenda kõigile kättesaadavat universaalset raamatukoguteenust. Kui riigieelarvest teavikute soetamise toetamine lõpeb, väheneb raamatukogude võimekus teavikuid osta võrreldes tänasega veelgi ning see seab löögi alla esimesena väikesed raamatukogud ja need, kes praegu raamatukogu kõige rohkem kasutavad: lapsed ja noored, vähemkindlustatud ja vanemad inimesed.
Laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemiseks ja hoidmiseks peab raamat olema võimalikult hästi kättesaadav. Hästivarustatud raamatukogude kaudu saame vähendada intellektuaalset ja sotsiaalset marginaliseerumist ja ebavõrdsust, hoida riigi ja kultuuri sidet inimestega, see ei tohiks sõltuda inimese elukohast või rahakotist.
Allakirjutanud peavad vajalikuks pöörata avalikkuse ja Riigikogu tähelepanu sellele, et kui senist kokkulepet, mille kohaselt teavikute komplekteerimine toimub nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigieelarvest, soovitakse muuta, peavad sellele eelnema põhjalikud läbirääkimised omavalitsuste ja omavalitsusliitude ning Riigikogu tasemel. Nii olulist suunamuutust ei saa teha Kultuuriministeeriumi eelarves paari rea muutmisega ega õigupoolest isegi ühe kultuuripoliitikat suunava dokumendiga. Tegemist on riiklikult olulise küsimusega, mis peab jõudma Riigikogu suurde saali.

Asko Tamme, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu direktor
Kaie Holm, Tallinna Keskraamatukogu direktor
Rutt Enok, Harju Maakonnaraamatukogu direktor
Rutt Rimmel, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor
Ingrid Spitz, Jõhvi Keskraamatukogu direktor
Malle Kull, Järvamaa Keskraamatukogu direktor
Aime Aarmaa, Kohtla-Järve Keskraamatukogu direktor
Hele Ellermaa, Kõrveküla raamatukogu direktor
Marika Võsamaa, Kärdla Linnaraamatukogu direktor
Ilme Sepp, Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktor
Kaili Õunapuu-Seidelberg, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor
Maritsa Ort, Narva Keskraamatukogu direktor
Reet Kappo, Põlva Keskraamatukogu direktor
Heinike Sinijärv, Pärnu Keskraamatukogu direktor
Õie Paaslepp, Rapla Keskraamatukogu direktor
Anu Vahter, Saare Maakonna Keskraamatukogu direktor
Elviira Sidorova, Sillamäe Linna Keskraamatukogu direktor
Endla Schasmin, Valga Keskraamatukogu direktor
Reet Lubi, Viljandi Linnaraamatukogu direktor
Inga Kuljus, Võrumaa Keskraamatukogu direktor

Loetud: Vikerkaar 1-2/2013
Vaadatud: Revolutsioon (Fox), Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV), Ülisalajane (Kanal2), Ärapanija (Kanal2)