Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev. Eilsest Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisest õhutatuna tegin küll hommiku poole pisikese ehk teisisõnu nii lühikese kui võimalik pausi, et viia taas nii heasse korda, kui ma vähegi oskan, ka Mageia tõlked (lisaajend on muidugi see, et mõne päeva pärast, täpsemalt 5. märtsil, peaks ilmavalgust nägema kolmas beetaväljalase, mis annab (loodetavasti) hea võimaluse näha, kas ja kuidas need ikka sobivad). Nojah, osa tõlkeid oli küll tarkvara asemel, mida inimesed, kes ei kasuta just arendusversiooni, saavad näha alles järgmise või ülejärgmise ISO-tõmmise pealt, hoopis veebileheküljega seotud, mis on näha juba praegu.

Tänane Sirp oli taas selline pooles vinnas: lugemist oli palju, tõeliselt huvitavat samas hirmus vähe. Peamiselt seetõttu, et suurem osa mahust oli pühendatud vastsele kultuuripoliitika arengusuundade dokustaadile, mis, nagu teised asjad, mida peamiselt riigivõim ajab, mind märkimisväärselt ei huvita - kui, siis nii palju, et näha, millised mõtted liiguvad.

Küll oli huvitav lugeda Sanga Joeli lugu ikka sellesamuse Eesti ajaloo akadeemilise käsitluse II, keskaega puudutava köite teemal. Tal oli väga tabav märkus, mis mulle endale polnud pähe tulnudki: kui paari aasta eest ilmus Diplomaatias toonase kaitseministri Aaviksoo Jaagu lugu "Infokonfliktid ja enesekaitse", langes see vaat et üleüldise hukkamõistu alla just seepärast, et tõi esile vajaduse ajalooga manipuleerida, et end eriti teiste silmis, aga ka iseenda teadvuses paremana paista lasta, niisiis luua suur ja vägev rahvusmüüt, mis vastased juba iseenesest põrmu paiskaks. Nüüd, kus samune Eesti ajaloo II köide üritab selliseid müüte, mis on oma aja ammu ära elanud, kõrvale jätta ja kõnelda minevikust nii objektiivselt kui osatakse, saab jälle see kriitikat just müütide purustamise või kõrvaleheitmise eest ... (ja pole sugugi välistatud, et vähemalt osaliselt samade inimeste poolt ...) Sanga paraku üsna lühikeses loos on teisigi häid mõtteid, nii et eriti äsjase ajaloodebati huvilistel on kindlasti soovitatav seda lugeda - ja lugeda muidugi mõttega, mitte eelarvamusega. Lisaks kõigele oli Sanga loos viide Pajusalu Karli kahtlemata lugemist väärivale artiklile uusimas Keeles ja Kirjanduses, mis käsitleb eesti keele ajalugu, niisiis seda aspekti, mis muistse ühtsuse või mitteühtsuse üle arutledes kahtlemata oluline on. Paraku seda numbrit veel KjK veebilehel üleval pole, nii et mittetellijatel tuleb veidi oodata.

Samamoodi oli mulle huvitava poole peal Keskpaiga Maarja ülevaatelugu ühest mõne aja eest ilmunud Ajalooarhiivi toimetiste sarja raamatust, mis käsitleb Eesti viimase paari sajandi ajalugu. See on miskipärast sari, mille olemasolu mul alati kipub meelest minema, enne kui mõnest niisugusest loost või vähemastki viitest jälle meelde tuleb, et siis ajada vahele jäänud köiteid hankima. Ka selles loos kirjeldatud väljaanne paistab sisaldavat mõndagi lugemisväärset, isegi kui periood pole just mu suurim lemmik.

Hämmastav oli tõdeda, kui suure hilistusega mõned asjad ajalehte jõuavad. Selge see, et 17. jaanuaril Rahvusraamatukogus peetud seminari kajastus ei saanud ilmuda veel samal nädalal, sest too päev oli neljapäev ja et Sirp ilmub reedeti ja on nädalaleht, oli see selleks ajaks ammu valmis trükitud. Aga enne märtsi oleks see tänase lehe ülevaade ehk siiski väärinud avaldamist (ma miskipärast usun, et see ei ole kirjutatud nii hilja, vaid on lihtsalt laagerdunud toimetuses ja paremaid aegu oodanud ...) Olgu siin siis ka link mu enda mõtetele tolle seminari teemal, mis - nojah, ajaveeb seda ju võimaldab :-) - ilmusid kohe pärast seminari.

Ja sellega tänane Sirp minu jaoks põhimõtteliselt ka ammendus ... 32 leheküljest oli tervelt kaheksa pühendatud mainitud kultuuripoliitika arengusuundadele, millest ma rohkem silmad üle lasin kui väga süvenesin, sest nagu öeldud, ei ole see mu jaoks eriti huvitav teema. Kindlasti on see huvitav muidugi neile, kelle sissetulekud rohkem või vähem riigikaukast sõltuvad või kes mõnel muul põhjusel on huvitatud poliitikast ja muust sellisest värgist.

Mulle jäi neis arengusuundades silma ühe punkti osa, mis tekitas kummastust: kahtlemata on sedastus, et "kõigile Eesti elanikele peab olema tagatud võimalus kultuuri luua ja sellest osa saada sõltumatult regionaalsetest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, vanuselistest, soolistest või teistest individuaalsetest eripäradest ja -vajadustest", õige suunaga, aga miskipärast tõi see kohe pähe mõtte sellest, kuidas küll kavatsetakse tagada, et näiteks pime inimene, kes soovib saada maalikunstnikuks, või kurttumm, kes ihkab saada pianistiks, oma tahtmise ka täide viia saaksid. (Ja see ei ole mõeldud kellegi halvustamiseks: alati on erandeid, täiesti võimalik, et ka mainitud laadis .- pigem on see mõeldud küsimusena sõnastuse kohta, milles mu meelest on kaasamise kinnitamiseks täpsustamisega liiale mindud.)

Teiseks köitis mõistagi tähelepanu nõndanimetatud sõnakunstiga seotud arengusuundade osa, mille punktide kohta ei oska ma küll a-d eba b-d öelda, sedavõrd ümmargused on need, aga mille kohta olid vähem või rohkem teravalt ja tundub, et asjatundlikult sõna võtnud Vaheri Berk ja Kivisildniku Sven. Huvitav oli siiski arengusuundade punkt, mis näeb ette, et "eestikeelne raamat on sõltumata vormist lugejale kättesaadav". Õilis ettevõtmine ja loodetavasti ka teostatav - praegu on, nii palju kui ma tean, ikka veel tõsiseid probleeme näiteks e-raamatute jõudmisega raamatukogudesse ja eriti veel nende laenutamisega. Aga noh, eks tuleb loota, et millalgi siiski need lahendused leitakse, mis kõiki rahuldaksid.

Loetud: Sirp, 01.03.2013
Vaadatud: Saatana tool (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
Mageia: drakx-net, urpmi, veeb1, veeb2, veeb3, veeb4