Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mille õhtupoolikust haukas enda alla kopsaka tüki tõlkijate sektsiooni järjekordne teemaseminar. Seekord oli see õige pisut teiselaadsem, sest ühtlasi võis tähistada sektsiooni esimest aastapäeva (mis küll seisab tegelikult alles lähitulevikus, aprilli algul, aga ega siis alati saa täpset aega ja kohta valida). Seekordne teemaseminar oli pühendatud kõnekeele kasutamisele tõlgetes, mida mõlemad ettekandjad, täpsemalt Teppani Olavi ja Alliku Heli, vaatlesid veidi eri külgede pealt: esimene rohkem slängi kasutamise mõttes, teine pigem otseses mõttes kõneldava keele kirjapanemisest. Nagu ikka, ei saa öelda, et kummagi esinemises oleks midagi eriliselt uut ja erutavat olnud, aga samamoodi nagu ikka, oli ääretult hea kuulda mõtestatud juttu, mis osaliselt kinnitas endagi arusaamasid, osaliselt aga tekitas kas ahhaa-tunnet (miks ma ise selle peale pole mõelnud?) või siis hmm-tunnet (ahsoo, et nii või?).

Siin vahest pole mõtet nende juttu pikalt ümber seletada, eks need, kes rohkem huvi tunnevad, leiavad viisi sellest teada saada, aga üks mõte jäi küll tuikama. Nimelt nentis Teppan, et on üritanud vältida tõlkes hetkel moes olevate slängisõnade kasutamist, ikka eesmärgil, et tõlge võiks olla ka aastate või aastakümnete pärast mõistetav - suur osa slängist on ju teatavasti suhteliselt kiiresti muutuv ja vähe leiab neid, kes üldse mäletavad näituseks väljendit "tupitsat tegema", veel vähem neid, kes teavad, kuidas ja kust ja millal see on tulnud, või kui uuemast ajast võtta, siis "juntima" on samuti juba hakanud mineviku prügikorvi vajuma ja küllap leiab sinna millalgi tee ka, hmm, ajaühik "toobal", kui tuua mõned poliitilisema mekiga näited.  Ent mul tekkis - paraku küll liiga hilja, et seal seda küsida - mõte ehk küsimus, mida peaks ette võtma selliste slängisõnadega, mis juba originaalis on ajasõltsed. No kas või seesama "tupitsat tegema": kui tõlkida näituseks mõnda tolleaegset raamatut või üldse teksti, milles selline väljend esineb, siis mida peaks sellise väljendiga, mis tänapäeval - ja eriti teises kultuuriruumis - ei pane isegi mitte õlgu kehitama, vaid tekitab puhast arusaamatust, ette võtma? See ei ole muidugi praegu veel väga suur probleem, sest slängi (ja ka mitmesuguste hetkest ajendatud lendlausete) kasutamine kirjalikus tekstis, eriti ilukirjanduslikus, on küllaltki viimaste aastakümnete nähtus, varem peeti seda lihtsalt sobimatuks, ja seetõttu on enamasti lugejategi seas veel hulk neid, kellele selline kõnepruuk võõras pole, aga iga aastaga muutub see kindlasti akuutsemaks ja aktuaalsemaks. Nojah, vaevalt siin ühest lahendust muidugi ongi, pigem, nagu ikka, kaks varianti, mille vahel vastavalt olukorrale ja paremale äratundmisele pendeldada: kas võtta käibesse või lausa välja mõelda tõlke kaasaega sobiv väljend või siis seletada asju joone all.

Ettekannete järel tegi Tamme Triinu väikese kokkuvõtte sektsiooni aastasest tegevusest, kust võis teada saada, et praegu on sellel 69 liiget, neist 49 Kirjanike Liidu ridadest ja 20 siis nii-ütelda metsikud ehk väljastpoolt (nagu minagi). Mis on ühelt poolt tore, aga teiselt poolt on nende "metsikute" osakaal ikka mu meelest liiga väike - kohe kindlasti on neid, kes liitu ei kuulu, aga tõlgivad sellest hoolimata, palju, väga palju rohkem kui need paarkümmend inimest. Mitte et tõlkijate sektsioon peakski seadma sihiks koondada kõiki, tõesti kõiki tõlkijaid, olgu siis ilu- või aimekirjanduse või isegi veel mõne haakuva valdkonna omi, aga kandepind võiks ehk siiski laiem olla. Nähtavasti nõuaks see pisut reklaamimist ja muulaadset teavitustööd (mida minagi olen nii siin ajaveebis sündmusi kajastades kui ka Facebookis ürituste kohta teavet levitades pisut oma nõdra jõuga teha), aga eks see vajab veel mõtlemist, kuidas seda peaks tegema. Hea on seegi ju, et praeguseks on sektsioonil olemas oma (alam)veebileht, mis avatud ka väljapoole. Eks see kindlasti võiks veelgi parem olla, aga juba praegu on seal tegelikult üsna palju huvitavat ja vajalikku teavet, olgu kaastõlkijate kohta või siis ka linkide kujul mitmesugustele sageli vaja minna võivatele (terminoloogilistele) andmebaasidele.

Seminarile ja sektsiooni esimese aasta tegevust kokku võtnud osale järgnenud koogist ja joogist sain midagi osa, aga pidin siis koju kiirustama, et teleri vahendusel jälgida Hollandi-Eesti jalgpalli MMi valitksükli kohtumist. Lõppes see küll paraku Eesti kaotusega 0:3, mida ehk polnud raske ka juba ette arvata (kaotust siis, mitte konkreetset skoori), aga vähemalt jättis koondise mäng väga hea mulje. Kui terve eelmine aasta, alates tollest kurvalt lõppenud EMi valiktsükli teisest mängust Iirimaa vastu, oli tunne, et meeskond oleks nagu mingis mõõnas, tegutseb väljakul kui - et kasutada üht tuntud kangelast ajaleheveergudelt - Beata Kana ega suuda üldse tervet mängu korralikult mängida, vaid vaheldumisi kas ainult esimest või teist poolaega, siis tänane mäng oli selles mõttes hea vaadata, et ehkki klassivahe andis tunda, mida ju 0:3 ka selgelt näitab, siis vähemalt tegutseti kogu mängu vältel väljakul mõtestatult ja nii palju kui võimalik, üritati lõpuni oma mängu mängida. Kui sellist taset suudetaks ka edaspidi hoida, poleks ehk isegi välistatud mõistlik tulemus praeguses MMi valiktsüklis: esikoht on küll kindlasti haardeulatusest väljas ja teisegi koha püüdmine üpris utoopiline, aga ehk õnnestuks siiski kõrgemale tõusta kui praegune tagant teine koht kuueliikmelises grupis ... Aga nojah, otsustavad mängud on ju alles sügisel ja selleks ajaks võib muidugi veel palju muutuda.

Ahjaa, täna tuli ka Sirp, taas õigel päeval, aga kuigi ma jõudsin seda veidi lugeda, siis kirjutamise sellest jätan homse varna - täna niigi palju teksti produtseeritud :-)


Loetud: Sirp, 22.03.2013
Vaadatud: jalgpalli MMi valikmäng: Holland-Eesti (ETV), Soola all (Kanal2)