Tavaline tööpäev, millesse tegi traditsiooniline lünga ema ja ta poiss-sõbra väisamine. Mis sama traditsiooniliselt tähendas üht korralikku kõhutäit ja sama mõnusat peatäit, viimast siis mõistagi õige mitme ristsõnavihiku kujul.
Õhtu poole sattusin ühe tuttavaga omapärasesse diskussiooni. Alustuseks oli juttu sünnipäevadest ja siis läks jutt sellele, millised neist on ümmargused. Tema oli kindel, et ümmargused on need, mis lõpevad nulliga ja noh, nii pooles vinnas ka need, mis lõpevad viiega: 25,30, 35, 40 ... Millele oli muidugi raske vastu vaielda, sest levinud see seisukoht vististi on, aga mu meelest on see küll täiesti vale. Lähtuma peaks ikka sõnast "ümmargune", mis peaks tähendama seda, et ümmargune arv on selline, mida saab, kuidas öelda, käsitleda ringina, ümber iseenda keerata. Nulliga lõppevad seda muidugi on, sest null on ju loomulikult ümmargune (olgu peale, sõltuvalt kirjalaadist võib ta olla ka ellipsitaoline, aga see on rohkem kirjalaadi probleem). Aga samamoodi on ju ümmargused näiteks 33, 44, 55 jne, sest ka neid keera kuidas tahad, ikka on samad. See tundus jätte tuttavale hirmus võõrastav ja võõratus suurenes nähtavasti veelgi, kui ma ütlesin, et näituseks 100 ei ole mingil juhul ümmargune, parimal juhul ehk elliptiline - võttes kokku mälestused koolimatemaatikast ja -astronoomiast, meenus, et kahe fookusega ümmargust jubinat nimetatakse ellipsiks ja kaks ümmargust nulli ju ometi on kaks fookust. Sama tuhinaga saab muidugi lisada, et kõik 101 kuni 109 vahemikus olevad arvud on samuti ümmargused, tiireldes kenasti selle ainsa nulli ümber ... Sõnaga, huvitav diskussioon oli :-)
Loetud: Vikerkaar 1-2/2013
Vaadatud: Ajavaod: Loetud rahvas (ETV), Heeringafilee (Kanal2)
No comments:
Post a Comment