Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille algusest haukas tubli tüki mitmeosaline väljaskäik, mille peamine siht oli esimene, Rahvusraamatukogu külastamist hõlmav osa, kus korraldati emakeelepäeva puhune seminar. Ilm polnud küll väljas liikumiseks mitte kõige soodsam: ehkki väljamineku ajal näitas termomeeter 16 miinuskraadi veel, tabasid mind majast väljudes halva üllatusena vulisevad ojakesed ja muu jubedus, mis ilmselgelt osutab kevade jõulisele pealetungile. Siiski paistis see veel olevat üsna algusjärgus ja seega kuidagi talutav, nii et päris ränka masendust ei tekkinud.

Rahvusraamatukogu oli nähtavasti teinud õigesti, et korraldas seminari väikeses konverentsisaalis: see oli puupungil rahvast täis, toole tuli isegi juurde tuua, samal ajal kui suures saalis oleks nähtavasti jäänud mulje imelikult vähesest auditooriumist. Ettekanded olid päris huvitavad, eriti näiteks Kivisilla Veronika oma, mis lõppes suisa regilaulu laulmisega (nagu ka kogu üritus, mille lõpetuseks kandis Rahvusraamatukogu koor ette vägagi moodsa (enese-, st raamatukogukeskse) regilaulu, mida oli mõnus kuulata). Paraku olid mõne väljakuulutatud esineja pisikesed haigusetekitajad tõsiselt maha murdnud, mistõttu üritus jäi pisut lühemaks kui plaanitud.

Kõigi esinejate käest küsiti ühtmoodi, mida nad arvavad eesti keele elujõulisusest ja kestmisest ning vahest polnud sugugi üllatav, et inimesed, kes keelega paremini kursis, olid päris ühel meelel, et eesti keel on vähemalt praegu igati elujõuline ja kestab kindlasti ka edasi, ehkki mingeid veksleid, kui kaua ja kuidas, ei riskinud keegi neist välja anda. Eks ta ilmselt olegi nii, et eesti keele oleku ja tuleku üle virisevad kõige rohkem need, kel virisemisgeen juba loomu poolest sisse lülitatud ja kes enamasti tegelikult ei tea suurt midagi ei keelest ega selle olekust ...

Üks huvitav faktike, mis sealt kõrvu jäi, oli vastus küsimusele, kas eesti keelde on jõudnud ka jaapani laensõnu. Selle näiteks võivat olla sõna "jaam", mis otseselt on tulnud muidugi vene keelest, aga sinna jõudnud mongoli keelest, kuhu ta olla võib-olla tulnud jaapani keelest. Päris huvitav teekond, kui see nii peaks olema. Siiski oli samale küsimusele vastaja, kirjanik ja tõlkija Kruusa Kalju, arvamusel, et muidu eesti keelde jaapani keele sõnu jõudnud pole. Milles ma oleksin veidi eriarvamusel: jah, neid pole jõudnud nii-ütelda põhikeelde, aga näiteks sumost kõneldes - ja sellest on ju "oma" mehe tõttu palju kõneldud - ei ole ju omakeelset terminoloogiat mu meelest siiani olemas ja kasutatakse just neid jaapani sõnu. Nojah, need on muidugi siis pigem tsitaatsõnad, aga ei imestaks, kui need ka mugandatult üle võetaks millalgi.

Veel üks pisut hämmastanud asjaolu esines Metsmäe Irise, ühe etümoloogiasõnaraamatu koostaja ettekandes, kus muu hulgas oli juttu laenudest vanavene keelest ja nende laenamise algusajaks märgitud 5. sajand. Slaavi ja eriti vene keeleteadlased on muidugi nihutanud oma keele piire võimalikult kaugele ajalukku, aga vanavene keelest siiski ei söanda tänapäeval keegi enne 10. sajandit rääkida (õigupoolest on isegi kõnelemine üldse slaavlastest enne 5. sajandit pigem kohatu, aga noh, see on selline vaieldav küsimus, millal igasugused rahvasterändamised ja muud asjaolud nad baltlastest piisavalt lahku ajasid ...) Võimalik muidugi, et see oligi väike apsakas, sest etümoloogiasõnaraamatus endas on eristatud vanavene kõrval ka algslaavi ja muid kohasemaid mõjusid.

Et mul on ikka kombeks ühe väljaskäiguga võimaluse korral mitu kärbest tabada, siis viis teekond Rahvusraamatukogust edasi kesklinna, kus sain kätte uue pangakaardi, aga ei suutnud mõistagi panna ka vastu kiusatusele külastada raamatukauplust (millisele kiusatusele ma olin küll juba eelnevalt mõelnud, võttes kaasa tasapisi kogunenud kinkekaarte :-) ). Olgu siin ka ära nimetatud raamatukaupluse väisamisest saadud saak raamatute kujul:

• K. Militzer. Saksa Ordu ajalugu
• R. Rosenthal, M. Tamming. Sõda enne sõda. Nõukogude eriteenistuste tegevusest Eestis kuni 1940. aastani
• A. Adamson. Liivimaa kuningriik
• H. Palamets. MMM ehk mõtteid ja meenutusi mälumängudest

Õhtupoole toimus lisaks Mageia tõlkemeeskondade esindajate lühike kohtumine, esimene pärast äsjaseid juhtkonna valimisi (õigemini küll senise üldise tõlkemeeskonna juhi ja tema asetäitja tagasivalimist). Midagi väga erilist seal ei kõneldud, peamine on ehk teadmine, et veebitõlkekeskkond, mille valikuks on peaaegu kindlasti Pootle, on endiselt nutuses seisus mitmete asjaolude tõttu, aga et on siiski lootust, et see millalgi üles saab, arvatavasti küll alles pärast Mageia 3 ilmumist.


Loetud: Sirp, 08.03.2013
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), Kättemaksukontor (TV3)