Tavaline tööpäev, millesse, tõsi küll, mahtus ka suhteliselt lühiajaline väljaskäik, mille eesmärk oli kokku saada poolteise tuttavaga. Kui see arvuline määratlus imelik tundub, siis selgitus on järgmine: üks neist oli tuttav ka füüsiliselt, teine seni ainult virtuaalselt (vähemalt mu enda teada ja mäletada). Kokkusaamine oli, nagu enamik mu hoolikalt valitud ja sestap harvu väljaskäiku sihiga seltskondlikult suhelda, kena ja tore, aga nojah, diskreetsuse ja privaatsuse huvides ärgu olgu sellest pikemalt ega lähemalt räägitud.
Küll võib seda öelda, et see tähendas muu hulgas seda, et ma esimest korda külastasin Arro Anni kohvikut. Kuulnud olen ma temast küll, seda on lausa raske olnud mitte teha, kui vähegi universumi uudisvoogu jälgida, aga ma ei teadnudki, et too tema (peamine?) asupaik otse raamatupoe peal paikneb (või umbes nii, nii suurte hoonete täpne sisemine skeem on asi, mille vastu ma muidu huvi ei tunne, kui ma just miskipärast ei taha seda hoonet põhjalikult tundma õppida). Igatahes toidud olid seal head, joogid ka, kuigi viimaste osas tarbisin ma ainult nii-ütelda puhtaid jooke, mitte kokteile või midagi, nii et see pole suur näitaja. Aga praad, mis oli välja kuulutatud kui "õhuke ja krõbe" ja mis muidugi kohe tõi - isegi kui naljaga pooleks - silme ette laiaks litsutud söetableti, oli täiesti korraliku suurusega ja maitses ka hästi, väga hästi. Nii et kui suhteliselt kõrge hinnatase välja arvata, mille eest, tõsi, paistab, et saab ka kvaliteeti, siis kindlasti koht, kuhu vahetevahel sööma minna, kas või mõningate kaugemate tuttavatega (või siis poolteise tuttavaga, nagu minu puhul), et keegi ei peaks pettuma.
Loetud: Akadeemia 9/2013
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Haven (Yle2), American Warships (aka American Battleship) (Universal)
No comments:
Post a Comment